1978-06-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/
VABA EESTLANE aieljapäeval, 1. juimil 1978 - Thursday, June 1, 1978
Hind Saatekulu
2.^ •35'
3.- . :s§
• 13'
2.50 .
t
13
3.50 35
3~ 35
4.30 33
9.-
3.- m
-3.-/'
5.-
• 5— r 25
450 15
m ' •
• 1.50
-4.- 25
2.-
.1.50: •;
u
20
6.65 #
2.1C 40
5.^ 40
2.50 m
225 20
2.25 • - - ^
255 29
20.-^ 40
m 13
• 4^- 40
4.- 80
4.- 30
8Ä) m
5.~ 40
§.~ 20
1.50 25
2.75 -25
5.-
2.25
40
35
tiirus — 75 jalga 12
5alt suuteline tegema
pikkust lendu, mille
lõus. Teadlastel on ka
jaga nad ei j u l g e da
kindlasti yäita. Ma ei
Bkuda ja panen seüle
[lendorav pidavat sööja
kopni onaa üigi-rakordsetes
oludes).
itavam o n s e e , ^ ta
|iuglemis-iennul tüüri-
>le sirgjooneline, vaid
pööranguid. •
fend-orav väga hanil-m
[QUIRREL
YSSABRINÜS
ja USA pöhja-osas
ja, 30 cm pikk, miljon,
saba. Pesitseb
ja lindude pesa-
[>iab pesa väga puh-talvel,
kannab 40i
pnnitab:märtsK-ap-pega,
kes on pime-liat.
Võimalik sigi.
Ipesakonda aastas,
ple kuuselt tärkab
kogumis-instinkt
emned^vüjad).
|talve-und, kuid hoi-jja
pakasega pesas-kodustada,
huvitav
• •ÄS)VOKa\AT-NOTAR
Mmm 1912, RoyaS Trnst T©wei\
Toronto Dominion Centr©
Postiaadress: P.O. 326^ Toroiats
vOat. (Bay & King) M5K lET
Telefon: 869-im
24-tundi telelom valveteenistus
eSTHERI|SJGTON, FALLIS
Mvokaadid-notarid
m, Bay: St., Snite 401. EM.-3-4451:
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
mmmm.
Chaiterpd ÄceonEtant
55 üniversity'Ave., Ste.
Toronto, Ontj M5J 2HT
Tel. 862^7115
Teen kõiki mehaanilisi paranänsi
1 (mitte keretöid)
3323 Danforth Ave. Tel. S91-r"
' • RISTO SÄÄRENVIRTA
(Järgn^)
„Vabä Eestlase** toimetuse Ja
talituse ašukolia plaan
^ .TOIMETUS JA TALmJS /
. avatud esmaspäevast
reecleni keUa 9—4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675 .
Toimetajad kodus
väljaspool itööaega:
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja ^81-5316
Kuulntusi voetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmiasp. homm. kella ll-ni ja
näxiala teise ajalehte kuni kölr
map. homm. kella 11-m.
•; VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
V leviku toitu-
; ;Kaulutuste hinnad:,'
üks toll ühel veer^ .. $3.25
esiküljel -i- $3.75
tagaküljel $3^
• KUULUTUSI VÕTAVAD ;^ .
• 0^/
, }. Vaba Eestlase • talitus'
135 Tecumseth Street
Täefon 364-7675
: Postiaadress: Box 70, v
Stn. C, Toronto 3, Ont.
talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivändi 251-6495
. 2. Älrs. Le^da.Marley.;, • :
149 Bishop Aver
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Eesti kirjanduses on mitmel puhul alatud teost pildiga tühjast maast, ktis asuja hakkab põldu kultiveerima
Ja kodu looma. Samasugune on olnud Eino Kurise „Willow Farm" (Pajutalu) asutamise lugra,
kus praegii asub paljudele tuntud puukool. Puukool asub Toromtost põhjapool 48. maantee ääres, 28 m i i l
kaugusel Torontost Brown Hiili jä Baldwini asulate vahel'
Valides kauni, esimese tõeliselt
suvise nädailalõpu päeva puukooli
'külastamiseks, on sinna jõudes
seal juba tegevus täies hoos, sest
auto auto järel pöörduvad maanteelt
õuelej kus puude ja põõsaste
ridade taustal on hele garäazhihöo-ne
ja sellest veidi kaugemal telliskivist
Imnamajalik elamu., ühed
juba pakivad valitud puid. oma sõi-dukeisse,
teised käivad otsivate
silmadega ringi astudes mööda
pehmet liivast pinda.
Neli meest töötavad taimede is-tutamise
Ja ostjate abistamisega,
üks neist on Eino Kuris ise, kes
seletabki, et seUis e ettevõtte Juures
ei saa olla kõrvaltvaataja,
vai4 tuleb oma käed töö küljes
hoida. ' ;••
Tai on siiski. suurte kogemustega
aianduse ala Inimesed J. Hüon,
M. Jöäšaare ja J. Roand abilisteks,
nii et tekitab küsimuse, kas kogu
Toronto Eesti Aiandu&klubi on siin
oma aianduslikke harrastust rakendamas.
