Vaba eestlane , April 25, 1978

              Hr. 31--i:eI#ievaS, 25. aprIM
Saatekulu
0 - :
S5
15
15
40
S3
35
S5
15
15
lö
25
15
25
25
20
85
40
40
40
^
20
20
40
15
40
30
30
40
40
2Xi
• /
50
40
40'
35
inumenf
fad lehtpuud
ja uhkuse,
fäidab nukra
metsa, lan-jdustab
siis
metsamul-lehtedeleli-
Bl pole kin-
•ajaliku jõu-maäd.
Mõ-
•~ pinnuline
&ides koged,
iiudki mingi
ia, sipelga-
I- Või on puu
|d ristamisi
m palsami-l"
i hakkavad
jakse koguni
mis sama
tad lõpu.
|Jk võib as-induda
.ko­on
selles
tuMviku
Imonumentv
hoiab niis-,
putukatele
|öpaiga. E i -
jvanast ter-lUapinda
on
Ägneb)
Km B3U'
Mjudele ee^Ia^tefe on otta­vad
l>0vil's Elbow suusaikuurordi
omanikud Vüfrid Holmberg ja
Mart Reigam, iWa n loodus-lifcuilt
ikaunü m a a j a l on peeitud:
mitmeid eestlaste suvepäevi ja
väiksemaid üritusi, üiks neist,
Vüfrid Holmberg astub 'peale
pikika ja väsitavait ^talvist tööpe­rioodi
(koos kevadega meeste hul­ka.
Kuid ta elukäik iseloomustab
eriti ilmekalt eesti mehe töökust,
attevõtlikku&t mida on krooninud
• edu.' •
V. Holmberg on sündinud 25.
aprillil Ennnaste vallas, i. Hüu-maal
taluperemehe pojana. Vene­laste
esimese okupatsiooni ajal
airreteeriti kogu nondel, perekond
ja: määrati iküiiditamisele 1 Sibe­risse:
Ta isa eraldati teistest pe-rekpnnaliikmeist,
, aisetat^ teise
rongi ja viidi otsekohe ,;3ibm
poole. Imekombel õnnestus seilal
veel 13-aastasel Vilfridil pääseda
Harkusse koondatud küüditami­sele
määraitute laagrist, ja pääses
tagasi ikodusaarele.'
1944. aastal kui^päljud tema ko­duküla
inimesed põgenesid üle
mere; saittus k a Vilfrid,Juhtumi­si",
nagu ta ise ütleb, H i i u saarelt
väljuvasse paati j a jõudis suurte
tormide saatel Rootsi. Sinna jõu­des
oli ta veel põlvpükštes, üsna
vanemateta, ainus perekonnast
vabas maaihnäs. Ilimä nurinata
j a halisemata hoolitses ta ise ene­se
eest, otsis omale töö ja alpstas
omia elujärge. Sanial ajal trõttis
aiktiivselt Qsa eesti organisatsioo-nide
>tööst, olles eeskujlik skaut,
sportlane j a võimleja Norrköpin-
:gis.;^ • ;• '^V ';:-/^-v^
: V. Holmberg oli üks esimesi
kes eanigreerus Kanädalšse, võt­tes
vasitu rasked j a ohtliku töö
kaugel põhjas sildade ehitami­sel.
Töölepingu lõppemisel asus
elama Torontosse ja alustas tööd
maj,ado ehitamisega, rajades pea-;
gi omale ettevõtte .ehituse i äial
,,Holm Gonstmction Co.'v nime
•'all, mis sel ajal o l i üks esimestest
.. eestlaste ettevõtetest Torontos. .
Kuid üldine maj anduslik kon-juktuur'
muutus, siis see .tekitas
olukorra, et hüdlane ja harjakas
tulid mõttele ^uüsakuurördi ra-jamiseiks,
millest nad nüüd enam
isegi ei tea täpselt kuidas see juh­tus.
Kuid suur^ töö algas 3pevil's
Elbows, Bethany lähedal. Metsad
võeti maha, suusarajad ehitati
mägedele kuigi suusätaqnin^ pol­nud
veel Ontarios omanüdki sel­list
levikut kui praegu. Aga kõik
arenes edasi, mäkke viivad; sõidu­kid
haikkasid liikuma, mitmed
suurehitused kerkisid. Kõik' ^toi­mus
lühikese ajaga ja väikese
kapitaliga. Kunagi i ^ e see val­mis,
saanud, pidevalt on täienda^
tud, suurendatud. Metsa rajati
lumetegemiseks vajalilm vee
j aoks oma j arv, mida hüdlased
nimetavad Tihu järveks.
