1987-12-03-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Hr. Nr. EEStLANE I 1987 - Thursdäy, December 3; 1987 Lk. 7
<^ 26 aastane BenJõhnso
Roomas oma treeningukavu, kus
on' kolk: täpselt kirjas mitmeks
aastaks ette. Sportlasetee tahab ta
lõpetada pärast 1992. a. OMi
Bareelonas. Edasisi tulevikukavu
Johnson ei avalikustanud.
0 FIFA peasekretär Joseph
Blatter ütles pressikonverentsil
J^rahas, et ligikaudsetel andmetel
mängib jalgpalli 100 miljonit inimest,
kellest 70 miljonit kuulub
registreeritud mängijate hulka.
FIFA ühendab 158 riigi jalgpalliliite,
veel 16 riiki on avaldanud
soovi FIFAsse astuda. Uutest
suurturniiridest. Esimene minijalgpalli
MM toimub tuleval
aastal ja seda tahavad korraldada
Hispaania ja Holland. 1990. a.
toimub Itaalias esimene veteranide
MM. Samale aastale on
planeeritud ka esimene naiste
MM. mis korraldatakse tõenäoliselt
Hiina R V s .
« Taanlane EinerUllrjch ning
teoia pojad Torben ja Jörgen
kaitsesid Taani tennise au Davise
karikasarjas 53 aasta jooksul
(1924-1977). Selle aja jooksul
osaleti 80 maishis. kus mängiti
226 mängu.
» Inglismaa kergejõustikuliit
teatas, et olümpiakandidaadiks arvatakse
46 kergejõustiklast, lisaks
Roomas hästi esihenuile veel ka
kõik 1986, a. Euroopa meistrid.
4.20:5 M. Slahey: 3000 m
8.39,79 Z. Budd, Ingl.; 5000 m
- 15.34.5 M . Groos,^USA; 50 m
lõk. - 6,71 C. 0.schkenat,
I.-Saksa; 60 m tõk. — 7,74 ].
Donkova, Bulg.; 4x200 m —
1.33,56 Lääne-Saksa; 4x400 m
-3.34,38. Lääne-Saksa; 4x800 m
- 8.24,72 USA; kaugus - 7.32
H. Drechsler, I.-Saksa; kõrgus —
2.05 S. Kostadinova, Bulg.; kuul
- - 22.50 H.Fibinserova.Tshl.
a kahepäevasele puhkusele. 20.
ime alustama edasisõitu Narva rin-.
neri gümnaasiumi hoones mitu en-uhastel
õlgedel segamatult puhata
simust.
i teade pataljoni naasmisest linnas
es tihe rahvamurd ja sjlmad otsisid
d, ja kelledel neid polnud, tahtsid
! rivis, valmis korterisse minekuks,
skealine naine. Nägin juba ta silmist,
ist seda, keda ta oleks tahtnud näha.
le poeg jäi Mehikoorma kalmistule.
uskuda, et teda ei ole enam teiste
alles nädal tagasi jaamas saatsin",
at, puhtad kui emaarmastus, libises
lasesse salli:
s võttis ta kotist ümbriku ja sellest
välipostiüksuse pitseriga all nurgas,
ompaniiülemaid ühe temale alluva
mastele, nii nagu käsib ettekirjutatud
8002 A.14. veebruar 1944. a.
N. • V .
tan Teile Teie armsa poja Raivo
meie rahva ja isamaa vallutajate
ast kui .^tublist ja julgest võitlejast,
east sõbrast elab edasi tema üksuse
langes 15. veebruaril kell 09.
rmavast kuulist. Tema surm
Raivo asetati oma kaasvõitlejate poolt
mulda Mehikoorma Kangelaskalmis-
'kandsite Teie oma isamaa altarile
askeil päevil. See teadmine olgu uh-stundes,
Teie, A. MÄGI, leitnant.
äikese pikliku paberikese.
ii tubli poiss, nagu kompaniiülem kir-ageli
veel nii poisikene/*
pole midagi liialdanud, ta oli
mina tundsin teda, tä oli minu kõrval
Järgneb)
kirfanous kunst muusika
Mööduned ' pühapäeval • avas Toromito Eesti Baptisti
kogudus ukse jõuludele. Kirikutäis külalisi elasid kaasa
kooride ja solistide jõulumiuusikalistele ettekannetele, mida
iseloomustas usuvaimustuse jõulisus ja veendumus.
