Vaba eestlane , November 10, 1981

              Lk. 6' VABA EESTLANE teisipäeval, 10. novembril 1981 — Tuesday, November 10, 1981 Mr. W
OVER 50' YEARS OF GM SALES AND SERVICE,
Eesti parimaks mqletafaks üoameiidiE
ivo Hei 2477 pyiiktiga
I. jnolist 1971. a, võttis FmE simefMt kasntusek profes^^^^
Aiimd Elo koefitsientide süsteemi, miJle abil saab kiillalt objektiivselt
Mmiata maletaja hetketwgevust. Kuipl ka siin ei peegelda hindamine
mitte tänase päeva seisu, vaid olukorda suurema või väiksema nihkega
minevikku. Teha aga otsustusi nimetuse ,,suurmeister*V põhjal on hoo­pis
raske, õitel on devalveerunud: maailmas on kokku juba üle 180
suurmeistri, kelle Elo koefitsient võib erineda kuni '400 punkti. Peale
nende kannavadi neli ja .poolsada maletajat rahvusvahelise meistri.-ni-'
nnetust.
. Nüüd on lisaks sisse seatud veel
kolmas, madalaim rahvusvaheline
tiitel — FIDE meister. Neid on
samuti juba üle saja. Arutatud on
veel suurmeistrist kõrgema tiitli sis­seseadmist,
kuid praegusel hetkel
on ekstraklassi kuulumise tunnur
seks üle 2600 punkti kiMndiv Elo
koefitsient.
Kümne aasta eest seisis maai-ma
üpus Robert Fischer 2740,
aasta hiljem koguni 2785 punk-
1. juuliks 1981 avaldas H D E järg­mised
numbrid: 1) Karpov 2700,
2) /Kortshnoi 2695, 3) Hübner
2640, A—6) Kasparov, Spasski,
Timman 2630, 7) Poirtisch 2620,
8—9) Beljavski, Mecking 2615,
10—11) JLarsen, Polugajevski
2610, .12—13) Andersson, Balas-hov
2600, 14—15) Hort, Kavalek
2595, 16—18) Ljubojevich, Ribli,
Romanishin 2590, 19-^21) Petros-jan,
Šossonko, Jussupov 2585. 22.
kohta jagab koos V. Smõsloviga
noor Oxfordi matemaatikaprofes^
sor dr. John Nunn, kes on tõusnud
A. Milesi ees Inglismaa tugevai­maks.
Tema on dr. Hübneri kõrval
maailma tippmeeste seas teine mit-'
teprofessionaal. Möödunud aastal
2705 punktiga Karpovi järel maa­ilmas
olnud Mihhail Tal on tänavu
langenud 34. kohale.
Toodud tabel arvestab rahvus­vahelisi
võistlusi, lisaks tugeva­mate
malemaade meistrivõistlii^
Sl. N. Liidu maletabel võtab ar­vesse
ka teisi turniire Ja erineb
mõneti FIDE omast.
Kodumaa maletajad reastusid
järgmiselt: 1) Nei 2477, 2—3)
Ehlvest, Veingold 2425, 4) Kär­ner
2388, 5) Vooremaa 2358, 6)
Uusi 2530, 7) Vetemaa 2330, 8)
Luik 2328, 9) Etruk 2327 ja 10)
Hermlin 2321. Need on N, Liidu
arvestused, FIDE tabeli koefitsien­did
on aga kõigil kõrgemad, mis
näitab, et pääsenud rahvusvaheli­sele
turniirile on seal kergem män­gida.
Võrreldes malemaade omavab©-
Üst tugevust olid 1971. aastal riigi
kümne parema maletaja keskmist
koefitsienti arvestades esirinnas 1)
N. Liit 2635, 2) USA 2541, 3) Ju­goslaavia
2526, 4) Ungari 2501,
5) Lääne-Saksa 2498, 6) Argentii­na
2477, 7) Ida-Saksa 2456, 8)
Bulgaaria 2452, 9) Tshehhoslovak-kia
2451, 10) Rumeenia 2440.
Viie aasta |)ärast oli seis 1976
järgmine:^ 1) N. Liit 2623, 2) Ju­goslaavia
2532, 3) USA 25|8, 4)
Ungari 2515, 5) Lääne-Saksa 2505,
6) Ida-Saksa 2476, 7)'Tshehhoslo-vakkia
2470, 8) Bulgaaria 2468, 9)
Argentiina 2467, 10) Holland
2453. • '
Tänavu on järjekord selline: 1)
N; Liit 2619, 2) Ungari 2537, 3)
USA 2534, 4) Jugoslaavia 2522,
5) Lääne-Saksa 2497, 6) Inglismaa
2491, 7) Tshehhoslovakkia 2488,
8) Holland 2486, 9) Argentiina
2466, 10) Bulgaaria 2461.