E. Kuris vastab, et mitte
just nii, aga on eestlasi, kellel
on huvi ja armastust sellise tegevuse
vastu nmg Imna lähedane
aiandusettevõte laseb neid oma südamelähedasel
alal edasi töötada,
millest nähtub eestlase kokkukuuluvustunne
mulla ja maaga.
E. Kuris jutustab,:et kui ta 1961.
a. süa eesti mõiste kohaselt paari-kümneaakrilise
popsikoha ostis, oli
see maa paljas ja harimata, mada-,
lapmnaline soolähedane maatükk.
Siia on pandud järgnevate aastate
jooksul nädalalõppudel tehtud
töö, kuna ta ise teenib Toronto
linnavalitsuse parkide valitsuses.
Nädalalõppudel on aga töö olnud
nii kibe, et ta praegugi kahtleb,
kas/ta: töötab õieti oma maatalus
jä puhkab igapäevasel leivatööl,
või on see siiski igapäevasest tööst
vabanemistunnet sisendav puhkus^
hetk. Tõenäoliselt siiski viimane,
sest vabas õhus viibimine ja füüsiline
töö on hoidnud ära selles va--
nuses tekkiva tüseduse poole kai-'
duva kehavonni.
: Esüriesd aastal ehitas ta väifee
garaazhi ja alustas ühe.osa harimisega.
Praegu on puukooli keskel
viis valgetüvelist kaske, mis on istutatud
esimesel aastal ja mida ta
tahabki hoida oma maatalu jjVa-nu-semärkidena".
Ajajooksul on igapäevase
töö kõrval valminud kaunis
elumaja omapärase laevalgus-tusega
ja möödunud sügisel sai
esialgne garaazh avara juurdeehituse,
kus on ruumi paljudele masinatele,
mis tänapäevases aiatöös
vajalikud. Nende keskel on omal
ajal 600 dollari eest ostetud traktor,
mille eest nüüd pakutakse juba
900 d o l lÄ
Ja muidugi taimekaitse tõrjevahendeid,
sest siin maal jõuavad
igasugused söödikud suuredki
puud kiiresti paljaiks närida.
E. Kuris on piiranud oma puukooli
ala okas- ja lehtpuudele, põõsastele
hing viljapuudele. Kui esimesed
4—5 aästet oli tegevus väga
vaikne, siis nüüd bn asi iükuma
hakanud ja ta puukool onümbrus-konna
inimeste poolt kõrgesti hinnatud.
Puukool kuulub Landseape
EINO KURIS
Ontario, ja Canadian Nursery Tra-des
Association liikmena nende
hulka, kelle tooted on väärtuslikud;
Puukooli kõrval ön jäänud ruumi
abikaasale juurvilja kasvatamiseks,
kiis asparaagus on Jõudnud
just oma kasvamisel mulla peale.
E. Kuris selgitab vahet; kunagise
Eestis kasvatatava ja siinse vahel,
esiniesi lõigati mulla alt, siin mulla
pealt.
Kogu maa-alla 27-i§t aakrist on
kultuuride all 5 aakrit; E. Kuris nimetabki
mõnda puusorti, mis on
saanud tänapäevaseis üuaedades
populaarseiks, nagu Köster Blue
kuusk (Picea jfmngens Köster), mis
meil on tuntud hõbekuuse nime
all. Tähelepanu on leidnud ka väga
aeglase kasvuga pesakuusk (Picea
abies Nidiformiš), mis sobib sinna
kus ei taheta, et puu küresti kas-
Aga puukoolis on ka palju ersne-vaid
kädäkasorte — nii kõrgeid
kui maadligi kasvavaid, just nii
nagu kellegiie meeldib või ta
aias teiste taimedega kooskõla
saavutab nagu aastaaegadel värvi
muutvad Andorra kadakad
(Juniper horizon plimosa) Ja püramiidikujuline
Blue Haven kadakas
(Junipenis Seopulonim
Blue Haven).
männisortidest nimetab
ta täiieflepanu leidnud madalat
Mügho mändi (Pinus mughomug-hüs),
mis sobib kivltamilaisse.
Kuid seal on veel Austria mänd,
jugapuid, kuuski ja mitu seedri-sorti.
Kõik ön juba valmis kasvanud
ja saadaval, et koduaedadesse
püsivat illi tuua:
Okaspuude kõrval on laialehelisi ]
igihaljaid tauni ja põõsaid* mit-j
mesuguseid õitseväid põõsaid hekkideks,
pyid: varju andmiseks Ja
aiale värvi lisamiseks. Aga: on ka
viljapuid ja marjapõõsaid. Ta nimetab
: neist loorberpäjü (Salix
pentandra), mida ta hakkas'esimesena
kasvatama ja mis andis ta
talule ja puukoolile nime. ,^Willow
farm'^ võiGolden Ninebark (Phy-socarpus'
opolifolius aureus), mil
ori ^ kuldne lehestik, valged õied ja
hiljem punased maf jad, mis:lõikei-na
sobivad lillevaasidesse.