Õhtu avasid Viljar Puu jaSenta
Medri J.S. Bachi ,,Kontserdiga
kahele viiulile'*, keda klaveril
saatis Charies Kipper. Selle järel
ühendkoi)r laulis V. Puu juhatusel
G.F. Händeli ,,Oo Sa kelPt õnnistust",
millega oligi kontserdile
kaasahaarav algus tehtud. Vaheldumisi
kirjasõna >jugemisega ja
ülcilauluga laulis koor veel V. Puu
juhatusel G.F. Händeli Sest me
Issanda Jumala au" ja G. Kipperi
juhatusel H. Duesbergi seatud
Els 'Oksaar
kongressil
Syd nevs
Professor Els Oksaar viibis
Austraalias toimunud rakendatud
eriti tunderikka „Gh tule Sa Im-manUel";
klaveril ja oirelil olid
saatjaiks Anne Alkok ja C. Kipper.-^\
•
Kolm flöödimängijat. Lehte
Leesment, Laire Raid ja Ingrid
Süld esitasid G. Kipperi
klaverisaatel jõulumeloodia. Siis
noortekoor laulis C. Kipperi
juhatusel D. Eddlemani rütmika
„Galypso GaroPi" ja K. Raidi
seatud jõululaulu ,,Ei tulge oh
lapsed'\ kus huvitavalt oli
rõhutatud kutse variatsioon. .
Uuelaadiliseks aastatega omaseks
saanud jõulukontserdil olid
jõulumotiivilised üldlaulud koos
instrumentaal-ansambliga. Ansambel
mängis sissejuhatuse,
koor esimese salmi ja kõik koos
ülejäänud salmid, G. Kipper oli
juhatajaks, P. Kaups orelil ja A.
Alkok klaveril saatjaiks. Sopran
: keeleteaduse^ maailmakongressil ^ wilbiks juhatas sisse oma
mis toimus Sydneys, kus tal tui • .
pidada üks peaettekandeid ja
juhtida selle raames toimunud
sünipoosioni laste keele üle.
Tagasireis toimus üle Havai
saarte, kus Els Oksaarel on juh)a
pikemat aega käimas üks sealse
mitmekeelsuse uurimisprojekt.
Selle jätkamiseks viibis ta ka sel
korrati ligi kuu aega Honolulus.
Tagasilend Saksamaale toimus
kõrvalepõikega Torontosse.
Els Oksaare abikaasa dr. Arved
Oksaar jutustab Eesti Päevalehele,
et Havailgi äratasid tähelepanu
derhonstratsioonid Baltikumis.
,;Honolulu Adviser" oli artikli
alguse Stalini-Hitleri pakti vastastest
demonstratsioonidest paigutanud
esiküljele koos Balti riikide
kaardiga. EPL
Septembrikuu
Rahvuslane'
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas
ajakirja septembrinumbris on
avaldatud juhtkirjalik ,,Musta
Lindi Päev", toimetuse ,,Kodumaa
külastajad ja Eesti Vabadusvõitlus",
kus on küsimusele järjekordselt
lähenetud mitmest
aspektist ja nimetatud tuntud
Toronto eestlasi, kes möödunud
suvel kodumaad külastasid,
pidades neid VEKSA külalisteks
või ,,killaehitajaiks-'. Toimetus
väidab ,,mureliku suuga", et
vaenlane ja aeg on oma tööd
edukalt tegemas", meie poliitilised
organisatsioonid tegutsevad
halvatud olukorras, kuna neil
puudub vajalik raha, huvi ja ideed
aktiiVileks võitluseks.
. Edasi „Siberis 300.0Ö0 baltlast",
I. Adila ,,Uus Julgeoleku
Liit Euroopas", VP/J „Poöla on
käärimas", J. Nõgese ,,Toronto
Kaja", J. Kaupsi „Ärka, ärka
Viru vend!", V, Metslang! Linnas
on tagasi — mis edasi?'', I.
