1979-12-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljrploval 13. cktsenibril 1^79 -- ^"hir-day, December 13, Nr. 83
Läinud pühaipäeva ohtvl toimus
Peetri i k i r t o s jõüluikontsert, millest
.kirikutäis vaiinmiliiku muusika
sõpru osa võtsid. Kontserdil
olid kaastegevad kogudiuse segakoor
Gamtaite Domino C. Kipperi
juhatuM, Noortekoor «Lootus"
Rošemarie Lindau južiaitusel, kes
juhatas kia ,,Musica Viva" orkestrit,
lisaks solistid ja Inga Korjus
orelil.
^Ir/areiiide- näivas y. ^ y m
Kontserdi esimesel poolel esitat
i ' Lembit' Avessoni jõuluikantaat
„ü,ks roosike", mille lüiieksas osas
olid kaastegevad ikoor, siis orkester,
koo(r, retsitaitiiv, mille sdiistas
feoor ja edasi viis solist. Koor
laulis teemiameiloodiat „üllss roo-sike
on tõusnoid" ja siis jäüle kordamööda
retsitatiiv j a aiaria kuoi
kantaat lõppes vaimustava juubel-dusega
„Gloria im escelsis Deo".
Kantaadile anti stereofooniline
efekt kooride paigutus^, Canta^
te Domino OÜ f õdul G. Kipperi
juhart;usel ja NoortJökoor Lootus
ning oiikester adl altariruumis R.
-Lincta juihatusel. Selles efeifctiiku-sas
sad eriti helisevalks Avessoni
helitöö mieloodilisus j a muusilka-line
üu, mis on jälginud vaimuüäiku
muusid hingesügavaid traditsioone.
Teatavasti on helitöö pü-dendatud
Noortekoor „LoatUB©-
le", kes eona noorte häältega selle
tänumeeli esitas, kuna juhatajana
täitis R. Lindau oskuse j a kindlusega
antud ülesannet.
Oantate Domino esitas veel neli
jõuluteemalist laulu, M. Miido
„Jõuluööl", H. Tobias-Duesbergi
„Jõuiuöör*, J. Aaviku ,,Jõulu-unelm"
ja C. Kipperi „Gloria".
Järgnevas meditatsioonis praost
O. Puhm käsitles muusika ja laulude
tähendust, millega valmistai-takse
jõuludeks. Eesti rahvas on
, aJati laulu armast^ud, eriti ras-
1 küsis odles. On ilusaid laule,mis
meid ühendavad. Ta ütles, et Issand
õnnistagu.' lauljaid, kelle
laul tuletas meelde inglikoodde
laulu. Alati, ilm! midagi head teeme,
siis on inglid meiega j a tim-neme
end paremini, isüda ja suu
' on harmoonias taevaga.
Kontserdi lõpupalaiks oli katkend
G.F. Händeli oratoorumiist
„Judas Maccabeus". See hõiskav
Vaimustusküllane helitöö vormus
Elna. Libe ja Olaf Härmi duetis,
Lindau õdede tertsetis ja kooride
ning oreli ühises lõpuosas tõeli-
: seks vaimustuispurskeks, mis alati
on haaranud ja andis ka seekord
'kuulajaile elamuse, millele
võib jõulupühade hooaeg oma
jõuluevangeeliumiga ehitada tõe^
lisfe usutunnetuslifcu -jõiJLlutunde.
Möödunud laupäeval avad T.E.
Baptisti kirikiL nooirceimiimis Pe-j
ter Kaupsi 1979. aastal loodud ak-1
varellide näitus. Kogu väljapanek
hõlmas 30 ikoTraükult raamitud
tööd.
P. Kaups on oma eelmislel näitustel
kasutanud kahte meediat,
nü õlimaali kui 'ka akvarelli. K a hel
viimasel suvel on ta võtnud
osa kahest isuveikursuseist Maine'is
ja ilonselt ^saadud, oskused on ta
kallutanud akvarelli poole. ^ Eriti
uiudne on ta tänastes töödes sulavas,
puhtas akvareUilaadis töötamine.
See uudsus on andnud mõningat
miundatust vabamaks
viär^'ikäsitilusel?s ja meeleolukuseks
maastike nägemisel, mille
parim n^ide oli ,jiPumane miaja
Oma teemastiku on ta saanud
siuunes osas Aitlandiääisest loodusest,
kuid k a Kanada teiselt, lää-nerannikult
j a Ontario (maastikest.
Üheks ci^lfcs on mõnetise
nostalgilise varjundiga vaated
Tallinnale, n i i loojale enesele, kui
ka seHist laadi tööde hindajaüe.
Möödimud laupäeva pealelõunal
oli ika lühem avatseremoonia, kus
kõneles dr. Evald Mänd. Juba
avapäeval oli 18 tööd si^iüüdud.
PARI
TELLIMISE KUPONG?