Suure töö ja ettevõtlikkusega
ön Vüfrid kops . oma partneri
Mart, Reigajniga viinud ett^õtte
küresti edasi ja on praegu üks
eeskujulikemaid ümbruskbnnas.
Alustades mittemülestki on omal
jõul jõutud. mitmemiljbnUi^eks
ettevõtteks.;
Ctoia otsese ettevõtte tegevuse
kõrval on Vüfrid alati leidnud ae­ga
teiste inimeste abistamiseks.
Tema kätetöö j a nõuga on talgu-töö
korras ehitatud paljud' hi|dr
.laste ja k a mandrimeeste suvÜad
ja nüjaxi. Kuna ta oskab kõiki
tehnilisi töid ise teha, on teina
heaitahtlikkust hoamBelega :ära
kasutatud mitmesuguste - tööde
Tenm 50^aastaseks saamise
puhiil on kõik sõbrad ja, tuttavad
oma p a r i ^ soovidega sel päe­val
ta, juures, soovides õnn^, jõu­du,
tervisf; ja jätkuvat ©du edaspi­diseks
tegevuseks. \ •' ' : '
JOHANNES VIHMA
® Meie nooremapõlve kunstnik
ÜSA-s Naima Rauam, kes elab
Green Lake'is, Maines, esineb oma
loominguga Halloweiris, Haiiow
galeriis. Samaaegselt esitab ta
abikaasa Hai Bolin seal oÄia vär-vüisi
puulõikeid. Näima Raliam
esineb õlimaalidega. • Mõlemad
kun^nlkud armastavad maastik­ke,
raimamotiive jms.: Naima'
Rauam sai meile tuntuks oma
loominguga ESTÖ 76 kunstinäi­tusel
..Baltimores ja seejärels Bal-
. ti k u n s t i n ä i t u s i Y o r g is
möödunud aastal. • "
Eesti Kunstide Keskuse fotode võistlusel teemal „ÜksiWus" sai kolmaiada köha esitatud loto, mu­ie'fotograafiks
oli E ; Helde. ^
14. juunil tulistas vene jahileimuk a l a kahe siiootorilise soome reisllemiuki „EäIeva" teel Tal­linnast
Helsingisse. Kõik üheksa lennuki pardal olnud isikut said surma, nende hulgas rootslane
Hettinger, eestlasega, abielus :0lev soomerootslanms Gunhild Luis, iiks USA, :kaks .saksa Ja ..kaks
prantsuse d i p l o m a a t l i k k u - I m r i M ,.
Pingelise olukorra tõttu maini­ti
sündmust eesti ja soome aja­kirjanduses
vaid põgusalt. Suvel
1941, pärast Jätkusõja algust, kir­jeldati
Soome välisministeeriumi
poolt sündmust põhjalikumalt*.
Kaks vene lennukit tulistasid alla
,;Kaleva",, kohale tuli vene allvee-'
laev j a võttis kaasa posti, mis hü-jem
anti üle vene laevale. .
Täpsemaid andmeid allatulista-inise
kohta andis Keri tuletor­nis
aegateemiv Harald ^ang.
Vene allveelaev oli muuseas mi­nema
ajanud k a eesti kalurid, kes
ligidal olid kala. püüdnud j a ha­kanud
lenhuküt ujuma jäänud
esemeid .ikoguma. :
' Kuulujutud, mis pärast seda
ringi lükusid, asetasid lennuki al-latulistamise
iihendusse Eesti
RitHMöwosr. w
VABA lisiLhm
<
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
; talituse asukoha plaan
•TOIMETUS U T A L I T U S •
avatud esmaspäevast
; reedeni keBa 9r-4-ni.: \
Telefonid: toimetus 364-7521 '
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-nL
. KUULUTAMINE
_ : VABA EESTLASES:' ^
on tasuv ajalehe laialdase
leviku toitu.
