1980-11-20-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 20. novembrü 1980 - Thursday, November 20, 1980
Nr. 87
Moodsa võiBiiiIeiiiiise drgaiiDsatsloo:
^peakoošoleko, kös uueks presidendiks
'direktoriks Evelyn Koop/ asjaajajafe majandDse/^ sekreltäiriffllal Eva
• Feketfe nmg esMemlsit® konraldajalks l i a VIimamäe.
Juhatuse.juurde valittveel tree- tegevus käimas. XanaLazor läheb
nerite komitee organisatsiooni Kanadat • esindama individuaal-kunstilise
juhiga' koos tööta- võimlejana Brasiiliasse maailma
miseks ja lastevanemate komitee, moistrivõistlusele, kuuludes samal
kelle peamiseks ülesandeks on fon- ajal ka grüppvõimlejäte hulka,
dide loomine ja kommunikatsioon; Tõenäoliselt on üks grupi liige ka
lastevanemate komiteesse kuuhib Kathy Tihane, kes viimasel ajal on
üks esindaja igast grupist. üha paremaid edusamme teinud.
Puudutati ka tuleva aasta tege- Peakõhtühikuks on Rios Evelyh
vušt, kus maikuul on ettenäha suur Kobp> ^
aastaesinemine. Samuti valmistab 33. novembril aga esineb Kalev-
Kalev Estienne ette maailma güm-Estienne Torontos kuulsa Grey
nastradale minekuks, mis toimub Cup'i võistlusel CNE staadionil.
-Shveitsis.
Ka on Kalev-Esüenme esindajad
kntsntud esinema Taani, koid
pole kindel kuidas suudetakse
sõitu. ma]
Kogu kahe mangupoolevaheline
lavastus anti Kalev-Estienrie teha
ja selles on kaastegevad 110 Ka-leV'Esüenne
tütarlast, lisaks Val^
veKivilo grupist ^ ^
Kutse on juba mitu aastat olnud ka ülejäänud 13 teistest kanada
Iisraeli, kuid kulud on sellega vä-\,õimlemisklubidest.Evelyn Koop
ga suured ja pole suudetud seda la- ^ selleks loonud rõnga-koreograa-hendada,
- ^ fia ja tal on abiliseks Ahne Kuus.
KAU eekev oli vaaidatud^^i^^ Cupl poolt on tütarlastele
se võimlemise aspektist, siis võist- antud vastav riietus, mis hoiab nad \i
lüsvõimelemises on samuti aktiivne soojadena. Sellele lavastusele on
fci madijci
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIGPEHÄP ja AI^
Monograafia „PaUase" knnštikooU lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tuuakse
esUe ka kunstikool „Pallas'* õppea!sutusenäP ja eesti kunsti^
. Raamat on kerge ja huvitav lugedr
le lugejaskonnale.
Mind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50e)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
B«ai
satsioon Kalev-Estiesme pidas oma aas-. p B ^ ^
lidendiks valiti: Eha. Kajak, kunstiliseks ^^B^^lMp^^li^^^^m ^S^f
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia mardipeol oli väga uhkeid ja leidlikke
Ikostüüme. Pildil Katrisa Lepik • (vasaW)' inõiana " ja Kristi „ Rand
iifflina,'- . Foto: Vaba Eestlane-
MAARJAMAA kirjastuser H
r^amatyd müügei ¥ab^
Jüri Uluotsa «Eestlaste lepingud võõrastega XIII
sajandil**^^^^^^^- -------^
Uku Maasiag„U(änToonda jõelt"
„ «Piiridele Pyydes" -----^^--^ 4.2®
,poety estoni" — eestlluule antoloogia itaalia keeles 6.30
Kalju Löpik — Death has a ChiWs Eyes 4^
Salasoo ja Salo — VäUs-Eesti perioodika ^.------^
V. Salo - Rük ja knikud^ . - - - - ^ - - ^
Anfühmng zu der Etni^chen Sprach (Eshnene katse
eosti keele grammatika ja sõnaraamatu koostamiseks
H. StaMi sulest aastal 1637) ... - . x - — 2 . 7®
Reedik Willem Wilmanni ,,Valmidl" g^O
H. Salu— Eesti vanem Mrjandus^^-------^ 2.70
Blaise Pascal --Mõtted ---^ 2.1® ;
Antonio Possevino — Kui Mantova hertsoginnale 2.1©
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kfrjanduses _— Zl%
Aarand Roos — Juntide kuningas TaUhmas - _ - — 64©
Hona Laaman — Üks üsna kerge haigus (luuletused) 5.50
k©@!it€iiniisek§
juurde toodud ka Montreali tarit- • RAHVUSLIK KONTAKT ni\ 3 PARIIS — Väikses Lõuna-Prant-
'sugrupp, kes esineb lippudega.
