1981-10-27-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 75
-1 iwnentaarii
rem osa kuulsatest ja tuntul {
ktaaridest oir rahul ^^b^
la ja teenitud ^miljonitega nin^
t elu piirdub • ainult fflmSka^ |
Ite ees edaisi-tagasi liikumisega^
Haälidega^ing abiellumiste jsa
tämise seeriaga* Kuid staaride
ts lleidub ka neid, kellede am-^
bö^id ulatuvad kaugemale J
poliiHlisele pinnale, mõned
maailmaparandamise ideid '>
icš võttes^ loodavad maaöma
Itnaks muuta igasuguste kahil^
pahempoolsete „ismide** pro-jrimisega
ja nende eest võitleja;
Nende staarid esirinnias
lüvad ameeriklanna Jane Fon=
Ikreeklanna MeMna MercomS
!glanna Vanessa Redgrave,
leiidriikide fihnipubliku lem^ ;
J Jane Fonda sai kuulsaks Viett^
|i sõja ajal, mil ta propageeris'
Imunismi võimule tulekut Lõu-
Vietnamis ja käis selleks isegS
lunistüku Põh ja-VietnamS
mas Hanois raadio propagan-v
tegemas, mille tulemusena ta
I endale võrdlemisi tabavama ^
~ ,,Hanoi Fonda". MÕnes^
riigis oleks Fonda kodumaa-labunult
^ pandud oma ideesid
iigivastast tegevust järele mõfr.
vangikongi, kuid Hollvwood-timimaaihn
võtsid ta jälle ka-*
1 ^ vastu. Nüüd, kus Fonda
id Põhja-Vietnamis on viinud
la-Vietnami nälja piirile Ja tuled
inimesed põgenevad puna-põrgust
väikestel paatidel me-on
Fonda muutunud Viet-propageerimisel
äkki väga
liSeks ja pühendab oma polüti- ^
energia tuumaenergia jõujaa-te
vastu võitlemisele,
liis Inglismaa kuulus staar V a - .
la Redgrave. Tema on tuntud
Iskistina^kes taotles selle sildS
[ka Briti pariamenti pääsemist
p kukkus läbi. Yanessa spurek§
|itiliseks ambitsiooniks on P9-
Ima araablaste abistamine ning
|de õiguste eest võitlemine. On
luUk, et ta satub sealjuures te^
se vastuollu Iisraeli võimude-ja
nende kaudu kogu maailma
lusega. Kui minna siit samm
isi ja arvestada tõika, et peakogu
läänemaailma filmitöõsr
on ühel või teisel viisil juutide
itrolli^all, siis on täiesti mõiste-k
et Vanessa peab oma poliitili-
I auahnuse maha suruma ja mõt-
Tohkem'^ leivateenimise peale
mama.
[ainitud kofanest rahvusvahell-staarist
on poliitilisel alal siis-kõige
menukam olnud '^IVIelina ^
ercouri, kelle poliitiline kreedo
kõikunud kusagil sotsialismi ja
Immunismi vahemail. Melina
srcouri omandas rahvusvahelise
[ulsnse paarkümmend aastat ta-vändatud
filmis ,,Never on
iday^' (Ei üalgi pühapäeval),
flle populaarsusele palju kaasa
tas^ kaasakiskuv muusikaline ta-,
[põhi. Viimased aastad on Mer-
[uri tegelenud aktiivselt polütika-ja
kandideeris sotsialistide par-esindajana
äsjastel Kreeka par^
lendivalimistel, mis lõppesid tea-rästi
sotsialistide partei suure võn-'
iga ja vüsid ka Melina Mercouri
irlamenti. i
Yalimiskampaania ajal J esines
[elma ehtsa oktoobrirevolutsiooni
'itaatoriala veheldes ja zhestiku-
[erides - ning lubades töörahvale
iradiisi maapinnale, tuua. Kui te-lialt
küsiti, et kuidas ta töörahva
pindajana suvatseb elada Ateena
caste miljonäride linnaosas suu-
^s luksuses, süs vastas Mercouri
abandavalt, et seal on õhk samuti
loitud kui vaeste Ijnnaosas uing
fialngu tunneb ka palju teisi rik-laid,
kes on võidelnud vaesjte hu°
ide-test.