Kuulutuste hinmad:; -
üks toll ühel veerul . $3.25
esiküljel :. - -. -. - _ • i _: $3;75
tagaküljel $3.50
KUULUTUS! VÕTAVAD
••;•;:•:. VASTU:
7. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675:
Postiaadress: Box 70,
Stn. G, Toronto 3, Ont.: .
Talitus.väijaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
^£. Mrs. Leida Marley..:.' ;.
• 149 Bishop Ave.
: Willöwdale, Ont. v
Telefon: 223-0080
okupeerimisega venelaste poolt
(sJt. vene vägede sissemarssimi­sega)
15.—17, juunil: Selle vastu'
räägib: asjaolu, et sel ajal ei oi-^
nud mingit BaltinSoöme sõjalist'
koostööd; Samuti polnud venelas- i
tel midagi karta sakslaste poolt,;
kiina saksa sõjaväed olid täies te-'
gevuses Prantsusmaal. •
Peale selle oli ju Stalin saanud i
Ribbentrop-Molotovi lepinguga
„vabad käed*' Baltikumis.
Saksa vägede dotamatult käre
edu läänes üllaitas jä erutäiS ve­nelasi.
See ümnes nii dipl(^maait-likul
rindel kui ajakirjanduses —
kus loodöti, ©t ,votsustavad võit­lused
seisavad veel ees". K a sõ­jalised
kommentaatorid ei suut­nud
varjata oma: üllatust,, mis oli
ebameeldiv venelastele, kes olid
lootnud pikale ja kurnavale sõ­jale
Saksamaa ning lääneriikide
vahel:' 'r-,':
Olukord mõjutas ka kahe liit­lase
omavahelist suhtlemist; õli-saadetised
Venemaalt Saksamaa­le
hakkasid tunduvalt hilineana.
Räägiti tugevatest ; vene vägede
keskendumistest Besšaraabias.
Viidati asjaolule, et vene-saksa
sõprus ei tarvitse olla igavene.
/Liitlased..'olid., tugevasti . eba-usaldavad
teineteise -suhtes," .:•
Praotslased oli Soome Talvesõ.
ja ajal tahtnud avada teist rinnet
Norras. Aga päraiSt : sakslaste
ofensiivi läänes muutsid nad
oma poliitikat. Peeti inglaštega
nõu, hoiatati venelasi, et saksla­sed
pärast Euroopa vallutamist
pööravad relvad itta. Inglased
pakkusid Moskvasse uut saadi-;
kut, ;vasaksotsialisti. Stafford
Cripps'i. Pakkumist ei võetud esi-
;V :A Ü V 0 K Ä A T - N O T A K :
;Rö®m 1912, :Royal- Trust TajweB";
Toronto Dominiou Centre
Postiaadress: P.O. 326, ToroBt«
OöiCBay # King) M5K: 1K7 : :
•: .Telefon: 86M777;;:- ;
M-tundi, telefoni valveteenistiäs
algu: vastu, aga Moskva muutis
küresti meelt. K a prantslased va­hetasid
oma saadikut. Uute saa-dikute
ja. Molofcövi läbirääkimis­test
polnud midagi' teada, aga
varsti oli kuulda, ©t venelased
kavatsevad muuta oma poliitikat
lääneriikide suhtes. Katsuti saa^
da ka USA toetust; selles : os3&,
aga USA hoidis esialgu veel ran­get
erapooletust.
Hakkasid lükuma vestluse
hulgas" märkused, et võib tekki­da
konflikt venelaste ja sakslaste
vahel.
Seni pole keegi uurinud, kas
,,Kaleva'' ailatulistamisel. on mi­dagi
ühist nende kontaktidega,
mis lääneriigid nüöelda Šaiksär
maa seljataga võtsid Moskvaga.
On siiski diplomaatlikke kirju,
milles räägitakse lennuki älla-tulistamisest
ja mainatakse
eraldi diplomaatpostl
USA saadik Riias ja Tallinnas J .
Weley teatas Washingtoni, et ve-neiased
aryatavasiti tahtsid; hävi--
lada materjale prantslaste esin­daja
jutuajamise kohta Moskvas,
kartes, et see materjad muidu sa^
tiib sakslaste kätte;
Kõik need kaudsed andmed vü-tavad
asjaolule, et ,|Caleva" võidi
venelaste poolt alla tulistada: sel­leks,
et saada kätte diplomaabpos-ti,
miUe sakslaste feätte langemi­ne
'oleks sel veel väga timdlikul
ajajärgul tõsiselt ohustanud; sak-sa-
vene suhteid. Aga mingit kind­lat
tõendust; selle kohta ei leidu.
