Home

1987-12-03-12

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Vaba eestlane , December 3, 1987

1987-12-03-12

12 of 12

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

S6
abade B@stlaste häälekancljs
Neljapäeval, 3. detsembril 1987 — Thursday, December 3, 1987
.r^ lil
5463 Yowge St/Willowdale — ^^^F^^^ lähedal
losk, siis
Meil on kvaliteetsed
Klaaskaubad, ehted, küünlad, küünlajalad, laudlinad, servietid, heliplaadid
sioonid, roostevabas! potid, pannid, kandikud ja vaagnad «^^^ Daamide ja härrade toatuhvlid
ja saž
Delikatesse ja
TELLIMISED^JÕULUSINGILE,
Avatud alates detsembrist iga päev 9-9^
oooaooeoe««oea*ooeaooo90o*aiooo.oooaiooo«o<i(ta«o*«
ündmuste
Austatakse Vabadussõjal veterane. Istuvad Henrik Kukkur ja
August Nüüd. Nende taga peoperenaine pr.^. Tooming. ja
TEVÜ esimees Ülo Tamre, Foto: T.
Vabadussõda algas 69 aastat tagasi
(Algus lk. 1)
ooo«ooeooo«>aoecoooeao*«oeoaooeaoooaeo»aooaoo»a
o Laupäeval, 5. dets. kell
18.30 Ontario Science
Centre'is Soome Vabariigi 70.
aastapäeva juubeliaktus.
® Pühapäeval, 6. dets. kell 2
pA. Toronto Eesti Majas Toronto
Eesti Meeskoori POP-Soome
ettevõte '
ORIGiNÄL ŠÄUNA HEATERŠ ir^C.
Omanik V. KANGAS
7 ELROSE AVENUE,WESTON, ONTARIO M9M2H5
ja ELEKTRIAHJUD. Saunaahjusid
valmistanud üle 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hrndu
Ja pa^^ mis saadaval.' _
S:
,,lisavarustamisega*' tublisti aega
läks. See andis Tallinnas valitsusvõimudele
mahti vastupanu organiseerimiseks.
Kuid alles jõulu
paiku saadi, soome vabatahtlike ja
Liibavist kohale sõitnud Inglise
laevastiku abiga nii kaugele, et
võidi vasturünnakule asuda. Siis
aga läksid asjad nii hoogsalt, et 14
päeva jooksul puhastati Põhja-
Eesti ja Vabaduspäevaks 24.
veebruaril 1919 olid vene (ja ka
eesti-läti) punaväelased igalt poolt
j^esti Vabariigi piiridest välja
löödud. Kuid selle lühikese aja
jooksul olid nad suutnud küllaltki
palju terrori-tegusid korda saata,
nagu tunnistasid laipadekuhilad
Sangastes, Tartus, Rakveres ja
Narvas. Ning eestikeelsed ,,Eestimaa
Kommuuna" ajalehed veel
kudesid nendega, öeldes et oleks
pidanud rohkem „kulakuidja töörahva
vereimejaid'' mättasse
löWa. Terror ei olnud juhuslik,
vaid Lenini poolt välja kuulutatud
poliitika — „punane terror'', mis
pidi kodanlased ära ehmatama ja
oad võidusvõimetuks tegema.
Tsheka töötas igalpool võrdlemisi
efektiivselt, samal ajal kui Peterburi
ja välismaailma vasakpoolsed
ajalehed kaebasid ,,valge terrori"
Peakõneleja
Edgar Martein
julmuse üle ja süüdistasid „ko-danlasi"
veretegudes. Eduard
Laaman on seda põhjalikult kirjeldanud
oma suurteoses ,,Eesti Iseseisvuse
sünd".
Kõneleja imetles tookordsete
