Vaba eestlane , April 14, 1981

              lk, 2
VABA EESTLANE teisipäeval, 14. aprillil 1981 - Tuesday, Aprü 14,1981 / Nr. • 29
/KABADE EESTLASI^
wmut
?11LJÄAMDM: o/ü Vaba Eesöffli^, 135 Tecumseüi
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: JSasmes
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, äa, C,' Tprooto Oat. M6J SM7
^speditsioon) 364-7675
Kanadas: aastas $38.—, $21.-ja
werandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33—
ja veerandaastas $17.—
TSLUME5HINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas­tas
$23.- ja veerandaastas $12.-. Kiripostiga üSA-s: aastas
$67.—, poolaa^ $35.50 ja veerandaastas $1850:
liräNÜPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $76.—,
$38.— ja veerandaastas $20.—
AÄossi muudatus 50 c. üksiknumbri hiid 50 (ET
F R i i iST0N9Ä
F^W!sh©d by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsoth
Toront® Oot. M6J 2H2
Äsja Prahas toimunud Tshehhös- seks. venelastel
valiniiši^ kampaania ajal rõhutas
praegune president Bbnäld Rea-gati
mitmel korral, ^t Valgesse
Ma j ja pääsemised tühistab ta kohe
president Garteri otsuse teravilja
ekspordi keelustamiseks N. Lütu.
Nüüd pn Reagan juba rieH kuud
liisenud Valges Majas kuid teravil­ja
väljaveo keeld <)n jäänud endi­selt
püsima. Põhjusena tuuakse et­te,
et Venelased võiksid keelu tü­histamist
tõlgendada järelandmise
zhestina Kremlile ning praeguse
rangeliinitise yäUspoUltikä kas^^^
misele võtmisel ei taha Valge Maja
kuidagi sellist mu^et jätta.
Põhjused teravilja väljayep kee­lu
tühistamiseks on siiski pal^ sü­gavamad
ja ilmselt on need presi­dent
Reaganile ja tema nõuandjate­le
^ekspertide poolt põhjalikidt sel-
Nii algas omal ajal eestlaste ek Kanadas... Eestlase Eduard Kiajusi talu elumaja sajandi algul Stettlerls* geks tehtud. Vaatamata paljude N.
Liiduga kaubavahetust pooldavate
ärimeeste ja farmi^rite huvisid
käitevate ühingute väidetele ei oie
ie^äliljä väljaveo keelustamine^^^a
nnlt puhtakilluiine majan
iseloomuga tehing vaid suure
tähtsusega poliitiline aktsioon, mi­da
võib iseloomustada terava rel-ressirsH
Käesolev, aasta on Ülemaailmse see aga läbi viia segaabieluliste pe- ta sjellele, et koolitöö toimub kord vana N. Liidule surve avaldami-lovakkia
k6mmUÄistliku> parteikon- ja väljavaated. Kõigele lisaks yõib Eesti; Kesknõukogu poolt nimeta- rekõndades, kus tekib küsimus kee- nädalas või kahe nädala tagant, tu- seks ning ta suurte maailmavallu-verentsil,
millest kõige kõrgema Poolas puhkeda äge partisanisõda, tud vaba maailma eestlastele Ees- levalikus. Eesti keele- ja köoliaas- leb eesti koolile, kus see töötab, tamise ambitsioonide pidurdami-väliskülalisena
osa võttis N. liidu mis nõuab tõenäoMselt venelastelt ti Keele ja Eesti Kooli aastaks, ta tahabki sellele küsimusele seni- anda väärikas toetus. Selle puudu- seks.