Mlsuusatamise hooaja kolmas
ja viimane võistlus toimus möödunud
laupäeval Toronto High
(87)/— 1980. Rootsi Eestlaste Esin- susmaa Sous-laRoussen nimelises;
duse ajakirjas kirjutavad: V. Ku- linnas avati maaüma esimene vei-res
„Marie Underit mälestades", nitegijate ülikool. See töötab esi-
Ev Jaakson,,Rahvas, maa ja va- mesest sajandist pärit olevas .vabadus
on lahutamatud", K.Meikopnas lossis. Mõte ülikooli asutämi-
,,A\igust Mälk 80-nene", Rahvus- seks tekkis kohalike veinitootjate
kongressi üldresolutsioon, J. Si- poolt, kes otsisid võimalusi, kuidas
P o r c i . fi ri;cf^«frd T.nUi« ?i m m Torouto Ecsti Maleklubi korral- monson,,Eesti vabadusvõiüus ja lisada oma koduümbruse Rhone'1
42Simdi^SHS^ möödunud aastal 11 välistegevus^S A. Kippar ,,Poüit- jõe orus ;toodetudveinüe eksp^^^^^
sele kohale^^tuh 22 min 43 sek 17- inalevõistlust ja malekursus noor- vangid ja vabadusvõitlus", Polü- miseks vajalikku kuulsust,
aastane Allen Mäg i kes võitis mit- möödunud aas- vangide resolutsioon, T. Salasoo- Mujal Prantsusmaal kasvatatav
mekordset Kanada meistrit Risto" tegevüstuhin kestab. SeHe,,Noortealased tööülesanded'', E J . veb tundub välismaa ostjaile, mee-
Santalat 8 sekundiga ja oma noor- a^st^^s^^^^^ NSV Pohiseadu- litavamana, aga prantslased ise
te klassis teisele kohale tulnud maletajaid ]a pealtvaatajaid, sest", Mai Raud ,,ESTO-80 Rootsi joovad peamiselt just Rhone'rpiir-
Scott Campbelli tervelt 2 minutiga' õhtu jooksul peetud kiirmaleturriii- ajakirjanduses" ja A. Moor „Vaid- konna veine.
Siidilt suu^tasid ka Han-irMaimo Eesti üle Helsingin Sano- Ülikooli neljal esimesel semestril
ia Mehis Kivilo ' selt A. Kõresaaar saades 7-st v6i-m^^ ^ ^ k^^ 240 veinid
malikust 6 punkti. Teisele kohale maitsjat. Ettevalmistusel peavad
Ontario neljameheline murdmaa- tuli L.^ nad mõistma avastada
meeskond, kelle k o o Ä u s on ka aedade veimdest väiksemadki
meie Robert Vellend, viibib Toron-'^ärve ja V. Puna (mõlemad 4 p.). Maleklubi järgmine turniir toi- vead.
tost 800 km põhjas'Kapuskasingis Turniiris mängid kaasa veel A. niub Toronto Eesti Majas neljapäe- Kuid sellele lisaks on ettenähtud
esimeses lumelaagris. Seal on 20 Loorits, V. Pikkand, P. Smeelen vai, 27. nov. kell.7.30 õhtul. Kõik veel uued kursused veinikasyata-cm
lund ja ' temperatuur —5 — Ja E. Talve ning väljaspool turnii- malehuvilised on teretulnud. mise,—toodangu ja -turustamise
_ j 5Q ri mäletasid E. Sarnak,A. Traks ja Aeg kõigis.järkudes töötavaile isikuü^
WlfliHili
• E S T L Ä S E TALiTUSES muUglS
laat
KiPPER-Metsafted
(A.Eapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M. Saar),
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vetiik), Sind tervitame
kuldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja
rahvalaiile: K. Raidi seades — Laulu mõju. Kui ma hakkan lau-lemaie.
Ära Tiies jä Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on
kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja Ja J. Zeigerl
seades Kani^eldajašt vend.
ind $9.50 pluss postikulu $1
4812 YONGE STREET
lähedal) 22M15f
WILLOWDALE COTARIO
22.
