Vaba eestlane , April 25, 1978

              mmmmmmmm
iiiiilliiÄ
VABADE EEmASTE SMLEKANDJÄ
VÄLJAATOJA: O/Ü Vaba E^tlaa©, 135 Tecamseth St Toroiatos.
PEATOBilETAJA: Karl Ärro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ost. Ma 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tfilliimsed, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: ^staš $30^-, pÄastas ^18^-. ja
veerandaastas $9.-, kiri|MJstiga aastas $48.-, poolaastas J25.50
i ja veerandaastas $13.50.
TEIiJMISHINNAD v ä l j a g i Änadat: aastas $32.-,
tas $17.- • ja veerandaastas $9.50. Kirxpostiga USA-s:
$53.—, poolaastas f27.50 ja veerandaastas $15.-
LENNfepOSTIGÄ ülemere-maadesse: aastas $62>-,
$31;50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi aauudatus 30 e— üksilmumbri hind 35 c.
aastas
FublišhedbyFree Estonian PubHshör; Ltd., 135 Tecmnseth St.,
Toronto 3-Ont.M6J 2H2
Quebecis üldtuntud ja tunnus­tatud
ajakirjaniku Cläude Ryanl
valimine Quebeci provintsi libe­raalide
juhiks ön toonud kahtle­mata
uusi aspekte j a uusi olu­kordi
Eanada ühtsuse ja tervik-likuse
säilitamise võitlusväljal.
Ryani saabumisega poliMisele
areenile ei ole Quebeci televiloi
probleemide lahendamisel tege­mist
ainult kalie prantsuse pärit­oluga
poliitikuga — föderaalva­litsuse
peaministri Pierre Tru-deauga
j a Quebeci provintsi pea­ministri
Rene Levesc[ue'iga —
vaid neile on liitunud veel kolmas
tugev ja isikupärane .prantsuse
päritoluga võitleja, kelle osatäht-sus
Kanada tuleviku kujundami­sel
võib kujuneda kaalukeeleks Ja
otsustavaks teguriks.
Kui Quebeci separatistide Juht
ja Quebeci praegmie peaminister
Rene Levesque koos oma partei-ja
mõttekaaslastega energUiselt
töötab Quebeci lahkulöömiseks
Kanadast, siis Quebeci liberaalide
partei uus juht Ryan on peami-eisteir
Trudeau eeskujul • födera-list,
kes tahab säilitada terviku­list
Kanadat. Seega võiksime kin­nitada,
et Ryan on Trudeau iüt-iaiie
võitluses separatistide vas­tu,
kuid sealjuures peame süska
teravalt silmas pidama^ et ehkki
Eyan Ja Trudeau taotlevad sama
eesmargi^ saavutamist, on nende
võitlusvahendid j a Ideoloogilised
alused seal juures väga erinevad
ja lahkuminevad ning võivad mõ-lemate
meeste vahel tekitada
suuri lahkhelisid, miš paratama^
tult üle kanduvad ka liberaalide
i Trudeau ja Ryani seisukohtade
alusel kierkib tulevane iihtne K a -
iiada meie sihnade ette kahes eri­nevas
variandis. Trudeau visioon
terviklikust Kanadast annab riigi
juhtimisel prantslia^stele võrdse
osatähtsuse inglastega. Tema
Ideede kohaselt peaks Kanada
muutuma täielikult kakskeel­seks
maaks, kUs ei ole vahet ing­lise
ja prantsuse keele vahel ning
kus prantslased omavad polütili-sel
ja majanduslikul ..alal .sama
suü^ ja tähtsaid positsioone na­gu
neid on omanud seni ajani
inglased. See on grandioosi
plaan, miš peab muutma kogu
Kanada prantslastele samalaad­seks
kodumaaks nagu seda on
praegu Quebeci provints,
CÜaude Ryani seniste kirjutiste
ja kõnede alusel lähemeb Quebeca
liberaalide uus juht probleenüle
Sjoopis kitsamast ja realistliku­mast
vaatevinklist,
kakskeelse poliitika takerdumine
ning ingliskeelsete Kanada pro­vintside
aktiivne ja passiivne vas-»
tuseis prantslastele osatähtsus©
tõstmisele iilekanadalises Ulatu­ses
on viinud Qaude Ryani tõe­näoliselt
veendumusele, et Kana­da
iihtsust tuleb katsuda säilita­da
hoopis teistel' alustele, mis
taotlevad Quebecile põhiseaduse
alusel eristaatuse andmist, mis ei
ühtu kuidagi Trudeau arusaama­de
ja kavadega, kuna need taot­levad,
kõigile provintsidele võrd­sete
õiguste andmisi ning föde­raalvalitsuse
võimupiiride tugev-dmnist.