Vaadates seda elavat ostmist, ütleb
E. Kuris, et eestlaste osa ostjaskonnas
on väike, peamiselt põhjusel,
et nende koduaiad on aastate
jöol^sül-kõik juba korda seatud.
Praegu on peamised ostjad kana-dalased.
\ -
E. Kuris ön aastaid olnud ,,Vaba
Eestlase" nõu- Jä JuhatUše-andjaks
aianduse alal.
Hoopis enam kasutab ta oma aega
ostjaile juhiste andmiseks, et hoolega
kasvatatud puud uutes kodudes
kasvama hakkaksid ja hea
hoolitsuse saaksid. Juhised noore
puu ostjaüe on põhjalikud ja üksikasjalikud.
Ta näitab tekstiihna-terjali,
millega puu juured koos
hoitakge ja mis samal viisil mulda
paigutatakse, ainult sõhned taune
..kaela" ümber avatakse. Ta ütleb,
et taime istutamisega pole veel garanteeritud
selle kasvama hakkamine,
seo oleneb' kastmisest ja
hoolitsemisest.
Maa annab võimalusi ettevõtte
suurendamiseks, aga E. Kuris arvab,
et nüüd, mil nõudmme seal
piirkonnas maa järele on suurenenud,
müüb ta osa oma talust. Kui
alul maksis aaker seal 250 dollarit,
siis nüüd on hinnad tõusnud kõrgeks,
sest inimesed ehitavad sinna
omale kodud ja käivad sealt linnas
Tema arvab, et senisest maaalast
Jätkub külläli igapäevase
töö kõrvaliseks tegevuseks, pealegi
kui ta on veel seotud T.E.
tlKispanga tööga.^ ^
Praegu on ta aga sõbralik ostjate
soovide rahuldaja ja nõuandja, kelle
pikkadest noorte taimede ridadest
leiab igaüks niidagi oma ^e-da,
ka süs kui see on juba peaaegu
korda seatud.
Tegelasi Rotterdamis 7. mail toimunud koosviibimiselt. Esü'eas vasakult:
Niina Lidge-Elders, Jüri-Olev Roode, Josee Ruts-Roode, õpetaja
A, Äviksaar, Viima Saidlo-Belinfante.Tagareas vasakult: Marga
, Takk Ja Eino' Roode. • \ .
ROTTERDAM (VE) - 7. maR tähistasid eestlased Hollandis,
terdamis, Soome Meremeeste Kirikumajas emadepäeva koos kirjandusliku
pärastlõunaga. - Koosviibimine algas Jumalateenistusega,
Teenis Õpetaja Aaviksaar Inglismaalt, õpetaja sisimas jutlus tuletas
meile kõigile meelde emaarmastust, armastust isiklikus elus Ja
armastust oma\kodumaa mimg rahva vastu. ..
atx
eluaegne investeering!
Suur valik tunduva
hinnaalandusega,
• Ka.rentimine.. '
Saadaval kõikgmuusika
instrumendid.
Aarand Roos, kirjandusteadlane
ja Ameerika Hääle
te saadete toimetuse lüge, on kirjanik,
filosoof ja kriitik täiesti
uues värskendavas vormis. Pealkirjastanud
oma ©ttekaeide ,iEesi-lus
isiklikus, rahvuslikus ja kristlikus
tegevuses", alustas autor
pailadega Esto-Atlantisest, püüdes
tutvustada oma ipõhüisi tundeid
eesti keele ja eestluse suhtes al-legoorilisis
ja eiesevaojtluslikes
dišikussioonides. Alati ei ole:kerge
jälgida Aaran^ Roosi kaleidos-koopilisi
diskussioone, eriti kui
kuiiied neist vaid osi. Kui aga
mõtestada 'tema Esito-Ätlantist
tervikuna, süs leiad sealsed mlõt-teread
üsna tihedas siduvuses —
muidugi kirjanduslikult.
Rofhkem kui kolmekünuieäasta-ne
pagulaselu on muutnud meid
iisna vesiseks, eriti mis puudutab
eestluse motivatsiooni. Iseseisvuse
päevil, kodumaal, ei olnud
valikut — olid ja jäid eestlases
ja iganes tegelesid
HOÜSE O F MÜSIC LTD.- .
553 Queen St. West, Toronto
M5V2B^® Tel. 363-1966
oli eestlus; Hüüd kus eestlased on
globaalses ulatuses võorasite mõjude
vallas, ^pead tundma ja ön
isegi parem kui tead, miks oled
eestlane, vastupMisei koiral oled
värvitus tühemikus — ei keegi.