Kõige esmalt, muidugi, kirikud,
sest Brasiilia linriad on kirikute lin^
nad, Salvador oma 161 kirikuga
kõikidest veel kõige e^s. Ep ole seal
väljakut^ kuitahes väikest, mis
poleks piirat ühelt, kahelt või koguni
kolmelt küljelt kas kiriku VÕi katedraaliga,
mis oma kokkusurutuse
tõttu siis ka näikse nagu üksteist
põrnitsevat. Ent seejuures oleks üpris
; ekslik järeldada, et brasiillane
on sügavalt usklik, tegemist on
enam küll pika-ealise traditsiooniga,
võiks öelda — refleks-arhitek-
•:.tüuriga.-
Kirik kui niisugune pole siin ammu
enam karjääriks, sestap leiduvat
kogu Brasiilias preestreid vaid
umbes nii 10.000 ümber, üle selle
,on siinne,
rik, vastupidi hispaania kiriku rangusele
ja julmuselegi, alati olnud
leebe silma kinnipigistaja, kas siis
sega-abielude puhul, milliseid ta
koos riigivõimiäga soodustaiski vöi
ka väba-abielude puhul või koguni
polügaamia suhtes.rTollepärast pole
ka midagi imelikku huumoris,
millega meie giid helevalgest, kätt
tõstvast Lunastaja kujust kuski kaldanukil
möödudes märgib, et Jeesus
püüab siin juba pikemat aega
taksot peatada, et minema saada,
ent kõikide salvadoriaste hingeõnnistuse
nimel on linna taksojuhid
selle plaani vastu ega peatu teps!
(Nii et isegi Jeesuse vastu — Ja
edukalt — mis siis rääkida turistidest!).
Nojah, lausub nõnda, ent
kirikusse sisenedes on esimene, kes
põlvili langeb ja vaikselt risti ette
Linna pühakodade hiilg
riks on 18. saj. pärinev Sao Francisco
kirik südalinnas, kuldne kirik,
nagu teda hüütakse ja fantastilisemaid
kogu maal, hiilates sõnasirges-ki
mõttes, seespoolt, kus jacaranda
puust paneelidel ja nikerdusil, põrandast
laeni kuhjuvail kaunistusil
ja lael endal pimestab silmi oma
800 klgr. pühast lehekulda ning^ kiriku
suurimas kroonlühtris omior-da
veel 80 klgr. selget hõbedat, nii
et ringi vaadates võtab kahtlema,
kas pole siin tegemist võimsa altkäemaksuga
Peetrusele endale, seda
enam, et inglite näod keset toda
toredust on üpris kürvad, kuigi —
iroonilisel kombel—- kõige kurvemad
Veel neil,-kelledele Vatikani
käsul omal ajal seelikud selga meis-terdatl..
.Silmakirjalikkus? Patu-jaht
seal, kus seda kõige, vähem?
Küll nõnda. ^
ülimajse tunnetamine ei vaja vahendajaks
hõbedat, veelgi vähem
kulda: Kolmekümne hõbeseekli
eest reetis inimene kunagi Kristuse
: mida taotleb ta selle kullahuigajjä
siin? Keset tihedat tulijate-miriejate
saginat ning turistlikku pealiskaudsust
ümberkaudu, hiilivad niälu
põhjast meelisse katkendlikud read
lapse-east, nii'sageli kuuldud Kalamaja
baptistikabeli pühapäeva koolis:
„ . . . teie ei pea mitte kulda ega
hõbedat, ega vaskraha oma vöö]
kandma, ega kahte kuube... ^gg^
kingi:... ilma olete teie saanud, ilma
andke..."
Need sõnad olid kunagi Frantsiskaani
Ordu moraalseks nurgakiviks
ja oli ja on veelgi magneetiline nen-mitte
südameile. Sestap võtsidki siis
rikkad kirikule annetada, ent nõnda,
et isiklik patukoorem kahanes
sootuks kiiremini kui isiklike kulla-kottide
hulk ja nii oli varsti ka kirik
veendund, et puhta küllaga saab
sillutada taevateed. Paavtide Avignoni
päevil, s.t. alates 14. sajandiga;
seati kogu katoliku kirik nii Öelda
kulla alusele, nii et tä vältimatult
kujunes hiliskeskaja ainuskeks
..supermarketiks" ja „department-store'iks"
ühtaegu, kus raha eest sai
kõike maist kui ka metafüüsilist,
ameteid, tiitleid, eesõigusi, igasu^
guste pattude ja roimade andeksandmist
hing igavest elu, rääkimata
kõige kurja eest
aist.