Melina sai igatahes oma ambit-jioonidele
palja suurema' rahuldu-kui
Vanessa Redgrave ja Jane
^onda knna fa nimetati sotsialistile
unes valitsuses kultuuri ja tea°
luse ministriks. Igatahes tohutu
^arjäär näitlejannale, kes tegi en-ble
filmis „Never on Sunday" ni-
3e Pireuse sadamas meremeeste
5butädnikut erakordse usutavusega
mängides!
Äsja levisid läänemaailma aja-fJrjanduses
teated^ et venelased ka?
Jtavad Afganistanis, Laoses ja
llanibodzhas kohalike elanike vas^
tapanu mahasurumiseks keemilisi
lõitlüs- ja hävitusvahendeid, mida
tunnistajad nimetavad „kollaseks
rihmaks". Sellest järeldatakse, et
(Järg lk. 3)
4
Nr. 75 #esday, Octofoer27,1981:
EDKUaKECSKEEMDEtl
^ÄLVIARST
3h okt. ja 1. nov.
dr. J. Marley, tel. 921-7777
lo ja 8. movo
dr. M . Leesment, tel. 481-6834
B(0mifii!@nt€ic}iri^
(Algas lk. 2)
.Moskva ei peä\kinnl irahv^svalie-listest
kokkulepetest ja on hakanud
oma vastaseid hävitama keemiliste
vahenditega.
Vene keen^Oise sõjatööstuse vö-
70 tööd fotonäitusel
Tartu College'is esinevad fyeitud eesti
fatograafid
paar aastat tagasi korraldas Eesti Kniastide Keskus eesti fotograafide
tööde näituse, mis leidis eriti laialdast tähelepanu. Pärast seda on
fotoalalist olnud vaid väiksemad väljapanekud Tallinna Festivallil ja
Enn Älfrediiseseisev fotonäitus. Nüüd on eesti fotograafid spontaanselt
organiseerunud fotonäituse korraldamiseks, kuigi sellejuures mingit organisatsiooni
ei looda» Kuna üks neist on Naima Aer j kes on sellelaadilisi
näitusi korraldanud kanada ühiskonnas, on temale usaldatud käes^
oleva näituse oirgamiseerimine. Ta anmabM §el<Btusi eelolevast sündmu-svvv
- Ä?*«
tab lähema vaatluse alla ameeriklane
Sterling JSeagrav® oma äsja- i J ,
ilmunud raamatu A Jonrhev Yorgi Eesti Teatri külalisetendus E, Vüde näi dendiga „Ssde" oli owatiid teatrisündmuseks eesti eesti fotograafid omavahel tutta- Olnud fotozhumalist. omanud
" ühiskonnas^ Pildil näitlejaskond pärast etendust, kus Eest! Rahvusteatri lüge Lydia Vohu Through the Terror of Chemical avaldab tänu väiks, jagavad oma kogemusi, kuid laam-fotograafia'' stuudio. Esit
Warfare" mainides, et tõendid ^^^^
keemiliste vahendite kasutamisele
võtmises sõjategevuses on tunnistajate
varal Indiaks tehtud. Esimesed
Tapordid l^eemiliste vahendite
rakendamisest tulid 15 aastat taga-
„Paljud meie tuttavad on aval- Maie Liiv on vabakutseline foto-danud
soovi, et ole^s näituseid eest- zhurnalist ja audio-visuaal-ala pro-laste
töödest," alustab ta oma vest- dutsent. Ta on lõpetanud Toronto
lust ja jätkab siis, et see on nagu ülikooli, George Brown College'i,
sooyinäitus täitmaks inimeste soo- Ryersoni Instituudi ja Ontario
ve. Selle korraldavad fotograafid kunstikolledzhi. Eeloleval näitusel
ise, esitades oma töid, kus kogu- ta esitab must-valgeid portreesid,
summas on välja pandud kuni 70 VeUo Muikma on tegutsenud fo-tööd.
