Vaba eestlane , April 25, 1978

              mM:: 2S: aprillil i8?8
trias sisri 10. ap-jses
dr, Hjalmar
[atsiooni aegne
juht (Erster
Il sündinud 24.
jumaa]. Pärast
jl saavutas ta
I Saksa ülikooli-jabadussõjalasbe
hulka ja asus
venelaste tule-venelased
väl-nendega
koos
letatud saksa
ItratsiooDi ees-lalitsuse
juhiks
[rektoriks,
lamaale saksa
lisel. Pärast
|äe tegev Aust.-:
valitsusKõuni-av
kommunist-iGrazis
reedel.
Jgile heldekae •
suureanoüi-iile,
kes oma
i&a 16. aprilli
I õnnestoirüse-.
i^e klubi käb­ile,
eestötsas
jägusate käsi-
Ieest. Suur
vabatahtlikele
läbiyiimisel.:
küps0ta<jaile,
abišitajaüe
põite on-veel
J nr. ,37 • ja 52,
kr. 84, roheli-ta
66 j a 67,
itakse välja
|lla 12-2 p.I.
JUHATOS
mAPtlSTl
U •
Ave.
Irad :.
tot. 307
1^4w 1S6 ;
)apäeva] kel]
?70.ke. •
sprillü kell
KOOSOLEK.
Vancouve-lapriHil
keJi
/akool. Kell
KISTUS,
^ts Rootsist,
ö. J . Eein-
>r.
I JAKOBI
rjs
Iteri kjrik.
i'Rd.) • ':
i^avi? ville
1J2. Tel:.:.
2.30 ieari- '
L T E E N I S -
f l R S t LUT-Bond
St.
lähedal). :
Griebling
Taivo Tali,
ilehed
'NJTID " o n
L30 õpetaja ^
leppel.
f •LUTERI
mmm:' •
(nteich v
ja Wilbrodr
äi
Ic; on laup.,
lülehed
S E E E S TI
:oGumig
st. West.
isk, p.: o.:
ja, Ont.
)25-232L
'oweU Ave.
1E5. tel >
itdiüehM,
J Torontos koiraldatl möödimud. la^^
säjSitamiseks, kus eriti esiplaanile kerkis paljude etniliste gruppide kui kolmanda jõuteguri mõju
Kanada imtsuse säilitamiseks. Konverentsi! oli üheks korraldajaks-örganiseerijaks eestlane Pee­ter
lüvilooe ning konverentsist võttis rahvusgrupi esindajaid, peamiselt meie
keskorganisatsioonide juMkohdadest. Kavas oli terve rida
IniteE ja ekspertidelt nagu mitmekultuuriisuse minister Nor^
Robert Weich, Ontario liberaalide partei julit dr. Stuart ämith, endine Kanada mitmekultuurili-suše
minister senaätc^r dr. Stanley Haidasz ja teised. Konverentsil võeti esitatud seisukohtade
kjnnmaelutamiseks vestul terve rida resolutsoone. Konverentsist võtsid osa 500 esindajat ,,42-st et-.
konverents loob suurepärased
eeldused mitmesuguste mõtete
ja ettepanekute esiletoomiseks
ja vajalikuks „dialoogiks".
Juri Shymiko mainis, et Kanadas
niinnaikse väga sagdi Ätsate
küsiimiste ottsusitamisel j a suur­te
probleemide lahendamisel kol-mandasit
jõust mööda. Nii ml-töks
;kui Torontos mõni aog taga­si
{korraldati ih.n. . Task Force'i
koosolek Kanada ühtÄiLse säiiita-misöks,
siis ei 'kuitsutud sellest
osa võtma etniliste gruppide esin­dajaid.
Konverentsil vastuvõetud reso-luitsioonides
anti oma täielik toe­tus
Kanada ühtsuse säilitamise
aktsiocmidele ja stomudele. Kuid
samal ajal nõuti k a „ikolmandate
keelte'•lõpetamist koolides, inim­õiguste
garaniteerimlst k'õigile ka-nädalastele
ning muudatusi hari
dussiüsteeniis, mis näitavad, e
Kanada 'ülesehitajad ei ole ainu­üksi
iniglased j a prantslased, vaid
ka teised rahvusgrupid.
üus^ demokraatliku parteisse
kiiuluv parlamendilüge , Jan
Duksata mainis koiiverentsil, ©t
föderaalvalitsuse j a provintsiva-iitsuse
mitriGokultuurilisuse polii­tika
on pinnapealne j a on kavan­datud.
etniliste .gruppide assimi-leerimisaks.