¥ulu ,,Tõdedega laimu vastu",
M. Reirisalu „Kremli akrobaatika
uued trikid", J. Jalakase ,,Uus
maailmasõda kujutlustes ja tões",
JsUs „Milial jõuab inimkond lõpuni?"
ja T. Aruksaare ,,200
aastat USA põhiseaduse sünnist
järgneva soololaulu mõtetega
jõulukinkidest ja soovitas, et igaüks
kingiks jõululapsele oma
südame.
Pärast Pedro Mere vaimulikku
kõnet laulis ühendkoor G. Kipperi
juhatusel J. Petersoni ,,inglid
laulge" ja W. Neidlingeri ,,Oöl,
mii Jeesus s ü n d i s " , kus kooriso-listiks
oli Asta Kaups. Nende
laulude vahel esines segakoor V.
Puu juhatusel J. Tamverki im-ehella
ja heliseva ,,JõuIupoeemi-ga".
Pärast palvet laulis ühendkoor
lõpuks J. Nikkeri laulu
,,Sõime juures", mis on olnud
kogudusele üheks alatiseks
jõulumotiiviliseks lemmiklauluks.
Instrumentaalansambel mängis
koosseisus: V. Puu, S. Medri,
Heli Leesment, Tähti Leesment,
Pilvi Leesment, Kaljo Raid, Lehte
Leesment, Laire Raid, Ingrid
Süld, Astra Raid, Ester Roosipuu,
A. Alkok ja H. Leesment klaveri-saatjaina.
^
Kuni 50-liikmeline ühendkoor
näitas koguduse muusikalise elu
tugevust, lauluvaimustust ja
kuulajaile mõeldud otse misjonili-ku
mõtete sisenduse soovi
Noorte Eesti
valimikus. Eriti märgatav oli
andekate noorte instrumentalistide
osa, kes, kõik olid osaks ühise
eesmärgi täitmisel. Muusikajuht
C. Kipper, kes aastaid on olnud
koguduse muusikaelu juhiks, on
saanud nooreks kaasdirigendiks
Viljar Puu pühendumaks veelgi
enam muusikalisele evangelisatsi-oonile.
„ThePrecipice" (Järsak) m üks näitusel olnud maale, kus
naiselikult ümarate maapinnavormsde kohale on kerkimas
happevihma tume pilv.
Vesivärvidega looduse
mõistatusi lahendamas
Kay Kritzwiser iseloomustab Toronto päevalehes (The
Globe and Mail, 17. nov.) et Timmase akvarellid aitavad
lahendada looduse mõistatusi. Kontakt kunistnikuga oli
võetud seoses hiljutise näitusega' Karney Daniels Gallery'So
Timmas rääkis ajakirjanikule, temale kord nooruses; ,,Ma seisin
et juba poisikesena ta seisis
peotäie pori või liivaga ja katsus
mõistatada seda maailma, mida ta
peos hoidis. Nüüd oma
akvarellidega on ta lahendanud
mõned noorusea mõistatused.
Timmase varajane kütkestus
looduse ja maapinna vastastikus
mõjutatuses tuleb lainetava jõuga
esile maalides nagu ,,The Preci-pice''
(Järsak) ja , jTime works on
the Goast" (Aeg töötab rannal),
millised tööd olid näitusel.
Suvisel reisil läbi' pkanagan
Valley oli Timmas üllatunud
nägema, kui palju kõrbemaastik-ku
seal oii. Whistler Mountain'il
Vancouveris ja Lake Huroni rannamotiivides
on Timmas jälginud
ja andnud edasi oma töödes lõpmatuse
tunnetust.
Tema akvarellides reflekteerub
midagi sellest aegadetagusest
mõistmise välgatusest, mis tuli
Ilmus müügile sobiva JÕULW või SÜNNIPÄEVAKINGINA
uudis-koguteos,
TODE £6
ii
käsitledes üle-eestilsst põgenemist 1944. a»
Mälestüsjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas
köites, 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00.
Müügi! „VABÄ EESTLASE" talituses
Saatekulu Kanadas $1.75, mujale $3.75
väljal, kus lehmad sõid rohtu, ma
mõtlesin piimale mida ma nii väga
armastasin ja mõtlesin, et ma
tundsin esimest korda elutsüklit —
ma olenen piimast, lehm oleneb
rohust, rohi oleneb mullast. . .