Boccaccio kuulus kerjüsmunk
Cipolla (Sibul!) „Decameronis"
püüab kirikule hankida raha peaingel
Gabrieli tiivasule niüütämišega,
mille too olevat Maria kuulutamise
ajal püha neitsi kanibripõrandale
kaotand. Kirjanduslik iroonia, muidugi,
ent tolleaegsed elutõigad andsid
seesuguseis asjus kirjandusele
vaat' et mitu silma ettegi, või —
millal nad seda pole teind? Otsegu
iseendast pealekuhjuv rikkus pani
ent paljasjalgsed mungad peagi
nahkkingi igatsema ning lõpuks ka
neid kandma, misjärel olid sammud
ükskõik: milliste ihade rahuldamiseks
juba sootuks mugavamad
yõtta; Nõnda aga kujunes kirikust
ka inimese elukorraldaja igas vähimaski
asjas, isegi liiunakeetmise aeg
oli määrat „klerikaalselt" minutitega
nimelt, mis kuuluvad palvuse
„Issand, ole mulle patusele armuline"
lugemiseks. Samal ajal aga
—-ükskõik kui tohutu ta korruptsioon,
oli kirik ometi loomingulise
inspiratsiooni suurimaid allikaid ja
edutajaid, andes viletsamast viletsä-malegi
võimaluse sillutada enda jaoks
jupikese taevateed — kas siis
kivi kivile tõstes, peitlit või pintslit
vibutades, sest rahas- ja ka tööjõud
oli raha — kui paradiisi vahendajas,
ei nähtud enam ammu midagi
ebaeetilist ega lämmatand ta seetõttu
ka mitte inimese usku. Ei lam-'
matand ta ka nondegi mustade orjade
usku, kelle vaevaga tõusid ka
selle kuldse kiriku müürid, ehkküll
peaukse kaudu ei lubatud ühelgi
pühakotta jäiga tõsta, ka mitte ehitamise
ajal! Ei tulnud nad siia siis
ka hiljem palvusele nende jaoks varul
väikese kõrvalukse kaudu, vaid
läksid ja ehitasid oma jõu ning nõuga
lausa orjaturu külje alla Omaen-^
da kiriku. .Ja sinna me teekond
järgnevalt kulgebki.
mitte veel f ilosoofitsev ^äle •-- kinnitan
endale astuma hakates.
Münakivine Lärgo do Pelourin-ho
asub nii öelda pooles mäes, kuhu
ülevalt suundub kaks imekitsast
tänavat, et teises otsas ühiselt taas
laskuda vanade majade rägus'-'^
veelgi enam allpool; kummaltki
poolt piirab teda kunagiste bürgerite
mugavate kodude rida, omakorda
piirat kaunist „raudpitsist"rõdii-dega,
reetes kunagiste Ibeeria mooride
otsegu tantsisklevat ilumeelt.
See on siis paik, kus tuhanded ja
tuhanded orjad kokkuaheldatuma
oma^ ostjat-isandat ootasid, oma
hoolimatu saatusega silm-silma vastu
seisid. Nende kirik aga, „Rosa-rio
dos Pretos", „Mustade Roosikrants",
ei näita viletsamat fassaadi
kui too kuldne tempel üleval...
Hetkel on meil aga kirikuist küll ja
nii baakub pilk" poele, mille ukse
kõrval paar noid Püha Fransiskuse
jõelaevade lõustu mulle riivatult
keelt näitavad ja ma otsustan ühe
endaga ligi võtta, ühe pisikese ni-sukese.;.
Kirikuhämarusest välja heledasse
päikesse astudes, panevad pisut süngele
mõtisklusele isevärki lõbusa
punkti, õigemini küll kontrapunkti,
kaks neegrivolaskit, kes uljalt vetruvate
madratsitega pealael ja üpris
maiselt huliseva vilega suus,
puusi õõtsutades kiriku ukse alt,,läbi
ujuvad" — nagu poleks ajalugu
olemaski, ei musta ega valget, ei ka
õndsaks saamist, kullaga või ilma
vaid ainult niaine madratsite lugu
ja õnnistus, seda enam et kiriku
kõrval asuvas puusärgi. äris pole
ainsatki kirstu nii Öelda pikali, vaid
kõik on asetet otsapidi püsti..,
Mõte on riivatu, ent seetõttu
„Missa sellega teed?]" — - 'mes-tat)
mu elukaaslane.
