Vaba eestlane , October 27, 1981

              Nr.?§
.L.K. Peetri Kogudus
Pl^asaiit Rd. Toronto
2L1;''Kiriku tel.483-534T
ata ja Oskar Pühm
a õpetaja UdoPetersoo
nist (ir. Roman Toi
ATEENISTÜS 1. novemb-
1 hommikul. Teenib pas-etersoo.
Kell ,10.45: Heidi
^ harpsikordi 'solist,
ed. Piiblitund keü 10 hom-^
STUSTE . RADADEL".
Domino tuluõhtu 1. no-ell
4 p;l. Rikkalik muusid
va.
ATEENISTÜS 8. novemb-homm;
Teenib piiskop K.
p. Solistid Margiti Viia —
a Martin Kiik — harpsi-ÜSE
NÄITEMÜÜK 8.
1 algusega kell 12: Loterii
ud.
JA KÕNETUNNID: teisi,
ä neljapäeviti kell 6—8 õh-
E E L E TORONTO
ANDRESE KOGUDUS
toni j a Järvise nurgal
petaja Andres Taül
ronto, Ont. M6G 3K6
17 Frank Crešc.
656-5248, kirik 8S3-5172
1. nov. USUPUHASTUS^
[ALATEENISTUS koos
'usega kell 11 homm.
Taul inglise keeles.Juma-us
on eesti,* läti ja inglise
8. nov. KOGUDUSE LO-gusega
kell 2 pJ. Loterii
med palutakse ära anda
e kantseleisse,
äeval,; 15. novembril kont-alateenistus
kell 4 .p.l.
g vahetatud läti koguduse-ulab
T E . Meeskoor, juha-les
Kipper.
AJA KÕNETUNNID teisip.
p. 6—8 kiriku käärkambris.
NTO KOLMAINÜ EESTI
JLÜT. USU KOGUDUS
619 Sherboume St,
to (Sherbourne'i aUmaa
am on kiriku kõrval),
etaja C Gnadenteicfe
12 Faüingbrook Rd.,
Šcarborough, Önt.
efon 698-7977 või 766-7853
eleis, telefon 921-9417.
päeval, 1. nov. kell 3 p.L on
ATEENISTÜS ühenduses
astuspüha ja koguduse 29.
'evaga. Kül#sena jutlustab
Jaionen. Splist Tamara Nor-
Pärast jumalateenistust on
bimine kohvilauas einega,
ttekandeid pr, Norheimilt,
deklamatsioone pr. Ella
Käsitööde müügüaud.
päeval, 15. nov. oij jumala-is
kell 1.30.
te mälestuspüha teenistus
uaga on. pühapäev,al,' 22.
4 p.l. Lahkunute mälestä-'
päeval, 6. dets. Kristuse tu-teisel
pühapäeval on juma-stus
kell 1.30.
etuimid on iga kuu teisel
päeval kella 6 ^ kiriko
'eis.
TORONTO EESTI
ANGEELNE KOGUDUS
Ghurch, 45 Davenport Rd^
Jutlustaja Allan Laur,
ark Ave., Unit 50 Thornhill,
t. L3T 4P4. Tel.^ 889-8173.
ngeeliumi-nädala JUMALA-ISTUSID
teisip., 27.. okt.
.30 õ., neljap., 29. okt. kell
. ja reedel, 30. okt. kell 7.3Ö
'P., 30. okt, kell 7 õ. Teisipäe-nov.
kell 7.30 õ.
ap., 1. nov..kell 1.15 pühapäe-i
lastele ja 'täiskasvanuile,
p. JUMALATEENISTUS,
Märt Vähi, duett Raul
er ja Ülo Lindström.
aliskõnelejad Valdeko Kangro
kt) ning Märt Vähi (27.. okt.
.). Laulud ja muusikalised et-ded.
^•£, 75
&erdci Murr^ surnud
29. septembril suri Eestis opere-tilaulja,
vanema põlvkonna särava­maid
esindajaid Gerda Murre.
