1981-04-23-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.'6 VABA EESTLANE neljapäeval, 23. aprillü 1981 -» Thürsday, April 23,1981 Nr. 31
nT- n T " -
NYEM, New Yorgi Eesti
Meeskoor 1950—1980.
NYEM Idrjasöias, 1980o : ;
197111c
Üksteise võidu tähistavad siinsel
mandril asuvad kultuurior^mi-satsioonid
oma 30-ndaid aastapäevi.
Möödunud aastal tegi seda
New Yorgi Eesti Meeskoor (NYEM),
avaldades oma tähtpäeva
puhul ligi paarisaja-leheküljelise
koguteose. Kuigi see on otseselt
mõeldud oma kooritegevuse jäädvustamiseks,
on selles mitmeid artikleid
eesti laulu ajaloost, eriti
eesti -meeskoorilaulu viljelemisest
läbi aegadCj mis selle sisu hoopis
ulatuslikumaks avardab.
m vaatleb eesti laulu kui rahvusliku
eksistentsi alust mag. R.
Kiviranna, B. Parmingult on mitmeid
kirjutisi eesti meeskoorilaulust
läbi aegade ja neist eesti heli-loojaist,
kes lõid aluse eesti meeslaulule,
nagu K. Türnpu 20-nda
/ sajandi traditsioonide loojana, Juhan
Simm 1885—1950, Akadeemilisest
Meeskoorist ja selle ees-käijaist,
meeskooride tegevusest
iseseisvusce ajal ning osavõtust
NYEM 30. juubelialbum on sisukas
koguteos kõigile lauluhuvi^
Ustele, mis annab mitmekülgse sõnalise
ja rohke fotomaterjaliga
täiendatud ülevaate eesti meeslaulu
kujunemisest selle esimesist kat-setusist
praeguse astmeni. Eriauto-reist
tingituna on mõningad kordamised
sellise ilmega teose juures
paratamatud.
Raamatul on hea välimus, selle
on kujundanud Eneri Taul. Peatoimetajaks
oli B. Parming, toimetus-liikmeiks
J. Ärike ja R. ^ Susi.
Meeldiva välimusega suureformaadilist
ja sisukat raamatut on trükitud
ainult 300 eksemplari.
Need on kõik sisukad ülevaated
eesti laulust ja selle arengisst,
millele hilisemad pürgimused
Pagulasajastust on esimene Vä-lis-
Eesti meeskoori ,,Estonia" lu-
^u, Eesti Meeslaulu Selts 1945—
50 Geislingenis ja siis jõutakse
N.Y.E.M. ehk „meie meeskoori"
alguspäevadesse. Neiski päevis on
suursündmusi meeslaulupäevade
ühe organisaatorina, laulmisega
Valges Majas, laulumatkadega
Euroopasse ja mitmesse Ameerika
linna. Aastate jooksul on sõlmitud
sõprussidemeid teiste kooridega,
nende tutvustamine lugejaile ja
seltskondlik tegevus ballidega.
Koori! on auliikmeiks prof. J. Aavik,
E. Tubin, dr. R. Toi ja L.
Virkhäus, keda tutvustatakse.
Kuid nende aastate jooksul on olnud
arvukalt külalisi solistidena,
neistki on lühem tutvustus.
Mõneti rakenduslikud kooiriter
gevuses on repertuaaris olnud
laulud koos laulmissagedusega,
kus esikohal m J, Simmi „Oma
saar^, mida on lauldud 36. kor°
djalooteose seitsmes
köide valmimisel
Prof. A. Võõbuse suure ingliskeelse
eestlaste ajaloo (Studies in
the Hištory of the Estonian
Peöple) seitsmenda köite vümased
korrektuurid saadeti Belgiasse trükikotta
märtsi lõpul ja esimene
valmis eksemplar peaks jõudma
Lääneranniku Eesti Päevadele.
Kuues köide on juba trükitud ja ootab
järge köitekojas — ja üle ookeani
tulekut. ^
Toronto ümbruse eestlased on
selle suurteose ostu ja eeltellimiste
kogumise tõsiselt käsile võtnud.
Detsembrist saadik on 43 uut tellijat
juurde tulnud; lisaks paarikümnele,
kes oma esimestele köidetele
järgnevaid köiteid on tellinud. Kokku
on Torontosse toodud 355 köidet,
kuid laost on jälle otsas teine
köide, mida küll äsja juurde trükiti
kuid mida kätte saab tagasi-hoidlücult.
Toronto piirkonna ees^
märgist (200 tellijat) on üks veerand
saavutatud. Praegu ön kõiki
Umunud köiteid veel saadaval, kuid
I ja III uuesti trükkimisele minekuga
võib ooteaeg jälle pikale ve-r
nida. Esimese viie köite hind on
endiselt 113.50 Kanada dollarit, eel-tellimine
järgmisele kolmele köitele
on 75 dollarit. Informatsiooniks
helistada dr. E. Arujale, (416)
447-8958.
E.A.
ST r r T' 8 '
M M iO B B
f2
B B
15 B 17
21 M 9 22 23 B B B
H 2S
i 27 Z8 B 30 t 31 • 32 33 B 34 • • B B m • 37 9 38 B B
r • B iO
ii B fl
r •
J J ' •
4}
MÜÜGIL e.VABÄ EESTLASE" TALITUSES
Põikread: 1. Kõrgem koht Eestis,
6. Püünised, 10. Mäed Ameerikas,
11. Osa Euroopast, 12. Kõige
enne, alguseSj 13. Hull, arutu,
14. On igal inimesel, 16. Tige, 18.
Eesti naiskirjaniku eesnimi, 19.