Loomulikult Aarand Roos ei ole
öelnud veel oma viimast sõna, ta
näeb mineviku vigu, ka muinas-löolisi,
kuid ei ehita oma reputatsiooni
nende sarjamisele, nagu
mõned teised nooremapõlve esin-dajad
oma puudülüms mineviku-tundmises,
vaid leiato, et;vanast
puust peab ikka ja jälle kasvama
uusi vDSusid-\ Viimaseks eestla-
Jumalateenistus lõppes;' Eesti
hümni laulmisega. Ku-ikus niäles-tati
ka surma läbi lahkunuid: ESH
juhatüsliiget Hüda Prlks-Rohde't
ja kirjanik & r l Ristikivi. Nende
mälestuseks luges Niina^ Lidge-Elders
ette K, Ristikivi luuletuse
„Maa jä rahvas", kogust Inimese
teekond".
Ku*jandusliku pärastlõunaga tähistati
Helmi Mäelo, Marie Underi,
Albert Kivikase ja A. H. Tamm-
Staten; Islandü _hävis tules möödunud
nädalal Eilen Mattusch-Ka-postinsi
elamu. Tuli oli üevinud nü-võrd
küresti, et Ellen koos oma
lätlasest abikaasaga said vaevalt
majast välja. Aineline kahju on
suur. õnnetuse põhjused ön selgumata.
,
Matlusch-Käpostinsi maja asus
Staten islandi kõrgel kaljuaial,
kust ävaneä ilus vaade New Yorgi
lahele ja linnale. :
VES: •
seks Roosi kontseptsioonis on
allegooriline JONN, jonn püsida
oma ralivuslikus identsuses.
G)rnä ettekande kohinandas osas
Roos sürdus kristlikule teetnale,
kõrvutades Jeesust j a Kalevipoega.
Vastavad mõtted olid osad
tema-taasümuvast teosest „Juutide
kuningas Tallinnas". Kalevid
poja "tegevus muinaseesti kujunemisel
pole alati positüvne, kuid
vaatamata tehtud ekshnusile oõ-detaikse
^tema taastulemist eesti
põlve uueks looma. " C
Maaja Roosi klaveriettekanded
Tobiase, Tobias-Duesbergi, Saare,
Tubina ja Elleri loö-mingüst .täiendasid
Aarand Roosi kirjandus-lik-
rahvusliku ettekande meeleolu,
sulatades õhtu rikastavaks
elamuseks.
Ettekandelisele osale järgnenud
mai-ball (tõi lisa üllatus^a lavale
lauljatar Lüdiä Gorradi^ kes Paul
Tammeveski aCJ-ndait sünnipäeva
tähistas helilooja verivärske loo-,
mingu ettekandega. Publik saatis
oma tervitused juubüarile kestva
:a. . ' . . '
PEETER ELIAS
15. mail täitus 100 aastat esunese
eesti naisarsti Selma : Feldbachi
sünnist Tartus. Dr. Selma Feld-bach
saavutas arsti kutse Zürichi
ülikoolis, mille ta arstina lõpetas
1904.- a. Sdle järel töötas ta Berlü-nis
kuulsa kunu^gi prof. Kocheri
juures. 1905, olles töötahud veel
lastekliinikus, kaitses ta doktori
väitekirja. Tagasi Tartus, pääses
ta koguni 1908. a. ühkooli õppejõuks
operatiivkh-urgiä alal, täites
kord ka ülikooli haaväkliiniku direktori
kohustusi. Eesti vabaduse
ajal jäi ta ülikooli tööst eemale ja
praktiseeris Tartus arstina. Ta sur
i juunis 1924. ' :
saare sünnipäevi.
Avasõna ütles ESH esinaine Viima
Belinfante, andes ühtlasi ülevaate
kbjanik-, ühiskonnategelase-
Ja emadepäeva tähistamise
algataja Helmi Mäelo ning luuletaja
Marie Underi ehist Ja loomingust,
lugedes sellele järgnevalt ette Karin
Saarserii tervituse eestlastele
Hollandis ja tema, emadepäevaks
väga sobiva referaadi: ,,Emaarmü
motiiv Marie Underi luules". A. H.
Tammsaare ja A. Kivikas'e, elust
ja tööst kõneles Earga Takk, lugedes
kaks pala mõlema Mrja-riiku
töödest. Muusikalises osas esi- v
nes 8 aastane Jüri-Olev Roode,
kandes ette eesti rahvaviise flöö-dü.
Flöödiduetiga esinesid Josee
ja Eino Roode.
Lõppsõna ja tämi esinejailt:
ning kuulajaile ütles Niina Lidge-
Elders.
Koosviibünine, kus tähistati ka
EKS esinaise Vüma Belinfante 25.
aastast seltsi juhatuses oleku juu-beUt,
lõppes kohvilauaga.