Eestil on FIDE tabeli järgi täna­vu
keskmine 2397. Riikide pa-iremnsreas
on Norra täpselt sa­ma
koefitsiendiga kahekümne
neljas. Lätil on punkte 244@,
Leedul 23§§,
Kanada eesti maletajate tabel on
järgmine: 1) Ingvar Liitoja Toron­tos
2088, 2) Martin Veltmann
Kingstonis 1958, 3) Jaak Triefeldt
Toronto mS, 4) H. Uuetoa, Hali-faxis
1780, 5) Ivar Laurimaa Ha­miltonis
1722, 6) Kalev Pügi
Kingstonis 1610^ 7) Andrus Kõre-saar
Torontos 1534. Neist on siis­ki
parim Peter Matsi Pickeringis,
kelle hinne on 2192. Parimad ka-nadalased
on 1) Kevin Spraggett
2515, 2) Igor Ivanov 2489, 3) Jean
Hebert 2451.
® „Eesti Päevalehe" toimetusliik-melt
"Ülo Ignatsilt on ilmunud uus
raamat „Estland mot en nu
vär". Autor tutvustas oma uut raa­matut
Malmös peetud Ida-Euroo-pa
Solidaarsuskomitee koosolekul.
# Üks Soome suuremaid lehti „TÜ-runSanomat"
avaldas jutuajamise
(24. 07), Soomet külastanud luuMa-ja
Kalju Lepikuga, kes kohal vübis
koos abikaasa Astaga. Vestluses
oli rohkesti juttu eesti pagulaskon­nast,
eesti kirjastustegevusest,
Esto '80 albumist, mida K. Lepik
toimetas ja lõpuks ka luuletaja
tööst luule alal.
:flBHHHB'i
Chev OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E.,Scarborough. Ont. M1S4L9
PAüLJUnUS
Müük Ja rentimine
Tel 291-5054, kodsss 423-5716
Malibu Gorvette Delta Eighty Elght
Impala Omega NInety Eight
Monte Cario Cutlas Toronodo ,
Caprice öldsmobjle Chevy Trucks and Vans
ATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saale-
Chevette
Monza
Citation
Camaro
V7
Z ID , 0!
Veneiased scilikerdavad Icodcskondsyse
küsimysega
Saksamaal ilmuv Eesti Rada toob hnvifavsM andmcM sealse N.
Liidu saatkonna käitumisest vüisä andmisel Eestisse sõitmiseks ja
tootluste puhul N. Lüdu kodakondsusest vabanemisekss
3^
• :r..
26—
18.-
5^
1©—
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING
Arvo Mägi EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU '
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAHD
piibliteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2—
Evald Mänd AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi) i 8—
TERR KUNGLA JUUBEU^OiBUM (TJB. Rahva-tantsUale
Rühm)
SS
lE®
„Nii mõnedki kaasmaalased põ­geniku
passiga (Reiseausweis) kui
ka saksa passiga (Reisepass), kes
taotlesid siinse vene saatkonna
kaudu viisat kodumaa külasta­miseks
ja kes sündinud nüüdisaja
N. Liidu piirides, said vastuseks
järgmise sisuga kirja saksa keeles:
„Väga austatud daamid ja härrad,
Teie poolt sisse antud taotlus laseb
oletada, et omate Nõukogude Lii­du
kodakondsuse.
. Seepärast/tuieb enne Tele sõStu
N. Liitu selgitada teie koda­kondsus*
Teie võite valida kahe võimaluse
vahel: 1; Teie jääte N. Liidu ko­danikuks
ja taotlete uue sovjetpas-si
väljaandmist. 2. Teie taotlete
vabastamist ÜSSR-i kodakondsu­sest.
—- Palume meile teatada Teie
otsust, et saaksime Teile 'saata vas­tavaid
vorme..
Kaasmaalastele, kes seepe^/e
pöördusid vastava saksa asutuse
poole, soovitati väljaostmist ehk
nn. vabastamist .170 BM eest. Rõ­hutati
ka, et tulevat ilmtingimata
nõuda vabastamise^ dokumendi
kätteandmist ja mitt^ uskuda kon­sulaadi
suulisi lubadusi
Mõned teada olevad kaasmaala­sed,
kes tahtsid külastada lähe^
maid sugulasi kodumaal, andsid
seepeale vastava Jaotluse sisse.