Lahkunu on sündmud 4. juulil 1913
Narvas. Lõpetas Tallinnas nais­kutsekooli
ega mõtehiudki teatrite­gevusele:
Kuid" näitlejad Hugo ]a
Franz Malmstep'kuulsid teda laul­mas
ja kutsušici ta 1932. a. NarVa
Teatrisse. Viis aastat hiljem asus
ta „Estonia^VTeatrisse, kui Agu
Lüüdik oliT avastanud tä paljutõo­tava
ande.
G. Murre oli eelduselt nii tantsiv
primadonna, lauli^subrett kui ka
draamanäitleja. Ta esines oope­reis,
Nedda osas Leoncavallo
„Pajatsides" ja Giuliettana oien-bachi
„Hoffmani lugudes". SeUe
kõrval olijta tegev ka sõnalavastu-sis.
Kuid tenia pärisosaks oli siis­ki
operett, millises zhanris ta män­gis
,,Montmartre kannikeses",
„Rose-Maries", „Tatra tüdrukus",
„Marizas", ,,Bajadeerisf* ja
„Nahkhiires".
Nõukogude, kprral aj^l katkes
äkki ta laul, kui NKVD ta 1940. a.
arreteeris ja vüs aastaiks teadma­tusse,
kust ta alles 15 aastat hü-jem„
Estonia" opereti juurde naa­sis.
Ta on olnud nooremale põlv­konnale
suureks eeskujuks oma
piiratu austusega teariloomingu
vastu, tahte^^igas olukorras teatrit
teha, küna''see oli sisemine tung
temas'erfeses.
VABA EESTlANE 1981 ---Tuesday, Õctober 27, 1981
„VABA EESTLANE
: on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
Flori4#s meenutati
kodumodt lahkumist
.Lõuna-Florida Koguduse kodu­maalt
lahlbmise ja lõikus-tänupü-ha
jumalateenistus peeti 11. ok-toobrily
Fort Laüderdale Christ
"Lutheran Churchiš, kuhu oli kogu­nenud
suurel arvul koguduse lilf:-
meid ja külalisi.
Jumalateenistuse pidas Õpetaja
Andres Täul Torontost. Oma jut­luses
tuletas ta meelde neid ras­keid
momente mleie rahva elust,
mida enamus meist on ise läbi ela­nud
ja mille tunnistajad me ole­me.
Jumalateenistust kaunistasid
sopran lÄnadie .^lik ja alt Saime
Vilbas lauluettekannetega. Orga­nistina
esines Erich Allik.. Pidulik
Jumalateenistus lõppes Eesti hüm­ni
viimase salmi laulmisega.
Järgnes koosvübimise koguduse
daamide poolt kaetud kohvilauas.
Seal loositi välja surma läH lah­kunud
* abiesimehe koi. Nigul l^r-maste
poolt tehtud maali mille v5i-
/tis;A.-Ennis, ^
. . . " • •, P.K.
amONTO EESTI-ÄP.-ÕI<JEÜSÜ
KOGUDUS
B. Bv 5; ÖrangevilleV Ontario
Pi:ao^t E. Lepik
Tel. 1-519-941-4309.
Pühap., 1. nov. kell 2 p.l. J U -
MALATEENIS,TUS Peetri kirikus.
Teenib ja jutlustab preester E . L e -
püj:. Laulab koguduse laulukoor G.
Raagi juhatusel. i
• • ^ : il II I iiB -
TORONTO EESTI
VABÄKOGUDUS
562 Jones Ave., Toronto, Ont.
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thomcliffe Ave.
Toronto, Ont. M4K 1V5
Tel. 463-6223 .
Pühap., 1,. nov. kell 11 idomm.
JUMALATEENISTUS. Kõnelevad
A. Ehasoo ja juti. Märt Vähi. Is­sanda
surma mälestamine.
• (Järg lk. 5)-
TORONTO. EESTI
KOGUDUS
883 Broadview Av®.
Tel 465-0639
Pastor m^Raid
.36 Bards Walkway,
Willowdale, Ont. M2J 4T9
Tel. 499-6488.