eesti riigi-juhtide vaprust ja kau-genägelikkust
ning kahetses, et
see ei kestnud kuni Teise okupatsioonini.
Sest needsamad mehed
kes olid valmis 1918-1920 Eestimaa
vabaduse eest kõik kaalule
panema, kõhklesid 1939 sedasama
kordamast. Nad olid kahtlemata
vanemad, aga kas just tingimata
targemad . . . Kõneleja ei
olnud nende riigimehelikus
tarkuses kindel. Kas oleks Eestil
saanud halvemini minna kui
Soomel? Kas oleks saanud halvemini
minna kui see läks 1944.
aasta sügisel? Miks kaotas meie
juhtkond oma närvid? Need on
küsimused, millele õieti keegi
vastata ei oska.
Kõneleja lõpetas lubadusega, et
meie võitlus kestab edasi, vaatamata
ajutisele kodumaa kaotusele.
Veel ei ole kõik eesti mehed surnud,
nii siin kui sealpool piiri
aetakse kord jälle seljad sirgu.
Kõnele järgnes Georg Iltali
poolt esitatud pötpourri lööklaulu-viisidest
Vabariigi aja lõpust,
millele osaliselt kaasa lauldi.
Juhan Reinoja luges luuletuse
Herk Visnapuu kogust ^Esivanemate
hauad". Piduliku osa lõpu-sõna
ütles TEVÜ juhatuse liige
Aadu Tooming, ning siis lauldi
hümni. Valvelseisakuga austati
lippude välja viimist — neid oli
kolm. Peale Kanada ja EV lipu oli
defilees ka Võitlejate Ühingu lipp.
Siis avati einelaud, kus serveeriti
maitsevaid võileibu, pirukaid
j a küpsiseid; Ica baar oli avatud
ning seal oli ühte-teist kangemat
saada, kui kellelgi privaatsohver
kaasas juhtus olema või ta trammiga
kohale tuli. Sest teatavasti
* on Toronto seadusesilmad praegusel
jõulueelsel ajal viinastunud
• autosõitjate; vast ü. väga •
'^Laupäeval, 12. ^dets.
18.00 Hart House'is dr. Hain
Rebas 'e loeng , ,Reflection on a
Nation's Fate'\
» Pühapäeval, 13. dets. kell 7
õ. Eesti Majas Toronto Eesti
Kammerorkestri Gala Avakontsert
ja pidulik vastuvõtt.
<» Pühapäval, 13. dets. kell 1
p.l. Nathan Philips'i väljakul
ÜRO Inimõiguste päeva tähistamine.
® Pühapäeval, 13. dets. kell 2
p. l. Eesti Majas T. E. S. Täienduskooli
jõulupuu.
o Neljapäeval, 17. dets. kell 2
p.l. Eesti Majas Eesti Pensionäride
Klubi jõulukoosviibimi-ne.
o Reedel, 18. dets. kell 8 õ.
Tartu College'is AK korralduselCapricomus-
jõulupuu' \
® Neljapäeval, 31. dets. Admiral
Hotellis Eesti Majandus-klubi
Kanadas Uusaasta Ball.
® Neljapäeval, 31. dets. kell 7
õ. Eesti Majas A/S Eesti Maja
OlgUS
ega Maüruse koolist. Mina
Tammsaarega koos koolis ei
käinud ja seepärast
ka iial tema pealt
jutaiiud. Ah et mida see
pealkiri siis tähendab? Noh,
hakkame seda tagurpidi
lahkama, ehk pääseb sedasi
lihtsa vaevaga äravalitud
rassi. See rooma 2 tähendab,
et jutt on mõeldud jätkuks
hiljutise Reseda loole, mil oli
veel segasem ja salapärasam
pealkiri. Ja õigus tuleb jalule