kommunistliku partei peasekretär suuremaid ohvreid kui Mganistani Selleks on Kesknõukogu poolt sest enam tähelepanu osutada ja misega oleksime praegu palju vae^ Venelaste huvide kaitsjate tuge-
Leonid Brezhnev, pühendati mit- okupatsioon. ' maade keskorganisatsioonidele väi- jäädvustada see püsivamalt iga va- semad. Kool on keeleõpetamise vamaks argumendiks on väide, et
mel puhul ka erilist -tähelepanu . Polütiliselt ja majanduslikult ja saadetud vastav raamkava seisu- nema ja noore mõttemaailma, alal tulekandja sädemest, mis ,süt- Liit ostis, kogu selle vüja, mis
Poola sündmustele. Kaheks kõige oleks seega N. Ludul kasuHk anda koha võtmiseks ja rakendamiseks tib eesti kodus. Lisaks sellele lap- ameeriklased taUe jätsid säatnta-silmapaistvamaks
seUe küsimuse Poola kommunistlikule parteÜe vastavalt oludele ja võimalustele. ^ ^ ! f ^ , ™ «^d ja noored omavanustega koos ta, teistest rükidest ning täitis ik-käsitajateks
oMd Brezhnev- ja ajapikendust Poolas tööWte korra- Selle aktsiooni puhul võib vast RAHVU&LIK A A m olles mängides, õppides ja muus. j^^gj ^^^^^ ^^^^^ ^^.^^^
Tshehhoslovakkia kommmdstliku le kutsumiseks ja sealse vabadus- . f ^^t.n!fT'^ ^"'-^ Eesti keel ei ole maailma rah- 1 ««« õige, kidd sealjuures
partei peasekretär Gustav Husak, mkumise mahasurumiseks. Seal- vajadus-seesuguse aasta jarel.: meie.kohus on T ^ e L d e i ^ 3^^^^^ '^'^ ^««^ ^ ^ ^ ^ ^^
kesomavaheloHdtekudtaktikaüs. juures on väljavaateid, et läänerü-.V^^^^^^^^ ..i.. ^-^u..v. .n^n. "^'^ ^^^^ kiduvaks
m wuiasiv ja üummiamam».u ptuiicji nagu nao mmeviKUS on sinia iiemuw ij.^^ nende kui •'UU'* *a ma '-'^*^'"M*neiU on vuiuemuu eesu js.cc-suur
ründaja, ja kritiseerija mängis pilvedesse ulatuvate laenude Mäol, ^ ^ ' 5Vi ^ r^'^^^" ^® püsimise ja kõlavuse eest. Juba
Brezhnev isaHku lepitaja ja tasa- mis tõusevad 23.miljardi Marile, ^^^j ^^^^^^ ponikeeies
kaalustaja osa, sisendades Poola See Poola küsimuse lahendamise _ .. , , . .
kommmiistliku partei juhtidesse variant on venelastele eriü meeli. ^esta keel maarab meile ja me^e
lootusi, et nad suudavad oma ma- tav, kuna see ei maksa Moskvale ^""^^ ^^^'^'^
jas korra jalule seada ja tööüsed midagi Ja ^1^^^ seas.
möödunud sajandi algul varasur­nud
luuletaja Kristjan Jaak Peter­son
(1801—1822) avaldas kirjutisi
ja luuletusi eesti keele kõlavuse; ja
ilu üle. Enam kui 100 aastat tagasi.
Koolitöö kandjaid, Õpetajaid, kes , .