Ugala elanikud, 22. Ihuliige, 24.
Tuld purskav mägi, 25. Pealinn
Euroopas, 27. Germaani hõimu
liige minevikus, 29. Kuju joonistatud
filmides, 32. Naisenimi, 35.
Inimene, 36. Järv Lätis, 37. Kohanimi
Tartumaal, 39. Ülemine osa,
Samuti on liikmete ja toetajate
liikmete nimekirjad, kooriga koostöös
olnud noored muusikud New
Yorgis ja kaks artiklit G. Erne-saksast
ning meeskoorilaulust ikes-tatud
Eestis, tervitusi ning albumit
ja kolmekümmet aastat koondav
dr. R. Toi aktusekõne juubelikoos-viibimisel.
® E. Ap. õigeusu kiriku . Püha
Peetri Kogudus Austraalias asutas
oma asutajaliikme dr. S. Perendi
mälestuseks stipendiumifondi. Selle
eesmärgiks on E. Ap. õigeusu
Kü-iku vaimuliku kutsele ettevalmistajaid
toetada nende õpinguü.
Fondi juhatja on Marta Pert.
Jake LaMo1ia''ga
Käesoleva aasta parima filminäitleja
auhinna Oscari — või-tealavasti
hiljuti Robert de Ni-m,
kes kehastas, erakordse usuta-
TQsega omaaegset poksi maailmameistrit
keskkaalus Jake LaMot-m
Jake LaMotta oli Ühendriikides^
keskkaalus ringi kuningas
1940-nendate aastate lõpul ning
teda peeti poksiringi üheks metsikumaks
ja õelamaks võitlejaks.
Eesti omaaegne poksikuulsus Anton
Raadik, kes Rootsist Ühendriikidesse
saabunult rahaahnete mä-nedzherite
poolt läldtafi enne oma
võimete ja kogemuste tippu jõudmist
mitme ioMeaegse maailma parima
keskkaallase vastu võistlema,
pidas ka Jake LaMotta'ga ägeda
|a verise matshi, kaotades punktidega.
Võistlust jälgis 12.760 pealtvaatajat
40. Uushõbe, 41. Enesel, 42. Jumalaga,...
— Hemingway teos,
43. Mees, kes tunneb taktikat.
Püstireads 1. Koduloom, 2, Kellegi
alla kuuluma, 3. Peatuskoht,
4. Kinkija, 5. Sära, 7. Asula Viljandimaal,
8. Elukäik, 9. Ühe palmi
viljad, 12. Vulkaan Euroopas,
15. Ühte inimesse puutuv, 16.
Raskust mõõtma, 16. Kuninganna
—- prantsuse keeles, 20. Eraldatud
linnaosa, 21. Ühe „Vaba Eestlase"
erinurga toimetaja, 23. Rõhutud
oleku, .26. Tapmiskatse poliitilistel,
põhjustel, 28. .. .osariigi pealinn
on Šalem, 29. Ameerika näitekirjanik,
30. Tugev, stabiilne,' 31.
Võõrasisa, 33. Tänavakate, 34.
ööbik, murdes, 37. Eksimine, 38.
Koha määrsõna.
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
PÜHADE RISTSÕNA
LAHENDUS
Põikreads. 1. Elav, 4. Munalakk,
8. Arg, 9. Tara, 11. La, 12. Sõna,
13. Uuta, 16. õnne, 19. Ahta, 21.
Edel, 23. Oda, 24. Toi, 25. Talupoja
au, 29. Kasutu, 33. Isu, 34.
Ah, 35. Raamatu, 37. Urmas, 39.
Määrus, 40. And, 42. Anija, 44.
Sült, 47. Agul, 49. Kuu, 50. Tru-man,
51. Iste, 54. Udar, 55. Tentsik,
57. Pasha, 58. Mai, 60. Brest.
Püstread: 1. Englas, 2. Alt, 3.
Vaas, 4. Maru, 6. Krõõt, 7. Kan-natusmängud,
.10. Juuda suudlus,
14. Talutama, 15. Madjar, 17.
Erik, 18. Ketas, 20. Haarama, 22.
Elu, 23. Oo, 26. Puhanud, 28.
Kauss, 29. Kikas, 32. Tartumaa,
36. Tu, 38. Siristab, 41. Nukid,
45. Tuttav, 47. Arukas, 48. Larv,
52. Eest, 53. AS, 56. Ime.'
Arvo Mägi - EESTI RAHYA AJARAAMAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAFÜHAB ,
piibliteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kulmfW valimik
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJB. Rahvatantsijate
Rfihm)
Johan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
Haano Kompas ^KUSTUTAMATA NÄIX^ KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova — Marie Uate — REEKVIEM
Herbert IVfichelson - KODUMAALT VOÕBSIU&
Herbert Michelson — JSKAU1LIKUL TEEL
Herbert Michelson ~ NOORSOOTÖÖ RADASiHL
Herbert Mchelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUH)E
Paul Laan — MÕTTELEND — püte ja peegdAiä
Edaard Krants—• LUMELHTLASED (lunletosiMiga)
Ilona Laamaia— MIS NEED SIPELGAD (Inoleti»-
kogu)
Angast Kabja — KADUNUD KODUD — mälestttsed
Aagnst Knbja — MÄLESTUSI KODUSAARBLT
Leho Lnmiste —ALAMUSE ANDRES (btograafflta
Jatastos kirjanik Oskar Lntsiet)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSÕNAD HI
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (4anl€task«gia5
Ants Vomm — VARJUD (Imdetaskoga)
Salme Ekbanm AJATAR (laoletoskoga)
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Kamks — KODAKONDUR (liinletui*ogu)
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (laaletnskoga) 1^
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (Inuletnskögu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14,—
Einar Sanden ~ LOOJANGUL) LAHKUipNE TALLINNAST
.