Trudeau j a föderaalsed
liberaalid on arvamisel, et pro­vintsid
on juba praegu saanud
suured võimupiirid ja kui pro­vintsidele
vabade käte andmisel
veelgi kaugemale, nümiäkse, süs
kaotab tsentraalne administratsi­oon
oma julitimisvõime j a Que­bec
libiseb nagunü separatismi
.teedele.. V
iNü või teisiti — paljud teoree­tikud
ja analüüsijad arvavad, et
Eyani esiplaanile tulekuga on ing­lise
Kanadale antud võimalus
Quebeciga kokkuleppeid saavuta­da
ja Kanada terviklikust säili­tada.
Teoreetilised võimalused on
selleks olemas, kuid kuidas see
praktiliselt teostub on omaette
küsimuseks. Lahendada on veel
palju eeltingimusi. Kõige pealt
peab Ryan võitma järgmistel
lebeci provintsivalimlsted Le­vesque'!
j a tema separatistid en­ne
kui ta saab hakata reaalsel
pinnal rääkima Quebeci j a üle­jäänud
Kanada vaheliste vahekor­dade
kujunemisest Teiseks võib
tekkida olukord, kus föderaalva­litsuse
juhUcs ei ole enam Tru­deau
vaid konsei'vatiivide juiit
i o e Clark, mis jällegi muudab
tunduvalt olukorda. Kolmandaks
peab Ryan tõsiselt arvestama ka
teiste provintside peaministrite
seisukohtadega ja koostööga kui
ta tahab hakata taotlema Que­becile
põhiseadus© järele eristaa­tust.
Peale eelmamitüd olukordade
tekib Igasuguseid teisi võinialus!
ja kombinatsioone. Kuid vaata­mata
kõigele on Qaude RyanS
asumisega Quebeci liberaalide
juhi kohale võitlus kanada üht*
luse säüitamlse eest võtnud uued
dimensioonid ja meil ori põhjust
seoses tema esile kerkimisega
vaadata lootusrnkkanm , pilguga
•STOKHOLM.—. Stokhölmis' elav eesti ajaloolaiae Evald Uustalu on: külastanud hiljuti Itaaliat, kes
elab praegu teäfevasti nõnäanimetattid Punabrigaadi hu-muvalitsuse all. Evald Uustalu on teinud Itaa­lias
huvitavaid tähelepanelaiid. mida tä annab edasi Rootsis ilmiavas,,Eesti Päevalehes". Toome all­pool
„ Vaba Eestlase" veergtideitejna vaatlused. :
Märtsikuul aadis Tallinna ^ ^ i ^
dio edasi mitmeosalise sarja i i i -
nkega^ ,,Emigraixtlikii kl^^^^^ kont-septsKKjn
kodaiiliibu Eesti tek­kest".
Saade toimus pülia-päeiviti
mitu nädalat järjest, pärastlõu^
nai, Ilgusega 10 miniitit hiljem
j^AmeerSba Hääle'! saaite algusest
(18.40—19.05 eesti aja j.). See ei
ole ainus kokkusattuimus „Ämee-rika
Häälega". Tähitsampjks tegu­riks
yõlks olla veebruarikuu väl-
> tel ÄH kaudu kQdiHnaale edasta­tud
^ j i Eesti yal3^riigi sümii-loost.
