Vaba eestlane , June 1, 1978

              l A . 2 VABA EESTLANE ' 1. juunil 1978 — Itiuršday, June 1, 1976 Nr.. 41
VABADE EESTLASTE HMLElANDM
VÄUAÄNDJÄ: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Toraitös.
PEATOIMETAJA: Earl Arro-
TOIMETAJA: Harmes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oiit UU 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, taUtus (tellimised, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, i^olaastas $25.50
Ja veerandaastas $13.50. -
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas ;$32.-, poolaas­tas
$17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— .
LENNLTOSTIGÄ üiemere-maadesse: aastas $62.-, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudams 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
Ptiblished by Free Estonian Publisher. Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont M6J 2H2
N. Liidu Ja teiste kommimist-ÜMmde
riikide propagandamees-te
elu ei ole praegusel Lääne-Säk-samaa
Baader-Meinhofi punaar­mee
ja Itaalia punase brigaadi
ajastul kerge. Need mõlemad ter­roristide
organisatsioonid bn nii
tihedalt seotud kommunismiga
ja maxksistliku ideoloogiaga, et
Meid ori raske paigutada kuhiigi-ie
teise poliitilise organiseerimise
vormi lahtrisse. See tekitab
Moskvas palju peavalu ja tuieli
ieida võimalusi ja ideid köinmti-oismi
põhjalikult diskrediteeri­nud
ja paljastanud terroristide
organisatsioonide ideoloogilise
tagapõhja ja eesMärMide nioonü-tamiseks
ning neile võõra südf
kiHge raputamiseks. See, teadagi,
ei ole kerge, kuid olukord ei luba
Kremlil jääda ükskõikseks pealt­vaatajaks
ning paljud kirjame­hed
ja teised propagandamehed
nii N. Ludus kui välisriikides ra­kendatakse
selle raske ja komp-
I litseeritud ülesande teostamisele.
Ön loomulik/ et kommunistide
ja kommunistliku partel pulitaks
pesemiseks tuleb N. Liidu propa-gandžünasinal
esitada sageli irrat-sionaalseid
ideesid j a oletusi, mi­da
ei saa kuidagi reaalse olukor­raga
siduda. Nü näiteks kirjutas
hiljuti N. Ludu teadeteagentuurj
„Novosti" üks poliitilisi kommen­taatoreid
N . Liidu ajalehtedes ar­tikli,
milles itaalia punaste bri-gaadide
mõrvad aetakse parem­poolsete
ringkondade kaela ja
süüdistatakse Itaalias toimuvates
, terroriaktsioonides kaudselt isegi •,
ühendriike.
,iNovösti" ipiropagandaartikli
põhikude Ja ülesehitus on väga
lihtne. Artiklis lähtutakse sellest,
et Itaalia parempoolsed ringkon­nad
on rauda vastu sellele kui
kodanMsed paifteid hakkavad lä­henema
liommunistlikule parteüe
ning katsuvad kommunistidega
koostööd luules Itaalia vUetsat
niajandušlikku olukorda ning sel­lega
kaasuvaid sotsiaalseid tõbe­sid
parandada. Sellest tulenevalt
hakkavad nad oma põrandaalu
löögirühmade kaudu ametlikl^e
' poliitilisi parteisid terrpriseeri
ma, katsudes koostööd kommu­nistidega
kõigi vahenditega nurja
ajada. „Ilmselt tekkisid „brig
did" kommunistliku partei vaen­last
© :hBvide ristteeV* • Mrjii
„NovöSti" ja annab kaudselt
mõista, et terroristide hulgas
võib olla ka neid, kes on mauis
mi juurtest välja võrsunud.
, Kuid süüalused ei ole mitte ai­nult
Itaalia parenipoolsed vaid ka
Ameerika Ühendrügid, arvab „No-vosti"
ja peab vajalikuks tsiteeri­da
airieeriklast Brian lenkinsist,
kes-ütleb, et
tid lähevad üha rohkem maksma
ja muutuvad üha riskantsemaks.
Seepärast eelistavad valitsused
võita või mingu määral norge
da riiki õõnestustegevuse abU
seestpoolt". „Novosti" propagan-damees
mainib seda tsitaati esi­tades,
et sel puhul pöörduvad
pilgud paratamatult Ameerika
ühendriikide poole, kes käesoleva
aasta algul oli jõhkralt deklaree
rinud, et ta ei poolda. Ifcialia
feristlik-demökraatliku parte
koostööd kommunistidega. „No-vosti"
ei ütle seda välja, kuid la­seb
lugejal mõista, et tJhendrii-gid
on huvitatud Itaalia terrori-aktsioonidest
ja Moro riiõrvaml-sest,
kuna sellega katsutakse nur­j
a ajada konunuriistide ja knst-lik-
demokraatide vahelist koos-
,Katanga mässajad" sissetungil Zaire lõunaprovintsis asuvasse Eolwezikaevandustelmna.