vabatahtlikult ja suure ideaiis- ^^""^^^^ peamiselt nisuga, kuna
miga seda tööd teevad,'tuleb ^henwu^des oleksid nad saanud
Jooksva aasta puhul eriti esile miljonit tonni maisi ja sojaube
tõsta, kuna see on meie kultuur- * miljonit tonni nisu. Maisi ja
jöö. sojaube kavatseti kasutada looma-
Mitmed neist on 25—30 a. sel- toiduks, kuid Carteri veto tõttu jäi
partei range rezhW ja diktaator- ja kirjadega. SeUe juures on süski ^^^^^^ .^^^ rahvaluuM^ Hur ^^j, ^,,,^,järel- ^ee loomasööt tulemata, mille taga-
lik» .n« ^s«üos.tveve*m^ *i alla sou« xru« «d«a. . Üks suur viga: vabadusliikumise võtame kergesti üle l^a võõra ^(1^83^9_J^''i y07) m"a'i"niTs ru.^ ^^.^ " '~ ; " Kasvu eesiiuseie.öeega on naa sei- • ' " ' J ' ^ ' * ' ' ^^ciicmaai suur ima ja
Prahas esitatud sõnavõttude põh. pisüa^ed Jätkavad Poolas kõmmu- i , , , . . , , , , - . ; ,im, L m t - mh\]\ l.n-rl „Rahva pusimine seisab |g ^^^ga saanud kultuurauhinna Piimasaaduste puudus. Kuna vilja-
Jal võib oletada, et Kremli Juhid ei nistliku süsteemi ja partei dikta^ ^"J^^""ri ja, unuswmc, m i s o i i K o . u ],oige pealt eesti emakeelse kultuu- ^äärilisiks. ~ , , saak N. Liidus oli 1980. aastal
ole jõudnud veel lõplikule seisuko- tuuri õõnestamist ja marksismi * ' ri^^^^^^^^^ ja kooli Käesoleva jooksva aasta puhul erakordselt vilets, siis võib oletada,
Ikale, kuidas Poola küsimusele lä- Jüurte läbisöömi^^ BlAHVUSLIKU kanda, selleparast eesti rahva <^pe- eesti jcoolapelleerub ka meie kir- et Moskva oleks isegi taotlenud
heneda. Seni on tarvitatud nii Poo- võib lõpuks lõppeda kommunistliku KUULUVUSE MMKÄJA J^"^^"® ^^^^ sundima rahva oma ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ sooviga lastele ja ühendriikidest ostetava teravilja
la kommunistliku juhtkonna kui ka riigikorra kokkuvarisemisega. . ' . , ... . . noortele meeldivate lugeniispalude kontingendi tunduvat suurendamist,
tööliste hirmutamiseks Igasuguseid Need vabaduse pisilased imbuvad Need kaks on lahutamatult Ajakirjamk-poliitik ja meie hiii- ^ ajakohaste teoste kirjutamiseks, et vältida kariloomade tapmist.
^ - - - . - < ^ — president Konstantin
tud ja kritiseeritud, nende huvide mä küsimusega. rühmadeks, rahvasteks rahvusteks, ta meilt seda ^''""^X ^^^"'^^^ kirjanduse luge- kusse ja suudab oma rahvast toita,
kaitseks tekkinud liikumine on tem. . v . , ^ . , , : ^ . - kn.?mi..^ ^ ^ ^ ^ ^ ' " ' ^ ° " P a l j u d noori huvitavad ainult teiste riikide, peamiselt
I>eldatud lääneriikide agentide ja l^o^smmm T""' fna L e S S k ^ k e Ä ^ ^ '''''' ^""^ ^'^'^ ™ l'^: ühendriikide, armust V e Xe
kontrrevolut.^^^^^^^^^^ tööks töö- T^^:^'T:^^^ ; m l " l^Tel 1 — ^^^J^ ~ kõige
^ ^ - - ^ ^ ^ ' c L l tungiv vajadus kuninglikult kõlad sa, mU eesti ^ j a SnadTs h^ll^^^^^^^ S ^ e l l S o ^ ^ ^ ^ ^^ i ^ ^ f / r . T r Z . ^^^''^ kokkuleppe tulemusena veel oma keele - eesti keele ~ säili^ emakeel!" , selleks on Iditne: hha liht- J"a ttöö^lisk^onnta ^hirmZutIam^iselks astu- k-a ug. eltki l,a.h.te,^nfd„;a»t ud« «v«aliadV olaf Ahei on d/u^ns tamine •j' ai s•e lle i õ'p e•t am^in e .