Selles kah/eksaosalises sar­jas
esinesid peakonsul E. Jajak-son
j a ikonsiii A ; Linikliorst, jend:
kõrgem valitsusametnik I . Tõr-malküila,
ajaloolane E. Uustalu,,
end. maayalifcsfusjuht I. Raamot,
välišeesti noorte .poolt üliõpilane
M.Suuberg j jt. V Saates' toonitati
eriti vabarligi-idee väljakujuaie-.
mist Maapäeva otsuse j a Iseseis-vus-
manifesti vaihellstel -ikuudel,
osalt materjialide põhjal, mida N .
Eestis ei ole avaldatud. Samasu­gune
mifcnieosallne äjaloosari an­ti
Am. Bääle kaudu edasi ka no­vembris;
seille pearojik oli Eesti
äuitonoömiä-idee ^ iküpsemisel a.
1917 jooksul, nagu see kulminee­rus
Maapäeva ptsuses 28, nov.
E i saa öelda, et Itaalia kristlik-,
demokraatliku erakonna juhi Aldo
Moro äraröövimise järel Itaalias
veedetud nädal oleks palju erlns-nud
varaseiiiäist selliseist kulÄ:
sist. Vahet märkas õieti.alles%s
kui maanteid mööda linnast välja
sai sõidetud. Siis võis juhtuda, et
samal teel järjestikku autot kol­mes
või enamgi politseitõkkes kin­ni
peeti, kuigi seda nähtavasti juh­tus
ainult kinniste või suuremate
pagasiluukidega autodega.
Sõidukid, kuhu tavaliselt l0.^nest
politseinikust koosnevad valvetok-ked
kergelt said sisse vaadata, või­sid
ilma kinnipidamata mööduda.
Aga isegi 50 km linnast eemal
võis sattuda tugevatele valvetõke-tele,
milliste koosseisust poole
moodustasid laskevalmis püstol-kuulipildujatega
sõjaväelased.
Jõupingutus Aldo Moro ja tema
röövijate kättesaamiseks pidi siis
olema õige iilatuslik. Selle§t hooli­mata
puudusid igasugused tagajär­jed
veel 20 päeva pärast röövi
Tervet Rooma linna oma hiiglaehi
tuste vahel kulgevate kujutlema
tult kitsaste ja keeruliste tänava­tega
pole politsei aryatavasti üldse
jõudnud läbi kammida. Teati rää­kida,
et otsimine on niiüd suunatud
linna ümbrugkonna talude ja üksi­kult
seisvate inajade süstemaatili-seile
läbivaatamisele. /
Sellest ehk siis ka need tugevad
valvetõkked Rooma kaiigemas
. -ümbruskonnas..:
Rooma südaiiniias ei ohiud kõi­gest
sellest palju niidagi märgata •
Selle asemel kuulutasid hiiglaafis-hid
poliitiliste parteide poolt ap­rilli
esimestel päevadel korraldata­vaid-
massikoosolekuid, mÜIiste
eesmärgiks oli tejrorismivastase
opiiiiooni loomine. Üheks sellise
massikoosoleku korraldajaks oli
Itaalia kommunistlik partei (PGI)
ja samal ajal peetud sotsialistide
kongressil ütles partei juht, et
kõige tähtsam on, terrorismi pidur,
damine ja et kõik muü on teise­järgulise
tähtsusega.
Müürilehtede hulgas leidus ka
üks, mis moodustas erakordselt
ägeda isikliku kallaletungi N- Ludu.
iigipeale Brezhhevile,' keda süü­distati
koos KGB-ga Moro röövi-rnise
organiseerunises, samuti kui
igoolas Ja Somaalias toimunud
agressioonides. Allkiri sellel Amee­rika
„wanted"-stiilis Brezhnevi
„en face" ja profiilis piltidega va­rustatud
afishil olf „Itaalia ühen­datud
kommunistlik partei".