Kuid sellisel näitusel saavad tograafiaga kolm aastakümmet
rek-
Esitanud
viisat
Foto: Vaba Eestlane sellejuures ei jää mimgisše organi- oma fotosid paljudel näitustel, või-satsiooni
vormi. tes nende eest auhinduv
Tegutseb prae^u^^^^^^^v^
fotograafina jä õpetab fotOgraa-<
fiat ()ntario GöUegšu 0^
Conestõga College'is.
Selletõttu üüriti Tartu CoUegeM Seekordsel näitusel on temalt vär-saal
ja hakati näitust korraldama. vUisi Toronto vaateid.
Kõik tööd on professionaalselt raa- Jüri Punno on lõpetanud nelja-
Esmevad fotograafid on kõik tun-taüf
nende tööde! on hea kvali-si
jeemenist kus sealne pahempool- Kanada valitsuse korraldused ebcs secsdusÜke iiiimigrc§#Id@
ffle vahtsus võitles Saudi Araabia ^ • ^ ^ ^ . , ^ ^ i „ •• • B
toetusel mässu tõstnud rojalistlikult S8SSeV00BU piiraiVllSekS
häälestatud suguharude vastu. Jee- Torontos Hotel Plaza II toimunud Kanada imm'gratsiooniministri Lloyd Äxworthy presslkomveremtsil mitud, mis tagab näitusele hea aastase reklaamkunsti kursuse
menis visati vene päritoluga lennu- etniUste ajalehtede toimetajatele kerWsid eriti päevakorrale Poola põgenikele ja Aasia rahvastele Kana- üldmulje. Stokholmis. Töötanud vastaval
kitelt aHa omapäraseid pomme, ^asse emigreerumise võimaldamise avardamise küsimused. Hotelli ukse ette oli ministri saabumisel ko- Naima Aer on üks organiseeri- alal Stokholmis ja Torontos, alates
mis eristasid paksu suitsu. See gunenud ligemale paarikümneliikmeline Aasia rahvaste demonstratsioonigrupp, kes oma plakatitel süüdis- jäist, kuid igaüks on lubanud anda 1^71 iseseisva reklaamkunstuikuna.
suits põhjustas nahahaavu ning si- tas Kanada valitsust rasside vahetegemise poliitikas. - kaasabi. Kõige rohkem on fotosid Esinenud maalidega Torontos ja
semisi verejookse, kutsudes esile . Alfredilt kes on viimasel ajal Vancouyeris ning fotodega grupi-surma.
Pressikonverents toimus küsi- duste alusel nõutaksö nüüd Indiast asumiseks. Minister mainis, et va- jj^jigj-ajju^ kaasmaalasi Teistel näitustel.
' muste ja vastuste korras, milledele siia saabuvatelt külastajatelt vasta- litsus on suurendanud juba poola- ^ ^ . . - , ... ' A ü i SuuraUik on praegu CBC
wl'^- ^r*. 4r w T!1 "^^"^'-"^ ^"^^^ P^^^^^ ^""^ ^^^''''^'^ .kate kontingenti ja katsub selle kü- Füm Documentaries ja Art Pro-
Jeemem kulasid jalle keemihste sissejuhatuse. Minister tõstis eriti kasutasid ära Kanada vastutulelik- simuse lahendamiseks teha kõik ^^^^^ võimalusi raamimiseKs, . produtsendi abi-pommidega,!