Ma olin alati vaatleja, veidi erinev
teistest^ aga see ime ja jõu tunne ja
maa müsteerium säilis minus. Ma
arvan, see on miks ma üles
kasvades valisin vesivärvid. Vesi
on nii oluline selles meediumis'-
seletas Timmas.
Oma õpilase päevadel ta jäeti
vabaks õpetajate poolt, kes
tavatsesid öelda, et sa võid teha
seda, aga sa ei või seda meetodit
kasutada vesivärvidega töötamisel.
,,Ma arvan, et ma tõin selle
varajase emotsionaalse kogemuse
tagasi**, ütles Timmas. „Ma
tahtsin vett sundida, et see teeks
paberil sama mida looduses teeb
maapinnal. Ma võiksin luua
uputuse paberil ja sundida värvid
tööle.'*
Vesivärvide paber kannatab
palju käsitlemist rahuldamaks looja
tehnikat. Seda võib kortsutada
tegemaks looduslikku pinda ja
paber peab vastu raskusele just
samuti kui maapind, seletab Timmas
oma vahekorda paberiga.
Märg, kruusane tekstuur
sugestreerib mõningaid neid
vorme, mis reflekteerib Timmase
sugulust muutlike mustritega,
mida vesi' on vorminud. Mikro-on^
talle sama
Toronto Eesti Meeskoori pop-kontsert
Eesti Majas 6. detsembril
kell 2.00 p.L
Meeskoori tegevuses on juba
kujunenud tavaks anda oma
publikule laulukosti jõulukuu
alguses. Koor on septembri algusest
alates tublilt ning suurearvuliselt
harjutustest osa võtnud ja
peaks olema võimeline oma
parimat andma.
Tänavuse kontsertkavia esimeses
osas kuuleme laule, mis kirjeldavad
merd, selle mitmest tujukast
olemusest, andes edasi
meie ja hõimurahva armastatud
heliloojate Merikänto, Ludig'i,
V. "Kapp'i,
Simm'u ja Mere tundeloömingüt.
Kava teine osa koosneb kerge-maloomulistest
rahvapärastest
lauludest heliloojatelt Rizžius,
Ritsing, Saar ja Brähnis.
Koori saadavad klaveril peale
koorijuhi Gharies- Kipperi veel
noored andekad pianistid Heli
Leesment, Lembi Veskimets ja
Urve Voitk. '
Meeskoori traditsiooniks on üle
mitmekümnete aastate olnud meie
noorte talentide toetamine ja esiletoomine.
Nii ka tänavu on laulu-vennad
rõõnisad, et meie tragis
ühiskonnas leidub tublisid noori,
kes on oma kunsti arendanud nii
kaugele, et tunnevad end kodus
oma kuulajaskorinale esinemisel.
Loodame, et eelolev kontsert
paneb meie muusikasõprade
hellad meeled helisema koos
koorilauludega ja annab mõnusa
meeleolu järgnevaks pühade
ajaks.
tähtsad kui laiad. Nii bn tegelikult
looduse elemendidki. Sageli ta on
kasutanud poorset peent liivakivide'
tolmu või metallilist rauahappe
ühendit, oma värvidesse.
Mõnel äsjasel maalil ön ilmnenud
inimeslik juuresolek, nagu
töös ,, Eksinuna metsas' *. Lum-mutuslikud
figuurid ilmuvad Timmase
pintslitõmbel rünnakul
paberile. Ta arvab, et see oli
alateadvuslik reaktsioonffäktile, et
ta oli tegelikult eksinud metsas
mõned tunnid. ,,M|etsas on
liikuvaid asju*', seletab Timmas,
„ma võin mõista muistset
uskumust, et puudel on hinged, et
halcljad elavad neis.**
Tema looduslike vormide kollektsioon
on enam kui looja
tabatud impressioonid. Veisivär-vid
on teatud liik vahendeid kum-mardumaks
austusest maa jõududele.
Elav loodus rõõmustab
enamuses inimesi. See kindlasti
inspireerib kunstnikke. 1 Aga inini-konna
tsiviiisatsioon on jõudnud
punktini, kus tehnoloogilise arengu
kõrvalproduktid ja jäätmed on
muutunud ohtlikuks elavale loodusele,
samuti inimestele, ,,Ma
olen näinud paljusid kohti, kuhu
inimese käsi pole veel jõudnud
loodust muutma, kus looduslikkus
veel efeisteerib. Aga isegi seal on
juba märgata esimesi mürgitamise
jälgi**, ütleb timmas.