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME
VANAVAARA?
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.^
ÕPETA MIND LUGEMA J (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) 4.—
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5.-r
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.-
mnd -^Saat»-
$ hoia 0
18.-
10^ M
5^ 71
1$^ »—
IM t i ss
8^ Sl
8S
2^
IS^
im m
n
61
3^ 51
Sl
91 '
9^ m
s.- n
3^ 31
4.<- 31
3^ »
221
2.25
5.-
4 ^
4w-
6—
8.81
6. -
51
41
Sl
31
31
Si
50
49
41
50
31-
Siit vaja ära miona! Näitlesin edasi
rõõmsat kaaskursuslast aga tegelikult
oli mul surmani igav. Nad
olid väga taktiilsed, see ei lugenud
neile midagi, et ma ei olnud lõpetanud.
Lõpetanud naised olid "ilu--
sais õhtukleitides, Jcullas ja karras,
nad rääkisid reisidest Krimmi ja
Kaukaasiasse, mööblist, korteritest
. . . Jaa, räägiti ka kirjandusest,
teatrist, kunstinäitustest ---
aga kesksem oli igaühel tema enese
mina, tema enda ^ karjäär ja
saavutused ja mõnel raskusedki ja
mittekordaminekud... Aga meie
üldisest olukorrast, rahvast, venelastest,
meie jubedast saatusest
mitte üht ohetki. Nad näisid uhked
selle üle, et minu ja minusugused
siia olid kutsunud —- see oli
nende arvates vist juba ülii 'õhutatud
prdtestimärk, rääkida seesugustel
teemadel ei olnud tarvis".
Mari jutustas edasi:
„Minul ei olnud tuba, pole õigust
öelda praegugi, elasin poolenisti
ikka veel nagu valvurita vang.
Aga need olid oma arust normaalsed
— ja niisuguste suures hulgas
tunned, et ise oled viltu kasvanud
või viltu vajunud, ei saa ennast
kursusekaaslastega mõõtagi. Pealegi
märkasin, et mind ei huvita
nende ega mu enda mööbel, niisuguste
ülemuste või autoriteetide
tunnustus, mille pärast nemad uhked
olid: keda Veimar kiitnud, kes
oli aukirja saanud taevane aeg;
kes ja kellelt? Kuidas võis see kedagi
rõõmustada? Minul niisuguse
kiituse järele himu ei olnud, tõtt
öelda, mulle jäi isegi arusaamatuks,
miks nemad sellest headmeelt
tunnevad? Äga siis muidugi mõtled
taas, et viga on sinus endas, et
oled ebanormaalne ja kui sellega
lepid, j ä ä d k i.
Ega see minuga ainult nii ole.
Riina esimene kiri kodumaalt oli
selge ahastus ja pettumus. Tal oli
kahju oma vanemaist ja kogu siinsest
seltskonnast — oleks tahJnud
nendega harjuda, aga nad olid
võõrad — nende heatahtlikkude
püüust hoolimata. — Ah-jah, Rii^
na kirjutas tookord veel, et nende
kamba „sibirjakke" tuleb palju tagasi,
poisid pidid > aina 1 õnnastel
rongidel vastas käima ja siis tunnevad
end koos pisut paremini, lobisevad
ja,kepsutavad napu lapsed
— ja ometi on nad päris.täismehed.
Mis ma sellega mõtlen ja öelda
tahan, et vangipõlve see veel ei
lõpetanud, et oüssimehed sind pas-simast
ära võeti, et kas või kodu-maalegi
lasti...
Meil oli midagi ära rikutud selle
,vene vägivalla ja toorusega
meie hambad olid välja löödud või
skorbuudiga välja kukkunud —^
ma mõtlen seda muidugi vaimses
mõttes. Hambad meie eas enam
uued ei kasva! .Võib olla saame
proteesid, võib olla ei — noh, arvan,
et saate aru!" "
Ta lõoetas, aga mõtles edasi:
Jaak kirjutas mulle 1956. aastal,
kui tal veel sada päeva istuda oli
jäänud: ,„Ma ei taha mõelda teie
elu raskustest, aga nad trügivad
mu teadvusse igast kõige õrnemast-ki
vihjest. Tuhanded siinsed ukrainlased
ja venelased on juba ammu
selle kasvatuse saanud, mida
praegu ' Eestis hoolega antakse.
Oma puhketundidel istuvad nad
koos naiste-lastega oma elukoha
esistel või mademetel... nad ei lähe
Jalutama tundrasse, nad ei kõ^
nele oma istumise juures midagi
vaimukat ega vaidle üldse, löövad
kaarte ja tõmbavad lõõtsa —.ei
mõtle oma minevikust ega kodust,
— seda pole neil olemaski.