Aadress
^©©frl kirikus
Pühapäeval, 2. dets. toimus
Peetri kirikus Musica Divina Sin-gers
ja Musica Viva kammerorkestri
ühine kontsert Lembit Avessoni
juhatusel. Euigi samaaegselt
oli mitu teist eesti üritust, leidus
vaimulikul muusikal rohkesti sõpru,
kes suure huviga elasid kaasa
koori ja oi^kestri esinemisele, mis
tavakohaselt oli kõrgetasemeline.
Kavas oli F . J . Haydni„Missa
St loamiis de Deo"j F. Geminiani
„Concerto grosso „La FoUia" ja
A. Vivaldi mitmeosaline ,,Gloria".
Viimases olid koorisolistideks Lois
Bradley, Jean Mautner, Margaret
Smith ja Irene Loosberg. Orelil
oli kaastegev Robert Bastendorff.
Kooris laulavad mitu eestlast ja
selletõtu ongi huvi selle kui oma
koori vastu alati olnud elav. Koor
ja orkeser on korduvalt tutvustanud
kuulajaile vaimuliku muusika
suurteoseid/ mida tavaliselt pole
orkestrite kavas.. Sellise tutvustamisega
on Lembit Avesson teinud
tohutultsuure töö i eestlastele vaimuliku
muusika omasöks tegemisel.
Põikpead: 1. Eesti lastekirjanik,
4. Muusikapala, 7. Korter ingl.k.
lüh., 10. Aranab valguist, 11. Yana
Testamendi prohvet, 12. õhtupuna,
13. Kahemastiline purjekaSj 16. Sõna
lastemängus, 17. Looma kehaosa,
18. Eesti naiskirjaniku eesnimi,
19. Juhtub muinasjuttudes, 20.
Jõulupuu „lehed", 23. Kuiv rohumaa,
25. Noot, 26. Kaunistus, 27.
Elav^ kärmas, 29. Planeet, 31. Natuke,
33. Mõõtühik elektris, 34.
Halb omadus, 35. Mäng,- 36. Maja
juures, 37. Kalapüügivahend, 40.
Endine eesti ajakbi, 42. Veesõiduk,
43. Omab, 44. Kolmikkonso-nant,
45. Valitseja tütel, 46. Naisenimi..,
Püstread: 1. Eesti maalikunst
nik, 2. Sõnad jõuluevangeeliumis,
3. Mitte võõraste, 5. Jõuallikas»
6. S i k - . . . , 7. Vorm sõnast algama,
8. On lahutamatud jõuludest,
9. Temas, 13. A in Kalmuse teos,
14. Igatsus, 15. Endisaegne tants,
19. Alati muutlik, 21. Ehteasi, 22.
Endine eesti ajakiri, 24. Unenägu,
30. Kõrgem seisus minevikus, 32.
Vanadus, 33. Soome kürjastus, 36.
Koha määrsõna, 38. Riie, 39. Vankri
osa, 41. Aedvili.
Pahm saate JSiatakiagMaVABA EESTLANE 1'aasftato I Vz aastote
/•3 kuuks ^ . •••
Lisan $
1^ n s M . j a
Hinnad lk. 3
RISTSÕNA NE. 1013 LAHENDUS
Põikread: 1. Virkus, 6. Pappel,
10. Rahel, 11. Ogalik, 12. Villem,
13. Nutikas, 14. Anum, 16. Stan^
18. Sõna, 19. Ulualune, 22. Mesi,
24. Lusikas, 25. Haavatu, 27. Taat,
29. Mart Saar, 32. Loks, 35. Erie,
36. Koha, 37. Havanna, 39; Saabas,
40. Tirana, 41. Tirin, 42. Klaver,
43. Setter.
Püstread: L Voolas, 2. Raatus, 3.
Urin, 4. • Sakutama, 5. Teritus, 7.
Apis, 8. Palitu, 9. Lumine, 12. Varu,
15. Mõniste, 16. Slovakk, 17.
Anita, 20. Liha, 21. Tuhar, 23. Esta,
26. Atlantis, 29. Araabia, 29. Metsik,
30. Ridala, 31. Ahas, 33. Sonaat,
34. Talaar, 37. Hale, 38. Aine.
englisekeelfie kdkceirciainat
Hilja Treumuth ga Viivi Piirisild
retsepti Hind $8.80 + $1^0 saatekulu, kokku $10^
Tellimisi võtab vastu „¥aba Eestlase^^ talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Ängelesist.
Piduülikondade •remtimiine
Ülikonnad ja püksid
tellimisel
437 DÄNFORTH AVE. •
Tel. 463-8104
li '
eluaegne investeering S
Ssanr valik tunduva
Minnaalandusega.
Ka rentimine.
j^aadavai kõik mansiks^
instrumendid.
|iiin§iii'iooiririirif
HOUSE OF MUSIC LTD.