N. Liidii propaganda suured
Jõupingutused Jooksevad täieli­kult
lüvale, kuna läänemaailmas
on igale mõtlejale inimesele seL
ge, et „Novosti" ja teiste propa-gandaorganite
kirjutised Ja kom-nientaarid
on väljaotsitud valed,
müledel on lühikesed Jalad. Itaa­lias
ön Juba ammu selgeks teh
tud, et sealsed terroristid Ja mõr
varid on suuremalt osalt endised
•kommunistliku 'partei' .Ja . partei
komsomoliorgani lükmed. Nende
Juured peituvad kcnununistlikus
parteis Ja marksistlikus ideoloo­gias
ning siin pole midagi tege-niist
parempoolse liikumisega
ega uusfashismiga. Raske on ütel­da,
millised põrandaalused side­med
on Itaalia terroristidel oma
kohununistliku parteiga, kuid
tõenäoliselt ei poolda nad partei
ametlikku liini, mis otsib taktika­listel
põhjustel koostööd kodan
lastega, ön tõenäolisem, et terro­ristidel
on seevastu teatud kana­leid
kaudu sidemed Moskvaga,
kes samuti ei poolda Itaalia kom­munistliku
partei taktikälisi ma­nöövreid
teiste parteidega liing
kelle eesmärgiks on Itaalia Ja
teiste lääneriikide demokraatlik­ke
rezhiime n i i kaua õõnestada ja
terroriseerida kuni need kokku
varisevad.
Kremli j a teiste terroristide si­hid
Ja eesniärgid on samad Ja on
ka selge, kelle huvideš„punased
jbrigaadid" oma himiutegusid
sooritavad. N. Liidu messimeediu-midel
Ja propagandameestel on
asjatu süüdlaste otsimisel oma
ukseläve Juurest kaugemale vaa­data.
Kuid Vene kommunistid
pole- Ju kunagi olnud miüegis
—• isegi mitte Katõni mas-
K. A.
Rootsis esines pressikouverentsüN. Venest 21. apr. väljasaadetud noor dissident Aleksander Knar-pei,
kes rahvuselt pool-eestlane. Ta isa, perekonnanimega Maior, oli abielus röntgeniarstist vene juu­ditariga,
kellest lahutus 1960. Ta on elanud kolm esimest eluaastat Eestis, pärast ema juures Moskvas.
Tema avaldusist on mõned sensatsioonilised, nagu atentaadikatsed Brezhnevile ja plahvatus Lenini
mausoleumi juures 1973, kus saanud siu'ma 9 Ja haavatä 15 isikut. Ta märgib, et N. Venes k a r j u n te­gemiseks
on kõige takistavamateks asjaoludeks 1. olles päritolult juut, 2^ olles Balti päritoluga ja 3.
oniades sugulasi läänes. Intervjueeritav on olnud ka hea sõber Stalini tütre Svetlana (eiab USA-s)
Jossif Allilujeviga.;.
Aleksander.Kurpel, kes sündinud ebausaldatavate lääne korfespon- mä. Väljaspool suurlinnu, nagu
20. mail 1957, isa Maior muutnud
oma nime hiljem AUarÄs. A.K,
väljasaatmine. Läände toimus 21.
apr., pärast seda, kiii ta oli abista­nud
pressikonverentsi korralda-dentide
vastu, kes ön liiga nõuk.
vastase joonega.
1974 õppinud ta tundma Stalini
tütre Svetlana poega Jossif AUi-lujevit
Ja saanud teada ka tema
traagika. ;
et kui'
mist Ludmilla Agapovüe. Ta saa
bus Viini, kust teda pressikonvs- Jossif jiitustanud temale,
rentsiks StoMiolmi tõi • Rootsi Eest­laste
Esindus (REE).
Moskva, Leningrad, Kiiev jt. on
valitsemas puudus.
Kui teatati kohvi, shokolaadi,
bensiini Jne. hinna tõusust, Jäi
iiind nõuk. eliidile endiseks.