Kuigi et teadud öelda, mis era­konnaga
sel i juhul tegemist oli,
võis seda sisu järgi pidada
maoistlikuks.
Enamus neist müürilehtedest ka­dusid
majaseintelt õige kiüresti,
mis on ka aitisaadav kuna selliste
rünnakute kohta riigipeade vastu
kehtib rahvusvaheline konvent­sioon,
millele peaksid vastama ka
teatavad paragrahvid riikide siše-seadusandluses.
Mõnes silmapaist­vas
kohas, näiteks Piazza Repub-üca
šammaskäigu semtel, ilutsesid
need aga kogu nädala, võib ollai
olenedes sellest, et need olid üles
pandud kõrgemale, kust neid ilma
redelita kätte ei,saanud.
Terrorismi pidurdamine on itaal­lased
ilmselt nende mõnusast min­nalaskmisest
üles ehmatanud, kus­juures
aga Aldo Moro saatus neid
näib hoopis vähem põrutanud kui
viie politseinikust ihukaitsja tap­mine.
Igal juhul tundub, et Itaalia
kristlik-dembkraatliku erakonna
populaarsus OBI kätastrbfaalselt
•langenud. ' ;••
Tulemuseks on Itaalia poliitilise
elu tugev polariseeriminei Sealse
eurokoramuhistliku erakonna vas­taspooluseks
on uusfasiüstlik era­kond,
milie initsiaalid „MSI" ma­jaseinu
„ehivad" mitte palju vähe­mal
määral kui kommunistide
näiteks on raha tagasiandmisel
harrastatav pettus, ühenädalase
kogemuse juures näiteks anti raud­teepileti
ostmisel kassast tagasi
4CÖ0 liiri (umbes 4 dollarit) yäfaem
kui õigus ja postkontoris mõnede
väheste m a i t t e ostmisel oli puu­dujääk
60 liu^i rääkimata restora­nidest.
Seda tehakse õige lihtsa
tehnikaga. Kui maksja kohe saadud
vahetusraha kassa ees üle ei loe,
väid minema pöörab, siis ongi ta
puuduvast osast ihna jäänud.
Hakkab kunde aga raha lugema,
siis pannakse aegamööda puuduv
osa lisaks, nii nagu oleks seda
kavatsetud teha algusest peale.
'Itaaliase meelest ei peetagi seda
nähtavasti pettuskatseks, vaid
omapäraseks äritehinguviisiks.
Kuulduste kohaselt olevat komme
üldine ega oleks selle kohta ka ehk
midagi öelda kui sama tehnikat ei
kasutataks raudtee püetikassas ja
postil.:
> E t vabadus on Itaalias hästi
suur, seda märgab igal sammul.
Uuemaks nähteksu paistavad olevat
paraja liiklusega maanteede per­vel
istuvad kundesid ootavad pros­tituudid.
Kuuldavasti olevat nad
väikesi lõkkeid süüdates „te6nis-tuskohtaderv
isegi talveti. See ei
näi aga kedagi segavat, eriti mitte
politseid, kel parajasti peamiseks
mureks tõepoolest on terroristide­ga
hakkama saamine.
Võib oletada, et Eremlis tervita»
ti klaaside kokkulöömisega Ühend­riikides
Ja Kanadas propaganda-trummide
saatel televisiooniekraa­nile
ilmunud neljaosalist fibwi
„Holocausti" (Tapatalgud). Män-gufilmma
lavastatud„Holocaust"
kirjeldab rõhutatud detailides juu­tide
hävitamist Saksamaal Hitleri
rezhiimi ajal ning selle fihni rsk-vamasside
ette tOomme praegusel
momendil teenib peamiselt kom­munistide
huvisid, kuna see juhib
tähelepanu mujale iiende massili­selt
relvastamiselt, vallutusretke-telt
Aafrikas ja kommunistide Ja
nende põrandaaluste käsilaste hir­mutegudelt
Kambodzhas, EuroiJ-pas
ja teistes maaiimanurkades.