Järgmise EHS ühise ürituse^na
on ettenähtud osavõtt II Euroopa
eestlaste laulupäevast . Münsteris
10. ja 11. juunü.
: V: BELINFANTE
\
Itsyfysscicidysi ning delikestes^^
Peakontor: 21—25 Medullä Ave. Toronto 18,
Laod: Torontb,^^M^
27 ÄRI: Wonto, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burliagtoa,
: Hamüton, St. Catharines, Mississauga, London,'
xBm:
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 1, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780601 |
Description
| Title | 1978-06-01-07 |
| OCR text | / VABA EESTLANE aieljapäeval, 1. juimil 1978 - Thursday, June 1, 1978 Hind Saatekulu 2.^ •35' 3.- . :s§ • 13' 2.50 . t 13 3.50 35 3~ 35 4.30 33 9.- 3.- m -3.-/' 5.- • 5— r 25 450 15 m ' • • 1.50 -4.- 25 2.- .1.50: •; u 20 6.65 # 2.1C 40 5.^ 40 2.50 m 225 20 2.25 • - - ^ 255 29 20.-^ 40 m 13 • 4^- 40 4.- 80 4.- 30 8Ä) m 5.~ 40 §.~ 20 1.50 25 2.75 -25 5.- 2.25 40 35 tiirus — 75 jalga 12 5alt suuteline tegema pikkust lendu, mille lõus. Teadlastel on ka jaga nad ei j u l g e da kindlasti yäita. Ma ei Bkuda ja panen seüle [lendorav pidavat sööja kopni onaa üigi-rakordsetes oludes). itavam o n s e e , ^ ta |iuglemis-iennul tüüri- >le sirgjooneline, vaid pööranguid. • fend-orav väga hanil-m [QUIRREL YSSABRINÜS ja USA pöhja-osas ja, 30 cm pikk, miljon, saba. Pesitseb ja lindude pesa- [>iab pesa väga puh-talvel, kannab 40i pnnitab:märtsK-ap-pega, kes on pime-liat. Võimalik sigi. Ipesakonda aastas, ple kuuselt tärkab kogumis-instinkt emned^vüjad). |talve-und, kuid hoi-jja pakasega pesas-kodustada, huvitav • •ÄS)VOKa\AT-NOTAR Mmm 1912, RoyaS Trnst T©wei\ Toronto Dominion Centr© Postiaadress: P.O. 326^ Toroiats vOat. (Bay & King) M5K lET Telefon: 869-im 24-tundi telelom valveteenistus eSTHERI|SJGTON, FALLIS Mvokaadid-notarid m, Bay: St., Snite 401. EM.-3-4451: Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 mmmm. Chaiterpd ÄceonEtant 55 üniversity'Ave., Ste. Toronto, Ontj M5J 2HT Tel. 862^7115 Teen kõiki mehaanilisi paranänsi 1 (mitte keretöid) 3323 Danforth Ave. Tel. S91-r" ' • RISTO SÄÄRENVIRTA (Järgn^) „Vabä Eestlase** toimetuse Ja talituse ašukolia plaan ^ .TOIMETUS JA TALmJS / . avatud esmaspäevast reecleni keUa 9—4-m. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 . Toimetajad kodus väljaspool itööaega: Karl Arro 766-2057 Hannes Oja ^81-5316 Kuulntusi voetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmiasp. homm. kella ll-ni ja näxiala teise ajalehte kuni kölr map. homm. kella 11-m. •; VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase V leviku toitu- ; ;Kaulutuste hinnad:,' üks toll ühel veer^ .. $3.25 esiküljel -i- $3.75 tagaküljel $3^ • KUULUTUSI VÕTAVAD ;^ . • 0^/ , }. Vaba Eestlase • talitus' 135 Tecumseth Street Täefon 364-7675 : Postiaadress: Box 70, v Stn. C, Toronto 3, Ont. talitus väljaspool tööaega: Hehni Liivändi 251-6495 . 2. Älrs. Le^da.Marley.;, • : 149 Bishop Aver Willowdale, Ont. Telefon: 223-0080 Eesti kirjanduses on mitmel puhul alatud teost pildiga tühjast maast, ktis asuja hakkab põldu kultiveerima Ja kodu looma. Samasugune on olnud Eino Kurise „Willow Farm" (Pajutalu) asutamise lugra, kus praegii asub paljudele tuntud puukool. Puukool asub Toromtost põhjapool 48. maantee ääres, 28 m i i l kaugusel Torontost Brown Hiili jä Baldwini asulate vahel' Valides kauni, esimese tõeliselt suvise nädailalõpu päeva puukooli 'külastamiseks, on sinna jõudes seal juba tegevus täies hoos, sest auto auto järel pöörduvad maanteelt õuelej kus puude ja põõsaste ridade taustal on hele garäazhihöo-ne ja sellest veidi kaugemal telliskivist Imnamajalik elamu., ühed juba pakivad valitud puid. oma sõi-dukeisse, teised käivad otsivate silmadega ringi astudes mööda pehmet liivast