Aga meie^ unistasime siin koos
olles mitte ainult koqust, vaid kor
dumaast, oma lapsepõlvest ja kõigest
ilusast... Käs võib juhtuda,
et nad meist samuti balälaika-iiva-nid
teevad?
Nii Jaak, —väga toje, et nad
ikka Riinaga abiellusid...
^Millest sa Mari, unistad?" küsis
Esta, sest viimase sõnavõtu
peale oli tekkinud veider vaikus.
Aga Esta ei jätnud sellega, vaid lisas
küsimuse:
. „Miks sa mehele ei ole läinud?
Vorkuta poisid, on 'tänapäevani
veel vihased>,et sa nende kosjasid
vastu ei võtnud."
„Sa Esta liialdad," kostis Mari,
tõstis peopesad üles ning laulisr tasasel
häälel:
,;Üksindsa siin kõnnin ma —
pole ühtegi õit minu aias!
Armastust ja unistust/
ei leidu minu jaoks maailmas
laias..."
Laulu katkestas tugeva mehehäälega
öeldud:
„Tere, lugupeetud daamid!. Mida
preili Mari teile laulab, et nii
vaikselt kuulate?"
See oli Ants. Simpson. Kohvikus
algas orkestritund ja Simpson oH
selles „salongiansamblis" tshelüs-tiks.
„Laulsin Margareeta aariat „Fi-garo
pulmast",," lõõpis Mari naerdes.
„Tere, tere härra ^impson!'^
„Mina vaatan, et kohvik on täna
vOrkutaanlasi täis — all mehed,
siin naised. Mis see on, mõni
tähtpäev või? küsis Ants,
„Ei ole tähtpäev," ütles Helin.
«Tähtpäev on jõululaupäev,' siis
kogunevad kõik vanad vangid Tor-i
nide väljakul."
„Mina olen igal aastal käinudj",
seletas Mari, „aga ikka oleme Kit-sehabemega
kahekesi..."
„Aga teie, härra Simpson," ütles
Helia, ,,mängige nüüd, kui
alustate, esimene lugu vorkuta
naistele ja teine põhja meestele!
Eks ole?"
Simpson lubas teha, mis suudab
ja asus orkestri poodiumile.
Lembi märkis:„Härra Antisust
on asja saanud! Ja üldse on Vorkuta
mehed oma veidrustest lahti
—- välispidi päris normaalsed."
„Just, just, aga seespidiselt —
kui ligemalt vaatad — suuremal
^aol oma alamuskompleksid . . .
Haridus jäi omal ajal pooleli, see
mis juurde saadi | pole praegustes
oludes kasutuskõlbulik... Raha
teenida mõned oskavad, aga rahu
südames vist kellelgi päriselt pole
. . . " arutles Mari.
„Rahu pole neil rinnas ka mitte,
aurahu ma mõtlen nendesugustele
ei anta, olgu kas või rahabiliteeri-t
u . . . " ironiseeris Helin.
Miski tõukas kogu naistešelts-konna
jutu välismaalaste ja eesti
pa^lastele. Paljudel oli piiri taga
sõpru ja sugulasi, mõnedel mba
kirjavahetuski.. Just kirjavahetusest
esimene arusaamatus tekkiski: Õige
mitmel oli jäänud mulje, et „seal-sed"
ei armasta eriti siit kirju saada
Esta ütles:
„tJks minu lang ~ noh ta õn
vennanaise õde, kirjutas lausa, et
ärgu siit kirjutatagu nii tihti ja
ärgu saadetagu neid punaseid raamatuid!
Noh — saatsime talle siit
„Kalevipoja" . . . Et kaasmaalased
pidavad neid seal kommunistideks,
kes siinsete kodumaa I eestlastega
suhtlevad..."
„ M i n u l ajasid ka^hinge täis oma
Ameerika Häälega: siinsed ohvitserid"
segavad niikuinii, suure vaevaga
kuula ja mis sa kuuled? Et
meie olevat nagu kõik marksistid
või leninistid ja üldse nagu vaenlase,
nende vaenlase sulased! Pole
siin nagu vanu vange, ka küüditatuid
mitte, puha kõik koUaboran-did,
kes aitavad Venemaad üles
ehitada... Ma lihtsalt enam ei
kuula!" kõneles Mae ärevalt.
„Halvasti teed!" ütles kari. „Al-les
me arutasime, et meil oii siin
oma kodumaal pärast Siberi.kooli
raske orienteeruda — aga mida sa
nende käest nõuad? Nad on ju sama
kaugel, veel kaugemalgi — mida
nad siinseist asjust teavad?"
Helin andis Marile tuge: .
„Peale seJle on neil sõnavabadus
ja igaüks võib turule tulla millega
tahab. Ja siis on neil veel pa-gulas-
psüühika -— nad peavad ju
oma äraolekut millegiga õigustama
ja näitama, et nemad tegid õigesti,
meie valesti..
„Nagu oleks saantid Eestimaa
täiesti tühjaks kolida? Kaberneeme
küla olevat küll läinud viimase
meheni, aga terve Eesti? See on ju
lollus!" hüüdis Mae.