„Pistan igaks juhuks pauna kui
„Delta Queeniga" Misšissippile
•soitrna lähen," sahman huupi. —
^Millal?" — Enne surma kindlas-
^ i ' " " ^ ^ ^ ^ pole ju ehtsed—turismi
kaup." — „Ega kõik siin maapeal
Gary Cooperiga abielluda saa, lepid
enamvähem sarnasega ja pead
kallikski."
Ta vaikib—, ja on siis nõus. Ta
on huUutohter.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 20, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-11-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801120 |
Description
| Title | 1980-11-20-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 20. novembrü 1980 - Thursday, November 20, 1980 Nr. 87 Moodsa võiBiiiIeiiiiise drgaiiDsatsloo: ^peakoošoleko, kös uueks presidendiks 'direktoriks Evelyn Koop/ asjaajajafe majandDse/^ sekreltäiriffllal Eva • Feketfe nmg esMemlsit® konraldajalks l i a VIimamäe. Juhatuse.juurde valittveel tree- tegevus käimas. XanaLazor läheb nerite komitee organisatsiooni Kanadat • esindama individuaal-kunstilise juhiga' koos tööta- võimlejana Brasiiliasse maailma miseks ja lastevanemate komitee, moistrivõistlusele, kuuludes samal kelle peamiseks ülesandeks on fon- ajal ka grüppvõimlejäte hulka, dide loomine ja kommunikatsioon; Tõenäoliselt on üks grupi liige ka lastevanemate komiteesse kuuhib Kathy Tihane, kes viimasel ajal on üks esindaja igast grupist. üha paremaid edusamme teinud. Puudutati ka tuleva aasta tege- Peakõhtühikuks on Rios Evelyh vušt, kus maikuul on ettenäha suur Kobp> ^ aastaesinemine. Samuti valmistab 33. novembril aga esineb Kalev- Kalev Estienne ette maailma güm-Estienne Torontos kuulsa Grey nastradale minekuks, mis toimub Cup'i võistlusel CNE staadionil. -Shveitsis. Ka on Kalev-Esüenme esindajad kntsntud esinema Taani, koid pole kindel kuidas suudetakse sõitu. ma] Kogu kahe mangupoolevaheline lavastus anti Kalev-Estienrie teha ja selles on kaastegevad 110 Ka-leV'Esüenne tütarlast, lisaks Val^ veKivilo grupist ^ ^ Kutse on juba mitu aastat olnud ka ülejäänud 13 teistest kanada Iisraeli, kuid kulud on sellega vä-\,õimlemisklubidest.Evelyn Koop ga suured ja pole suudetud seda la- ^ selleks loonud rõnga-koreograa-hendada, - ^ fia ja tal on abiliseks Ahne Kuus. KAU eekev oli vaaidatud^^i^^ Cupl poolt on tütarlastele se võimlemise aspektist, siis võist- antud vastav riietus, mis hoiab nad \i lüsvõimelemises on samuti aktiivne soojadena. Sellele lavastusele on fci madijci Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIGPEHÄP ja AI^ Monograafia „PaUase" knnštikooU lõpetanud kunstnik Eduard Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tuuakse esUe ka kunstikool „Pallas'* õppea!sutusenäP ja eesti kunsti^ . Raamat on kerge ja huvitav lugedr le lugejaskonnale. Mind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50e) SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES B«ai satsioon Kalev-Estiesme pidas oma aas-. p B ^ ^ lidendiks valiti: Eha. Kajak, kunstiliseks ^^B^^lMp^^li^^^^m ^S^f Toronto Eesti Seltsi Lasteaia mardipeol oli väga uhkeid ja leidlikke Ikostüüme. Pildil Katrisa Lepik • (vasaW)' inõiana " ja Kristi „ Rand iifflina,'- . Foto: Vaba Eestlane- MAARJAMAA kirjastuser H r^amatyd müügei ¥ab^ Jüri Uluotsa «Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil**^^^^^^^- -------^ Uku Maasiag„U(änToonda jõelt" „ «Piiridele Pyydes" -----^^--^ 4.2® ,poety estoni" — eestlluule antoloogia itaalia keeles 6.30 Kalju Löpik — Death has a ChiWs Eyes 4^ Salasoo ja Salo — VäUs-Eesti perioodika ^.