VABADUSE: RüULÜTÜSE?*
raadiosaated igal pühapäeval kell
^'3p.l. WHLD 1270 kc,
Pühap., l ! nov. kell 10.15 hom­mikul
' pühapäevakool. Kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS,
kõneleb K. Raid, segakoor. Issan­da
surma mälestamine.
Kell 6 õ. KUULUTUSKOOS-OLEK,
külaliskõneleja M. Vähi, vo­kaalansambel
„Gloria".
Filmikroonkat eesti
sündmusist
Möödunud pühapäeval tounus
Eesti Majas K. A . Lehela fil,mide
etendus, mis sadakond huvilist kok­ku
tõi. K . A . Lehela on agara kaa-merainehena
jäädvustanud sünd­musi
eesti ühiskonnas, V mis kultuu­rilooliselt
omavad püsiva väärtuse.
Seda hindas ica Eesti Vabariigi au-peakpQsul
I. Heinsoo oma tervitu­ses.'
Filmiprogramm koosnes kahest,
osast. Esimeses kolm reisifilnii
kaameramehe tähelepanekuist
Mehhikos. Üks film Gancuni lin­nast,
mis äsja sai maailmas tuntuks
riigipeade konverentsi tõttu. Tei­sed
olid filmid püramiididest ja
muistsete maiade ehitusmälestusist.
Fihnidel' oli mehhikolike rütmide;-
ga muusika, kuhu. sekka kaänjeÄT
mees ise andis turismijuhiria asja­likke
kommentaare.
Teises osas olid sündmused ta^
navuses eesti ühiskonnas^ alates
Tallinna Festivaliga. Sellele järg­nes
Seedrioru Suvihari '81 ^iktuse,
osa ja ulatuslikumana Killamängud
1981 ülevaatefilm. Rõhutamaks
oma fibnide ja nende sündmuste
seotust kodumaaga, oli kaamera­mees
lisanud Eesti vaateid proloo^
giks kui ka epüoogiks. • ,
-Tallinn Festivali sissevõtted"
kannatasid alavalgustose ; tõtiu,
kuigi neist, eriti just lavalisest te­gevusest
jäi. mingi pilk tegevusse,
müle lõpuosa eriobjektüviga katse­tuses
tõi linale liikumise dünaamii-kat.
Seedrioru Suvihari '81 aktuse
osa oli välisvõte, ehkki üsna pil­vise
taeva all, andis siiski tehnili­selt
korraliku ja ulatusliku kirjel­duse
sellise, Seedriorule aastate
JQöksul omaseks saanud aktuse
käigust, kus toimus avamine, pär­gade
panek, kõned ja esinemised
mida sini-must-valgete lipukangast^
all seisev rahvahulk kaasa e^as.
Sellisel fotokroopikal on kindlasti
oma osa meie" ühiskonna eluav.il-duste
kirjeldamisel.
Suurema huvi ja kaasaelamisega
jälgiti Killamängud, '81 fihni, kus
kommentaatoriks oli Anne Tüll.
See. algas skautlike noorte marsiga
šõõriväljakule ja avamistseremoo-niale
järgneva tegevusega, mida
üsnagi ulatuslikult vaadeldi. Sanm-ti
anti stseene ringkäigust maakon­dadesse
ja võistlustest. Pärast paa­ri
lühipilkü vihmasaju aegsele sise-
: tegevusele järgnes õhtune kava ja
selle on kaameramees küllaltki
hästi nii tehnUiselt kui ka «elilisslt
jäädvustanud. Külamängude kor-,
raldajad olid noored ja nende osa
bn eriti esile toodud, neid on kõik­jal
kaamera ees, tegevustahtelised
ja naerusuulised, kuni sini-must-valgete
õliupallide õhkulaskmiseni,
mis olid mõeldud tervitusena ko­dumaale.
Filmis kordus see rohke
tegelaskonnaga esinemine hästi va­litud
stseenidega ja oli kaasahaa­rav
ning sündmust meenutav.