;,Ja veel" ütles Mari. „Nad saavad
mõne eesti või vene lehe ja
loevad, eks ole, et komnoored ehitasid
Komi vabariigis hiigla vägeva
Vorkuta tööstuslinna üles. Aga
teie kirjutate siit, et olite Vorkutas
kümme aastat... Nii pole midagi
imestada, et olemegi komnoored
ja nüüd, kui iga täis — kommunistid
. . , " •
(Järgnebi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 23, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-04-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810423 |
Description
| Title | 1981-04-23-06 |
| OCR text | Lk.'6 VABA EESTLANE neljapäeval, 23. aprillü 1981 -» Thürsday, April 23,1981 Nr. 31 nT- n T " - NYEM, New Yorgi Eesti Meeskoor 1950—1980. NYEM Idrjasöias, 1980o : ; 197111c Üksteise võidu tähistavad siinsel mandril asuvad kultuurior^mi-satsioonid oma 30-ndaid aastapäevi. Möödunud aastal tegi seda New Yorgi Eesti Meeskoor (NYEM), avaldades oma tähtpäeva puhul ligi paarisaja-leheküljelise koguteose. Kuigi see on otseselt mõeldud oma kooritegevuse jäädvustamiseks, on selles mitmeid artikleid eesti laulu ajaloost, eriti eesti -meeskoorilaulu viljelemisest läbi aegadCj mis selle sisu hoopis ulatuslikumaks avardab. m vaatleb eesti laulu kui rahvusliku eksistentsi alust mag. R. Kiviranna, B. Parmingult on mitmeid kirjutisi eesti meeskoorilaulust läbi aegade ja neist eesti heli-loojaist, kes lõid aluse eesti meeslaulule, nagu K. Türnpu 20-nda / sajandi traditsioonide loojana, Juhan Simm 1885—1950, Akadeemilisest Meeskoorist ja selle ees-käijaist, meeskooride tegevusest iseseisvusce ajal ning osavõtust NYEM 30. juubelialbum on sisukas koguteos kõigile lauluhuvi^ Ustele, mis annab mitmekülgse sõnalise ja rohke fotomaterjaliga täiendatud ülevaate eesti meeslaulu kujunemisest selle esimesist kat-setusist praeguse astmeni. Eriauto-reist tingituna on mõningad kordamised sellise ilmega teose juures paratamatud. Raamatul on hea välimus, selle on kujundanud Eneri Taul. Peatoimetajaks oli B. Parming, toimetus-liikmeiks J. Ärike ja R. ^ Susi. Meeldiva välimusega suureformaadilist ja sisukat raamatut on trükitud ainult 300 eksemplari. Need on kõik sisukad ülevaated eesti laulust ja selle arengisst, millele hilisemad pürgimused Pagulasajastust on esimene Vä-lis- Eesti meeskoori ,,Estonia" lu- ^u, Eesti Meeslaulu Selts 1945— 50 Geislingenis ja siis jõutakse N.Y.E.M. ehk „meie meeskoori" alguspäevadesse. Neiski päevis on suursündmusi meeslaulupäevade ühe organisaatorina, laulmisega Valges Majas, laulumatkadega Euroopasse ja mitmesse Ameerika linna. Aastate jooksul on sõlmitud sõprussidemeid teiste kooridega, nende tutvustamine lugejaile ja seltskondlik tegevus ballidega. Koori! on auliikmeiks prof. J. Aavik, E. Tubin, dr. R. Toi ja L. Virkhäus, keda tutvustatakse. Kuid nende aastate jooksul on olnud arvukalt külalisi solistidena, neistki on lühem tutvustus. Mõneti rakenduslikud kooiriter gevuses on repertuaaris olnud laulud koos laulmissagedusega, kus esikohal m J, Simmi „Oma saar^, mida on lauldud 36. kor° djalooteose seitsmes köide valmimisel Prof. A. Võõbuse suure ingliskeelse eestlaste ajaloo (Studies in the Hištory of the Estonian Peöple) seitsmenda köite vümased korrektuurid saadeti Belgiasse trükikotta märtsi lõpul ja esimene valmis eksemplar peaks jõudma Lääneranniku Eesti Päevadele. Kuues köide on juba trükitud ja ootab järge köitekojas — ja üle ookeani tulekut. ^ Toronto ümbruse eestlased on selle suurteose ostu ja eeltellimiste kogumise tõsiselt käsile võtnud. Detsembrist saadik on 43 uut tellijat juurde tulnud; lisaks paarikümnele, kes oma esimestele köidetele järgnevaid köiteid on tellinud. Kokku on Torontosse toodud 355 köidet, kuid laost on jälle otsas teine köide, mida küll äsja juurde trükiti kuid mida kätte saab tagasi-hoidlücult. Toronto piirkonna ees^ märgist (200 tellijat) on üks veerand saavutatud. Praegu ön kõiki Umunud köiteid veel saadaval, kuid I ja III uuesti trükkimisele minekuga võib ooteaeg jälle pikale ve-r nida. Esimese viie köite hind on endiselt 113.50 Kanada dollarit, eel-tellimine järgmisele kolmele köitele on 75 dollarit. Informatsiooniks helistada dr. E. Arujale, (416) 447-8958. E.A. ST r