Tähelepaneliku lapsena Eestist
on ta õppinud tundma looduse ilu.
Nüüd ta väljendab seda ilu
jõuliselt ja veendunult oma akvarellides,
lõpetab ajakirjanik oma
muljed Timmase loomingu üle.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 3, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871203 |
Description
| Title | 1987-12-03-07 |
| OCR text | Hr. Nr. EEStLANE I 1987 - Thursdäy, December 3; 1987 Lk. 7 <^ 26 aastane BenJõhnso Roomas oma treeningukavu, kus on' kolk: täpselt kirjas mitmeks aastaks ette. Sportlasetee tahab ta lõpetada pärast 1992. a. OMi Bareelonas. Edasisi tulevikukavu Johnson ei avalikustanud. 0 FIFA peasekretär Joseph Blatter ütles pressikonverentsil J^rahas, et ligikaudsetel andmetel mängib jalgpalli 100 miljonit inimest, kellest 70 miljonit kuulub registreeritud mängijate hulka. FIFA ühendab 158 riigi jalgpalliliite, veel 16 riiki on avaldanud soovi FIFAsse astuda. Uutest suurturniiridest. Esimene minijalgpalli MM toimub tuleval aastal ja seda tahavad korraldada Hispaania ja Holland. 1990. a. toimub Itaalias esimene veteranide MM. Samale aastale on planeeritud ka esimene naiste MM. mis korraldatakse tõenäoliselt Hiina R V s . « Taanlane EinerUllrjch ning teoia pojad Torben ja Jörgen kaitsesid Taani tennise au Davise karikasarjas 53 aasta jooksul (1924-1977). Selle aja jooksul osaleti 80 maishis. kus mängiti 226 mängu. » Inglismaa kergejõustikuliit teatas, et olümpiakandidaadiks arvatakse 46 kergejõustiklast, lisaks Roomas hästi esihenuile veel ka kõik 1986, a. Euroopa meistrid. 4.20:5 M. Slahey: 3000 m 8.39,79 Z. Budd, Ingl.; 5000 m - 15.34.5 M . Groos,^USA; 50 m lõk. - 6,71 C. 0.schkenat, I.-Saksa; 60 m tõk. — 7,74 ]. Donkova, Bulg.; 4x200 m — 1.33,56 Lääne-Saksa; 4x400 m -3.34,38. Lääne-Saksa; 4x800 m - 8.24,72 USA; kaugus - 7.32 H. Drechsler, I.-Saksa; kõrgus — 2.05 S. Kostadinova, Bulg.; kuul - - 22.50 H.Fibinserova.Tshl. a kahepäevasele puhkusele. 20. ime alustama edasisõitu Narva rin-. neri gümnaasiumi hoones mitu en-uhastel õlgedel segamatult puhata simust. i teade pataljoni naasmisest linnas es tihe rahvamurd ja sjlmad otsisid d, ja kelledel neid polnud, tahtsid ! rivis, valmis korterisse minekuks, skealine naine. Nägin juba ta silmist, ist seda, keda ta oleks tahtnud näha. le poeg jäi Mehikoorma kalmistule. uskuda, et teda ei ole enam teiste alles nädal tagasi jaamas saatsin", at, puhtad kui emaarmastus, libises lasesse salli: s võttis ta kotist ümbriku ja sellest välipostiüksuse pitseriga all nurgas, ompaniiülemaid ühe temale alluva mastele, nii nagu käsib ettekirjutatud 8002 A.14. veebruar 1944. a. N. • V . tan Teile Teie armsa poja Raivo meie rahva ja isamaa vallutajate ast kui .^tublist ja julgest võitlejast, east sõbrast elab edasi tema üksuse langes 15. veebruaril kell 09. rmavast kuulist. Tema surm Raivo asetati oma kaasvõitlejate poolt mulda Mehikoorma Kangelaskalmis- 'kandsite Teie oma isamaa altarile askeil päevil. See teadmine olgu uh-stundes, Teie, A. MÄGI, leitnant. äikese pikliku paberikese. ii tubli poiss, nagu kompaniiülem kir-ageli veel nii poisikene/* pole midagi liialdanud, ta oli mina tundsin teda, tä oli minu kõrval Järgneb) kirfanous kunst muusika Mööduned ' pühapäeval • avas Toromito Eesti Baptisti kogudus