tud ka teeeükke samme ia terrori- ®" ^^^^^ * ^^^^^^^^^^le on seas viia laiemale pinnale. Kui se­tud
ka tegeükke samme ja^ terrori- ^^^^^^^^ kommunistlik süsteem on da ei tehta, siis aastate möödudes
aktsioone, alustades tööliste juhti- j^^^^^^^^ ^^^^^ maa ja võimalda- võib olukord kujuneda sellisek., ^fr^!l"'?.'?'^'^Ti''^?f ^'T'" head-ja küllusliku elu^ ainult et meil laialipaisatuil . B. J A k . . _^ dama koolid oma keskustega kor- salt pi nlp
. X.. M ji , , h ja-kodu nõudeid, ouur vajadus J .... aarri^fina meie kirianikud. Imile- ^ , ... , P-KendamisekS on seega looffdme la ^ ^ u c ^ u . u . ^ ^ ^ on aga ka uute teoste Järele. Ees- Jj5^
t, a/i ad_ ja rahvu„s lik,^u d suumieheil tl vk^ootli ja kodu vK,-UiosWiv;oardi:. MxjtIiKirS. on P°"^ ...
, „ . . eil laialipaisatuil-pole
en:>m hindasid eesti keelt. meie kirianikud neid unustanud^ /V^""'"*'^^^^^^ ^^"^6-
VI Pakti rnkide manöövri ega Poo. ^.^^^^^ parteimeeste klikile, kmia oma keele näol koondajat suurpi- Jäägu see ka meile samaks aardeks KoSr Iv^^^^^ välispoliitikat. Oleks isegi
la territc^numd, et näidata sell^^^ muudele kokkutulc- nüüd jä tulevikus. Selle kaudu lähendada TV-i tunde, sest ""TT^^ praegime valitsus
poola rahvale kui laheda nad on ^^^^^^^ majanduslikult kokku- kuile. Siis kohtume kui võõrad, väljendame oma lugupidamist oma ^gg^^^^,^^ ^y.. J^^^ j^^^,^ selle korralduse ümber muudaks,
voora voimu okupatsioonile. • varisemise veerele, elades ainult Nüüd veel koondab meid meie eelkäijate tööle, saavutustele ja ^^^^^^^^ mis oli ettdise president Carteri
Venelaste kõhklemine on arusaa­kapitalistlikest
läänerükidest anta- keel, kirjandus, eesti laul ja muu nende poolt parandatud kultuur- ^^3^^}^^^^' ^n need tunnid Voos - ' ""^^^^"^'^^
dav ja mõistetav, kuna Poola küsi­muse
lahendamine on erakorrali-vate
laenude ja toetuste arvel See eesti omapära.
^ , . .... ebaloiDmulik olukord on põhiliselt Oleviku realiteet tõendab meiif
selt deliaatae ja sensituyne kusi- ^^^ratud surmale ja kokkuvarise-mus,
m,s voib lõppeda N. Liidule ^j^,,^ ^^.^ surmakellad hak-ja
kommnmstlMe susteemde ka- ^^^.^ ^^^^ p^^^
tastrofaabete tulemustega. Poola ko^riiunistlikku parteid ei toetaks
väärtusile.
Seda enam tuleb meil eesti kee­le
oskuse säilitamisele tähelepanu
lastega pühendada eestikeelsete ^"^^'^ '"'«««J^-
juttude lugemiseks. Kui vanemad
ikka enam ja enam, ct meie «. . J t„ okuoeeritud ko " ^ i * * ^ * ^ ^^^^^^ "i"^'- ^"'^ on ree! Peaminister Pierre Trudeau
noortele on saamas nende asu- ^ „. ' ^^j^j^^j ^^^^^ • ka lastel. Kus tahe, seal edu! pressesekretär Patrick Gössage on
koha maa keel (in^ise, ro_«(.5. . ^^^^^^.^^^ ^,4^^ Eesti rahyas oma pika ajaloo saatnud .,Vaba Eestlasele" kirja,
«aksa Jt.) omavahelises kone? ^^J^ tm«tflmi.p1f. vpne keele °" P^''" '^'''^^'^ """«s peaminister selgitab Kana- Üü^riT^r l/''!'"^'"' N- Uit oma hambuni relvastatud peakeeleks. r''\õXoTu""rahvastrVnru;^ kmnzmsi, kuid ikka ta püsib ja das praegu käimasolevlit protsessi