Lootuses näha osavõtjate hulgas
ka noori, oli programmi võetud
lastefüm „Tom, ja Terry", kuid
ühtki last osavõtjate hulgas ei p l -
Eud.-
Film killamängudest ^ oli siiski
huvipakkuv, mi et seda võiks esi­tada
otse noortele kas mõnel kok­kutulekul
või eesti koolis. See käik
läbi Eestimaa on küllaltki õpetlik,
pealegi tahtnuks noored end näha
ka ise filmilinal selle sündmuse
osalistena.
Suured
demonstratsieoiiid
tu u mare Ivade vasti
BONN — Mitmes Euroopa suur­linnas
toimusid möödunud nädalal
suured demonstratsioonid tuuma­relvastuse
suurendamise vastu. De-^
n^onstratsioonide protestitorm oli
suunatud ühendriikide vastu, kuna
vene tuumarelvastuse arsenali ai­nult
mööda minnes puudutati. Ame­tivõimude
hinnangul võtsid Roo­mas
demonstratsioonist osa üle
200.000; Londonis, vähemalt 150.000,
Brüsselis 200.000, Parüsis umbes
50.000 ja Ida-Berlünis samuti uni-hes
50.000. Londonis toimunud de­monstratsioonil
nõudsid tööerakon­na
juhtMichael Foot ja partei pa­hempoolse
tüva juht Tony, Benn
valitsuselt ühepoolset tuumarelvas­tuse
likvideerimist.
¥9 Lõuna-Florida „Eesti Ko(|us
veel saadaval ainult ühe magamistoaga konflomiiniomeid hin­naga
$43.000—$45.500. Heas rajoonis, hea maja. Hind
$10.000^ siinse tiiiiihinnä.Maj^^
toaga korterit MiQHOEe ^-Ikoirdns, köetud njula ja tõstuk.
^ L. F. Eestlaste Koondis
Box 4714
Fort Landerdal®
Florida, 33338
USA. Tel. 1-305463-5861
AINULAADNE TURISMIREIS LUKSUSLAEVAL VAHE-
] ^ R E MAADELE JA SAARTELE
27. juunist kuni 11. juulini, 1982. a, ajal, kus Vahemeri on
vaiküe ja reis ülimalt nauditav. 15. päeva jooksul külastame
KREEKAS Ateena, Daphni ja Korintüse Imnu. VAHEMEREL
külastame Santorini, Rhodese, Kreeta ja Patmose saari. TÜR-GIMAAL
Kusadasi ja Efesüse linnu. IISRAELIS põhjalikud
igapäevased ringreisid, laev peatub Ashdodis ja Haifasy Kü­lastame:
Jeruusalemma, Tel Ayiyi, Petlemma, Naatsareti, J&er
rikot,Galilea ümbrust ja paljtFWud. EGIPTUSES ringreisid
Aleksandrias, Kairos ja Giza püilamüdide juures, ööbimine ala­ti
luksusaurikul. • : ,
Ligeinale 500 eestlast on külastanud koos pastor H . Rüdmik-uga
Piibliyaidi ^Mormatsiöoniks ja reisücavaks palume kirju­tada:
Rev: H . Rüdmüc, 783 Arton Lane N,E. PORT ST.
LUGIE. Florida 33452. U.SiA. Varajane registreerimine va­jalik.