mis lõhkemisel erista- il, ,tnili.P .i.Viri.nrln.. Hii.ik.P v«.tuvntn.kPlP. võimaliku. mis. on muutimud vaga ^amks. grammide juur^^^^^
Naima Aer. kes ön eesti ühiskonnas l^e, GBC Resources programmide
pommidega,! mis lõhkemisel erista- gsile etnilise ajakirjanduse osa kust külaliste vastuvõtmisele ja võimaliku,
sid haUikasrohelist suitsu. Rahvus- kommunikatsioonivahendina valit- jäid siia elama,
vahelise Punase Risti esindajad te- ^use ja erigruppide vaheliste tihe-gid
kmdlaks, et suits põhjustas ok- lamate kontaktide loomisel. Puu-sendamist,
verejooksu suust ja ni- dutades Kanada immigratsioonipo-
Mast ja teisi häkeid, mis lõppesid lutikat,
paljude inimeste surmaga. Kuid l
rõhutas ta eriti, et selle poliitika
kujimdamisel tuleb hoida : kindlat
tasakaalu Kanadasse valguva
nende kallaletungide puhul ei õn-nestuRud
keUegil ründavaid lennukeid
fotografeerida, samuti ei ole
kusagil säilunud mende gaasipom-mide
kÜde.
Viimast® kuude jooksul on ka
paljud vastutustundetud agendid
saatnud siia sadu inimesi, kes
Kanadasse saabudes on nõudnud
endile põgeniku staatust.
Viisata Indiast Kanadasse saa-
PooBa põgenike vastuvõtmise tuntud oma- puukaunistustööde Jõudes aga direktorina. Tem.alt on
küsimuses oli mSitiister Axwort- tõttu, on samal ajal ka suurte ko-' näitusel must-valgeid fotosid,
hyl Torontos viibides ka pike- gemustega fotokunstnik, kes on ' Karin Vagiste on tegutsenud ak-maid
nõupidamisi sünse poola töötanud kommertsiaalse fotograa- tiivselt üle kaheksa aasta,
keskorganisatsiooni Poola Kong- fina, olnud fotoajakirja toimetaja Tema töid on esitatud paljudes
, iressi esindajatega. ja kaastööline. Kuuludes kanada
Etnilise ajakirjanduse juhtivad fotoorganisatsioomdesse, on tal
rmmi^^nTd; T o d u T K = bunud isikute sissevo^^ esindajad'dr J. Kirschbaum ja V. t^nud mitmeid fotonäitusi korral-võimaluste
vahel immigrantide ^^^^ ^"^^^^^^ massiliseks, et mi- Mauko puudutasid etnihse ajakir- ^^aa.
vastuvõtmisel ja mende absorbee- "^^^^^ Äxworthy käis seda^ küsi- janduse ja keskvalitsuse vahekordi,
iriinisel Indias uurimas ja lahenda- Dr. J. Kirschbaum pani mimstnle
mas, samuti võttis ta kontakte siin- südamele," et valitsus leiaks võima-
Eeloleval näitusel esitab ta vär-galerüdes
USA-s ja Kanadas.
KnnstUise hariduse on saanud
Ontario College of Art ja Ryersoni
Instituudi kursustel.
Lõpetanud York University kunsti
alal. Omab ja töötab/ desainstuu-vilisi
loodusuurimuslikke fotosid, ^^^s Torontos! Eesoleval näitusel
Emi Alfred on praktiseeriv advo- esitab visuaalseid versioone Kaley-kaat
Torontos, kel on olnud suur Estienne võimlejate Hikumisest ja
litmist.:'^'.. ,-
Näitus toimub, pühapäeval^ 15.
1970-nendate aastate lopol saabusid
uued tõendid gaasipommide
kohta Laose küladest. Seal olid ve- Kanada immigratsioonipoliitika pö° sete india^^r^vusgrapi juhtidega, lusi etnilistele ajalehtedele postita-nepfeoluga
lennukid'rünnanud ^i^l^steks ön praegu kolm tegurit, ^ alandamiseks kui Kanadas , .. • x
külasid ning heitnud alla suuri "^^^^ teravalt silmas peetakse — võimaluseks tekkinud väärnähete hakkavad uuest aastast alatesi keh- huvi fotoala vastu. On esinenud
kotte mis lõhkesid õhus ja levita-Perekondade ühendamine. Kanada ärahoidmiseks on Indiast saabuva- tima uued kõrged postitariifid ning fotonäitustel ja võitnud auhindu. . .