Jan IMcszta väitis,
et vafiitsuse mitmekultuurilisu-se
poliitika rakendamisel unus-tataliSe
võtmetegur, milttks on
erikeeled peale ametlike Inglise
ja prantsuse keelte.
Kõneleja arvates tuletkste^ha mit»
mesuguseid struktuurilisi muuda-^
tusi, et- Kanada 7 mflj onit. etnilis-tesSe
gruppidesse il^uuluvat ini­mest
tõesti saaksid viljeleda
miknekultuurilisust. Jani Duksztä
tegi etitepaiieku eri keeltes tegut­sevate
laste päevaJkodud.e asuta­miseks
ning eri keelte õpetami­seks,
mis vilks tõelise mitmekul-tuurilise
ühiskonna kujundaimise-
Ontario liberaalide juht
Stuart Šmith kinnitas, et tema
partei annab täieliku .'toetuse pro­vintsi
/ jõupirigutusiteile rassismi
vaistu-võitleimisöks.
Smith titles,' ^ et- siin esinevad,
rassiprobleemid on anisaadä»
vad, kuna Kanada bn võtnud
immigrante vastu kõIgSst maa-ifhiiän^^
Nende probleemide vasitu on või­malik
edukalt võidelda kui nen­dele
vaadatakse säralt ja ava-
"meelselt. -.^
Ontario kansör^tiivide valit­susesse
kuuluv kultuuriminister.
Robert Welch mainis, et mitme
kultuuri programmide kasv ja
areng on olnud parataimätu. M i ­nister,
kinnitas, ©t selline konve­rents
on vajalik .kui meie tahame
säilitada terviMlkku Kana^iat.
Kanada riigisekretär John Ro-berts
oma kõnes mainis^ et
Montreali skautide, gaidide, -hundude jatäiesiduskooH õpEaste ühine rivi Hallimas noorte ke.vad-
19eo-.sissejiiMata§ek§',JÖ Foto: :E.. Sügise
Toronto Eesti Meeskoori 105.
kontsert Toronto tjlikcoli kaunis
Walter HEll'is tõi kbkkii üle ootus­te
rohkesti laulusõpru ehkki paar
samaaegset üritust ja esimene
kaunis kevadine pühapäev omaja­gu
mõju avaldasid. Koor laulis 56-
iükmelises koosseisiis ja sobis häs-ti
kontserdisaali pidulikule poodiu­mile,
jättes väliselt kauni ilme. '
Pärast tavakohast koori motto
iauImM, esitas koos Harry Toi
Juhatusel viis laulu helilooja Tuu-dor
Vettiku loomingust, millega
Itähistati tema 80. sünnipäeva. Üks-toise
järel kõlasid koorilt „PõhJa-.
piirü", „See oli s i i s ^ „Nokturn*S
_i,Kxiu" ja „Mereüa on sinine".
Koor laulis end peagi soojaks ja
esitas meeldiva tundeküllusega
Türnpuu helisevat meeleolurikast
|a poeetilise tämbriga laule. Neist
kolmas ja neljas tulid kordamisele.
Koor esitas viimase lauluna esime­ses
osas R. Toi rahvuslikku tunnet
virgutava Ela, E e s t i ! " , mida koor
suure jõurikkusega väljendas. Sel­lele
oli helilooja kirjutanud klaveri-
Teeme uusi Ja parandame vaim
nii linnas kui ka suvilates
Täidan TULÜMAKSULEHED
teie kodus. Lisasissetulekuta:
a) pensionäridele hinnaalandusega
b) töövõimetuiie tasuta
Helistada tel. 494^3147, k l . 4 -6 pJ.
^ VALLY JOHANSON
saate ning -.Asta •Ballstädi .©li; Ma-:
vferü saatjaks. Laulu lõpul anti ko­halviibivale
endisele koorijuhile dr.
R. Toile röoše ja aplause ning laul
tuU kprdahiisele, v
Teises osas oli tenor Heinz Rii*
väldi esinemine seitsme lauluga,
keda Maveril saatis ta abikaasa
Asta RüvalÖ. Oma heliseva tenori­ga
tõlgitses ta kaasahaaravalt H.
Kandi ,>Kalevipoja kurtmine, R.