seada. Vanasti oli terves
maailmas üksainus õigus ja
see oli ikka otsapidi mmu
käeSi Aga kui lugeda Reseda
asjatundlikke õpetussõnu
ning ära kannatada sõbralik
etteheide, et ma elulähedase
teema nii kergekäeliselt
hülgasin, siis tuleb välja, et
vähemalt kolmveerand õigust
on juba tema paunas või
portfellis. Kui asjal nii lasta
edasi areneda, siis on varsti
kõik tema oma ja Mihklikeiie
on õigusest ilma kui peni
pehmest leivast. Kus on siis
tõde? Selles punktis olen
sõber Resedaga samal arvamusel.
Tõde m pika
taon siiski tema filosoofia
alusmüüri tillukese prap^ mis
ägeda vihma ajal võib kogu
keldri üle ujutada.
... M^^ üks• tuDU
talumees, kes tõevee pruukimise
osas jagas täielikult
Reseda vaateid ja kasvatas
ka lapsi samas vaimus. Oma
ainsale pojale, kelle kätte
kord talutüürimise seadeldis
pidi saama, lausus alati:
,^Poiss, võta pits ja pea aru.-'
[Cui poiss oli nii vanaks saanud,
et usaldas juba üksipäini
ehale minna, jäi ta ühel
sumedal suveõhtul kauemaks
välja. See kedagi eriti ei
häirinud, kuid kui päike
tõusis ja pere asus heinale
minema^ polnud poega ikka
veel näha. Mindi siis ilma
temata. Tusane taat sammus
ees ja kuulis äkki kraavi põhjast
tuttavat norinal. Muidugi
— seal lamas talu au ja
uhkus, soeng sassis ja silm
cn
ta
• a
fn
oa
oa
oa
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
• • . . • SEO
• • "• Bi
5. ja 6. detsembnl 1
dr. M. Leesment, tel. 481-6834 1
12. ja 13. detsembril i
dr. T. Maimets, tel. 469-1322 |
19. ja 20. detsembril
. E . Tari, tel.
ja kroonüpitsat
l. Selle kõrgi võiks ju ära
võtta, aga Resedat pole
käepärast ja üksi ei sobi seda
teha. See njuudaks meie
^*as jõud ebavõrdseks ~
25., 26, ja 27. detsembril |
dr. R. Vanaselja, tel. 921-7777 |
kahekesi ühe vastu. Ning me
võime kahepeale veel kaotada.
Kuhu ma süš selle häbiga
lähen?
Reseda jutt on haruldaselt
asjalik ja selle on ilmselt terve
advokaatide kolleegium
enne avaldamist üle vaadanud.
Pealiskaudne vastane ei
leia kuskilt nõrka kphta, kust
hambaga näkšata. Aga mina
Ammuli suu ümber sumises
uudishiniulikkärbseparv.
Eesti talumehe sirget viha
tunneb igaüks. Rops rinnust
kinni ja troonipärija tõmmati
istukile. „Mida sa poiss
tegid?'' tuli karm küsimus.
„Rakendasin sinu õpetust,
kallis taat,'* vastas poeg
süütult.„Võtsih pitsi ja nüüd
pean ärü." Järgnevad detailid
jäävad naabripere saladuseks,
kuid peremees töötas
pikemat aega oma elufilosoofia
ümberkujundamise kallal.
Kui see lõpuks avalda-mtskõlbliküks
sai, siis tundus,
et me võiksime
Resedaga mõlemad sellest
õpetustivÕttä,lJüstnoto kõlas
järgmiselt: võta pits ja pea
nõu, kas teine ei käi üle jõu.
, tühjav
J-MIHKEL i