sid kollast pulbrit „kolIast vihma", ^^^^^^u nõudmiste rahuldamine ja tele külalistele viisa nõudmise esi- V. Mauko palus minister Ax- Oma iseseisval näitusel oli ainesti- novembril kell 12—18 Tart^ Col-mis
põhjustas inimestele verejook- poliitiliste põgenike vastuvõtmine, tamine. worthyt Kanada mitmekultuuri kuks visuaalsed tähelepanekud ^^^^'}^ ^inna on kutsutud koik,
§e. Ap^ati, et sün oli tegemist när- Küsimuste ja vastuste korras Poola ajakirjanikud tõstsid üles ministrile Flemingule teatada, et oma rännakutel erinevates maades ^^vüised, sissepääski on tasuta.
vigaasiga,'miW sakslased valniiV^^^^s^^^^ lähemalt ka va- Poolas praegu valitseva pineva etniline ajakirjandus ootab ikka igast maailmajaost. Praegu on
ääsid Teiseks maailmasõjaks kuid kitsuse viimaseid korraldusi immi- olukorra ja avaldasid soovi, et Ka- veel neid föderaalvalitsuse kuulu- j^ontsentreerunud kaasmaalaste
mida nad kunagi ei kasutanud, grantide vastu võtmiseks Aasia rii- nada valitsus suurendaks poola tusi, mida Fleming on mitmel kor- pildistamisele, mida esitab eelole-
Laoses langes «kollase vihma" kidest, eriti Indiast. Uute korral- põgenikele Võimalusi Kanadasse rai lubanud. ygj näitusel,
ohvriks 15.000 kuni 20.000 int- —--^
Vär2$kemod uudised foete
,.VABA EESTLASEST"
mest kuigi kommunistlik Vietnam
keemiliste vahendite kasutamist kategooriliselt
eitab.
Kuid süs tulid uued ärevad sõ-numed
—- sisekord Afganistanist,
kus vene okupatsioonijõud pommitasid
samalaadiste gaasipommi-dega
külasid Badakshshani provintsid.
Asja hakkas uurima Ühend-
Eiikide ajakirjanik Steriing Seagra-ve,
kes kogus kogutud andmed äsja
ilmunud raamatusse, mille veergudel
ta kindlale otsusele jõuab,
et venelased on välja arendanud
uusi keemilisi võitlusvahendeid,
millede katsetamine toimub välismaailmast
eraldatud kohalikes sõjalistes
kokkupõrgetes, kust on ras-le
tõendeid koguda* Seagrave nendib,
et venelased on sõjaliseks ka-
TEATAME, ET ALATES 1. NOV. ÜHINEB JÄLLE MEIE
PRAKTIKAGA HAMBAARST
Ör. MARET TRUUVERT — Laste eriarsti
Dr. ARJA PELTONBEM — Laste eriasU
Dr. PIRET ITRUÜVERT — Hambaarst
' Dr. ANNE TÕNISSON — HambaarsU
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL TEL. 766-1391,
^üsurance
Agency
tCINPLUSTUSED
2i WES^f MORE Dr., Süite 2W
Oni M9V 3Y7; .