ukse jõuludele. Kirikutäis külalisi elasid kaasa kooride ja solistide jõulumiuusikalistele ettekannetele, mida iseloomustas usuvaimustuse jõulisus ja veendumus. Õhtu avasid Viljar Puu jaSenta Medri J.S. Bachi ,,Kontserdiga kahele viiulile'*, keda klaveril saatis Charies Kipper. Selle järel ühendkoi)r laulis V. Puu juhatusel G.F. Händeli ,,Oo Sa kelPt õnnistust", millega oligi kontserdile kaasahaarav algus tehtud. Vaheldumisi kirjasõna >jugemisega ja ülcilauluga laulis koor veel V. Puu juhatusel G.F. Händeli Sest me Issanda Jumala au" ja G. Kipperi juhatusel H. Duesbergi seatud Els 'Oksaar kongressil Syd nevs Professor Els Oksaar viibis Austraalias toimunud rakendatud eriti tunderikka „Gh tule Sa Im-manUel"; klaveril ja oirelil olid saatjaiks Anne Alkok ja C. Kipper.-^\ • Kolm flöödimängijat. Lehte Leesment, Laire Raid ja Ingrid Süld esitasid G. Kipperi klaverisaatel jõulumeloodia. Siis noortekoor laulis C. Kipperi juhatusel D. Eddlemani rütmika „Galypso GaroPi" ja K. Raidi seatud jõululaulu ,,Ei tulge oh lapsed'\ kus huvitavalt oli rõhutatud kutse variatsioon. . Uuelaadiliseks aastatega omaseks saanud jõulukontserdil olid jõulumotiivilised üldlaulud koos instrumentaal-ansambliga. Ansambel mängis sissejuhatuse, koor esimese salmi ja kõik koos ülejäänud salmid, G. Kipper oli juhatajaks, P. Kaups orelil ja A. Alkok klaveril saatjaiks. Sopran : keeleteaduse^ maailmakongressil ^ wilbiks juhatas sisse oma mis toimus Sydneys, kus tal tui • . pidada üks peaettekandeid ja juhtida selle raames toimunud sünipoosioni laste keele üle. Tagasireis toimus üle Havai saarte, kus Els Oksaarel on juh)a pikemat aega käimas üks sealse mitmekeelsuse uurimisprojekt. Selle jätkamiseks viibis ta ka sel korrati ligi kuu aega Honolulus. Tagasilend Saksamaale toimus kõrvalepõikega Torontosse. Els Oksaare abikaasa dr. Arved Oksaar jutustab Eesti Päevalehele, et Havailgi äratasid tähelepanu derhonstratsioonid Baltikumis. ,;Honolulu Adviser" oli artikli alguse Stalini-Hitleri pakti vastastest demonstratsioonidest paigutanud esiküljele koos Balti riikide kaardiga. EPL Septembrikuu Rahvuslane' Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas ajakirja septembrinumbris on avaldatud juhtkirjalik ,,Musta Lindi Päev", toimetuse ,,Kodumaa külastajad ja Eesti Vabadusvõitlus", kus on küsimusele järjekordselt lähenetud mitmest aspektist ja nimetatud tuntud Toronto eestlasi, kes möödunud suvel kodumaad külastasid, pidades neid VEKSA külalisteks või ,,killaehitajaiks-'. Toimetus väidab ,,mureliku suuga", et vaenlane ja aeg on oma tööd edukalt tegemas", meie poliitilised organisatsioonid tegutsevad halvatud olukorras, kuna neil puudub vajalik raha, huvi ja ideed aktiiVileks võitluseks. . Edasi „Siberis 300.0Ö0 baltlast", I. Adila ,,Uus Julgeoleku Liit Euroopas", VP/J „Poöla on käärimas", J. Nõgese ,,Toronto Kaja", J. Kaupsi „Ärka, ärka Viru vend!", V, Metslang! Linnas on tagasi — mis edasi?'', I. ¥ulu ,,Tõdedega laimu vastu", M. Reirisalu „Kremli akrobaatika uued trikid", J. Jalakase ,,Uus maailmasõda kujutlustes ja tões", JsUs „Milial jõuab inimkond lõpuni?" ja T. Aruksaare ,,200 aastat USA põhiseaduse sünnist järgneva soololaulu mõtetega jõulukinkidest ja soovitas, et igaüks kingiks jõululapsele oma