Ka!beki„Saja, saja, vihmakene",
millele järgnesid Ä. Karindi „Sind
tervitame kuldapäike", J . ^ Bleive
„Kõju käivad mu mõtted" ja kolm
A. Läte Iaulu,„Primula veris",
AlpilD!" ja ,JCiigeIauI". Väga ta-sakaalustatud
klaverisaade andis
kunstnike musitseerimisele igati
nauditava mulje. H. Riivald andis
lisapaladena R. Toi laulu„Nõel"
ja veidi kergemas ^hanris oleva
meeieolulise laulu „Kügu mu Mi-geke
kaskede alla".
Viimane osa kuulus jälle mees­koorile,
alustades K. Türnpuu lau­luga
„Valvür, kas ju mööda öö?",
millele järgnesid E.Aava „Noorus-aeg",
R. Pätsi „Jaan läeb jaani-tiilele",
K. Türnpuu „Meil aia äär
he tänaval", H. Tootsi, .Salasõna",
N . LaanepõUu humoristliku „Ahju-ke*^
M. Loite „Kodukotuses" olid
koorisolistidekš H. Riivald ja 0.
Härm, Viimases L. Virkhausl i,Aga
ükskord algab aega" oli koorisolis-tikis
R. Pohlak, klaveril saatis Ä.
Ballstadt. Nagu„Ähjuke'*
viimane kordamisele.
T E . Meeskoor on ikka Jäänud
meie tähelepanuväärseks kooriks
kelle osa siinses ühiskonnas on
suur. Tä laululoominguiine tegevus
on lähedane siinsele eestlaste pe­rele,
kes järjekordselt avatud sü
dämetega sellele laulusündmusele
kaasa elasid ja andsid oma rohke
aplausiga seilelei kõrge hinnangu.
Solistidele Ja koorijuhile aga anti
tänutäheks roose ja liMi. •
Kes ütleb, et pärnulased ehk
rahvakeefe pärnakad on pagu-iuses
ära kadunud? Kes väidab,
et pärnumaalased ei hoia kokku?
Kui selliste mõtete ja arvamiste,
väljendajaid leidub, süs tarvitses
nendel ainplt osa. võtta möödu­nud'
reede õhtul Torontos l^rtu
CoUegels toimunud pärnumaaOas-te
ja parikaste kokkutulekust,
kus arvukas ligemale kolmesaja
pealine kokkutulnute pere kinni­tas
oma koldcukuuliivusetunniöt
a tundis rõõmu omainimeste
seltskonnasft..,".
Pärnulased ja pärnumaaläsed
on olnud tagasihoidlikud 'Inime^
sed> kes ei ole hoobelnud oma ilu­sa
linnaga, oma avarate parkide­ga,
oma kauni mererannaga, J . V-Jannserii
„Pferrio Postimehega",
oma perest võrsunud nimekate
riigitegelastega ja Pärnus Eesti
Vabariigi esmakordse väljakuulu­tamisega
23. veebruaril 1918. aas­tal.
Nad tunnevad oma linna,
oma maad j a oma ajalugu ja on
uhked sellele ikuid nad ei ole p i ­danud
vajalikuks seda alati ava­likult
alla kriipsutada;ja toonita-
Eelöie-val siivel Eesti Liit K a ,
nadas poolt- organiseeritavad k i l -
lamängud, mis korraldaitakse
maakondlikel; alustel, on , siiski
toonud kaasa olukorra kus ka
pärnumaaläsed ja pärnulased on
sunnitud avalikuHt- organiseeru­ma.;
Ja. n i i tekkiski' Pämumaalas-te
Selts, kelle esimeseks ürituseks
oli möödunud reedene pärnumaa-laste
kokkutulek Tartu Collegels.
See b i i rõõmus ja sõbralik, pidu­õhtu,
kus oli küll üles seatud l i -
Toronto Variemgaidide Koor Montrealis estaemas. Vasakul ko©rSjuli4 Gummar M i t i
Poto:.E. SügJS'?..
, MONTREAL: — Nagu„Vaba
Eestlases" juba varem mainitud,
kiilastas Toronto Vanemgaidide
koor äsja Montreali, kus ta sai
sealse eestlaskonna poolt hea
va&tuivõtü ösalisel?:s. Vanemgaidi­de
Koor esines Montreali tradit­sioonilisel
sl^autide ja täiendus­kooli
kevadpeol, kus peale Va­nemgaidide
Koori esinesid ka
Montreali noored mitmekesise
Peoõhtu toimus 8. aprillil Taani
kiriku seltskondlikes ruumides.