nritrrelüsfraŠte^^^^ ^""^ ^'^^"^ " " " " väljenduseks, sõ- dudvastavad materjaalsedtingima-. elutahe. See tahe kannao,teda äratoomiseks ja muutmiseks. Pea-
S «39 aastStoiZ^^ ™- P™''"'^ sed, rakendatud TV-i jne ning lu-Pf^^", \t oknp^U^on^ all. r ^ t , ; kokkuvõetult
S t r l e 1^^^^^^^ ''"^""^ ^"'"'^ P''""'^'"^^ batid muid soodustusi. Sellele vaa- Tahe elada eestlasena voora Jahva, ära toodud kõik need argumendid,
M amaa rstrnfvr^rvT ««^P^*^'»»' o™"" ^''^^ '"^^'^ P«'e^»eeri t , „ , t a aga meie noortel kodumaal ^^^f' kandma ka meid'ees. ^lillede pärast Ottawas praegu pii-h
I Kuid ^lle ämnl^ t^^^^^^^^ r^^-'- oa suur vastupanu vene keele õp- f ~ ' ^TJ^l > - - r t » ! ' - . peaminls-
SLrt.f' n f 1 ""^"f?*."?- „liea onu" osa kuigi ta oleks meel- mitmekeelsuse omandamise küsi- j^ui see nii on, siis seisneks selles WASHINGTON - ühendriikide da" põhiseadust, mille juurde kttu-
' . " „ , , . ™«'M»seKS samjiri saatnud oma diiviisid kohe ""V^' "^^1°. *esti keele andestamatu kurbloolsus, mis sun- Secret Service andmeil on ähvar- luvad eesku-iad Dnhi.spadii<!P«! tia-mng
sellele hsaks saab ta suure p^^j^^^^ „ ^^^j .g^^„g„^^ oskuse säilitamisele. Nn peaks igast „ t a m a meie hilisema aja dused president Reagani ja ase- randuste tegemiseks! Kuid peami-koorma
kaela poola rahva toitmi­vacihm
«i«., ^^h^^nv..^i^^a^ ^^^ti pereKouuast noor, kus mole- suurluuletaja - Henrik Visnapuu president Bushi vastu suurenenud nisterpM vajalikuks esüetõs^
seks ja abistamiseks, kuna Poolat
ähvardab suur toiduainete ja tarbe­kaupade
puudus, mille rahuldami-vastupanu
mahasurumisega, puhta
too«
' f-f IT^Tt'
II
IV
sdfega aifafe kaasa eesfi keele
^e^ü keenifkõ^e k^fk k j'" l!!'""Sa t s ü a ^ S ' v S fTl «-/-^^V^^^f' "f^T" '1'*"^ See oeaks saama ta nühaV. i K ^^"^^ . ^ eestlasma voorsil/ katset. Monmgate andmete koha- snse sammudega ja tegevusega
tuseks et re^pekLS ee^h r f' ' V T ' " T'"'' ''"'^"'«' «avamisel, et muuda-siis
on' see palju kergem eesti kee- *"!""^ P'"'' "'^'^']' ' Probleemid ei ole uued, _ samuti
le osas oma vanemate, eesti kodi, EESTI KOOL .'^?^^ HmcMey haavas presi- ei ole uudne praktUise mooduse ot-noorte
laagrite ja eesti kirjanduse ^^^^^ ^^^^^ ^^^^ saatjat. Polit- simine põhiseaduse- muutmiseks,
kaudu ning osavõtuga eesti selts- Eesti keele ja eesti ainealade seivõimud on viimaste päevade 1971, aastsl . saavutati'VIctorias
konnast. Selleks on vaja ainult ta- õpetamisel on eesti koolil (tälen- kestel' arreteerinud mitu is'kut, provintside ja keskvalitsuse vahel'
het ning vanematel säästa aega duskoolil) tihedas koostöös eesti kes on lubanud sõita. Washipgtdni
laste ja noorte heaks. Raskem dn koduga kanda oma osa. Vaatama- ja mõrvata president Reagani. • (Järg lk. 3)