pinda. Neli meest töötavad taimede is-tutamise Ja ostjate abistamisega, üks neist on Eino Kuris ise, kes seletabki, et seUis e ettevõtte Juures ei saa olla kõrvaltvaataja, vai4 tuleb oma käed töö küljes hoida. ' ;•• Tai on siiski. suurte kogemustega aianduse ala Inimesed J. Hüon, M. Jöäšaare ja J. Roand abilisteks, nii et tekitab küsimuse, kas kogu Toronto Eesti Aiandu&klubi on siin oma aianduslikke harrastust rakendamas. E. Kuris vastab, et mitte just nii, aga on eestlasi, kellel on huvi ja armastust sellise tegevuse vastu nmg Imna lähedane aiandusettevõte laseb neid oma südamelähedasel alal edasi töötada, millest nähtub eestlase kokkukuuluvustunne mulla ja maaga. E. Kuris jutustab,:et kui ta 1961. a. süa eesti mõiste kohaselt paari-kümneaakrilise popsikoha ostis, oli see maa paljas ja harimata, mada-, lapmnaline soolähedane maatükk. Siia on pandud järgnevate aastate jooksul nädalalõppudel tehtud töö, kuna ta ise teenib Toronto linnavalitsuse parkide valitsuses. Nädalalõppudel on aga töö olnud nii kibe, et ta praegugi kahtleb, kas/ta: töötab õieti oma maatalus jä puhkab igapäevasel leivatööl, või on see siiski igapäevasest tööst vabanemistunnet sisendav puhkus^ hetk. Tõenäoliselt siiski viimane, sest vabas õhus viibimine ja füüsiline töö on hoidnud ära selles va-- nuses tekkiva tüseduse poole kai-' duva kehavonni. : Esüriesd aastal ehitas ta väifee garaazhi ja alustas ühe.osa harimisega. Praegu on puukooli keskel viis valgetüvelist kaske, mis on istutatud esimesel aastal ja mida ta tahabki hoida oma maatalu jjVa-nu-semärkidena". Ajajooksul on igapäevase töö kõrval valminud kaunis elumaja omapärase laevalgus-tusega ja möödunud sügisel sai esialgne garaazh avara juurdeehituse, kus on ruumi paljudele masinatele, mis tänapäevases aiatöös vajalikud. Nende keskel on omal ajal 600 dollari eest ostetud traktor, mille eest nüüd pakutakse juba 900 d o l lÄ Ja muidugi taimekaitse tõrjevahendeid, sest siin maal jõuavad igasugused söödikud suuredki puud kiiresti paljaiks närida. E. Kuris on piiranud oma puukooli ala okas- ja lehtpuudele, põõsastele hing viljapuudele. Kui esimesed 4—5 aästet oli tegevus väga vaikne, siis nüüd bn asi iükuma hakanud ja ta puukool onümbrus-konna inimeste poolt kõrgesti hinnatud. Puukool kuulub Landseape EINO KURIS Ontario, ja Canadian Nursery Tra-des Association liikmena nende hulka, kelle tooted on väärtuslikud; Puukooli kõrval ön jäänud ruumi abikaasale juurvilja kasvatamiseks, kiis asparaagus on Jõudnud just oma kasvamisel mulla peale. E. Kuris selgitab vahet; kunagise Eestis kasvatatava ja siinse vahel, esiniesi lõigati mulla alt, siin mulla pealt. Kogu maa-alla 27-i§t aakrist on kultuuride all 5 aakrit; E. Kuris nimetabki mõnda puusorti, mis on saanud tänapäevaseis üuaedades populaarseiks, nagu Köster Blue kuusk (Picea jfmngens Köster), mis meil on tuntud hõbekuuse nime all. Tähelepanu on leidnud ka väga aeglase kasvuga pesakuusk (Picea abies Nidiformiš), mis sobib sinna kus ei taheta, et puu küresti kas- Aga puukoolis on ka palju ersne-vaid kädäkasorte — nii kõrgeid kui maadligi kasvavaid, just nii nagu kellegiie meeldib või ta aias teiste taimedega kooskõla saavutab nagu aastaaegadel värvi muutvad Andorra kadakad (Juniper horizon plimosa) Ja püramiidikujuline Blue Haven kadakas (Junipenis Seopulonim Blue Haven). männisortidest nimetab ta täiieflepanu leidnud madalat Mügho mändi (Pinus mughomug-hüs), mis sobib kivltamilaisse. Kuid seal on veel Austria mänd, jugapuid, kuuski ja mitu seedri-sorti. Kõik ön juba valmis kasvanud ja saadaval, et koduaedadesse püsivat illi tuua: Okaspuude kõrval on laialehelisi ] igihaljaid tauni ja põõsaid* mit-j mesuguseid õitseväid põõsaid hekkideks, pyid: varju