Object Description

Rating
Title	Vaba eestlane , December 3, 1987
Language	et
Subject	Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers
Publisher	Estonian Pub. House ORTO
Date	1987-12-03
Type	application/pdf
Format	text
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Vaba e871203

Description

Title

1987-12-03-12

OCR text

S6 abade B@stlaste häälekancljs Neljapäeval, 3. detsembril 1987 — Thursday, December 3, 1987 .r^ lil 5463 Yowge St/Willowdale — ^^^F^^^ lähedal losk, siis Meil on kvaliteetsed Klaaskaubad, ehted, küünlad, küünlajalad, laudlinad, servietid, heliplaadid sioonid, roostevabas! potid, pannid, kandikud ja vaagnad «^^^ Daamide ja härrade toatuhvlid ja saž Delikatesse ja TELLIMISED^JÕULUSINGILE, Avatud alates detsembrist iga päev 9-9^ oooaooeoe««oea*ooeaooo90o*aiooo.oooaiooo«oaoecoooeao*«oeoaooeaoooaeo»aooaoo»a o Laupäeval, 5. dets. kell 18.30 Ontario Science Centre'is Soome Vabariigi 70. aastapäeva juubeliaktus. ® Pühapäeval, 6. dets. kell 2 pA. Toronto Eesti Majas Toronto Eesti Meeskoori POP-Soome ettevõte ' ORIGiNÄL ŠÄUNA HEATERŠ ir^C. Omanik V. KANGAS 7 ELROSE AVENUE,WESTON, ONTARIO M9M2H5 ja ELEKTRIAHJUD. Saunaahjusid valmistanud üle 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hrndu Ja pa^^ mis saadaval.' _ S: ,,lisavarustamisega*' tublisti aega läks. See andis Tallinnas valitsusvõimudele mahti vastupanu organiseerimiseks. Kuid alles jõulu paiku saadi, soome vabatahtlike ja Liibavist kohale sõitnud Inglise laevastiku abiga nii kaugele, et võidi vasturünnakule asuda. Siis aga läksid asjad nii hoogsalt, et 14 päeva jooksul puhastati Põhja- Eesti ja Vabaduspäevaks 24. veebruaril 1919 olid vene (ja ka eesti-läti) punaväelased igalt poolt j^esti Vabariigi piiridest välja löödud. Kuid selle lühikese aja jooksul olid nad suutnud küllaltki palju terrori-tegusid korda saata, nagu tunnistasid laipadekuhilad Sangastes, Tartus, Rakveres ja Narvas. Ning eestikeelsed ,,Eestimaa Kommuuna" ajalehed veel kudesid nendega, öeldes et oleks pidanud rohkem „kulakuidja töörahva vereimejaid'' mättasse löWa. Terror ei olnud juhuslik, vaid Lenini poolt välja kuulutatud poliitika — „punane terror'', mis pidi kodanlased ära ehmatama ja oad võidusvõimetuks tegema. Tsheka töötas igalpool võrdlemisi efektiivselt, samal ajal kui Peterburi ja välismaailma vasakpoolsed ajalehed kaebasid ,,valge terrori" Peakõneleja Edgar Martein julmuse üle ja süüdistasid „ko-danlasi" veretegudes. Eduard Laaman on seda põhjalikult kirjeldanud oma suurteoses ,,Eesti Iseseisvuse sünd". Kõneleja imetles tookordsete eesti riigi-juhtide vaprust ja kau-genägelikkust ning kahetses, et see ei kestnud kuni Teise okupatsioonini. Sest needsamad mehed kes olid valmis 1918-1920 Eestimaa vabaduse eest kõik kaalule panema, kõhklesid 1939 sedasama kordamast. Nad olid kahtlemata vanemad, aga kas just tingimata targemad . . . Kõneleja ei olnud nende riigimehelikus tarkuses kindel. Kas oleks Eestil saanud halvemini minna kui Soomel? Kas oleks saanud halvemini minna kui see läks 1944. aasta sügisel? Miks kaotas meie juhtkond oma närvid? Need on küsimused, millele õieti keegi vastata ei oska. Kõneleja lõpetas lubadusega, et meie võitlus kestab edasi, vaatamata ajutisele kodumaa kaotusele. Veel ei ole kõik eesti mehed surnud, nii siin kui sealpool piiri aetakse kord jälle seljad sirgu. Kõnele järgnes Georg Iltali poolt esitatud pötpourri lööklaulu-viisidest Vabariigi aja lõpust, millele osaliselt kaasa lauldi. Juhan Reinoja luges luuletuse Herk Visnapuu kogust ^Esivanemate hauad". Piduliku osa lõpu-sõna ütles TEVÜ juhatuse liige Aadu Tooming, ning siis lauldi hümni. Valvelseisakuga austati lippude välja viimist — neid oli kolm. Peale Kanada ja EV lipu oli defilees ka Võitlejate Ühingu lipp. Siis avati einelaud, kus serveeriti maitsevaid võileibu, pirukaid j a küpsiseid; Ica baar oli avatud ning seal oli ühte-teist kangemat saada, kui kellelgi privaatsohver kaasas juhtus olema või ta trammiga kohale