Tel. 745-4622
VABA EESTLAN
kaks kbrda nädalas
N
Arvi Reb^ssoo
abiellus Budapestis
Budapestis abiellusid viiulikunst-nik
Arvi Rebassoo ja Ungari aadlik
Ilonka von Birkner. Pärast pul-mareisi
Jugoslaaviasse ja Itaaliasse,
noorpaar asub elama Frankfurti,
kus A. Rebassoo alustab mängu
Frankfurti ooperi orkestri koossei-
Maksab Kanadas:
$2T,—
Veerandaastas $11«—»
K S B I P O S T I G A
$42.—
$23—
$12.~
silitamiseks välja arendanud seene Inimesed D U t S l d kUQ pühakirja SaadetiS
mürke — mükotoksiine, millede B - - ^ L - ^ | - . : X „ - | SC
mõju tunnuseks on verejcMiksiade KOnOJe [OUanS
teWtamiDC. " pärast kaks aastat kestnid läbkääkimisi m N . LMw võlimrad nüüd ^^^^ ^^^^^ äsja lõpetanud'2-aastase
Mida teha antud olukorras'^ tobanud saata Rootsist 5000 piiblit ja lauliiraamatiBt Rüga. Juunis laa- ^^pingu Stuttgart! Kammerorkest-
Mürkgaaside kasutamine soMi'- diti Piiblid de Havres Prantsusmaa ja need on nüüd RJiga nga. (VES).
seks tegevuseks on keelatud 1925. ^««^"«d seal usklikele katte antud. ^
aastal sõlmitud Genfi protokoJlii»a ^ Läbirääkimisi selles osas on pi- piiblitega kohale jõudis. Niisugune ©Johannes Voldemar Kuuse, kes
1.972. aastal allakirjutatud^ BiV dänud nelipühilaste pastor Ingvar asi juhtut) kord 60 aasta jooksul.^' kasvas üles Lagedi mõisas, lõpetas
250.majonafae elanikkonnaga !5!" " ' ^ ^ • ^ , Metsateaduskonn?.,
:N.Liitu arvatakse olevat aastast
$17.—
LENMJPOSTiGÄ ülemere-maaäesse:
Aastas $76.—^ poolaaslsis $38.^, vMcandaastas $21^
üSA-s:
$67."
$35.50
$18.50
loogiliste Relvade Konventsiooni- Holmberg örnsköldsvikis N. Liidu
ga, koid venelased on harjumid saatkohkga. Vahendajaks oli läti
kõigile lepingutele "vilistama ja tee- pastor Nikolai Stepanov Riias, kes
vad seda ka nende kokkulenetegfi. j^hib ametlikult registreeritud bap-
Raamatu autor Seagrave leiab, et tistide kogudust Riias.
Moskva korrale kutsumiseks on
ainult üks kindel tee — Dliend-iriigid
peavad ka omalt noolt välja
iöõtatna keemilised võitlnsvahen-dld
ja varustama endid hävitavate
1917 alates importeeritsud ainult tööle. 4. augustil 1931. abiellus ta
300 000 piiblii
See allmb nn. baptistide tmiooni-le
Moskvas, mille juhtkond ar-
•^vatavast! töötab koos: KGB-ga.
Kahe aasta eest võttis Örn-
Valerie ScMdlovskyga Kuressaares.
1944. ,ia. põgenesid nad kolme
Iga tuhande N. Liidu kodaniku pojaga Efestist, dasid Lõuna-Sak-kohta
tuleb üks piibel. USA-s on samaal ja saabusid 1949. a. Lääne-olemas
viis piiblit iga elaniku koh- Austraaliasse. -Abielupaar pidas
^a."* ' oma kuldjuubelit Bayswateris.
Arvestatakse, et N. Liidus on
narvigaasi tagavaradega. See oleks sköldsviki * nelipühi kogudus Riia praegu umbes 50 miljonit usklikku
]&eirtlile boiataseks ja sunmks nad ^^^^^^^^^ ^^^^ jjn. vennaskogudu- ortodoksi, 8 miljonit katoliiklast ja mest, Lääne-Saksamaalt ja Hollan-ettevaathkkusele.