Tekib ainult küsimus — miks
peeti vajalikuks praegusel momen­dil
sellist filmi valmistada ja seda
demonstreerida, külvates Sellega
umbusku ja sallimatust üksikute
rahvusgruppid'e ja kommunismi­vastase
võitlusega ühinenud lääne-liitlaste
vahele, kus tugevama
kantsi moodustab demokraatlik/
Saksamaa, kus pärast Teist maaiir
masõda on täiesti uued generat­sioonid
üles kasvanud, y •
„Meie toome selle filmi selleks
miljonite vaatajate ette, et juuti-dele
tehtud ülekohut ei unustata",
ütlevad filmi valmistajad ja selle
propageerijad. Kuid kahjuks peii^
me selle väite puhul mainima, eit
juutidele tehtud ülekohut on pide­valt
vaba maailma ajakirjanduses,
filmides, j raamatutes ja telcvisioo-nidetes
puudutatud, kuid väga vii-he
on räägitud kommunistide vä-givallategudest
Venemaal la allar
heidetud riikides. Miks peab
maailm unustama selle ,,hoh>-
causti"?
Kommmüstide ohvriks oh lange­nud
kümned miljonid inimesed ja
Venemaal on ter^|ed rahvusgrupid
jäägitult hävitatud. Miks neid tegu­sid
ei meenutata lääneriikide ela­nikkonnale,
eriti praegu, kus kom­munism
on ülemaailmselt peale-tungü
ning laiendab pidevalt oma
võimupiire? Põhjused kommunisti-'
de inimeste hävitamisoperatsiooni-de
esile toomiseks oleks pealegi
eriti põhjendatud sellega, et nende
kuritegude eest ei ole seni karista­tud
ühtegi kommunistlikku |uht5
kl^la Hitleri rezhiimi aegsed nätsi-tegelased
pidid Wümbergis toimu­nud
kohtuprotsessil oma kuritegu­de
eest vastust andma.
Kahjuks Jääb . selline mulje, et
„Holocaust" moodustab ainult ühe
lüli praeguse saksavastase propa­ganda
üldises ahelikus, mida on
esile toodud ka Kanadas elava
saksa rahvusgrupi poolt, kes leiab
sakslaste vastu suunatud propa­gandas
sihilikku saksa rahvusgrupi
diskrimmeerimist. Sakslaste iak-kamatu
naeruvääristamine filmi
des, koomiksite raamatutes ja te-leyisioonisaadetes
on seda märki
misväärsem, et diskrimineerivad
sammud teiste rahvusgruppide j.i
rasside suhtes leiavad üldist tähe­lepanu
ning need mõistetakse
massmeedia poolt hukka. •
JJ ii
Ei ole kahtlust, et tekkmüd Olu­korra
eest peamist vastutust
nab kogu sõjajärgse aja
Itaalia poliitikas . dommeerinud
la-istlik-deniokraatlik erakond. Ta­kistades
igal võunaiikul viisil sot­siaaldemokraatide
tugevnemist,
soodustasid kristlik-demokraadid
kommunistliku erakonna kasvu,
mis nüüd ongi kujunenud Itaalia
peamiseks opositsiooni-erakonnaks.
Kristlik-demokraadid tehakse
vastutavaks ka haldüsasutisis le
+ 1 ^ ^ M i l i l u . ^ vinud korruptsiooni eest.
tel toonud rilskalikiilt materjale '
60 a. tagasi toimumid sündmus-.' Mõningaid märke ulatuslikust kor
test, mis viisid Eesti Vabariigi ruptsioonist võib isegi lühiajaline
tekkimisele. ' j turist märgata. Kõige lihtsamaks
1917 • kuulutada end kõrgeünaiks.
v^õimuksmaal. ;
Ka Münchems tegutsev ,.Raa­dio
Vabadus" on oma eestikesl-seis
saateis möödunud talve \yäl-
Bi
USA iüks majandusajaikiri tea­tab,
et tulevases mängukasünode
lümas Atlantic Citys on araabia-rahamehed
tehiud suim oste ~
umbkaudsete hinnangute järele
seni umbes 800 mil j . dollari väär-tuses.