553 Queen St. West, Toronto
M5V2B6 ® Tel. 3634966
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud müiigil Vaba Eestlase talituses
Jüri Uluotsa ^Eestlaste lepingud võõrastega XIII
sajandil" 2J:0
• Oku Maasing.„Udu Toonela jõelt": 5,25
„ „ «Piiridele Pyydes" 4.20
„poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles 6.30
Kalju Lepik — Death has a Child's Eyes 4.30
Salasoo ja Salo — Välis-Eesti perioodika 2.70
V. Salo - - Riik ja kirikud 2.70
Anführung zu der Etnischen Sprach (Esimemie katse
eesti keele grammatika ja sõnaijaamatioi koostamiseks
H. Stahli sulest aastall637) ________________ 2.70
Reedik Willem Wümanni ,,Valmid" ________ ___ 2.70
H. Salu — Eesti vanem kirjandus -._-_--_____—___ 2.70
Blaise Pascal — Mõtted j_ 2.10
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsoginnale 2.10
Arno Vihalemma —Kunstnik eesti, kirjanduses 2.10
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas _ - _ _. _ 640
wtitK%nt»t*iaxinte.ycsttr.v»-
^ '•^ /ö,
^
^ /««b.
^iEt,
Miilits taipas. Ta võttis öma
]i)ortfellist paberilipaka, kus -oli
number 36 ja hakkas otsima raha
tagasi andmiseks, ulatades koheselt
ühe rublalise.
Lindsten tõrjus kätt püsti tõstes
ja pead raputades. Ta näitas oma
sõimega miilitsa portfellile ja
noogu'tas selle peale.
Miilits heitis kiire pilgu oma
ümber, lükkas rahad'portfelli ja
noogutas tänulikult.
Sõbrad hakkasid otsima suurte
numbritega märgitud müügikohtadest
nende oma. Vuotilainen pidi
jälle aina unetlema, kui Lindsten
tõstis oma 'kohvri leitud müügi-lauale:
— See võttis päris loomulikult
kingituse vastu, i
— Muidugi. Katsu nüüd kord juba,
uskuma hakaitaj et siin võtab
igaüks kingitusi ehk õigemini altkäemaksu
vastu. See süsteem ei
saaks muidu püsida. Midagi ei liigu,
kui seda ei tule aidata liikuma
panna, üks liikuma panekuks kaasaaitaja
on sobiv kingitus, teme
on selle süsteemi Blaat, valgusta
Lindsten oma sõpra.
— Mis süsteem see on?
— Teenindus teeninduse vastu.
Mina teen sinule teeninduse, seda
teed sina minule. Teenindused võivad
olla mis alal tahes. Hangitakse
teisele mingit kaupa, mida see
muidu ei saa osta. See jälle aitab
sinu lapse ülikooli ja nii edasi.
Lindsten oli võtnud kohvri lahti.
Mõned möödujad ostjad olid peatunud
ja jäänud kohe imetlema.
Lindsten tõmbas kohvrist Vuotilai-se
violetse naise paruka omale pähe,
võttis ühe sääriku ühte kätte
ja rinnahoidjad teise ja hakl^as
puhtas soome keeles oksjonipidajana
hüüdma:
— Matjuskale uued moed, Igorile
närimiskummi!
Edu oli ettekujutamatu. Nähtus
muutis Vuotilaise tummaks ja pani
ta .peaaegu värisema. Mõne sekundiga
kogunes müügilaua ümber
inunmüür, kellest igaüks katsus
lähemale tungida. Püüdlikud käed
olid suunatud kohvris olevate kaupade
poole ja mölin oli suur.
— Võta välja arvuti ja arvesta
minu poolt antud arvude kohaselt
kursivahesid, käsutas Lindsten:
Vuotilaisel ei jäänud muud üle
kui käsku täita. Hu-mutundest hoolimata
ta ei saanud jätta rnietle-mata
Lindsteni ärimehe võimeid.
Kuigi Lindsten ei mõistnud vene
keelt rohkem kui arvsõnad, ja neile
lisaks mõned „njet" ja ,,da'-, ei
näinud tal äritsemisel olevat vä-hemaidki
raskusi. Vuotilaise arvutit
polnud sugugi vaja tarvitada.
— Pane sinna ainult arvusid. See
on puhas reklaam ja rekvisiit, sest
varsti müüme sellegi masina, seletas
Lindsten. Vuotilainen vajutas
hu-must jäigistatuna masina nuppe,
aga heitis sama pilgu ka kaubitsemisele
ja ümber olevale tegevusele.
• Parajasti oli müügil üks säärik.
— üks säärik! See saatan müüb
neidki ükshaaval, tõdes Vuotilai-nen
enesele. Lindsten ulatas just
sääriku noorele mehele, kelle pihus
oli maksuks 50 rubla. Samas
te^i omale läbi inunmüüri teed kohale
jõudnud turumiilits. See pea^
lehvitades, tõmbas omale vastu
rinda kui häbelikule naisele, keerutas
keha ja heitis riietuseseme
miiltsale, kellel oma kogukusele
vaatamata olid kiired liigutused.
Ametivõimude esindaja sai rmna-hoidja
kinni juba poolelt teelt.
Lindsten tõmbas välja sama õhukesed
naiste püksid, lehvitas neidki
nähtavalt ja heitis miilitsale.