Suur oli üUatuSi kui konsulaati
viisa järgi minnes tähendati, et
neil isikuil polevat vaja end koda­kondsusest
vabastada iasta. Küsi­musele,
kas neid siis vene kodani­keks
ei loeta, otsest vastust ei an­tud.
Kõne all olevad tulid Saksa­maale
sügisel 1944. Ühed on sün­dinud
enne Eesti Vabariigi iseseis­vust
(enne 24. 2. 1918), teised aga
juba iseseisvuse ajal.
Tahes-tahtmata tekib muidugi
küsimus, miks venelased sellest
tehingust loobusid, oli ju see neile
heaks "valuuta sissetuleku allikaks?
Vastuseid on praegu, kaks: 1.
Kuna mitmed ajalehed seda vene­laste
praktikat siinsete põgenikku- | ^
de suhtes teravalt kritiseerisid, ta- B
hetakse lihtsalt vältida venevastast
propagandat. 2. Jäeti nõudmine
seepärast ärar kuna arvati, et on
parem, kui-lääneriikidesse mitu
miljonit vene kodanikku elama
jääb.
Venelasil® konstitutsiooni koha­selt
on Jn koik N. Liidus sündi­nud
kui ka nende välismaal sün­dinud
lapsed N. Lüdu kodanl­u
s
lOs
3.«-
%^
3.-
Ja neid tuleb ning põgeneb üha
juurde.
ühel ilusal päeval võiksid siis
venelased argumenteerida nad on
sunnitud /teatud lääneriiki sisse
marssima, et „kaitsta" sealseid N .
Liidu kodanikke. Seda poliitilist
trikki kasutas ka pruun Adolf; kui
marssis Tshehhi ja Poolasse, et
„kaista" oma sealseid rahvuskaas­lasi
. . ."
Juhan Kangur - VAIM, VÖBVE JA VABADUS
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Amia Ahmatova — Marie Under - REEKVIEM
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert MIchelson — SKAUTLUpUL TEEL
Herbert Mkhelson - NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laam — MÕTTELEND ^ ptlte Ja peegeldusi
E^ard Krants — LUMELÜTLAfifiD (luuletuskogu)
August Kttbja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARmiT
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (louietiil^
kogu)
Aarand Roos— JUMALAGA» KAR8 JA ERSURUM
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
Leho LumJste — ALAMUSE ANDRES (Mogsrsiania
jutustus kirjanik Oskar Latsust)
Ants Vomm — RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSÕNAD m
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu)
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletui&ogo) 2.75
Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? 14.-
Emar S»iden — LOOJANGUL LAHKUMINE TAL­LINNAST
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON N^ME
VANA VAARA? ^
7.59 Sl
8S
51
39
21
3—
59
6^ 40
2.59 39
2^ 39
2^ 39
2.25 39
20^ 49
9^ 49
8.89 49
(I.- 39
39
39
80
50
KALEVIPOEG (õppe^ ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tooremat eel­kooliealistele
lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja t5öraam&(^
eelkooliealistele lastele värvitrfikis)
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I /
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba
3^
2.50
50
49
49
50
50
Kohe liikuma hakates tilgutas ta
jälle ravimit koerte vastu oma jäl­gedesse.
Nüüd hakkas ta suure kii­rusega
edasi minema. Eesoleva öö
ajal tuli katsuda tavalisest pikem
rännak teha ja jõuda sihtkoha lä­hedale.
Bes võis olla veel palju ta­kistusi,
aga igal juhul oli siin siis­ki
laiemaid liikumisvõimalusi ja
kergem astuda. Valvurid ei liiku­nud
siin enam nii tihedalt kui piiri
lähedal. Asjata oli siiski ette kuju­tada,
et üllatusi ei võiks siingi juh­tuda.
Iga hetk tuli olla valmis ülla­tuste
vastu, seda Juvonen teadis.
Põõsastik hakkas jälle haryene-ma
ja lõppes siis vähehaaval ko­guni.
Alates siit oli Liinahamarini
maastik lage. Juvonen peatus jälle
vaatluseks. Ta nägi sama telefoni­liini,
mis oli piiri läheduseski. Liin
kulges ida-lääne suunas, ilmselt
see jätkus Liinahamarini. Sellele
liinile tuli tahesttahtmata mõtelda.
see oli tähtis julgeolekule. Piirilt
võidi hetkega alarmeerida-tagalat,
kui märgati võõraid läbi piiri-vööndi
pääsnud olevat ja läbinud
julgestusliinid. Samuti võidi alar­meerida
piiri, kui märgati kedagi
pürgivat piiri suunas. Liinahamari
oli tähtis sõjaline piirkond ja ko­gu
ümbrus oli selle kohaselt kind­lustatud.