See'on ka üheks põhjuseks, miks
tahetakse luua vabu töölisameti-
Svetlana AUilujeva avaldanud oma' ühinguid. See ei ole dissidentide
esimese raamatu 1967. a. (USA-s), liikumine, vaid proletariaadi liiku-
V I IN — Austria riigipea lüdu-kantsler
Bruno Krelsky, kes on
ühtlasi Austria sotsialisitide juht,
pöördus äsja Viinis toimunud
sotsialistide -partei konverentsü
• paolieikaaslaste poole, et nad .teeik-sid
lõpuarve kommimistidega.
(Liidukantsler hoiatas sotsialiste,'
et nad ei teeks endile illusioone
komimiiinismi. libeiraalsemafcs
nuruitumisel ja demoikraaitlike
printsiipide omaaidamisel. Bnmo
Krelsky mainis mürgiselt, et N.
Liit ei olev esimene sotsialistlik
riik maailmas, nagu seda alajti
alla kriipsutavad N . Liidu juhid^
vaid üheks julmemafes diktaAuuiri-rezhiimiks
feogu maailma ajaloo
kestel. Ta kinnitas, et Lääne-Eu-roopa
kommimistliküd parteid on
muudetud N. Liidu välispoliitika
toetajateks ning kui lääneriikides
loodetakse, et kommunistlik süs­teem,
elab üle demokratiseerimi­se
protsessi, süs ei ole see Õige;
kuna kommunistlik rezhüm muu­tub
pidevalt julmemaks ja tuge-vamaiks.
' ^ A V.
Kuuldavasti soovib ta peatselt
asuda Kanadasse, kuhu teda kut­sunud
üks Kanada parlaMendi
. jüge Edmontonist.;, •'.'
i^ressikonverentsü ta märkis, et
täile antud väljasõidu viisa 13.
apr., kusjuures KGB mees temale
ütelnud, et parem on kui ta N. Ve­nest
kohe lahkub. Enne seda oli ta
saanud ähvardusi' koju telefoni P^^t.
teel, et ta tegelnud keelatud asja­dega,
nagu pornograafia, narkooti­lised
ained jne., mis teda viivat
kohtu alla.
Märkinud kolm põhjust, mis ta­kistavad
N. Liidus edasijõudmist
karjääris või õpinguis, ütles ta, et
kuna ta on 50% eestlane ja 25°'o
juut, süs on temal koguni kahe­kordsed
takistused. ;
Teda küsitletud KGB-s vähemalt
kümme korda ja viimase 3 a. jook­sul
on; teda igal aastal 2 korda
KGB-s pekstud. Ta märkis, et kui,
Stalini tütrepoeg oli KGB, koloneli
Degtjarovi juures ülekuulamisel,
ütelnud see Jossif Allüujevile:
,)Kui sinu vanaisa oli veel elus,
sain tappa üiimesi otse seina ää­res.
Nüüd valutab mul süda, kui
ma kedagi lööri pingil. See kõik on
tingitud minu henjorroididest,"
iViinu poolt alustatud nn. nõuk.
vastasuses polnud nõuk. seaduste
kohaselt mmgit nõuk.-xastasust.
Kui ma olin 14 a. vana (1971), võt-sm
ma osa Hrushtshovi matustest.
Neid loeti iUegaalseiks. Teine ju­hus
oli, kui ma 1973. a. teatasin
lääne korrespondentidele plahva­tusest
Lenini mausoleumi juures.
Nende kahe sammu pärast visati
mind välja ingliskeelsest koolist. '
Ta ütles, et pärast koolist välja­heitmist
katsunud ta töökohtj, saa­da,
mis osalt ka, õnnestunu J Aga
kogu aeg jälgmud teda KGB silm.
ning yarem-hiljem vallandatud ta
jälle. KGB tegevusest jutustas ta
näitena järgmist:
, KGB nimetanud A. Kurpelit
makstud lääne informaatoriks. N.
Lliduie ei meeldi ajakirjanikud.,
kellede reportaazhid oma lehele ei
ole koeskõlas Vene ametJliku joone­ga.
Seepärast käsutab KGB noori
poisse ja tüdrukuid, valmistades
neid ette nn. väljapressimisteks
ei reageerinud Vene võim sellele.