r T' 8 ' M M iO B B f2 B B 15 B 17 21 M 9 22 23 B B B H 2S i 27 Z8 B 30 t 31 • 32 33 B 34 • • B B m • 37 9 38 B B r • B iO ii B fl r • J J ' • 4} MÜÜGIL e.VABÄ EESTLASE" TALITUSES Põikread: 1. Kõrgem koht Eestis, 6. Püünised, 10. Mäed Ameerikas, 11. Osa Euroopast, 12. Kõige enne, alguseSj 13. Hull, arutu, 14. On igal inimesel, 16. Tige, 18. Eesti naiskirjaniku eesnimi, 19. Ugala elanikud, 22. Ihuliige, 24. Tuld purskav mägi, 25. Pealinn Euroopas, 27. Germaani hõimu liige minevikus, 29. Kuju joonistatud filmides, 32. Naisenimi, 35. Inimene, 36. Järv Lätis, 37. Kohanimi Tartumaal, 39. Ülemine osa, Samuti on liikmete ja toetajate liikmete nimekirjad, kooriga koostöös olnud noored muusikud New Yorgis ja kaks artiklit G. Erne-saksast ning meeskoorilaulust ikes-tatud Eestis, tervitusi ning albumit ja kolmekümmet aastat koondav dr. R. Toi aktusekõne juubelikoos-viibimisel. ® E. Ap. õigeusu kiriku . Püha Peetri Kogudus Austraalias asutas oma asutajaliikme dr. S. Perendi mälestuseks stipendiumifondi. Selle eesmärgiks on E. Ap. õigeusu Kü-iku vaimuliku kutsele ettevalmistajaid toetada nende õpinguü. Fondi juhatja on Marta Pert. Jake LaMo1ia''ga Käesoleva aasta parima filminäitleja auhinna Oscari — või-tealavasti hiljuti Robert de Ni-m, kes kehastas, erakordse usuta- TQsega omaaegset poksi maailmameistrit keskkaalus Jake LaMot-m Jake LaMotta oli Ühendriikides^ keskkaalus ringi kuningas 1940-nendate aastate lõpul ning teda peeti poksiringi üheks metsikumaks ja õelamaks võitlejaks. Eesti omaaegne poksikuulsus Anton Raadik, kes Rootsist Ühendriikidesse saabunult rahaahnete mä-nedzherite poolt läldtafi enne oma võimete ja kogemuste tippu jõudmist mitme ioMeaegse maailma parima keskkaallase vastu võistlema, pidas ka Jake LaMotta'ga ägeda |a verise matshi, kaotades punktidega. Võistlust jälgis 12.760 pealtvaatajat 40. Uushõbe, 41. Enesel, 42. Jumalaga,... — Hemingway teos, 43. Mees, kes tunneb taktikat. Püstireads 1. Koduloom, 2, Kellegi alla kuuluma, 3. Peatuskoht, 4. Kinkija, 5. Sära, 7. Asula Viljandimaal, 8. Elukäik, 9. Ühe palmi viljad, 12. Vulkaan Euroopas, 15. Ühte inimesse puutuv, 16. Raskust mõõtma, 16. Kuninganna —- prantsuse keeles, 20. Eraldatud linnaosa, 21. Ühe „Vaba Eestlase" erinurga toimetaja, 23. Rõhutud oleku, .26. Tapmiskatse poliitilistel, põhjustel, 28. .. .osariigi pealinn on Šalem, 29. Ameerika näitekirjanik, 30. Tugev, stabiilne,' 31. Võõrasisa, 33. Tänavakate, 34. ööbik, murdes, 37. Eksimine, 38. Koha määrsõna. on valvel eestlaskonna üldhuvide eest! PÜHADE RISTSÕNA LAHENDUS Põikreads. 1. Elav, 4. Munalakk, 8. Arg, 9. Tara, 11. La, 12. Sõna, 13. Uuta, 16. õnne, 19. Ahta, 21. Edel, 23. Oda, 24. Toi, 25. Talupoja au, 29. Kasutu, 33. Isu, 34. Ah, 35. Raamatu, 37. Urmas, 39. Määrus, 40. And, 42. Anija, 44. Sült, 47. Agul, 49. Kuu, 50. Tru-man, 51. Iste, 54. Udar, 55. Tentsik, 57. Pasha, 58. Mai, 60. Brest. Püstread: 1. Englas, 2. Alt, 3. Vaas, 4. Maru, 6. Krõõt, 7. Kan-natusmängud, .10. Juuda suudlus, 14. Talutama, 15. Madjar, 17. Erik, 18. Ketas, 20. Haarama, 22. Elu, 23. Oo, 26. Puhanud, 28. Kauss, 29. Kikas, 32. Tartumaa, 36. Tu, 38. Siristab, 41. Nukid, 45. Tuttav, 47. Arukas, 48. Larv, 52. Eest, 53. AS, 56. Ime.' Arvo Mägi - EESTI RAHYA AJARAAMAT Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maalija A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAFÜHAB , piibliteoloogilisi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kulmfW valimik vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJB. Rahvatantsijate Rfihm) Johan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS Haano Kompas ^KUSTUTAMATA NÄIX^ KUNSTI JÄRELE Anna Ahmatova — Marie Uate — REEKVIEM Herbert IVfichelson - KODUMAALT VOÕBSIU& Herbert Michelson — JSKAU1LIKUL TEEL Herbert Michelson ~ NOORSOOTÖÖ RADASiHL Herbert Mchelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUH)E Paul Laan — MÕTTELEND — püte ja peegdAiä Edaard Krants—• LUMELHTLASED (lunletosiMiga) Ilona Laamaia— MIS NEED SIPELGAD (Inoleti»- kogu) Angast Kabja — KADUNUD KODUD — mälestttsed Aagnst Knbja — MÄLESTUSI KODUSAARBLT Leho Lnmiste —ALAMUSE ANDRES (btograafflta Jatastos kirjanik Oskar