Ametimehe arusaamine oli sama
kiire kui käsi ja mees kadus silmapilguga
nähtavusest.
, Kaubitsemine jätkus teise säärikuga.
Seda katsus osta esunese
omanud noormees, aga vahele tuli
hästi rüetatud naine. Kummagi
ostjakandidaadi tülitsemine oli
pikk ja valjuhääleline. Hetke pä^
rast lahkus naine säärikuga kaenlas
ja 65 rubla vaesemana. Noor
mees teise säärikuga tungis läbi
inimmüüri talle järele.
— Läksid omavahel äri tegema,
tõdes Lmdsten kuivalt.
Samas kuuldus kustki kõrvalt,
kuid mitte kaugelt kolm teravat
vilet. Inungrupi välisserval oli
märgata tugevat liilm.mist ja kuuldus
hüiideid.
. — Nüüd minema! karjus Lmdsten,
lõi kohvri kinni ja haaras
Vuotilaisel varrukast. Mehed hakkasid
murdma teed läbi tiheda ostuhuviliste
hulga. Vuotilainen kuus
jämedalt ja suure häälega, surus
küünarnukkidega tee lahti ja Lindsten
järgnes talle oma kohvriga
päravees. ,
Viled, hüüded ja selged käsklused
ägenesid inimjõugu teisel poolel.
Samas müüjad pääsesid tihe-tus
kui kohale naelutatud ja jäi'da, üha keskounkti poole tunglew
suu lahti vaatama. Välgukiirusel va rahvamassi ääreservale ja hak-haaras
Lindsten kohvrist õhkõhu- kasid jöokcma. Nad jõudsid juba
kesed riiBahoidjad, neid nähtavalt turu nurgale, km kimedad viled
jälle ägenesid. Oma selja taha pugu
heitnud Vuotilainen nägi kolme
miilitsat just inimjõugust läbi
pääsenud olevat ja neile järele
jooksvat.
Meelekohad tuikasid ja südamed
tagusid, kui sõbrad higistavate
selgadega pöördusid- ijurga taha.
Polnud kahlustki selles, et tagaajajad
olid nende kannul. Mõne
sekundi, pärast jõudsid needki
ümber nurga.
Seljataha vilksatanud Lindsten
märkas ^mas lähenevat taksot.
Ta jooksis otse takso ette, nii et
sõitja oli sunnitud peatuma. .
— Sisse! ta karjus Vuotilaisele.
Seda poleks siiski vaja olnud käs-kidagi,
sest ta o l i juba eesukse
lahti tõmmanud ja seadis end istmele.
Lindsten sisenes samas
kohvriga tagauksest.
Taksojuht põrnitses esiteks auto
vallutajaid tummalt aga hakkas
siis kisama. Lindsten kiskus |;as-kust
viierublalise, surus selle üle
seljatoe taksojuhi viivitavasse pihku
ja käsutas: „Europeiskajasse!"
Karjumine ja viivitapaine aga jätkus.
Lindsten tõi välja veel kümnerublalise,
surus selle mehele
pihku ja kordas oma käsku :
— ,,Europeiskaja!" Davai!
. Mehe jutuveski ehmus lukku. Ta
heitis pilgu rahadele ja ,,Lada"
hüppas tormakalt liikuma just siis,
kui tagaaknast välja, vaaxlanud
Vuotilainen nägi esimese miilit-saist
jõudvat ümber nurga. Hele
vile lõikas jälle õhku ja taksojuht
aeglustas liikumist. — Davai! „Eu-ropeiskaja!"
karjus Lindsten ja
lükkas uue viierublase taksojuhi
näo vastu. Kiuiis suurenes hetkega
ja auto keeras ümber nurga.
Sõit toimus suure kiniisega ja
mõne nurga juures pidid jalakäijad
tänama oma õnne. Soomlased
istusid paari ploki ulatuses vaiki-vaina,
enne kui Lindsten märkas
võtta kuklasse libisenud paruka
oma peast ja sai suu lahti:
— Turu lahtioleku ajad on lühikesed
neil Vassilidel, aga müügi
kiirus kompenseeris. Mõtle ainult,
missugune äri oleks selline yäike
riidekauplus Nevski Prospektil!
Selline päris väike intiunpood
müüks rohkem läbi, kui kogu Soome
tekstiiltööstus jõuaks kududa,
heelgeldada ja õmmelda. Ja missugused
hmnad! Kui saaksin naabriga
sellise kokkuleppe teha, et
võiks avada niisuguse poe ja müüa
kaupa vabade hindadega ja osta
rubladega õli, mille eest maksak-sin
päris vabatahtlikult topelthinda,
siis see oleks küll kõikide ae-gad
rahvusvaheline tipptrustkom-panii.
Lindsten oli saanud oma endise
meelerahu tagasi. Ta ei saanud
jätta oma lennukaid mõttearen-guid
väljendamata:
— Igaüks võidaks! Kunded saaksid
just seda mida soovivad ja mida
muidu ei saa. Kaubast nad ei
maksaks rohkem kui ise soovivad.