südame. Pärast Pedro Mere vaimulikku kõnet laulis ühendkoor G. Kipperi juhatusel J. Petersoni ,,inglid laulge" ja W. Neidlingeri ,,Oöl, mii Jeesus s ü n d i s " , kus kooriso-listiks oli Asta Kaups. Nende laulude vahel esines segakoor V. Puu juhatusel J. Tamverki im-ehella ja heliseva ,,JõuIupoeemi-ga". Pärast palvet laulis ühendkoor lõpuks J. Nikkeri laulu ,,Sõime juures", mis on olnud kogudusele üheks alatiseks jõulumotiiviliseks lemmiklauluks. Instrumentaalansambel mängis koosseisus: V. Puu, S. Medri, Heli Leesment, Tähti Leesment, Pilvi Leesment, Kaljo Raid, Lehte Leesment, Laire Raid, Ingrid Süld, Astra Raid, Ester Roosipuu, A. Alkok ja H. Leesment klaveri-saatjaina. ^ Kuni 50-liikmeline ühendkoor näitas koguduse muusikalise elu tugevust, lauluvaimustust ja kuulajaile mõeldud otse misjonili-ku mõtete sisenduse soovi Noorte Eesti valimikus. Eriti märgatav oli andekate noorte instrumentalistide osa, kes, kõik olid osaks ühise eesmärgi täitmisel. Muusikajuht C. Kipper, kes aastaid on olnud koguduse muusikaelu juhiks, on saanud nooreks kaasdirigendiks Viljar Puu pühendumaks veelgi enam muusikalisele evangelisatsi-oonile. „ThePrecipice" (Järsak) m üks näitusel olnud maale, kus naiselikult ümarate maapinnavormsde kohale on kerkimas happevihma tume pilv. Vesivärvidega looduse mõistatusi lahendamas Kay Kritzwiser iseloomustab Toronto päevalehes (The Globe and Mail, 17. nov.) et Timmase akvarellid aitavad lahendada looduse mõistatusi. Kontakt kunistnikuga oli võetud seoses hiljutise näitusega' Karney Daniels Gallery'So Timmas rääkis ajakirjanikule, temale kord nooruses; ,,Ma seisin et juba poisikesena ta seisis peotäie pori või liivaga ja katsus mõistatada seda maailma, mida ta peos hoidis. Nüüd oma akvarellidega on ta lahendanud mõned noorusea mõistatused. Timmase varajane kütkestus looduse ja maapinna vastastikus mõjutatuses tuleb lainetava jõuga esile maalides nagu ,,The Preci-pice'' (Järsak) ja , jTime works on the Goast" (Aeg töötab rannal), millised tööd olid näitusel. Suvisel reisil läbi' pkanagan Valley oli Timmas üllatunud nägema, kui palju kõrbemaastik-ku seal oii. Whistler Mountain'il Vancouveris ja Lake Huroni rannamotiivides on Timmas jälginud ja andnud edasi oma töödes lõpmatuse tunnetust. Tema akvarellides reflekteerub midagi sellest aegadetagusest mõistmise välgatusest, mis tuli Ilmus müügile sobiva JÕULW või SÜNNIPÄEVAKINGINA uudis-koguteos, TODE £6 ii käsitledes üle-eestilsst põgenemist 1944. a» Mälestüsjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas köites, 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00. Müügi! „VABÄ EESTLASE" talituses Saatekulu Kanadas $1.75, mujale $3.75 väljal, kus lehmad sõid rohtu, ma mõtlesin piimale mida ma nii väga armastasin ja mõtlesin, et ma tundsin esimest korda elutsüklit — ma olenen piimast, lehm oleneb rohust, rohi oleneb mullast. . . Ma olin alati vaatleja, veidi erinev teistest^ aga see ime ja jõu tunne ja maa müsteerium säilis minus. Ma arvan, see on miks ma üles kasvades valisin vesivärvid. Vesi on nii oluline selles meediumis'- seletas Timmas. Oma õpilase päevadel ta jäeti vabaks õpetajate poolt, kes tavatsesid öelda, et sa võid teha seda, aga sa ei või seda meetodit kasutada vesivärvidega töötamisel. ,,Ma arvan, et ma tõin selle varajase emotsionaalse kogemuse tagasi**, ütles Timmas. „Ma tahtsin vett sundida, et see teeks paberil sama mida looduses teeb maapinnal. Ma võiksin luua uputuse paberil ja sundida värvid tööle.'