Teise raainatu ilmumisel 1970. a.
mine. E i soovita elustandardi alla-
Valitsus teatas lõpuks, et
nõudnud KGB, et Jossif ütleks lah- piuna ja leiva hinda ei tõstetav
ti emast. Ta keeldunud. I päne raadiosaateid kuulatakse
Samal ajal teatanud nõuk. amet-, vaatamata saamistele, eriti Ra-lik
informatsioon, et Svetlana Aili- dio Vabaduse. (Liberty) osas. A.
lujeva,sui*i 1971 Läänes — kas au- Kurpel märkis, et ta kuulnud raa-toõnnetusel
või vaimuhaiglas. Sta-' dios „Deutsche Welle" Agäpovi lü­lini
muuseumis Gruusias pole Svet- gu Rootsis, mis teda väga puudu-lana
pilti, küll on ta venna Vassüi tanud. Ta võtnud pärast seda Agä­povi
t>erega kontakti. Nüüd tunneb
ta Valentin Agapovi (asub Rootsis)
naist LudmiiUat, kes olevat kena
inimene. Tut\ajmisajast peale abis­tanud
ta teda- avalduste tõlkunise-ga
ja olles temale tõlgiks ka pres­sikonverentsil
lääneriikide ajakrr-
;anikega.
. VEs;
Pärast KGB katse tiurjumistJos-sifl
poolt ema ärasalgamiseks õn­nestunud
KGB-1 makstud homosek­sualistist
informeerija Alek. Boka-royiga
saavutada protsessi, müle
ohvriks langes Jossif. Oma. süda­mes
ütles Jossif lahti Stalinist.
KGB jätkas survet; et ta ütleks
lahti emast, kusjuures viimane
aktsioon võetud ette 25. märtsil,
Stalini surmast 25 a. möödumisel.
Vastutus Jossif Allilujevi tervise
ja eluviisi eest olevat pandud kind­ralmajor
Gennadi Kovalenkole. Ka
Stalini pojatütrel olnud muresid
KGB-ga. Vassili tütar Nadja Dzhu-gashvili
armunud 1972. ä. ühte Alz-heeria
diplomaati, kellega tal olnud
1973. a. tütar. Nõuk. võimud keel­dusid
äbiellumislõast ja diplomaat
sunniti Venest laWaima.
• Svetlana Äimujeva: (USA-s) tü­tar
ütelnud end lahti emast ja
töötavat nüüd merefüüsika dot­sendina
Moskva ülikoolis.
Svetlana enda kohta levitati en.
ne 1971. a.-Venes kuuldusi, nagu
töötanuks ta taksijühi või baari­daamina.
Jossif Allilujevi / suurim
vaenlane on ta ema esimene mees
Gregori Morozov. Selle mehe kohta
esitas A. Kurpöi rea andmeid, te­ma
kahepa&suse tõendamiseks.
Stalini lastelaste^ viga on, et Jos­sif
ei ütdnud lahti oma emast ja
et Nadja tahtis abielluda mitteve-ne
kodanlikuga. Nõuk. elüdi lastel
võib juhtuda igasuguseid sekeldu­si^
kuid kuni nad pole segatud lää­ne
mimestega, on nende asi kor­ras.
•
Eliidil on omad poed, nende seas
Moskvas GUM-i kauplus nr. 100.
Tavalistele kodanikele olevat elu­tingimused
läinud suuresti tagasi
võrreldes näit. 1970. aastaga. Tuu­last
tuUak^ (180 km Moskvast)
Moskvasse leiba Ja toitaineid ost-
Eesti Rahvusfondi juhatus pidas
vajalikuks märgükii-ja saatmise
Rahvusvahelisele PEN-Klubile
Londonis ja Rootsi PEN^Klubüe
Stokholmis. Nimelt selgus, et Stok-hohnis
mai lõpul toimuvast PEN-i
kongressist on kutsutud.osa võtma
esmakordselt Ida-Saksa, Tshehho-siovakkia,
Ungari ja N. Ludu kk-janike
esindajad. Märgukirjas rõ­hutatakse
muu hulgas,; et Nõuk.
Eesti kultuuriline tegevus peab
teenima vene kommunistliku par­tei
eesmärke ja on allutatud Mosk-.
vale; teiste sõnadega: eesti kirja­nikel
ja teistel eesti tuhandeaasta­se
kultuuri esindajail puudub või­malus
vabaks loominguks ja ene­seavaldamiseks.
Eesti rahvas pole
aga kunagi aktsepteerinud nõuko­gude
survet ja kultuurilist tasalüli­tamist.;
\
Euroopa sotsialistidel on paiJRi-del
juhtudel kalduvusi olnud kom­munistidega
lähedaselt koos tööta­da
ja nendega koalitsioone moo­dustada,
kuna sotsialistid ei ole
sageli ajaloost midagi õppinud
ning ei arvesta seda, et kommu­nistide
võimule tulekul on nad esi­mesed,
kes likvideeritakse või
vanglUaagritesse saadetakse,
Selliseid illusioone ei tee endale
siiski Austria sotsialistide Juht ja
riigipea Bruno Kreisky, kes kor­duvalt
oma parteid on hoiatanud
kommunismiohu ja kommunistide
valede ja pettemanöövrite eest.