Nõukogude riik saaks oma õlist
kahekor^ise tulu. Soome tekstiil-tööstusel
oleks piiramatud ekspor-divõimalused
suurepäraste hindadega.
Ja õlikriiside maailmas
saaks Soome oma rahvamajanduse
kasuks õli poole hinnaga. Keegi
ei kaotaks, kõik osalised vaid võidaksid.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 13, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-12-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791213 |
Description
| Title | 1979-12-13-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljrploval 13. cktsenibril 1^79 -- ^"hir-day, December 13, Nr. 83 Läinud pühaipäeva ohtvl toimus Peetri i k i r t o s jõüluikontsert, millest .kirikutäis vaiinmiliiku muusika sõpru osa võtsid. Kontserdil olid kaastegevad kogudiuse segakoor Gamtaite Domino C. Kipperi juhatuM, Noortekoor «Lootus" Rošemarie Lindau južiaitusel, kes juhatas kia ,,Musica Viva" orkestrit, lisaks solistid ja Inga Korjus orelil. ^Ir/areiiide- näivas y. ^ y m Kontserdi esimesel poolel esitat i ' Lembit' Avessoni jõuluikantaat „ü,ks roosike", mille lüiieksas osas olid kaastegevad ikoor, siis orkester, koo(r, retsitaitiiv, mille sdiistas feoor ja edasi viis solist. Koor laulis teemiameiloodiat „üllss roo-sike on tõusnoid" ja siis jäüle kordamööda retsitatiiv j a aiaria kuoi kantaat lõppes vaimustava juubel-dusega „Gloria im escelsis Deo". Kantaadile anti stereofooniline efekt kooride paigutus^, Canta^ te Domino OÜ f õdul G. Kipperi juhart;usel ja NoortJökoor Lootus ning oiikester adl altariruumis R. -Lincta juihatusel. Selles efeifctiiku-sas sad eriti helisevalks Avessoni helitöö mieloodilisus j a muusilka-line üu, mis on jälginud vaimuüäiku muusid hingesügavaid traditsioone. Teatavasti on helitöö pü-dendatud Noortekoor „LoatUB©- le", kes eona noorte häältega selle tänumeeli esitas, kuna juhatajana täitis R. Lindau oskuse j a kindlusega antud ülesannet. Oantate Domino esitas veel neli jõuluteemalist laulu, M. Miido „Jõuluööl", H. Tobias-Duesbergi „Jõuiuöör*, J. Aaviku ,,Jõulu-unelm" ja C. Kipperi „Gloria". Järgnevas meditatsioonis praost O. Puhm käsitles muusika ja laulude tähendust, millega valmistai-takse jõuludeks. Eesti rahvas on , aJati laulu armast^ud, eriti ras- 1 küsis odles. On ilusaid laule,mis meid ühendavad. Ta ütles, et Issand õnnistagu.' lauljaid, kelle laul tuletas meelde inglikoodde laulu. Alati, ilm! midagi head teeme, siis on inglid meiega j a tim-neme end paremini, isüda ja suu ' on harmoonias taevaga. Kontserdi lõpupalaiks oli katkend G.F. Händeli oratoorumiist „Judas Maccabeus". See hõiskav Vaimustusküllane helitöö vormus Elna. Libe ja Olaf Härmi duetis, Lindau õdede tertsetis ja kooride ning oreli ühises lõpuosas tõeli- : seks vaimustuispurskeks, mis alati on haaranud ja andis ka seekord 'kuulajaile elamuse, millele võib jõulupühade hooaeg oma jõuluevangeeliumiga ehitada tõe^ lisfe usutunnetuslifcu -jõiJLlutunde. Möödunud laupäeval avad T.E. Baptisti kirikiL nooirceimiimis Pe-j ter Kaupsi 1979. aastal loodud ak-1 varellide näitus. Kogu väljapanek hõlmas 30 ikoTraükult raamitud tööd. P. Kaups on oma eelmislel näitustel kasutanud kahte meediat, nü õlimaali kui 'ka akvarelli. K a hel viimasel suvel on ta võtnud osa kahest isuveikursuseist Maine'is ja ilonselt ^saadud, oskused on ta kallutanud akvarelli poole. ^ Eriti uiudne on ta tänastes töödes sulavas, puhtas akvareUilaadis töötamine. See uudsus on andnud mõningat miundatust vabamaks viär^'ikäsitilusel?s ja meeleolukuseks maastike nägemisel, mille parim n^ide oli ,jiPumane miaja Oma teemastiku on ta saanud siuunes osas Aitlandiääisest loodusest, kuid k a Kanada teiselt, lää-nerannikult j a Ontario (maastikest. Üheks ci^lfcs on mõnetise nostalgilise varjundiga vaated Tallinnale, n i i loojale enesele, kui ka seHist