Rahvast o l i ilmunud peole robke-a,
rvuliselt ja ettenähtud kohad
laudade.ääres olid viimaseni täi­detud
Ettekaamete esimeses osas
marssisid sisse sikautliküd noo­red
ja esitasid ,^Kalevite lauilu'^
Külalisi tervitas slan E. Bübeirg,
millele järgnes tervitus Toronto
Vanemgaidide Koori esindajalt
gdr. Siiri Lepalt. Edasi järgnes
kirev kava noortelt — täiendus­kooli
koori esitas H. ,Vausi klave­risaatel
kaks laulu, Linda Ole ja
Siiri Paua deklameerisid luulepõi-miku,.
hundud korraldasid oma
lõkke koos lauluga ,,Veel, meri­vood
on vabad", täiendusil«)oli
nooremad poisid Allan Sutt, Jaan
Kukl^, Leino Ole ja Toomas Püh­vel
üritasid mõistatuse lahenda­mist
ja õed Suri ja Maarika Paul
esinesid võlmlemisettekamietega.
Teises osas Erik j a Mark Teose
esitasid humorisitlikke j a rahvSr
päraseid laule, täenduskooli^ õpi-:
lased H. Kannelmäe, Majk Piibe
ja Toomas Pühvel kandsid ette
lõbuga ennemuistse jutu kala­püügist
ning skaudid esitasid
oma
.Kava lõpuosa oli pühendaibud
Toronto Vanemgaidide. koori esi­nemisele
G. • Mitti jiuhatusel. Gai­did
kandsid bravuurselt ette 12
laulu, milledest terve"^ rida tulid
kordamisele. Peole lõpu- ja tänu-,
sõnad esinejatele ütles prof.- M.
:Puhvel.
wKca
Oli optimistlikke ja
ke mõtteavaldusi selles grupis, kes:
oli VancQuveris koMm tulnud Enno;
Lepnurme kutsšl arutama meie
välisvõitluse küsimusi. Istuti
MMeie Kodu" allkorral koosolekute
ruumis, kui peakohal asuval näite­laval
käis paraiasti „Neetud /talu"
liäidendi harjutus. ' ; j
Enno Lepnurm andis kõigepealt
lühikese ülevaate oma käimisest
Öttawasse Eesti Vabariigi aasta-gemale
20 ©rilauda, kuid kus^ko- P^^va puhul, te tä Võttis ka osa
MÄRK TUOMpLA, B.Ä.
Ave. E., ruum 206 — Soome
488-1801 — Office tel. 487-5362
TÖQtaQudli973.a. alates
:a
940 ALNESS STREET, UNIT 12
DÖWNSVIEW, ONTARIO M3J2R9 j-j
5 tüUised Jätkudeta yihma-veerennid
• Ä L C A N VÄRVITOONIBW
valge', pruun, mnst, helebeesh,
metsaroheline
Varustame ISETEGLIAID vihraa-yeerennidega
Ja sinna Ji
kuuluvaga
..HELISTAGE
liifiise keelde :^^^-^^^^-^^^;^^^
Ingliskeelse Nõukogude • Liidu
kirj andušaj alkirj a , ^Soviet; Lite-rature"
tänavuse jaanuarikuu
numbris avaldati-A. H. Tammsaa­re
sajandi sünnipäeva tähistami­seks
kaks tema jutu:stust„The
Oid People from. Mäetaguse"
(Mäetaguse vanad) ja „Journey
to Xtaly" (Reis Itaaliasse). Vii­mane
õn varem ilmunud ajakir­jas
„01ion" 193o: Tööd tõlkisid
inglise keelde Katherine MacKay
ja iTamarä.Matts.
Nende;; kõrra! ävaldbti Jaan
Krossi 7-l9heküljeline' essee; „The
Great Estonian" (Suur eestlane),
nimetades Ä. K , Tacmimšaaret sü-gavaimiafcs
dempiaraatlikuks hu-m^
istilcs Euroopa: kirjanduses
•omal'ajal.:-.": ;/\;v. ^; r^,:
gu peoliste pere moodiustas nagu
ühe ühise laua. See oli pidiiaõhtü/
'kus ei olnud igavaid ega aega-viitvaid
kõnesid, vaid kus peoturi-nid
olid ipühendatud vanade sõp­radega
kohtumisele, uute sõprus-j
sidehiete sõlmimissle ja- tantsu­muusika
nauitimisele. Pkiulikku
meeleolu aitas tõsta •maitsekalt
dekoreeritud saal, mille fcavanda-jataks
ja teostajateks olid energi­lised
Mea Paju ja Milvi Puusepp.