------^ V. Salo - Rük ja knikud^ . - - - - ^ - - ^ Anfühmng zu der Etni^chen Sprach (Eshnene katse eosti keele grammatika ja sõnaraamatu koostamiseks H. StaMi sulest aastal 1637) ... - . x - — 2 . 7® Reedik Willem Wilmanni ,,Valmidl" g^O H. Salu— Eesti vanem Mrjandus^^-------^ 2.70 Blaise Pascal --Mõtted ---^ 2.1® ; Antonio Possevino — Kui Mantova hertsoginnale 2.1© Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kfrjanduses _— Zl% Aarand Roos — Juntide kuningas TaUhmas - _ - — 64© Hona Laaman — Üks üsna kerge haigus (luuletused) 5.50 k©@!it€iiniisek§ juurde toodud ka Montreali tarit- • RAHVUSLIK KONTAKT ni\ 3 PARIIS — Väikses Lõuna-Prant- 'sugrupp, kes esineb lippudega. Mlsuusatamise hooaja kolmas ja viimane võistlus toimus möödunud laupäeval Toronto High (87)/— 1980. Rootsi Eestlaste Esin- susmaa Sous-laRoussen nimelises; duse ajakirjas kirjutavad: V. Ku- linnas avati maaüma esimene vei-res „Marie Underit mälestades", nitegijate ülikool. See töötab esi- Ev Jaakson,,Rahvas, maa ja va- mesest sajandist pärit olevas .vabadus on lahutamatud", K.Meikopnas lossis. Mõte ülikooli asutämi- ,,A\igust Mälk 80-nene", Rahvus- seks tekkis kohalike veinitootjate kongressi üldresolutsioon, J. Si- poolt, kes otsisid võimalusi, kuidas P o r c i . fi ri;cf^«frd T.nUi« ?i m m Torouto Ecsti Maleklubi korral- monson,,Eesti vabadusvõiüus ja lisada oma koduümbruse Rhone'1 42Simdi^SHS^ möödunud aastal 11 välistegevus^S A. Kippar ,,Poüit- jõe orus ;toodetudveinüe eksp^^^^^ sele kohale^^tuh 22 min 43 sek 17- inalevõistlust ja malekursus noor- vangid ja vabadusvõitlus", Polü- miseks vajalikku kuulsust, aastane Allen Mäg i kes võitis mit- möödunud aas- vangide resolutsioon, T. Salasoo- Mujal Prantsusmaal kasvatatav mekordset Kanada meistrit Risto" tegevüstuhin kestab. SeHe,,Noortealased tööülesanded'', E J . veb tundub välismaa ostjaile, mee- Santalat 8 sekundiga ja oma noor- a^st^^s^^^^^ NSV Pohiseadu- litavamana, aga prantslased ise te klassis teisele kohale tulnud maletajaid ]a pealtvaatajaid, sest", Mai Raud ,,ESTO-80 Rootsi joovad peamiselt just Rhone'rpiir- Scott Campbelli tervelt 2 minutiga' õhtu jooksul peetud kiirmaleturriii- ajakirjanduses" ja A. Moor „Vaid- konna veine. Siidilt suu^tasid ka Han-irMaimo Eesti üle Helsingin Sano- Ülikooli neljal esimesel semestril ia Mehis Kivilo ' selt A. Kõresaaar saades 7-st v6i-m^^ ^ ^ k^^ 240 veinid malikust 6 punkti. Teisele kohale maitsjat. Ettevalmistusel peavad Ontario neljameheline murdmaa- tuli L.^ nad mõistma avastada meeskond, kelle k o o Ä u s on ka aedade veimdest väiksemadki meie Robert Vellend, viibib Toron-'^ärve ja V. Puna (mõlemad 4 p.). Maleklubi järgmine turniir toi- vead. tost 800 km põhjas'Kapuskasingis Turniiris mängid kaasa veel A. niub Toronto Eesti Majas neljapäe- Kuid sellele lisaks on ettenähtud esimeses lumelaagris. Seal on 20 Loorits, V. Pikkand, P. Smeelen vai, 27. nov. kell.7.30 õhtul. Kõik veel uued kursused veinikasyata-cm lund ja ' temperatuur —5 — Ja E. Talve ning väljaspool turnii- malehuvilised on teretulnud. mise,—toodangu ja -turustamise _ j 5Q ri mäletasid E. Sarnak,A. Traks ja Aeg kõigis.järkudes töötavaile isikuü^ WlfliHili • E S T L Ä S E TALiTUSES muUglS laat KiPPER-Metsafted (A.Eapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M. Saar), Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vetiik), Sind tervitame kuldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja rahvalaiile: K. Raidi seades — Laulu mõju. Kui ma hakkan lau-lemaie. Ära Tiies jä Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja Ja J. Zeigerl seades Kani^eldajašt vend. ind $9.50 