öeagrave vaide ^^^^ p^^.^^^ kaheaastast ootamist viis miljonit evangeelset kristlast dist viiakse sajad tuhanded piiblid
tondub'loogilisena ja praktilisena läbirääkimisi anti luba piiblite Guterlased, baptistid ja nelipühila- Venemaale,
kliid sellele ettepanekule ea ole j^adimiseks vene laevale. Nelipühi- sed). ' Tollivõimud ja KGB teevad
kahjuks loota läänemaailmas ui- j^^^^^^^ örnsköldsvikis kandis ku- Usklikud maksavad kuni tuhat kõik, et seda importi takistada,
dist toetust, mida kinmtab suur j^^^ ^g^^.^ kroonile (ca krooni pübH eest mustal turul. tJhe aasta jookul on avastatud 12
vastuseis .iiieutrompommi rakenda- ^ ^ ^ ^ Q ^ ^ ^ ^^^^.^^ ^^^.^ väljaspool viivad autot, mis olid ümber" ehitatud
Stepanov kirjutab Rootsi: „Ini- suures ulatuses salaja piibleid N. piiblite salajaseks transpordiks.
• nutsid,;;--kui;;'protsessio^ 'Arvataksej; et ^Rootsist,. Soo-;;.;." <:
muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 80 ceo^
lanads aadressidele palume märkida ,^OST&L CODE" )a
USA aadressidele „m CODB"
Pangatshekk või rahafcaart kirjutada,
Free Estonian PabUshers nimele.
VA§Ä EESTLANE
P,0. Böx 70, Postal Stn, C, Toronto 3. Önt
M6J3M7
Palmi mulle saata VABA E E S H i A ^ o^f^ / i^laastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „
19.-- . Tdlimise katteks lisan $ sUs^oixreb
rabas / tsMiga / rahakaardiga. (Raha saata amslt tähtkirjas)^
Nmü 1 ——-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 27, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811027 |
Description
| Title | 1981-10-27-03 |
| OCR text |
Nr. 75
-1 iwnentaarii
rem osa kuulsatest ja tuntul {
ktaaridest oir rahul ^^b^
la ja teenitud ^miljonitega nin^
t elu piirdub • ainult fflmSka^ |
Ite ees edaisi-tagasi liikumisega^
Haälidega^ing abiellumiste jsa
tämise seeriaga* Kuid staaride
ts lleidub ka neid, kellede am-^
bö^id ulatuvad kaugemale J
poliiHlisele pinnale, mõned
maailmaparandamise ideid '>
icš võttes^ loodavad maaöma
Itnaks muuta igasuguste kahil^
pahempoolsete „ismide** pro-jrimisega
ja nende eest võitleja;
Nende staarid esirinnias
lüvad ameeriklanna Jane Fon=
Ikreeklanna MeMna MercomS
!glanna Vanessa Redgrave,
leiidriikide fihnipubliku lem^ ;
J Jane Fonda sai kuulsaks Viett^
|i sõja ajal, mil ta propageeris'
Imunismi võimule tulekut Lõu-
Vietnamis ja käis selleks isegS
lunistüku Põh ja-VietnamS
mas Hanois raadio propagan-v
tegemas, mille tulemusena ta
I endale võrdlemisi tabavama ^
~ ,,Hanoi Fonda". MÕnes^
riigis oleks Fonda kodumaa-labunult
^ pandud oma ideesid
iigivastast tegevust järele mõfr.
vangikongi, kuid Hollvwood-timimaaihn
võtsid ta jälle ka-*
1 ^ vastu. Nüüd, kus Fonda
id Põhja-Vietnamis on viinud
la-Vietnami nälja piirile Ja tuled
inimesed põgenevad puna-põrgust
väikestel paatidel me-on
Fonda muutunud Viet-propageerimisel
äkki väga
liSeks ja pühendab oma polüti- ^
energia tuumaenergia jõujaa-te
vastu võitlemisele,
liis Inglismaa kuulus staar V a - .
la Redgrave. Tema on tuntud
Iskistina^kes taotles selle sildS
[ka Briti pariamenti pääsemist
p kukkus läbi. Yanessa spurek§
|itiliseks ambitsiooniks on P9-
Ima araablaste abistamine ning
|de õiguste eest võitlemine. On
luUk, et ta satub sealjuures te^
se vastuollu Iisraeli võimude-ja
nende kaudu kogu maailma
lusega. Kui minna siit samm
isi ja arvestada tõika, et peakogu
läänemaailma filmitöõsr
on ühel või teisel viisil juutide
itrolli^all, siis on täiesti mõiste-k
et Vanessa peab oma poliitili-
I auahnuse maha suruma ja mõt-
Tohkem'^ leivateenimise peale
mama.