Kindlust võib saada ainult Mosk­vast,
kes loomulikult vaikib.
JANIS ZALGMÄNIS •
..;.;'>..-:<:. (EPL).,'::
Clsartered Accountant
I Üüiversity. Ave., Ste.
Toronto, Ont. M5J 2H7
Tel. 862-7115
30: märtsü toihius Yalel üli­kooli
mamatukogus Arts of the
Bookruuniis seosesAleksis Ran-niti
ingliskeelse luuletuskogu
,Cantus: fnmis'* luksusli^^ välja­ande
ilmumisega näitus. Seal oli
väljapandud 20 Eduard %üralti
gravüüri, (tema kirjad, surimask,
tema üle kirjutatud raamatud,
nende hulgais k a A. Ranniti kipju-tabud,
Wiiralti näituste kataloo­gid,
;fotod ja. muud. ;;
Näituse avas :J). R. Roylance,
A. Toanaseülo esitas keskaegset
lautomuusikat, tutvustava kõne
pidas G. W; Pierson, tõlkija Hen-ry
Xyman esitas kaks ^ingllskeel-set
tõlget, A. Rannlt ise kaks ees­tikeelset
V originaali. Sellejärgi
esitati teine pala Johannes Hiero-nymuse
Kapsbei^eri (oa 1575 :—
ca 1650) hditööst. • •
A. Raamiti raamat oma kauni
kujundusega on. seni tähelepanu
l e i t o d . Selle 'tõlkis Henry Ly-man,
siss^uhatuse kirjutas N . H .
Peai^n, kujundas j a triiiikis: M .
Mardersteig: itaaaias. Ä u s Jääb
avalMks;i5. jiOTiM' : V - - .
EESTI KUNSTIDE piSKÜSE FOTO/FILMI SEKTSIOON ^
Kuulutab välja F O T O D E V Õ I S T L U S E teemadel:
1. t?k& meeldejääv moment perekondlikust siindmus®^^
2. IselooMustayalt huvitavatühest aastaajast
On oluline, et esitatud fotod omaksid huvitava kompositsicdni,
läbimõeldud valgustehnika ja sisaldaks originaalseid ideid
Fotosid võib esitada: ^ ^
A) yärvipüdina, miiiimaälsuurusega (20305 sm) 83d0'V
B) mikt-valge pildiga/minimaalsüuriisega(20s25 sm)
';„'\'.,8xio".v .•;.:'•'. ^ :^, .;;. - . '
Fotod peavad olema monteeritud tagapõhjal©
' (papüe), mitte suurem kui 16x^^
Võistlusest võivad qsa võtta kõik eestlased
Võistluses osavõtja võib, sisse saata kohn erinevat tööd igas
kategoorias ' :
Pildi tahaküijele tuleb kirjutada oma kaamera seerianumber ,
Samuti tuleb pildi tahaküijele kinnitada liimipaberiga ümbrik,
mülelon sama seerianumber. Suletud ümbtüius on fotode võist­lusest
osavõtja täielik nimi, aadress, telefoni number ja soovikor-ral
pildi tiitel
Ümbrikud avatakse pärast zhürii otsust võitjate kohta
Otsustamisele tuleb esimene, teine ja kolmas koht igas kate-
: goorias .,;.:
Võitjate nimed tuievad avaldamisele kohaUkes eesti ajalehtedes
Pärast fotode hindamist toimub esitatud fotode näitus, mülest
teatatakse ajakirjanduse kaudu
Pärast näitust või näituseid tagastab E K K Foto Sektsioon osa-votjaüe
nende tööd
Lõplüaiks fotode esitamise, tähtpäevaks on 1' NOVEMBER 1978
Fotod saata aadressü: '
. Eesti Kunstide Keskus V
Foto Sektsioon .JFotodevõistlus 1978^' i
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K2R6
Eestis said möödunud aastal
10.016 inimest õnnelilleks isiklike
autode omanikeliLS, mis teeb iga
140 inimese kohta üks auto. ü,ute
autodega on aga olnud; see viga,
et nad libedal teel ei püsi, mis-itõttu
on juba olhud palju õnne­tusi
ja rahvast kutsutakse üles
hoolikamale sõitmisele, Jevgeni
Fedossejevr kes sõitis: .Pärnust
Tallinna tädüe külla, elas Rapla
lähedal järel vankriga veoautost
moödäsõitmisel üle Õnnetuse.