laadi tööde hindajaüe. Möödimud laupäeva pealelõunal oli ika lühem avatseremoonia, kus kõneles dr. Evald Mänd. Juba avapäeval oli 18 tööd si^iüüdud. PARI TELLIMISE KUPONG? Aadress ^©©frl kirikus Pühapäeval, 2. dets. toimus Peetri kirikus Musica Divina Sin-gers ja Musica Viva kammerorkestri ühine kontsert Lembit Avessoni juhatusel. Euigi samaaegselt oli mitu teist eesti üritust, leidus vaimulikul muusikal rohkesti sõpru, kes suure huviga elasid kaasa koori ja oi^kestri esinemisele, mis tavakohaselt oli kõrgetasemeline. Kavas oli F . J . Haydni„Missa St loamiis de Deo"j F. Geminiani „Concerto grosso „La FoUia" ja A. Vivaldi mitmeosaline ,,Gloria". Viimases olid koorisolistideks Lois Bradley, Jean Mautner, Margaret Smith ja Irene Loosberg. Orelil oli kaastegev Robert Bastendorff. Kooris laulavad mitu eestlast ja selletõtu ongi huvi selle kui oma koori vastu alati olnud elav. Koor ja orkeser on korduvalt tutvustanud kuulajaile vaimuliku muusika suurteoseid/ mida tavaliselt pole orkestrite kavas.. Sellise tutvustamisega on Lembit Avesson teinud tohutultsuure töö i eestlastele vaimuliku muusika omasöks tegemisel. Põikpead: 1. Eesti lastekirjanik, 4. Muusikapala, 7. Korter ingl.k. lüh., 10. Aranab valguist, 11. Yana Testamendi prohvet, 12. õhtupuna, 13. Kahemastiline purjekaSj 16. Sõna lastemängus, 17. Looma kehaosa, 18. Eesti naiskirjaniku eesnimi, 19. Juhtub muinasjuttudes, 20. Jõulupuu „lehed", 23. Kuiv rohumaa, 25. Noot, 26. Kaunistus, 27. Elav^ kärmas, 29. Planeet, 31. Natuke, 33. Mõõtühik elektris, 34. Halb omadus, 35. Mäng,- 36. Maja juures, 37. Kalapüügivahend, 40. Endine eesti ajakbi, 42. Veesõiduk, 43. Omab, 44. Kolmikkonso-nant, 45. Valitseja tütel, 46. Naisenimi.., Püstread: 1. Eesti maalikunst nik, 2. Sõnad jõuluevangeeliumis, 3. Mitte võõraste, 5. Jõuallikas» 6. S i k - . . . , 7. Vorm sõnast algama, 8. On lahutamatud jõuludest, 9. Temas, 13. A in Kalmuse teos, 14. Igatsus, 15. Endisaegne tants, 19. Alati muutlik, 21. Ehteasi, 22. Endine eesti ajakiri, 24. Unenägu, 30. Kõrgem seisus minevikus, 32. Vanadus, 33. Soome kürjastus, 36. Koha määrsõna, 38. Riie, 39. Vankri osa, 41. Aedvili. Pahm saate JSiatakiagMaVABA EESTLANE 1'aasftato I Vz aastote /•3 kuuks ^ . ••• Lisan $ 1^ n s M . j a Hinnad lk. 3 RISTSÕNA NE. 1013 LAHENDUS Põikread: 1. Virkus, 6. Pappel, 10. Rahel, 11. Ogalik, 12. Villem, 13. Nutikas, 14. Anum, 16. Stan^ 18. Sõna, 19. Ulualune, 22. Mesi, 24. Lusikas, 25. Haavatu, 27. Taat, 29. Mart Saar, 32. Loks, 35. Erie, 36. Koha, 37. Havanna, 39; Saabas, 40. Tirana, 41. Tirin, 42. Klaver, 43. Setter. Püstread: L Voolas, 2. Raatus, 3. Urin, 4. • Sakutama, 5. Teritus, 7. Apis, 8. Palitu, 9. Lumine, 12. Varu, 15. Mõniste, 16. Slovakk, 17. Anita, 20. Liha, 21. Tuhar, 23. Esta, 26. Atlantis, 29. Araabia, 29. Metsik, 30. Ridala, 31. Ahas, 33. Sonaat, 34. Talaar, 37. Hale, 38. Aine. englisekeelfie kdkceirciainat Hilja Treumuth ga Viivi Piirisild retsepti Hind $8.80 + $1^0 saatekulu, kokku $10^ Tellimisi võtab vastu „¥aba Eestlase^^ talitus. Raamatud saadetakse välja Los Ängelesist. Piduülikondade •remtimiine Ülikonnad ja püksid tellimisel 437 DÄNFORTH AVE. • Tel. 463-8104 li ' eluaegne investeering S Ssanr valik tunduva Minnaalandusega. Ka rentimine. j^aadavai kõik mansiks^ instrumendid. |iiin§iii'iooiririirif HOUSE OF MUSIC LTD. 553 Queen St. West, Toronto M5V2B6 ® Tel. 3634966 MAARJAMAA kirjastusel ilmunud raamatud müiigil Vaba Eestlase talituses Jüri Uluotsa ^Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil" 2J:0 • Oku Maasing.