andmiseks Ja aiale värvi lisamiseks. Aga: on ka viljapuid ja marjapõõsaid. Ta nimetab : neist loorberpäjü (Salix pentandra), mida ta hakkas'esimesena kasvatama ja mis andis ta talule ja puukoolile nime. ,^Willow farm'^ võiGolden Ninebark (Phy-socarpus' opolifolius aureus), mil ori ^ kuldne lehestik, valged õied ja hiljem punased maf jad, mis:lõikei-na sobivad lillevaasidesse. Vaadates seda elavat ostmist, ütleb E. Kuris, et eestlaste osa ostjaskonnas on väike, peamiselt põhjusel, et nende koduaiad on aastate jöol^sül-kõik juba korda seatud. Praegu on peamised ostjad kana-dalased. \ - E. Kuris ön aastaid olnud ,,Vaba Eestlase" nõu- Jä JuhatUše-andjaks aianduse alal. Hoopis enam kasutab ta oma aega ostjaile juhiste andmiseks, et hoolega kasvatatud puud uutes kodudes kasvama hakkaksid ja hea hoolitsuse saaksid. Juhised noore puu ostjaüe on põhjalikud ja üksikasjalikud. Ta näitab tekstiihna-terjali, millega puu juured koos hoitakge ja mis samal viisil mulda paigutatakse, ainult sõhned taune ..kaela" ümber avatakse. Ta ütleb, et taime istutamisega pole veel garanteeritud selle kasvama hakkamine, seo oleneb' kastmisest ja hoolitsemisest. Maa annab võimalusi ettevõtte suurendamiseks, aga E. Kuris arvab, et nüüd, mil nõudmme seal piirkonnas maa järele on suurenenud, müüb ta osa oma talust. Kui alul maksis aaker seal 250 dollarit, siis nüüd on hinnad tõusnud kõrgeks, sest inimesed ehitavad sinna omale kodud ja käivad sealt linnas Tema arvab, et senisest maaalast Jätkub külläli igapäevase töö kõrvaliseks tegevuseks, pealegi kui ta on veel seotud T.E. tlKispanga tööga.^ ^ Praegu on ta aga sõbralik ostjate soovide rahuldaja ja nõuandja, kelle pikkadest noorte taimede ridadest leiab igaüks niidagi oma ^e-da, ka süs kui see on juba peaaegu korda seatud. Tegelasi Rotterdamis 7. mail toimunud koosviibimiselt. Esü'eas vasakult: Niina Lidge-Elders, Jüri-Olev Roode, Josee Ruts-Roode, õpetaja A, Äviksaar, Viima Saidlo-Belinfante.Tagareas vasakult: Marga , Takk Ja Eino' Roode. • \ . ROTTERDAM (VE) - 7. maR tähistasid eestlased Hollandis, terdamis, Soome Meremeeste Kirikumajas emadepäeva koos kirjandusliku pärastlõunaga. - Koosviibimine algas Jumalateenistusega, Teenis Õpetaja Aaviksaar Inglismaalt, õpetaja sisimas jutlus tuletas meile kõigile meelde emaarmastust, armastust isiklikus elus Ja armastust oma\kodumaa mimg rahva vastu. .. atx eluaegne investeering! Suur valik tunduva hinnaalandusega, • Ka.rentimine.. ' Saadaval kõikgmuusika instrumendid. Aarand Roos, kirjandusteadlane ja Ameerika Hääle te saadete toimetuse lüge, on kirjanik, filosoof ja kriitik täiesti uues värskendavas vormis. Pealkirjastanud oma ©ttekaeide ,iEesi-lus isiklikus, rahvuslikus ja kristlikus tegevuses", alustas autor pailadega Esto-Atlantisest, püüdes tutvustada oma ipõhüisi tundeid eesti keele ja eestluse suhtes al-legoorilisis ja eiesevaojtluslikes dišikussioonides. Alati ei ole:kerge jälgida Aaran^ Roosi kaleidos-koopilisi diskussioone, eriti kui kuiiied neist vaid osi. Kui aga mõtestada 'tema Esito-Ätlantist tervikuna, süs leiad sealsed mlõt-teread üsna tihedas siduvuses — muidugi kirjanduslikult. Rofhkem kui kolmekünuieäasta-ne pagulaselu on muutnud meid iisna vesiseks, eriti mis puudutab eestluse motivatsiooni. Iseseisvuse päevil, kodumaal, ei olnud valikut — olid ja jäid eestlases ja iganes tegelesid HOÜSE O F MÜSIC LTD.- . 