* Vesivärvide paber kannatab palju käsitlemist rahuldamaks looja tehnikat. Seda võib kortsutada tegemaks looduslikku pinda ja paber peab vastu raskusele just samuti kui maapind, seletab Timmas oma vahekorda paberiga. Märg, kruusane tekstuur sugestreerib mõningaid neid vorme, mis reflekteerib Timmase sugulust muutlike mustritega, mida vesi' on vorminud. Mikro-on^ talle sama Toronto Eesti Meeskoori pop-kontsert Eesti Majas 6. detsembril kell 2.00 p.L Meeskoori tegevuses on juba kujunenud tavaks anda oma publikule laulukosti jõulukuu alguses. Koor on septembri algusest alates tublilt ning suurearvuliselt harjutustest osa võtnud ja peaks olema võimeline oma parimat andma. Tänavuse kontsertkavia esimeses osas kuuleme laule, mis kirjeldavad merd, selle mitmest tujukast olemusest, andes edasi meie ja hõimurahva armastatud heliloojate Merikänto, Ludig'i, V. "Kapp'i, Simm'u ja Mere tundeloömingüt. Kava teine osa koosneb kerge-maloomulistest rahvapärastest lauludest heliloojatelt Rizžius, Ritsing, Saar ja Brähnis. Koori saadavad klaveril peale koorijuhi Gharies- Kipperi veel noored andekad pianistid Heli Leesment, Lembi Veskimets ja Urve Voitk. ' Meeskoori traditsiooniks on üle mitmekümnete aastate olnud meie noorte talentide toetamine ja esiletoomine. Nii ka tänavu on laulu-vennad rõõnisad, et meie tragis ühiskonnas leidub tublisid noori, kes on oma kunsti arendanud nii kaugele, et tunnevad end kodus oma kuulajaskorinale esinemisel. Loodame, et eelolev kontsert paneb meie muusikasõprade hellad meeled helisema koos koorilauludega ja annab mõnusa meeleolu järgnevaks pühade ajaks. tähtsad kui laiad. Nii bn tegelikult looduse elemendidki. Sageli ta on kasutanud poorset peent liivakivide' tolmu või metallilist rauahappe ühendit, oma värvidesse. Mõnel äsjasel maalil ön ilmnenud inimeslik juuresolek, nagu töös ,, Eksinuna metsas' *. Lum-mutuslikud figuurid ilmuvad Timmase pintslitõmbel rünnakul paberile. Ta arvab, et see oli alateadvuslik reaktsioonffäktile, et ta oli tegelikult eksinud metsas mõned tunnid. ,,M|etsas on liikuvaid asju*', seletab Timmas, „ma võin mõista muistset uskumust, et puudel on hinged, et halcljad elavad neis.** Tema looduslike vormide kollektsioon on enam kui looja tabatud impressioonid. Veisivär-vid on teatud liik vahendeid kum-mardumaks austusest maa jõududele. Elav loodus rõõmustab enamuses inimesi. See kindlasti inspireerib kunstnikke. 1 Aga inini-konna tsiviiisatsioon on jõudnud punktini, kus tehnoloogilise arengu kõrvalproduktid ja jäätmed on muutunud ohtlikuks elavale loodusele, samuti inimestele, ,,Ma olen näinud paljusid kohti, kuhu inimese käsi pole veel jõudnud loodust muutma, kus looduslikkus veel efeisteerib. Aga isegi seal on juba märgata esimesi mürgitamise jälgi**, ütleb timmas. Tähelepaneliku lapsena Eestist on ta õppinud tundma looduse ilu. Nüüd ta väljendab seda ilu jõuliselt ja veendunult oma akvarellides, lõpetab ajakirjanik oma muljed Timmase loomingu üle. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-03-07