pluss postikulu $1 4812 YONGE STREET lähedal) 22M15f WILLOWDALE COTARIO 22. Kõige esmalt, muidugi, kirikud, sest Brasiilia linriad on kirikute lin^ nad, Salvador oma 161 kirikuga kõikidest veel kõige e^s. Ep ole seal väljakut^ kuitahes väikest, mis poleks piirat ühelt, kahelt või koguni kolmelt küljelt kas kiriku VÕi katedraaliga, mis oma kokkusurutuse tõttu siis ka näikse nagu üksteist põrnitsevat. Ent seejuures oleks üpris ; ekslik järeldada, et brasiillane on sügavalt usklik, tegemist on enam küll pika-ealise traditsiooniga, võiks öelda — refleks-arhitek- •:.tüuriga.- Kirik kui niisugune pole siin ammu enam karjääriks, sestap leiduvat kogu Brasiilias preestreid vaid umbes nii 10.000 ümber, üle selle ,on siinne, rik, vastupidi hispaania kiriku rangusele ja julmuselegi, alati olnud leebe silma kinnipigistaja, kas siis sega-abielude puhul, milliseid ta koos riigivõimiäga soodustaiski vöi ka väba-abielude puhul või koguni polügaamia suhtes.rTollepärast pole ka midagi imelikku huumoris, millega meie giid helevalgest, kätt tõstvast Lunastaja kujust kuski kaldanukil möödudes märgib, et Jeesus püüab siin juba pikemat aega taksot peatada, et minema saada, ent kõikide salvadoriaste hingeõnnistuse nimel on linna taksojuhid selle plaani vastu ega peatu teps! (Nii et isegi Jeesuse vastu — Ja edukalt — mis siis rääkida turistidest!). Nojah, lausub nõnda, ent kirikusse sisenedes on esimene, kes põlvili langeb ja vaikselt risti ette Linna pühakodade hiilg riks on 18. saj. pärinev Sao Francisco kirik südalinnas, kuldne kirik, nagu teda hüütakse ja fantastilisemaid kogu maal, hiilates sõnasirges-ki mõttes, seespoolt, kus jacaranda puust paneelidel ja nikerdusil, põrandast laeni kuhjuvail kaunistusil ja lael endal pimestab silmi oma 800 klgr. pühast lehekulda ning^ kiriku suurimas kroonlühtris omior-da veel 80 klgr. selget hõbedat, nii et ringi vaadates võtab kahtlema, kas pole siin tegemist võimsa altkäemaksuga Peetrusele endale, seda enam, et inglite näod keset toda toredust on üpris kürvad, kuigi — iroonilisel kombel—- kõige kurvemad Veel neil,-kelledele Vatikani käsul omal ajal seelikud selga meis-terdatl.. .Silmakirjalikkus? Patu-jaht seal, kus seda kõige, vähem? Küll nõnda. ^ ülimajse tunnetamine ei vaja vahendajaks hõbedat, veelgi vähem kulda: Kolmekümne hõbeseekli eest reetis inimene kunagi Kristuse : mida taotleb ta selle kullahuigajjä siin? Keset tihedat tulijate-miriejate saginat ning turistlikku pealiskaudsust ümberkaudu, hiilivad niälu põhjast meelisse katkendlikud read lapse-east, nii'sageli kuuldud Kalamaja baptistikabeli pühapäeva koolis: „ . . . teie ei pea mitte kulda ega hõbedat, ega vaskraha oma vöö] kandma, ega kahte kuube... ^gg^ kingi:... ilma olete teie saanud, ilma andke..." Need sõnad olid kunagi Frantsiskaani Ordu moraalseks nurgakiviks ja oli ja on veelgi magneetiline nen-mitte südameile. Sestap võtsidki siis rikkad kirikule annetada, ent nõnda, et isiklik patukoorem kahanes sootuks kiiremini kui isiklike kulla-kottide hulk ja nii oli varsti ka kirik veendund, et puhta küllaga saab sillutada taevateed. Paavtide Avignoni päevil, s.t. alates 14. sajandiga; seati kogu katoliku kirik nii Öelda kulla alusele, nii et tä vältimatult kujunes hiliskeskaja ainuskeks ..supermarketiks" ja „department-store'iks" ühtaegu, kus raha eest sai kõike maist kui ka metafüüsilist, ameteid, tiitleid, eesõigusi, igasu^ guste pattude ja roimade andeksandmist hing igavest elu, rääkimata kõige kurja eest aist. Boccaccio kuulus kerjüsmunk Cipolla (Sibul!) „Decameronis" püüab