TMNA-ffllK
ÄKORDIONS-ViRTUOOS TIINA
KONTSERDI
O , (D C !'KN-ea yus
(Algus lk. 1)
Pensionäride klubi
Simcoe ääres
Aruannete kohta võtsid sõna E . asutamisel
EKK juubel&ontsertide sari ees- nagu Oontemporary Showcase 81 ^^^^i^* ^- Leivat, V..Pent, T. Tõ- Laup., 10. okt. keU 3 p.l. toimus
ti noorkunstnike aktüvsel osavõtul Gala Contsert ja. Kuningliku Kon- ^- Kalju Jõgi. Kai- Simcoe järve lõunakaldal, Royal
jätkub. Eelseisva 1. novembri servatooriumi poolt organiseeritud '^^^^^^ avaldati H. Tederi ette- Beachi lähedal, asuvas ühendatud
kontserdi kava täidavad akordioni- Karen Hatshaturiani austamise Panekul aplausiga tunnustust teh- Kirikus Lõikus-tänupüha jumala-virtuoos
Tüoa Kük ja klaveril Hil- kontserdü. Värskelt on TÜna Kiik Vabadusfondi. teenistus armulauaga. Teenis abi-iar
Liitoja. tegev rahvusvahelise muusütapäe- juhina. praost Tõnis Nõmmik, organistiks
TÜna Kük on lõpetanud Toronto va pidul&ul kontserdü. Kontsert Järgmise päevakorrapunkti all oU Ed. Welin. ^
Kuningliku konservatooriumi akor- korraldub Eätbn Centre'is ^^^^^ esimees L. Leivat ülevaate Pärast jumalateenistust kogune-dioni
erialal. Juba stuudiumi väi- p v a , mida Tiina Kük oma kont- ^ ^ " ^ struktuurist, tegutsemise ti kiriku seltskondükkü ruumi, kus
tel on TÜna Kük omandanud rea seÄdeks valib, ulatab vara-baroki ^^^^test ja ülesannetest, kasutades kohaiikud'^ daamid A. Päri ja S.
tunnustusi, mis nüüd aina rohkene- suurmeistritest -nagu Händel ja ^eUeks ka „Vaba Eestlase" pea- Hõbe juhatusel pakkusid Mrikulis-vad..
Tunnustuste hulgas mainita Scariatti kuni kaasaegse kanada toimetaja K. Arro poolt aastaid tele kuuma kohvi koos kjöhvikõrva-gu
eriti Kanada akordioni õpetaja- heliloojate, nagu Dolin ja Bucyzns- *^^^si kirjutatud seeriat, müle sega.
te poolt korraldatud võistluste au- ki helitöödeni. Kaastegev eelseis-^^^^^^^l^ broshuurina Eesti Rah- ^bipraost T. Nõmmik andis täi-,
hindu juba. 1971. ja 1973. aastast, vai E KK kontserdil on klaveri- vuskomitee ühendriikides ja üle- endavaid seletusi pensionäride
Rida võitusid Kiwanise muusika- kunstmk Hülar Lütoja. Lütoja ala- maaümiie Eesti Kesknõukogu. Ko- j^^^. asutamise kohta ja kuulas
võistlustel ja auhinnad American ti sädelev - et mitte ütelda särt- "^leja rõhutas ka, et tulevikus tu- .^^ kohalüm mformatsiooni. Eel-
Guüd of Music ning CNE pooltsuv - muusikanärv annab 1. no- ^^ks EKN-u büroo tegevus umber ^^.^^^ tegemiseks vaüti järgmised
korraldatud müüsik^ävõistiüstel li- vembri kontserdüe omapoolse en- orgamseenda, et vahendada pea- juhatajaks F. Aadli, lük-savad
omalt poolt avarust Tiina ergia ja elevuse. sekretäri töökoormat. meteks 0. Pääbo, (S. Hõbe ja J .
Kiigu muusikalisele võidukäigule. Tiina Kiigu kontsert konservatoo- Tegevuskava oli koosolejatele i^gj^tvee, kes uurivad ruumide
Otsitud akordioni-soüstma on Tiina riumi (Royal Conservatbry of Mu- kirjalikult välja jagatud, kuid seda gaamise võimalusi mng lahendavad
Kük esmenud kanada muusika-elu sic) kontsertsaalis 1. novembrill täiendas L. Leivat, maimdes, et ^eisi klubi asutamisega seoses ole-
Balti Liit kavatseb oma tegevust ^^.^ küsimusi. TWemustest teata-
3atkata Madrü^^^
et Vaba Olümpia, korrjaldamiseks |äup 12 irö^
on ettevalmistused käimas. ^,
/ E. Saluraffld inäimis ted^^
ta, et see ön koostatud p^^ aplausi osaliseks.^ '
rem eelmise tegevusaasta eelär- /
dommeerivate kontsertide kavades, algab kell 4 peale lõunat.