tuli. Sest teatavasti * on Toronto seadusesilmad praegusel jõulueelsel ajal viinastunud • autosõitjate; vast ü. väga • '^Laupäeval, 12. ^dets. 18.00 Hart House'is dr. Hain Rebas 'e loeng , ,Reflection on a Nation's Fate'\ » Pühapäeval, 13. dets. kell 7 õ. Eesti Majas Toronto Eesti Kammerorkestri Gala Avakontsert ja pidulik vastuvõtt. <» Pühapäval, 13. dets. kell 1 p.l. Nathan Philips'i väljakul ÜRO Inimõiguste päeva tähistamine. ® Pühapäeval, 13. dets. kell 2 p. l. Eesti Majas T. E. S. Täienduskooli jõulupuu. o Neljapäeval, 17. dets. kell 2 p.l. Eesti Majas Eesti Pensionäride Klubi jõulukoosviibimi-ne. o Reedel, 18. dets. kell 8 õ. Tartu College'is AK korralduselCapricomus- jõulupuu' \ ® Neljapäeval, 31. dets. Admiral Hotellis Eesti Majandus-klubi Kanadas Uusaasta Ball. ® Neljapäeval, 31. dets. kell 7 õ. Eesti Majas A/S Eesti Maja OlgUS ega Maüruse koolist. Mina Tammsaarega koos koolis ei käinud ja seepärast ka iial tema pealt jutaiiud. Ah et mida see pealkiri siis tähendab? Noh, hakkame seda tagurpidi lahkama, ehk pääseb sedasi lihtsa vaevaga äravalitud rassi. See rooma 2 tähendab, et jutt on mõeldud jätkuks hiljutise Reseda loole, mil oli veel segasem ja salapärasam pealkiri. Ja õigus tuleb jalule seada. Vanasti oli terves maailmas üksainus õigus ja see oli ikka otsapidi mmu käeSi Aga kui lugeda Reseda asjatundlikke õpetussõnu ning ära kannatada sõbralik etteheide, et ma elulähedase teema nii kergekäeliselt hülgasin, siis tuleb välja, et vähemalt kolmveerand õigust on juba tema paunas või portfellis. Kui asjal nii lasta edasi areneda, siis on varsti kõik tema oma ja Mihklikeiie on õigusest ilma kui peni pehmest leivast. Kus on siis tõde? Selles punktis olen sõber Resedaga samal arvamusel. Tõde m pika taon siiski tema filosoofia alusmüüri tillukese prap^ mis ägeda vihma ajal võib kogu keldri üle ujutada. ... M^^ üks• tuDU talumees, kes tõevee pruukimise osas jagas täielikult Reseda vaateid ja kasvatas ka lapsi samas vaimus. Oma ainsale pojale, kelle kätte kord talutüürimise seadeldis pidi saama, lausus alati: ,^Poiss, võta pits ja pea aru.-' [Cui poiss oli nii vanaks saanud, et usaldas juba üksipäini ehale minna, jäi ta ühel sumedal suveõhtul kauemaks välja. See kedagi eriti ei häirinud, kuid kui päike tõusis ja pere asus heinale minema^ polnud poega ikka veel näha. Mindi siis ilma temata. Tusane taat sammus ees ja kuulis äkki kraavi põhjast tuttavat norinal. Muidugi — seal lamas talu au ja uhkus, soeng sassis ja silm cn ta • a fn oa oa oa VALVEARST NÄDALALÕPUL • • . . • SEO • • "• Bi 5. ja 6. detsembnl 1 dr. M. Leesment, tel. 481-6834 1 12. ja 13. detsembril i dr. T. Maimets, tel. 469-1322 | 19. ja 20. detsembril . E . Tari, tel. ja kroonüpitsat l. Selle kõrgi võiks ju ära võtta, aga Resedat pole käepärast ja üksi ei sobi seda teha. See njuudaks meie ^*as jõud ebavõrdseks ~ 25., 26, ja 27. detsembril | dr. R. Vanaselja, tel. 921-7777 | kahekesi ühe vastu. Ning me võime kahepeale veel kaotada. Kuhu ma süš selle häbiga lähen? Reseda jutt on haruldaselt asjalik ja selle on ilmselt terve advokaatide kolleegium enne avaldamist üle vaadanud. Pealiskaudne vastane ei leia kuskilt nõrka kphta, kust hambaga näkšata. Aga mina Ammuli suu ümber sumises uudishiniulikkärbseparv. Eesti talumehe sirget viha tunneb igaüks. Rops rinnust kinni ja troonipärija tõmmati istukile. „Mida sa poiss tegid?'' tuli karm küsimus. „Rakendasin sinu õpetust, kallis taat,'* vastas poeg süütult.„Võtsih pitsi ja nüüd pean ärü." Järgnevad detailid jäävad naabripere saladuseks, kuid peremees töötas pikemat aega oma elufilosoofia ümberkujundamise kallal. Kui see lõpuks avalda-mtskõlbliküks sai, siis tundus, et me võiksime Resedaga mõlemad sellest õpetustivÕttä,lJüstnoto kõlas järgmiselt: võta pits ja pea nõu, kas teine ei käi üle jõu. , tühjav J-MIHKEL i

Vaba eestlane , December 3, 1987

Object Description

Description

Tags

Comments

Vaba eestlane , December 3, 1987

Vaba eestlane , December 3, 1987