[ainitud kofanest rahvusvahell-staarist
on poliitilisel alal siis-kõige
menukam olnud '^IVIelina ^
ercouri, kelle poliitiline kreedo
kõikunud kusagil sotsialismi ja
Immunismi vahemail. Melina
srcouri omandas rahvusvahelise
[ulsnse paarkümmend aastat ta-vändatud
filmis ,,Never on
iday^' (Ei üalgi pühapäeval),
flle populaarsusele palju kaasa
tas^ kaasakiskuv muusikaline ta-,
[põhi. Viimased aastad on Mer-
[uri tegelenud aktiivselt polütika-ja
kandideeris sotsialistide par-esindajana
äsjastel Kreeka par^
lendivalimistel, mis lõppesid tea-rästi
sotsialistide partei suure võn-'
iga ja vüsid ka Melina Mercouri
irlamenti. i
Yalimiskampaania ajal J esines
[elma ehtsa oktoobrirevolutsiooni
'itaatoriala veheldes ja zhestiku-
[erides - ning lubades töörahvale
iradiisi maapinnale, tuua. Kui te-lialt
küsiti, et kuidas ta töörahva
pindajana suvatseb elada Ateena
caste miljonäride linnaosas suu-
^s luksuses, süs vastas Mercouri
abandavalt, et seal on õhk samuti
loitud kui vaeste Ijnnaosas uing
fialngu tunneb ka palju teisi rik-laid,
kes on võidelnud vaesjte hu°
ide-test.
Melina sai igatahes oma ambit-jioonidele
palja suurema' rahuldu-kui
Vanessa Redgrave ja Jane
^onda knna fa nimetati sotsialistile
unes valitsuses kultuuri ja tea°
luse ministriks. Igatahes tohutu
^arjäär näitlejannale, kes tegi en-ble
filmis „Never on Sunday" ni-
3e Pireuse sadamas meremeeste
5butädnikut erakordse usutavusega
mängides!
Äsja levisid läänemaailma aja-fJrjanduses
teated^ et venelased ka?
Jtavad Afganistanis, Laoses ja
llanibodzhas kohalike elanike vas^
tapanu mahasurumiseks keemilisi
lõitlüs- ja hävitusvahendeid, mida
tunnistajad nimetavad „kollaseks
rihmaks". Sellest järeldatakse, et
(Järg lk. 3)
4
Nr. 75 #esday, Octofoer27,1981:
EDKUaKECSKEEMDEtl
^ÄLVIARST
3h okt. ja 1. nov.
dr. J. Marley, tel. 921-7777
lo ja 8. movo
dr. M . Leesment, tel. 481-6834
B(0mifii!@nt€ic}iri^
(Algas lk. 2)
.Moskva ei peä\kinnl irahv^svalie-listest
kokkulepetest ja on hakanud
oma vastaseid hävitama keemiliste
vahenditega.
Vene keen^Oise sõjatööstuse vö-
70 tööd fotonäitusel
Tartu College'is esinevad fyeitud eesti
fatograafid
paar aastat tagasi korraldas Eesti Kniastide Keskus eesti fotograafide
tööde näituse, mis leidis eriti laialdast tähelepanu. Pärast seda on
fotoalalist olnud vaid väiksemad väljapanekud Tallinna Festivallil ja
Enn Älfrediiseseisev fotonäitus. Nüüd on eesti fotograafid spontaanselt
organiseerunud fotonäituse korraldamiseks, kuigi sellejuures mingit organisatsiooni
ei looda» Kuna üks neist on Naima Aer j kes on sellelaadilisi
näitusi korraldanud kanada ühiskonnas, on temale usaldatud käes^
oleva näituse oirgamiseerimine. Ta anmabM §el |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-27-03