553 Queen St. West, Toronto M5V2B^® Tel. 363-1966 oli eestlus; Hüüd kus eestlased on globaalses ulatuses võorasite mõjude vallas, ^pead tundma ja ön isegi parem kui tead, miks oled eestlane, vastupMisei koiral oled värvitus tühemikus — ei keegi. Loomulikult Aarand Roos ei ole öelnud veel oma viimast sõna, ta näeb mineviku vigu, ka muinas-löolisi, kuid ei ehita oma reputatsiooni nende sarjamisele, nagu mõned teised nooremapõlve esin-dajad oma puudülüms mineviku-tundmises, vaid leiato, et;vanast puust peab ikka ja jälle kasvama uusi vDSusid-\ Viimaseks eestla- Jumalateenistus lõppes;' Eesti hümni laulmisega. Ku-ikus niäles-tati ka surma läbi lahkunuid: ESH juhatüsliiget Hüda Prlks-Rohde't ja kirjanik & r l Ristikivi. Nende mälestuseks luges Niina^ Lidge-Elders ette K, Ristikivi luuletuse „Maa jä rahvas", kogust Inimese teekond". Ku*jandusliku pärastlõunaga tähistati Helmi Mäelo, Marie Underi, Albert Kivikase ja A. H. Tamm- Staten; Islandü _hävis tules möödunud nädalal Eilen Mattusch-Ka-postinsi elamu. Tuli oli üevinud nü-võrd küresti, et Ellen koos oma lätlasest abikaasaga said vaevalt majast välja. Aineline kahju on suur. õnnetuse põhjused ön selgumata. , Matlusch-Käpostinsi maja asus Staten islandi kõrgel kaljuaial, kust ävaneä ilus vaade New Yorgi lahele ja linnale. : VES: • seks Roosi kontseptsioonis on allegooriline JONN, jonn püsida oma ralivuslikus identsuses. G)rnä ettekande kohinandas osas Roos sürdus kristlikule teetnale, kõrvutades Jeesust j a Kalevipoega. Vastavad mõtted olid osad tema-taasümuvast teosest „Juutide kuningas Tallinnas". Kalevid poja "tegevus muinaseesti kujunemisel pole alati positüvne, kuid vaatamata tehtud ekshnusile oõ-detaikse ^tema taastulemist eesti põlve uueks looma. " C Maaja Roosi klaveriettekanded Tobiase, Tobias-Duesbergi, Saare, Tubina ja Elleri loö-mingüst .täiendasid Aarand Roosi kirjandus-lik- rahvusliku ettekande meeleolu, sulatades õhtu rikastavaks elamuseks. Ettekandelisele osale järgnenud mai-ball (tõi lisa üllatus^a lavale lauljatar Lüdiä Gorradi^ kes Paul Tammeveski aCJ-ndait sünnipäeva tähistas helilooja verivärske loo-, mingu ettekandega. Publik saatis oma tervitused juubüarile kestva :a. . ' . . ' PEETER ELIAS 15. mail täitus 100 aastat esunese eesti naisarsti Selma : Feldbachi sünnist Tartus. Dr. Selma Feld-bach saavutas arsti kutse Zürichi ülikoolis, mille ta arstina lõpetas 1904.- a. Sdle järel töötas ta Berlü-nis kuulsa kunu^gi prof. Kocheri juures. 1905, olles töötahud veel lastekliinikus, kaitses ta doktori väitekirja. Tagasi Tartus, pääses ta koguni 1908. a. ühkooli õppejõuks operatiivkh-urgiä alal, täites kord ka ülikooli haaväkliiniku direktori kohustusi. Eesti vabaduse ajal jäi ta ülikooli tööst eemale ja praktiseeris Tartus arstina. Ta sur i juunis 1924. ' : saare sünnipäevi. Avasõna ütles ESH esinaine Viima Belinfante, andes ühtlasi ülevaate kbjanik-, ühiskonnategelase- Ja emadepäeva tähistamise algataja Helmi Mäelo ning luuletaja Marie Underi ehist Ja loomingust, lugedes sellele järgnevalt ette Karin Saarserii tervituse eestlastele Hollandis ja tema, emadepäevaks väga sobiva referaadi: ,,Emaarmü motiiv Marie Underi luules". A. H. Tammsaare ja A. Kivikas'e, elust ja tööst kõneles Earga Takk, lugedes kaks pala mõlema Mrja-riiku töödest. Muusikalises osas esi- v nes 8 aastane Jüri-Olev Roode, kandes ette eesti rahvaviise flöö-dü. Flöödiduetiga esinesid Josee ja Eino Roode. Lõppsõna ja tämi esinejailt: ning kuulajaile ütles Niina Lidge- Elders. Koosviibünine, kus tähistati ka EKS esinaise Vüma Belinfante 25. aastast seltsi juhatuses oleku juu-beUt, lõppes kohvilauaga. Järgmise EHS ühise ürituse^na on ettenähtud osavõtt II Euroopa eestlaste laulupäevast . Münsteris 10. ja 11. juunü. : V: BELINFANTE \ Itsyfysscicidysi ning delikestes^^ Peakontor: 21—25 Medullä Ave. Toronto 18, Laod: Torontb,^^M^ 27 ÄRI: Wonto, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burliagtoa, : Hamüton, St. Catharines, Mississauga, London,' xBm: m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-01-07