Heledaks muutunud öö möödus
kiire käimisega ja päike hakkas ju­ba
küllaltki kõrgele tõusma, kui
Juvonen märkas, et oleks aeg vaa­data
sobivat kohta päevase puhku­se
jaoks. See pidi olema selline,
kust võis teha tähelepanekuid ja
vaadelda ümbrust. Saapad tundu­sid
iugevasti jalgu pigistavat. Juvo­nen
teadis nüüd, et ta oli teinud
halva valiku, võttes maabumissaa-pad
matkajalatsiteks. Ta oleks pi­danud
juba vanast ajast teadma, et
kummisäärik säilitab alati oma ku­ju
ja 'suuruse nii vihmas kui ka
päiksepaistes. See ei tõmmanud
kokku ega kuivanud koorikuks.
Oma ümber ringi, vaadates nägi
Juvonen paremal kõrge lõhangu,
kus kõigele lisaks oli kasvanud
pöõsaidki. Seal oli kindlasti sobiv
vaatlus- ja puhkepaik päevaks,
mõtles ta ja hakkas nõlvakut pidi
tõusma. Ta ei jõudnud siiski veel
kohale, kui kuulis -äkki oma ees
võõraid hääli. Juvonen peatus sil­mapilkselt
ja tõmbas püstoli tas­kust.
Ta vaatas hoolikalt ette ja
kivistus silmapilkselt oma kohale.
Umbes kümne meetri kaugusel
seisis kogukas karu oma tagajalul,
keeras pead ja sirutas esijalgu kui
kutsudes maadlema.
Olukord oli nüüd hoopis hull.
Juvonen teadis, et karu võiks pa­geda
kui ta tugevalt karjätaks, aga
seda ei tohtinud praegu teha, sest
lähedal võis olla veelgi hirmuära­tavam
vastane kui karu. Ta oli
sunnitud vaikselt püsima ja oota­ma,
mis võiks juhtuda, kuigi kül-niavärinad
jooksid mööda selga.
Siin seisid mees ja karu vastakuti
kui teineteist .hinnates. Võib-olla
arutles kärugi ^olukorda ja. arvestas
oma võimalusi. Juvonen ootas sü­dame
põksudes, nägu kaamena,
millist sammu vastasmängija võiks
alustada. Karu omakorda noolis
oma suud rahuliku ilmega, aga sel
karvasel näol ei olnud näha hirmu
jälgegi. Väiksed silmad vahtisid
üksisilmi võõrast vastutulijat.
Juvonen seisis püstol laskeval-mina
käes. Ta teadis, et esimene
löök oleks pool võitu, aga nüüd ei
saanud seda teha,
--Relva ma ei kasuta erine kui
äärmises ohus^ otsustas Juvonen.
Ta uuris silmanurgast, kas ta kõr­val
oli suuremat kivi mille taha
võiks varjule hüpata. Karul ei näi­nud
kiiret olevat, ta arutles ikka
veel nagu otsides mida teha. Se­kundid
näisid roomates liikuvat.
Juvonen teadis, et karu võiks rün^-
nata igal hetkel.' Looma esikäpad,
mida ta üha üleval hoidis, olid au­kartust
äratavad, ühestki löögist
piisaks mehe maha löömiseks. Ja
ta liigutused olid kiired kui ta rün­dama
hakkab.
Lõpuks näis karu olevat teinud
oma otsuse. Ta laskus väärikalt
rahulikuna oma neljale jalale. Ju-vose
arvates ta märkas, et karu
ilmes oli sügav halvustus, kui see
mõmises mõne korra ja pöördus
siis ümber ja hakkas laisalt ida
suunas astuma. Juvonen ohkas
kergendatult. Ta läks vaatama
kohta, kus karu oli seisnud ja
märkas, et tal oli magamisase suu­re
kivi taga. Juvonen oli ilmselt
häirinud ta rahulikku hommiku-und.
Suur, veel aurav hunnik sun­dis
siiski Juvost veidi kaugemale
minema, aga igal Juhul ta tundis
end Tahunevat. Karu juuresolek
tähendas omakorda seda, et siin
vähemalt ^ luureposte ei liikunud,
mitte päris lähedal.
päev kulus karukünkal rahuli­kult.