Ostetakse peamiselt hotelle
jä kasünosid. Kuid üks araabia
raihandusringkondade esindaja
ostab üles ika krunte.
Atlantic Cityst taiietakse kujun­dada
Idajaimiku Las Vegast,
maailma ,^puihkekohtade ikunin-gannait".
K u i novembris 1976 New
Jersey elanikud hääletasid män-guikasiinode
avamise poolt, haik-kasid"
Atlantic Citys kinnisvarade
hinnad küresti tõusma. Seni on
oste tehtud juba u i n b ^ biljoni
dollari eest.
Araabia rahamehed on teinud
suuri kirmisvarade oste ka Lõu-na-
Carolinas ja Texases.
s räägitakse palju noor­test
kurjategijatest, kes purusta­vad
koolimajade siseseadeid ja
aknaid, lükkavad sumuaedadeJ
ümber hauakivisid nmg rikuvad
valgustkartvate roppude väljendus-tega
avalikkude hoonete ja majade
seinu. N. Liidus op seÜistele tegc
lastele antud nimeks ,Jhnligaan",
mis sõnaraamatus antud seletuse
kohaselt tähendab avaUkku korra
rikkujat, küna siin Kanadas nime­tatakse
neid tegelasi tunduvalt pee
nema nimega — „vandaalid", mis
tähendab barbaari või koguni kul­tuurivarade
hävitajat
Näib, et need noored kurjategi­jad
suunavad oma viha eriti kooli­majade
vastu, kus purustatakse
igal aastal aknaid kümnete tuhan­dete
dollarite eest. Nü näiteks i l ­mus
alles, hiljuti ajaku-janduses
teateid, et 'Torontos North Yorgis
on ühes algkoolis käesoleva aasta
1. jaanuarist alates sisse löödud
140 akent. Timdub, et siin ei ole
tegemist «huligaanidega" ega ka
„vandaalidega*^ vaid lihtsalt vaj.
keste taskia-hävituspataljoüidega.
•
Nr. 31 ~ Teis
VÄI
29. ja 30.
üks dr. T. Kui
Mulkide
seitsi poi
16. aprillil
Eesti Majas
oli 13 viljan<|
kiUit juhatas
kollis J . Antol
et juhatus onl
tegevuse ik€
ja koosffcanudi
mis esitat
taimiseks. Än
häälel
iKassaaruE
Ojaasoni
esitatud re^
:jime, kinnitati
Killamäingu(
koordineerija
koosolijateie
se vajadust,
.inissuguse ett)
{ajalise ja km'
arvuga esinet
vis teada esinj
r J . Vihma
püha ja kilk
imte asukohž
vil's Elbow
haikati otsinial
vamat aega.
KiUamängiK
juuül Mooi
maa-alal,
ca 4 m i i l i ColJ
Juhatuse
kord loeti lä]
vSeti ki
väikse parandj
Kinnistel vaj
vanemaks J .
kogu
J. Vares, V.
m.
Revisjonikoi
valiti J . Ant
Laar.
Mulkid
maücsu. On
.sastumlsmaiksi
.su suuüoiše
M
soodsa hinns
„Kotkajärve*]
aakris
TÄLVEKlI
MAGÄI
KÕRRI
Auto kui
Ligidal järvi
Tel.C
Y E N T I I
lae või sema
Moodsad tugej
torid vamütup]
ningule.
K I N D I
23 WESTMOl
Rexdale,
^ . TelJ
Xommentj
kes hävitavad,
vadamult hävil
del noortel puj
sipliinitunne,
tatud ei kodus]
mõned aastad
Üliliberaalse kj
|ud annavad
Paistab, et
nü koolides, kc
asutustes sellis
bi sõrmede ni|
maksjatel tei
maksta. Oleks
et sellistele
korrale kutsun|
vastavad abinc
jaduse konal
de laste poolt tj