„Udu Toonela jõelt": 5,25 „ „ «Piiridele Pyydes" 4.20 „poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles 6.30 Kalju Lepik — Death has a Child's Eyes 4.30 Salasoo ja Salo — Välis-Eesti perioodika 2.70 V. Salo - - Riik ja kirikud 2.70 Anführung zu der Etnischen Sprach (Esimemie katse eesti keele grammatika ja sõnaijaamatioi koostamiseks H. Stahli sulest aastall637) ________________ 2.70 Reedik Willem Wümanni ,,Valmid" ________ ___ 2.70 H. Salu — Eesti vanem kirjandus -._-_--_____—___ 2.70 Blaise Pascal — Mõtted j_ 2.10 Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsoginnale 2.10 Arno Vihalemma —Kunstnik eesti, kirjanduses 2.10 Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas _ - _ _. _ 640 wtitK%nt»t*iaxinte.ycsttr.v»- ^ '•^ /ö, ^ ^ /««b. ^iEt, Miilits taipas. Ta võttis öma ]i)ortfellist paberilipaka, kus -oli number 36 ja hakkas otsima raha tagasi andmiseks, ulatades koheselt ühe rublalise. Lindsten tõrjus kätt püsti tõstes ja pead raputades. Ta näitas oma sõimega miilitsa portfellile ja noogu'tas selle peale. Miilits heitis kiire pilgu oma ümber, lükkas rahad'portfelli ja noogutas tänulikult. Sõbrad hakkasid otsima suurte numbritega märgitud müügikohtadest nende oma. Vuotilainen pidi jälle aina unetlema, kui Lindsten tõstis oma 'kohvri leitud müügi-lauale: — See võttis päris loomulikult kingituse vastu, i — Muidugi. Katsu nüüd kord juba, uskuma hakaitaj et siin võtab igaüks kingitusi ehk õigemini altkäemaksu vastu. See süsteem ei saaks muidu püsida. Midagi ei liigu, kui seda ei tule aidata liikuma panna, üks liikuma panekuks kaasaaitaja on sobiv kingitus, teme on selle süsteemi Blaat, valgusta Lindsten oma sõpra. — Mis süsteem see on? — Teenindus teeninduse vastu. Mina teen sinule teeninduse, seda teed sina minule. Teenindused võivad olla mis alal tahes. Hangitakse teisele mingit kaupa, mida see muidu ei saa osta. See jälle aitab sinu lapse ülikooli ja nii edasi. Lindsten oli võtnud kohvri lahti. Mõned möödujad ostjad olid peatunud ja jäänud kohe imetlema. Lindsten tõmbas kohvrist Vuotilai-se violetse naise paruka omale pähe, võttis ühe sääriku ühte kätte ja rinnahoidjad teise ja hakl^as puhtas soome keeles oksjonipidajana hüüdma: — Matjuskale uued moed, Igorile närimiskummi! Edu oli ettekujutamatu. Nähtus muutis Vuotilaise tummaks ja pani ta .peaaegu värisema. Mõne sekundiga kogunes müügilaua ümber inunmüür, kellest igaüks katsus lähemale tungida. Püüdlikud käed olid suunatud kohvris olevate kaupade poole ja mölin oli suur. — Võta välja arvuti ja arvesta minu poolt antud arvude kohaselt kursivahesid, käsutas Lindsten: Vuotilaisel ei jäänud muud üle kui käsku täita. Hu-mutundest hoolimata ta ei saanud jätta rnietle-mata Lindsteni ärimehe võimeid. Kuigi Lindsten ei mõistnud vene keelt rohkem kui arvsõnad, ja neile lisaks mõned „njet" ja ,,da'-, ei näinud tal äritsemisel olevat vä-hemaidki raskusi. Vuotilaise arvutit polnud sugugi vaja tarvitada. — Pane sinna ainult arvusid. See on puhas reklaam ja rekvisiit, sest varsti müüme sellegi masina, seletas Lindsten. Vuotilainen vajutas hu-must jäigistatuna masina nuppe, aga heitis sama pilgu ka kaubitsemisele ja ümber olevale tegevusele. • Parajasti oli müügil üks säärik. — üks säärik! See saatan müüb neidki ükshaaval, tõdes Vuotilai-nen enesele. Lindsten ulatas just sääriku noorele mehele, kelle pihus oli maksuks 50 rubla. Samas te^i omale läbi inunmüüri teed kohale jõudnud turumiilits. See pea^ lehvitades, tõmbas omale vastu rinda kui häbelikule naisele, keerutas keha ja heitis riietuseseme miiltsale, kellel oma kogukusele vaatamata olid kiired liigutused. Ametivõimude esindaja sai rmna-hoidja kinni juba poolelt teelt. Lindsten tõmbas välja sama õhukesed naiste püksid, lehvitas neidki nähtavalt ja heitis miilitsale. Ametimehe arusaamine oli sama kiire kui käsi ja mees kadus silmapilguga nähtavusest. , Kaubitsemine jätkus teise säärikuga. Seda katsus osta esunese omanud noormees, aga vahele tuli hästi rüetatud naine. Kummagi ostjakandidaadi