Lntsiet) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm - RISTSÕNAD H Ants Vomm - RISTSÕNAD HI Ants Vomm - RISTSÕNAD IV Ants Vomm — MINU HING (4anl€task«gia5 Ants Vomm — VARJUD (Imdetaskoga) Salme Ekbanm AJATAR (laoletoskoga) Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕLMED Urve Kamks — KODAKONDUR (liinletui*ogu) Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (laaletnskoga) 1^ Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (Inuletnskögu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14,— Einar Sanden ~ LOOJANGUL) LAHKUipNE TALLINNAST . VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? RAAMATUID LASTELE; KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.^ ÕPETA MIND LUGEMA J (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.— ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5.-r EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- mnd -^Saat»- $ hoia 0 18.- 10^ M 5^ 71 1$^ »— IM t i ss 8^ Sl 8S 2^ IS^ im m n 61 3^ 51 Sl 91 ' 9^ m s.- n 3^ 31 4.<- 31 3^ » 221 2.25 5.- 4 ^ 4w- 6— 8.81 6. - 51 41 Sl 31 31 Si 50 49 41 50 31- Siit vaja ära miona! Näitlesin edasi rõõmsat kaaskursuslast aga tegelikult oli mul surmani igav. Nad olid väga taktiilsed, see ei lugenud neile midagi, et ma ei olnud lõpetanud. Lõpetanud naised olid "ilu-- sais õhtukleitides, Jcullas ja karras, nad rääkisid reisidest Krimmi ja Kaukaasiasse, mööblist, korteritest . . . Jaa, räägiti ka kirjandusest, teatrist, kunstinäitustest --- aga kesksem oli igaühel tema enese mina, tema enda ^ karjäär ja saavutused ja mõnel raskusedki ja mittekordaminekud... Aga meie üldisest olukorrast, rahvast, venelastest, meie jubedast saatusest mitte üht ohetki. Nad näisid uhked selle üle, et minu ja minusugused siia olid kutsunud —- see oli nende arvates vist juba ülii 'õhutatud prdtestimärk, rääkida seesugustel teemadel ei olnud tarvis". Mari jutustas edasi: „Minul ei olnud tuba, pole õigust öelda praegugi, elasin poolenisti ikka veel nagu valvurita vang. Aga need olid oma arust normaalsed — ja niisuguste suures hulgas tunned, et ise oled viltu kasvanud või viltu vajunud, ei saa ennast kursusekaaslastega mõõtagi. Pealegi märkasin, et mind ei huvita nende ega mu enda mööbel, niisuguste ülemuste või autoriteetide tunnustus, mille pärast nemad uhked olid: keda Veimar kiitnud, kes oli aukirja saanud taevane aeg; kes ja kellelt? Kuidas võis see kedagi rõõmustada? Minul niisuguse kiituse järele himu ei olnud, tõtt öelda, mulle jäi isegi arusaamatuks, miks nemad sellest headmeelt tunnevad? Äga siis muidugi mõtled taas, et viga on sinus endas, et oled ebanormaalne ja kui sellega lepid, j ä ä d k i. Ega see minuga ainult nii ole. Riina esimene kiri kodumaalt oli selge ahastus ja pettumus. Tal oli kahju oma vanemaist ja kogu siinsest seltskonnast — oleks tahJnud nendega harjuda, aga nad olid võõrad — nende heatahtlikkude püüust hoolimata. — Ah-jah, Rii^ na kirjutas tookord veel, et nende kamba „sibirjakke" tuleb palju tagasi, poisid pidid > aina 1 õnnastel rongidel vastas käima ja siis tunnevad end koos pisut paremini, lobisevad ja,kepsutavad napu lapsed — ja ometi on nad päris.täismehed. Mis ma sellega mõtlen ja öelda tahan, et vangipõlve see veel ei lõpetanud, et oüssimehed sind pas-simast ära võeti, et kas või kodu-maalegi lasti... Meil oli midagi ära rikutud selle ,vene vägivalla ja toorusega meie hambad olid välja löödud või skorbuudiga välja kukkunud —^ ma mõtlen seda muidugi vaimses mõttes. Hambad meie eas enam uued ei kasva! .Võib olla saame proteesid, võib olla ei — noh, arvan, et saate aru!" " Ta lõoetas, aga mõtles edasi: Jaak kirjutas mulle 1956. aastal, kui tal veel sada päeva istuda oli jäänud: ,„Ma ei taha mõelda teie elu raskustest, aga nad trügivad mu teadvusse igast kõige õrnemast-ki vihjest. Tuhanded siinsed ukrainlased ja venelased on juba ammu selle kasvatuse saanud, mida praegu ' Eestis hoolega antakse. Oma puhketundidel istuvad nad koos naiste-lastega oma elukoha esistel või mademetel... nad ei lähe Jalutama tundrasse, nad ei kõ^ nele oma istumise juures midagi vaimukat ega vaidle üldse, löövad kaarte ja tõmbavad lõõtsa —.ei mõtle