Unfe Karuksi vest, ulatudes tulude ja kulude
osas 39.500 dollarile, Ameerika
kasvatusega
: |si Istekohti tulijaks.
„Kuldkleied" on võetud ühest
K. Raidi helitööst, mis Ernst En­no
samaöimelise luuletuse tekstile
loodud/ öshtu süniboliseeris seda
mõistet Rohkem kui ühest aspek-
^"^^ rnõued tulemata Kolk, L., Leivat, V. Pent, E . Linda- J^r^:;^^:^^
ja, J . Saamüt ja K . Jõgi. L. Kolk i j j ^
Molutundega |a Biingestatiisega ^^^^^ vajaükuks, et Balti - " i g i ^ ^^^^^
loodud helindid, mis jäid helise- saaksid endale mmgisuguselkujul^^^^^j^- arst Ja saanud -ömk^^^^te
ma õhtu motoks saanud bksü esindaja Lutunud Rahvaste Organiv^g^^jj^j^^
variatsioonidena. satsiooni, kuna meie iseseisvuse j^^^j^^g.^^^^^^^^^^^
Lisaks tutvustas K. Raid iseen- küsimus võib arenema hakata ai- hukkamismeeskondade kuulidest
tist. „Kuidkeeled tõmmatud üle nast kui meest, kel on olnud kolm nult seUe organisatsioom kaudii. j^g^^^^^ 25 isUnit, keda
vee*^viisid[. meredetaguse kodumaa elukutset: tshellist, muusikaõpetaja L. Leivat tegi teatavaks, et E K N süüdistatakse praeguse väUtšuse
juurd^Spilie realiteet ihnnes suvel ja koguduse,pastor. Märkides oma üritab järgmise Balti õhtu kor- ^^g^^ggg tegevuses. Hukatute hul-
Tallinnas tehtud helisalvstuses, kus loomingut, ütles ta need . olevat räldamist 24. veebruarü mng V. y,^ endise presidendi Bani-kammerkoor
„Gloria" esitas selle aastaist 1948—1952. Ta elu on Pent vastas J . Saarniidu küsimuse- g^^^. j^^ji i^anucher Massadi.
K. Raidi laulu; selles laulus tulid mõjutanud kolm meest, kooliõpe- le, et Balti õhtu puhul tahetakse ' , '
kuldkes)]ed, kõigepealt kodumaalt taja J.- Rummo, kes õpetas talle korraldada ka Balti kunstinäitus. — • '-—^ ~'
siinsete tolajateni, õhtu kestel armastust kodumaa Eesti vastu, ta Tegevuskava ja eelarve kinnita
saatis T.E.B.K. noortekoor 5,Päi- isa Juhan Raid Jumala suuruse ti.
ke" samad tunded tagasi, vastu ja helilooja Heino Eller, Uude juhatusesse valiti esime
— ^. Kiüaspea, rahvuskultuuriline:
komisjon —: Stella Kerson, Vaba-se
soojusest õhkuva meeSeolu
T^r -ji , ^ A kompositsiooni Õpetaja, kelle juu- w„ '5^^ e^iMees Laas Lei- dusfond - K. Jõgi, informatsiooni-
Need teulatused tmgisid en - teooriaks, loomistahe '™''' komisjon - E. Salurand, jurüdüi-n
. i,*. • ^ n niuutus loominguks, teadmiseks. ^ ^ . ne komisjon - A. Kala, aktsiooni- t -l^J"^^ . ^ f'"^' kuidas ideesid teadlikult väljenda- ]a juhatuse hikmetena U Petersoo^ komisjon - H. ,Lupp, koolikomis-vastuvotmiseks
ja kaasaeiami- H. Lupp, Eneri Taul, A. Kittask, _ g ^^j,^^^ noorsootööko-
Sõnalisel poolel esitas Urve Ka- ^' J^^s, E . Lepnurm, V. Pent E. misjon _ T . Romet. Aukohtu lük-
Kaljo Raidi muusikat esitati ruks kolm luuletsüldit. Teise tsükli Salurand^ P, Moldre, Kadi Kaljus- ^ ^ ^ ^ ^ ^3^^^. j Heinsoo, H. Teder.