Kui iääneriikide ajakirjanduses
viimasel väga laialdaselt popula­riseeritakse
ri.n. eurokommunismi
ja püütakse Itaalia, Prantsusmaa
j a Hispaania kommunistlikke par­teisid
häidata süütute poliitiliste
parteidena, kes ei allu Kremli
kiorraldustele ja katsuvad legaalsel
teel võimule tulla, siis Kreisky ei
ole kaugeltki selline kõrbetest
ideaalidest kantud optimist. Äsja
Viinis toimunud Austria sotsialis­tide
partei konverentsil tegi partei­juht
JKieisky kuulajaskonnale sel­geks,
et Euroopa kommunistlike
parteide„eurokommunism** on te­gelikult
kahepaikne mäng, millega
taotletakse parteide mõjuvõimu ja
Itegevuse tõstmist. Selle laveerimi­sega
ja kompromissidega ei suude-a
siiski kaugeltki tõestada, et lää­ne
kommunistlikud parteid oleksid
lõpliicult loobunud kommunistlik-uide
parteide tõelistest diktaator-ikest
põhialustest..
Kieisky ütles iroonüiselt, et ku5
seda, mida praegu N. Ludus prak-
Iseeritakse, marksismiks nimeta­takse,
süs ei ole tema, Kreisky,
kindlasti marjisist. Näib, et Bruno
Kreisky tunneb põhjalikult N. L i i ­dus
Valitsevat olukorda ja kommu­nismi
südi all rakendatud dikta-tuurirezhiimi.
Selle rezhiimi tund­jaid
leidub ka läänemaailma teis­te
rügimeeste hulgas, kuid ainult
vähesed julgevad sellest avalikult
rääkida. Bnmo Kreisky on üks
nende väheste hulgast ja seUest
aspektist lähtudes tuleb tema jul­gust
tõsiselt hinnata.
KAIRO -— Egiptuses toimunud
rahvahääletusel andis raihvas pre­sident
Sadatile täieliku volituse
vasakpoolsete ja parempoolsete
ekstremistide vastu võitlemiseks
Rahvahääletuse põhjal ei võeta
kommuniste rügiteenistusesfie
ning keelatakse N. Lütu tXD&tava-tel
isikutel poliitika tegernlne.
Kui Moskva kohus mõistis K.
Ludu dissidendile Juri OriovUe äs­ja
karistuse kõige kõrgemate ka­ristusmäärade
järele, siis ennusta­ti
sellele sammide ägedaid reagee-rimisi
lääuemaaUmas. Moskva
kohtuotsus on juba paljudel juhtu­del
läänemaailma poliitikute, aja­kirjanduse
Ja teadlaste poolt hukka
mõistetud ning omamoodi punkti
pani sellele afäärile peale Ameeri­ka
teadlaste delegatsioon, kes pidi
maikxm lõpul osa võtma Moskvas
toimuvast laiaulatuslikust teadlas­te
sümpoosionist. jSümpoosionUe
pidid kava kohaselt sõitma W
teadlast kuid nad teatasid üks-meeiselt,
et nad Moskva nõupida­misest
pärast Juri Orlovi protses­si
kahjuks osa ei saa võtta. Samal
: •„. (Järglk.3) •
3. ja
T. Saul
LAS
siisituuc
sel
esikohti
. diosit.
Zhüri
naita ni
Malle-I
ga erit|
muste
maks
Malk
täijana
ray
samal
likus-ii]
148
(I
Teh
ESI
145
23 W
Komi
ajal
TeadusJ
dusliknl
datud
vardi
Bloeml
(foIIege|
Marsh;
Prof.l
reisist
sunrekjj
; Hcmce..d
N. Lüd
vahelisi
OÜ ka
teadlasi
sula p«!
tu. Rü|
presidc
teadlasi
et see
da tca(
kide U
Ukud.
võimctl
vastu
- • Ame^
otsus
mi mii
lutika
koostöö
da ka
tidelt
süko]'t|
Nixon-|
vaicah
nnistus
pikkah
taipa)n|
kommi
demol
sobi
helisec
tiso. ii
varem)
vari.se^
• t