oma minevikust ega kodust, — seda pole neil olemaski. Aga meie^ unistasime siin koos olles mitte ainult koqust, vaid kor dumaast, oma lapsepõlvest ja kõigest ilusast... Käs võib juhtuda, et nad meist samuti balälaika-iiva-nid teevad? Nii Jaak, —väga toje, et nad ikka Riinaga abiellusid... ^Millest sa Mari, unistad?" küsis Esta, sest viimase sõnavõtu peale oli tekkinud veider vaikus. Aga Esta ei jätnud sellega, vaid lisas küsimuse: . „Miks sa mehele ei ole läinud? Vorkuta poisid, on 'tänapäevani veel vihased>,et sa nende kosjasid vastu ei võtnud." „Sa Esta liialdad," kostis Mari, tõstis peopesad üles ning laulisr tasasel häälel: ,;Üksindsa siin kõnnin ma — pole ühtegi õit minu aias! Armastust ja unistust/ ei leidu minu jaoks maailmas laias..." Laulu katkestas tugeva mehehäälega öeldud: „Tere, lugupeetud daamid!. Mida preili Mari teile laulab, et nii vaikselt kuulate?" See oli Ants. Simpson. Kohvikus algas orkestritund ja Simpson oH selles „salongiansamblis" tshelüs-tiks. „Laulsin Margareeta aariat „Fi-garo pulmast",," lõõpis Mari naerdes. „Tere, tere härra ^impson!'^ „Mina vaatan, et kohvik on täna vOrkutaanlasi täis — all mehed, siin naised. Mis see on, mõni tähtpäev või? küsis Ants, „Ei ole tähtpäev," ütles Helin. «Tähtpäev on jõululaupäev,' siis kogunevad kõik vanad vangid Tor-i nide väljakul." „Mina olen igal aastal käinudj", seletas Mari, „aga ikka oleme Kit-sehabemega kahekesi..." „Aga teie, härra Simpson," ütles Helia, ,,mängige nüüd, kui alustate, esimene lugu vorkuta naistele ja teine põhja meestele! Eks ole?" Simpson lubas teha, mis suudab ja asus orkestri poodiumile. Lembi märkis:„Härra Antisust on asja saanud! Ja üldse on Vorkuta mehed oma veidrustest lahti —- välispidi päris normaalsed." „Just, just, aga seespidiselt — kui ligemalt vaatad — suuremal ^aol oma alamuskompleksid . . . Haridus jäi omal ajal pooleli, see mis juurde saadi | pole praegustes oludes kasutuskõlbulik... Raha teenida mõned oskavad, aga rahu südames vist kellelgi päriselt pole . . . " arutles Mari. „Rahu pole neil rinnas ka mitte, aurahu ma mõtlen nendesugustele ei anta, olgu kas või rahabiliteeri-t u . . . " ironiseeris Helin. Miski tõukas kogu naistešelts-konna jutu välismaalaste ja eesti pa^lastele. Paljudel oli piiri taga sõpru ja sugulasi, mõnedel mba kirjavahetuski.. Just kirjavahetusest esimene arusaamatus tekkiski: Õige mitmel oli jäänud mulje, et „seal-sed" ei armasta eriti siit kirju saada Esta ütles: „tJks minu lang ~ noh ta õn vennanaise õde, kirjutas lausa, et ärgu siit kirjutatagu nii tihti ja ärgu saadetagu neid punaseid raamatuid! Noh — saatsime talle siit „Kalevipoja" . . . Et kaasmaalased pidavad neid seal kommunistideks, kes siinsete kodumaa I eestlastega suhtlevad..." „ M i n u l ajasid ka^hinge täis oma Ameerika Häälega: siinsed ohvitserid" segavad niikuinii, suure vaevaga kuula ja mis sa kuuled? Et meie olevat nagu kõik marksistid või leninistid ja üldse nagu vaenlase, nende vaenlase sulased! Pole siin nagu vanu vange, ka küüditatuid mitte, puha kõik koUaboran-did, kes aitavad Venemaad üles ehitada... Ma lihtsalt enam ei kuula!" kõneles Mae ärevalt. „Halvasti teed!" ütles kari. „Al-les me arutasime, et meil oii siin oma kodumaal pärast Siberi.kooli raske orienteeruda — aga mida sa nende käest nõuad? Nad on ju sama kaugel, veel kaugemalgi — mida nad siinseist asjust teavad?" Helin andis Marile tuge: . „Peale seJle on neil sõnavabadus ja igaüks võib turule tulla millega tahab. Ja siis on neil veel pa-gulas- psüühika -— nad peavad ju oma äraolekut millegiga õigustama ja näitama, et nemad tegid õigesti, meie valesti.. „Nagu oleks saantid Eestimaa täiesti tühjaks kolida? Kaberneeme küla olevat küll läinud viimase meheni, aga terve Eesti? See on ju lollus!" hüüdis Mae. ;,Ja veel" ütles Mari. „Nad saavad mõne eesti või vene lehe ja loevad, eks ole, et komnoored ehitasid Komi vabariigis hiigla vägeva Vorkuta tööstuslinna üles. Aga teie kirjutate siit, et olite Vorkutas kümme aastat... Nii pole midagi imestada, et olemegi komnoored ja nüüd, kui iga täis — kommunistid . . , " • (Järgnebi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-23-06