Tallinnas tehtud helisalvestusest eel ta tutvustas ennast, iseloomus- Tõsme, N. Valge, Anne La- L. Kolk, esindajateks ülemaa-peale
nimetatu veel vokaalansam- tades oma senist loomingut, kus ja E. Lindaja, kandidaatideks C. jij^gesse Eesti Kesknõukokku -
bell ,,Sanctuse" ja tshellisti Allar esimene värsikogu oli meeleline, PahapiU ja' J . lüvik. Revisjonüfo- leivat, H. Lupp, E. Salurand,
Kaasiku poolt. Valdeko Kangro ja teine keeleline ja kolmas kujune- misjoni vaUti: Henny Aruja, E. Al- ^ petersoo ja H. Teder Torontost,
K.. Raid esitasid koos instrumen- misjärgus olev hingeline. Üllatavalt tosaar ja H. Teder, komisjonide g jjaudsepp, L. Vahter ja L . Savi
taälpala „Duo", T.E.B.K. noorte- olidki Karuksi esitatavad luuletu- esimeesteks: väliskomisjon - Ene- j ^ ^ ^ Yorgist. Esindajateks Balti
koor „Päike" laulis C. Kipperi ju- sed otsingulised püüdlused millegi Iiri Taul, rahvusvahelüie komisjon m^^. j j -^^^^^ jjug^i Taul, U. Pe-hatusel
1940. a. loodud laulu suure juurde, mõneti usuliste im- \ tersoo, E. Aitosaar, E. Salurand
Kuldkeeled on tõmmatud . üle pulssidega. Ta kommenteeris sel- !' ja K. Jõgi, esindajateks Balti Nais-vee"
ja 1980. a. loodud „Me ole- Ust tunnettist, et hing on sageli enesekommentaaride kaudu, avanes J^Q^J^^J^ _ gg^jj^j jjansen, Epp
me ;põhjamaa- lapsed", trio V. välja igatsenud jõudmaks taeva- hoopis uus aspekt Karuksi loomiiv- ^j.^.^ Henny Aruja, Helle Jõgi,.
Kangro viiul, K. Raid tshello ja taadi juurde puhtaks mõstuna kui gule, savist tehtud inimesele, kes ^ ' ^ ^^^^ Laansoo Ju-
C. Kipper klaver esitasid esma- aknaklaas. Selles läbipaistvuses otsib savüe hinge andjat., ^^^^^ Pämsalu, Eneri
kordselt triole seatud kolmest näeb poetess oma elu pretensiooni- „Kuldkeeled" oli elamustihe õhr ^^^^'^ ^^^.^ ^^^^
osäš!ii.„Ööpala". „Movimento'' ja tult. Elu õppetükkidel on iseloo- tu sidudes kahe looja loomingut , J T - „ . , ^ . _ - O : ' val^p- ia-Lv
„RkDrdanza", koosneva helitöö, mustav ng-hääliku raskus. kuldkeeltel väljendatava igatsuslik-'T^^^^^^ '^j^;^
Marika Wilbiks laulis esimesel pa- Inimesele on antud valikuvaba- kusega. Pealegi selgus, et K . Raid . Aiuvdm.
gulasaastal loodud laulu „Kes- dus, kõik on temale antud, kuid ja U . Karuks on sugulasedki. Pä- ^"^"^^ ^^^^
võib, meid lahutada Jumala armas-, siiski ei kuulu taile mittemidagi. rast rohket aplausi tänas EKS's Pärast seda kui U, Petersoo oli
tusest:\:, ; . Hulljanusena on ta kõngenudkae- üks esimeestest Eda Sepp osalisi,. endist esimeest L. Leiyatit ja juha-y
^ t u d helitööd olid kõik heli- vu juures, teadmata et elustav vesi kuna teine esiniees Kaja Telmet tust tänanud tehtud töö eest, lop-
JaojaVlMrilisemast, stsemse ira- (eluvesi) on nii lähedal. Nende ulatas mõlemale roose. pes koosolek Eesti hümniga.