tülitsemine oli pikk ja valjuhääleline. Hetke pä^ rast lahkus naine säärikuga kaenlas ja 65 rubla vaesemana. Noor mees teise säärikuga tungis läbi inimmüüri talle järele. — Läksid omavahel äri tegema, tõdes Lmdsten kuivalt. Samas kuuldus kustki kõrvalt, kuid mitte kaugelt kolm teravat vilet. Inungrupi välisserval oli märgata tugevat liilm.mist ja kuuldus hüiideid. . — Nüüd minema! karjus Lmdsten, lõi kohvri kinni ja haaras Vuotilaisel varrukast. Mehed hakkasid murdma teed läbi tiheda ostuhuviliste hulga. Vuotilainen kuus jämedalt ja suure häälega, surus küünarnukkidega tee lahti ja Lindsten järgnes talle oma kohvriga päravees. , Viled, hüüded ja selged käsklused ägenesid inimjõugu teisel poolel. Samas müüjad pääsesid tihe-tus kui kohale naelutatud ja jäi'da, üha keskounkti poole tunglew suu lahti vaatama. Välgukiirusel va rahvamassi ääreservale ja hak-haaras Lindsten kohvrist õhkõhu- kasid jöokcma. Nad jõudsid juba kesed riiBahoidjad, neid nähtavalt turu nurgale, km kimedad viled jälle ägenesid. Oma selja taha pugu heitnud Vuotilainen nägi kolme miilitsat just inimjõugust läbi pääsenud olevat ja neile järele jooksvat. Meelekohad tuikasid ja südamed tagusid, kui sõbrad higistavate selgadega pöördusid- ijurga taha. Polnud kahlustki selles, et tagaajajad olid nende kannul. Mõne sekundi, pärast jõudsid needki ümber nurga. Seljataha vilksatanud Lindsten märkas ^mas lähenevat taksot. Ta jooksis otse takso ette, nii et sõitja oli sunnitud peatuma. . — Sisse! ta karjus Vuotilaisele. Seda poleks siiski vaja olnud käs-kidagi, sest ta o l i juba eesukse lahti tõmmanud ja seadis end istmele. Lindsten sisenes samas kohvriga tagauksest. Taksojuht põrnitses esiteks auto vallutajaid tummalt aga hakkas siis kisama. Lindsten kiskus |;as-kust viierublalise, surus selle üle seljatoe taksojuhi viivitavasse pihku ja käsutas: „Europeiskajasse!" Karjumine ja viivitapaine aga jätkus. Lindsten tõi välja veel kümnerublalise, surus selle mehele pihku ja kordas oma käsku : — ,,Europeiskaja!" Davai! . Mehe jutuveski ehmus lukku. Ta heitis pilgu rahadele ja ,,Lada" hüppas tormakalt liikuma just siis, kui tagaaknast välja, vaaxlanud Vuotilainen nägi esimese miilit-saist jõudvat ümber nurga. Hele vile lõikas jälle õhku ja taksojuht aeglustas liikumist. — Davai! „Eu-ropeiskaja!" karjus Lindsten ja lükkas uue viierublase taksojuhi näo vastu. Kiuiis suurenes hetkega ja auto keeras ümber nurga. Sõit toimus suure kiniisega ja mõne nurga juures pidid jalakäijad tänama oma õnne. Soomlased istusid paari ploki ulatuses vaiki-vaina, enne kui Lindsten märkas võtta kuklasse libisenud paruka oma peast ja sai suu lahti: — Turu lahtioleku ajad on lühikesed neil Vassilidel, aga müügi kiirus kompenseeris. Mõtle ainult, missugune äri oleks selline yäike riidekauplus Nevski Prospektil! Selline päris väike intiunpood müüks rohkem läbi, kui kogu Soome tekstiiltööstus jõuaks kududa, heelgeldada ja õmmelda. Ja missugused hmnad! Kui saaksin naabriga sellise kokkuleppe teha, et võiks avada niisuguse poe ja müüa kaupa vabade hindadega ja osta rubladega õli, mille eest maksak-sin päris vabatahtlikult topelthinda, siis see oleks küll kõikide ae-gad rahvusvaheline tipptrustkom-panii. Lindsten oli saanud oma endise meelerahu tagasi. Ta ei saanud jätta oma lennukaid mõttearen-guid väljendamata: — Igaüks võidaks! Kunded saaksid just seda mida soovivad ja mida muidu ei saa. Kaubast nad ei maksaks rohkem kui ise soovivad. Nõukogude riik saaks oma õlist kahekor^ise tulu. Soome tekstiil-tööstusel oleks piiramatud ekspor-divõimalused suurepäraste hindadega. Ja õlikriiside maailmas saaks Soome oma rahvamajanduse kasuks õli poole hinnaga. Keegi ei kaotaks, kõik osalised vaid võidaksid. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-13-06