. Dakoratsioonide tsentrumiks oli
maal Pärnu a,jaloolisest linnayära-vast
hing Pärnu linna j a maakon­na
vappidest. ;
Pämumaalaste seltsi esimeheks
.või maayanemaks bn Boris Härm
ning juhatusesse kuuluvad Mea
Paju (abirtiaavanem), M Puu^
sepp (sekretär), õie Türk (kas­sapidaja),;
Arvo Hämi, Toomas
Laasen ja Alex Abe. Killamängu-de
kava organiseerimiseks kavat­setakse
moodustada eritoimkond.
Pämumaailaste õhtust saadud tu­lu
kasutatakse killamängude kava
ettevalmistamiseks. -
tookordsest E a l t i õhtust. Ta '0 ül­latatud,
et eestlastel on mi head
kontaktid Kanada poliitiliätegelas-tega
ja nii palju Kanada valitsuse
liikmeid oli tulnud osa võtma Bal­ti
õhtust ning ka Eesti Vabariigj
aastapäeva aktusest. Ta; o l i saamid
seal kokku mitme Kanada minist-
Eestlastega omavahelistel jutu­ajamistel
oli jäänud tal mulje, et
mõnes asjas hakkavad seisukohad
veidi muutuma. Näiteks Kodu-Ees-tiga
läbikäimise suhtes hakatakse
aru saama, et peab rohkem jälgi­ma,
mis Eestis toimub jaarvesta-ma
nende soovisid. E i pea panema
süüpinki neid, kes Eestit on külas­tanud.
,
: »Meil on: tarvis üldtunnustatud
organisatsiconi, kui tahame kusa­gil
esineda oma ettepanekutega",
ütilesE. Lepnurm; kui. jutt M i
eolseisvaist Eestlaste Eesknõukogu.
valimistest Kanadas.. Ta soovitas^
ka sidemete ti^e^darii ist lät| ja
leedu organisatsioonidega ning
katsuda kaasa tõmmata ka ukraiii-
® Havail, Oahu saarel elava Ind­rek
Lepsoni poeg ;Jaan Lepson,
kes õpib 7. Mässis, tegi koolis k i r ­jatöö
Eesti kohta. See oli koosta­tud
nii hästi, et sai koolis hinnan­gu
95. Jaan Leipsoni enm on amee­riklanna.
Teadmised Eesti kohta
sai ta issilt, kes ion sündinud Ees­tis.
I. LepsoHr elas varemalt New
Yorgis.;^;-:
lasi ja teisi ikestatud rahvaid.
Meie omavahelistest lahkhelidest
peame hoiduma mi palju kui või­malik.
:.:
> Mõttevahetuse osas öeldi 'kriiti­lisi
sõnu peaminister Trudeau seni­se
polütika kohta. Arvustati ka
meie senist välisvõitluse tegevust,
mis tihti on muutunud rohkem
omavaheliseks siseyõitluseks. tiks
kõneleja soovitas ,,katsudä idas
(Torontos) selgeks teha, kui naem-yäärne
nende seisukoht on kodu­maaga
läbikäimises". Toonitati ka
uute ideede puudumist välisvõitlu­se
taktikas: >,Noort9st ei ole palju
abi, nad ori liiga kinni' oma tööga
ja-ülesannstega", ütles üks sõna­võtja.
Ikka jälle tõsteti Iriisimus,
et eestlaste ema vahelistest lahkhe­lide^
tuisb hoiduda. Vancouveri
eestlaste gnipp võib olla selles
suhtes eeskujuks mõnelegi lirmale.
Torontos; Ryersoni Polütehni­lises
Instituudis,^ Jorgenson
Hallis, 380 Victoria Street, \ toi-nTub
eeloleval reedel, 28. aprillil,
algusega kell 7 õhtul huviW :
loeng, mis käsitab revolutsiooni­lisi
muudatusi inimeste teadvu­ses,
mida mõned ringkonnad pea­vad
üheks kindlamaks yäljapää-suteeks
maailma praegusest naa-janduslikušt
ja poliitüisest una-mikust.
Loengu.esitajail^-on selle .
liikumise üks 'kandvaanaid kuju­sid
Elizabeth Cliire Prophöt, keda
Kanadas väga vähe tuntakse,
kuid r kes ühendriikides oma
prohvötlike anaiüüsidega,' vaat­lustega
ja ettekuulutustega bn
saanud suure tähelepanu . osali-sakSi
Loengu tuum; on. põhiliselt
siiski, usulist laadi, kuna see sel­gitab
inimeste vahekordi Looja­ga
— see on Jumalaga. •