Juvonen uuris hoolikalt bi­nokliga
ümbrust ja katsus vahe­peal
puhata. Magamisele ei saanud
siiski mõtelda, sest magamine võis
osutuda saatuslikuks. Pealelõunal
pidas 'ta tõsist võitlust une vastu,
sest silmad kippusid vägisi kinni
Vajuma. Päike paistis pilvitus tae­vas
ja kivine mägi hõõgus kuumu­sest.
Kartus tagaajajate eest hoidis
mehe siiski ärkvel. Võis ju olla, et
piirivalvurid siiski olid hakanud
jälgi ajama ja võisid üllatada ma­gavat
meest. Seda riski ei tohtinud
võtta, ^
õhtu lähenes ja matka tuli jät­kata.
Juvonen uuris kaarti ja plaa­nitses
minekuteed järgmise sihtko­hani.
Kui tal õnnestuks päpseda
eesmärgini järgmisel ööl, pidanuks
ta ajatabelit hoolimata piiril juhtu­nud
viivitusest.
Enne minekule asumist uuris ta
veel kord hoolikalt binokliga ümb^
rust. Minekusuund näis lohutuna,
ei vähematki taimestikku varju
andmas. Maastik oli ebatasane ki­vistik,
mis tõusis Jäämere suunas
üha kõrgemaks. See oli tõeline ki­vikõrb.
Liinahamari suunas oli nä­ha
siin-seal mõnesugust taimestik­ku
ja maastikku madalamaks muu­tuvat,
kuid teises kohas sinatasid
kõrged tundraalad Liinahamari
suunaski.
Minekusuund oli nüüd otse
itta. Juvonen läks hommikusi karu
jälgi mööda, mis olid samuti läi­nud
itta. Ta alustas minekut üsna
varakult, enne hämaruse tulekut,
sest matka ajal tuli jätkata vaat­lusi
ja katsuda selgust saada või­malike
luurepostide liikumisaega-des,
püsivais valvepostides ja kõi-
,ges vajalikus, kuna ei tahtinud lii­kuda
pimesisilmi edasi. Ta teadis
juba ette, et luurepostid liikusid
piki telefoniliini piiri lähedal, aga
milline olukord oli siin? Kas nad
liiguvad siit kaudu valvurite ma­jani?
Juvonen arutles asja edasi astu­des,
aga samas mitmed muudki
matkaga seotud seigad ristlesid ta
mõtteis. Siis otsustas ta äkki veel
kord uurida kaarti. Ta peatus ja
võttis kaardi välja. Asi oli tõesti
nii nagu ta oli arvanudki. Ta lähe­nes
kohale, mis tal oli ettenähtud
uurida tagasitulekul, kui siis oli
veel võimalust. See pidi olema siin
Olukord selguski kohe. Kui ki­vistikud
ja kõrged nõlvakud pol­nuks
takistuseks oleks ta juba sütt
ees olevat sihtkohta näinud. Taga­situlekul
võis olla nii kiire, et ob­jekti
uurimiseks enam olnukski ae­ga.
Nüüd tuli kasutada olukorda
oma kasuks, — ja Juvonen otsus­tas
vaadelda objekti juba nüüd
edasimineku ajal. Ta hakkas ki­vistikust
üles tõusma. Küngastik,,
mis kulges Liinahamarist Petsamb
sulinas, oli lage ja näis tema ees
tasasena, õhtutaeva vastu ohiuks
hõlbus näha kui künkaharjul ol­nuks
vähematki liikumist.
Ettevaatlike •'Sammudega jätkas
ta oma matka vaatlusobjektile lä­hemale.
Ettevatlikkuseks oli nüüd
põhjust, sest peaülesanne oli soo­ritamata
ja Liinahamarisse oli veel
tükk maad minna. Nüüd- tuli lii­kuda
Vaimuna.
Hämarduva öö algus oli käes.
Ta ületas künkaharja ja nägi oina
ees^ järve ja selle idapoolset kal­last.
Kirka öötaeva vastu näis tu­me
majadegrupp järve taga. Ta
laskus ettevaatlikult nõlvakut kau­du
alla, päris järve läänekaldale. ^
Ranna lähedal kulges tee, aga sel­lel
ei olnud liikujaid ja selle ületa­mine
ei teinud raskusi. Juvonen
läks päris kaldapõõsastešse ja hak­kas
vaatlema iile järve. Pimeduses
see siiski ei õnnestunud, vaid tull
oodata hommiku valgenemist.
Rahuldamata une puudus oH
nüiid suureks vaevaks. Ta katsus
võidelda une vastu ja otsustas võt­ta
ärkveloleku pille, aga pidas siis
siiski targemaks jätta pillid teiseks
korraks.
(Järgneb)