kirikule hankida raha peaingel Gabrieli tiivasule niüütämišega, mille too olevat Maria kuulutamise ajal püha neitsi kanibripõrandale kaotand. Kirjanduslik iroonia, muidugi, ent tolleaegsed elutõigad andsid seesuguseis asjus kirjandusele vaat' et mitu silma ettegi, või — millal nad seda pole teind? Otsegu iseendast pealekuhjuv rikkus pani ent paljasjalgsed mungad peagi nahkkingi igatsema ning lõpuks ka neid kandma, misjärel olid sammud ükskõik: milliste ihade rahuldamiseks juba sootuks mugavamad yõtta; Nõnda aga kujunes kirikust ka inimese elukorraldaja igas vähimaski asjas, isegi liiunakeetmise aeg oli määrat „klerikaalselt" minutitega nimelt, mis kuuluvad palvuse „Issand, ole mulle patusele armuline" lugemiseks. Samal ajal aga —-ükskõik kui tohutu ta korruptsioon, oli kirik ometi loomingulise inspiratsiooni suurimaid allikaid ja edutajaid, andes viletsamast viletsä-malegi võimaluse sillutada enda jaoks jupikese taevateed — kas siis kivi kivile tõstes, peitlit või pintslit vibutades, sest rahas- ja ka tööjõud oli raha — kui paradiisi vahendajas, ei nähtud enam ammu midagi ebaeetilist ega lämmatand ta seetõttu ka mitte inimese usku. Ei lam-' matand ta ka nondegi mustade orjade usku, kelle vaevaga tõusid ka selle kuldse kiriku müürid, ehkküll peaukse kaudu ei lubatud ühelgi pühakotta jäiga tõsta, ka mitte ehitamise ajal! Ei tulnud nad siia siis ka hiljem palvusele nende jaoks varul väikese kõrvalukse kaudu, vaid läksid ja ehitasid oma jõu ning nõuga lausa orjaturu külje alla Omaen-^ da kiriku. .Ja sinna me teekond järgnevalt kulgebki. mitte veel f ilosoofitsev ^äle •-- kinnitan endale astuma hakates. Münakivine Lärgo do Pelourin-ho asub nii öelda pooles mäes, kuhu ülevalt suundub kaks imekitsast tänavat, et teises otsas ühiselt taas laskuda vanade majade rägus'-'^ veelgi enam allpool; kummaltki poolt piirab teda kunagiste bürgerite mugavate kodude rida, omakorda piirat kaunist „raudpitsist"rõdii-dega, reetes kunagiste Ibeeria mooride otsegu tantsisklevat ilumeelt. See on siis paik, kus tuhanded ja tuhanded orjad kokkuaheldatuma oma^ ostjat-isandat ootasid, oma hoolimatu saatusega silm-silma vastu seisid. Nende kirik aga, „Rosa-rio dos Pretos", „Mustade Roosikrants", ei näita viletsamat fassaadi kui too kuldne tempel üleval... Hetkel on meil aga kirikuist küll ja nii baakub pilk" poele, mille ukse kõrval paar noid Püha Fransiskuse jõelaevade lõustu mulle riivatult keelt näitavad ja ma otsustan ühe endaga ligi võtta, ühe pisikese ni-sukese.;. Kirikuhämarusest välja heledasse päikesse astudes, panevad pisut süngele mõtisklusele isevärki lõbusa punkti, õigemini küll kontrapunkti, kaks neegrivolaskit, kes uljalt vetruvate madratsitega pealael ja üpris maiselt huliseva vilega suus, puusi õõtsutades kiriku ukse alt,,läbi ujuvad" — nagu poleks ajalugu olemaski, ei musta ega valget, ei ka õndsaks saamist, kullaga või ilma vaid ainult niaine madratsite lugu ja õnnistus, seda enam et kiriku kõrval asuvas puusärgi. äris pole ainsatki kirstu nii Öelda pikali, vaid kõik on asetet otsapidi püsti.., Mõte on riivatu, ent seetõttu „Missa sellega teed?]" — - 'mes-tat) mu elukaaslane. „Pistan igaks juhuks pauna kui „Delta Queeniga" Misšissippile •soitrna lähen," sahman huupi. — ^Millal?" — Enne surma kindlas- ^ i ' " " ^ ^ ^ ^ pole ju ehtsed—turismi kaup." — „Ega kõik siin maapeal Gary Cooperiga abielluda saa, lepid enamvähem sarnasega ja pead kallikski." Ta vaikib—, ja on siis nõus. Ta on huUutohter. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-11-20-06