Viktor Jelissej ev mõistis otsa sõi­ta
samanimelisele venelasele Mar:
ria Jelissejevüe Tallinn-Pämu
maanteel. Anna Völk, värske au­toomanik
ja noor juht kihutas
oma Mosikovitshiga Tallinn-Pal-diski
maanteel 70 km tünniküru-;
sega j a oligi korraga parempool^
ses kraavisv rattad ülespidi. V i ­gastusi
3000 rubla eest. Aasta eel­viimasel
päeval sõitis Kohtla-
Järve raj oonis Tallinna-NaaT^a
maaniteel 134 iküomeeitrü vasaku­le
poolele sõiduauto ja põrkas
kokku vastutuleva veoautoga.
Sõiduautos olnud viis inimest,
nende hulgas k a julit, said surma.
• : ' - . : ^ •• •] • •: ..
Koondise , ,Tallirma Autpveod*'
purjus autojiüht Tiit Isop sõitis
Tallinnas Marxi j a Kolde puieis-tee
nurgal peale, teetöölistele,
t f e 'teetööline sai samas surma,
teine viidi vigastatuna haiglasse.:
Selles ettevõttes on möödunud
aastal vähemalt 35 töötajal ol­nud
joomise pärast miilitsaga
pistmist. Väga pikk olevat aga
nende meeste nimekiri, -kes: töo
a j ai olid purjutama hakanud või
siis juba tulnud tööle purjuspäi.
22. novembrü oli Rapla rajooni
Mahtra sovhoosi karjaku Ernst
Parmu kord olla farmis öövalves.
Mees tuli õhtul küll .õigeaegselt
kohale, kiud päevasest viinavõt­misest
o l i ta veel n i i väsinud, et
läks' otsekohe puhkeruumi end
välja magama. Kuigi karjabriga-i
d i r Almeeri Aavik teadis, et kar­jak
on kirglik suitsumees, usal­das
ta Siiski -farmi ööseks joob-nud
inimese hoole alla. ö ö jook­sul,
mil karjak n.-ö. ,jtöod tegi'
ei käinud teda keegi kontrolli­mas.
Karjafarmis tol ööl siiski
õmiebust ei jiuhtunud, kuid tule­mata
see ei jäänud...
Hommikul, kui E. Parm koju
jõudis, tegi ta pliidi alla tule ja
asus köögis oma mopeedi remon­tima.
Sealsamas lähedal seisid ka
bensiinlnõüd. Tugev plahvatus
karjaku korteris äratas naabri.
Kiiresti teatas too tekkinud tule­kahjust
farmitöötajatele. Kui tu­letõrjujad
appi j Õudsid, oli kogu
korter juba leekides —; plast-põhjustäs
raske õnnetuse;:
Kui avalikus söögi-joogi-asutuses
vajub üks tool kiüalise
all kolsku, siis on see iihtsalt nal­jakas.
^I&ü niisugune lugu toimub
kahe tooli ja kahe külalisega, siis
on see kindlasti veider. Kui pui-u-neb
kolm tOoli j a põrandal 'istub
kolm külalist —-noh, see on j u ­ba
jämekoomika j a seda juhtub
airiult komöödiafilmides... Ei
juhtu ainult fümideš. ETKVL-i
tootimiskoondis ,^Kooperaator"'
oli saatnud Kzõl-Ordasse: 120 tü-'
gitooli,. mülest suureni osa anti'
kohaliku raudteejaama restorani­le.
Kaihe päeva ; jooksul alates
hetkest, mü toolid paigutati res­torani,
: vajus neist 24 istujate^ all
kokku. Olen kindel, «t restorani
direktor ei naernud —
•
massnõudest laialivalguv bensiin
soodustas tule kiiret levikut. Vaa­tamata
kõikidele kaitsetele ci
suudetud kor teri valdajat põlevast
ruumist enam välja tuua. K u i tu­lele
pür pandi, oli kal^s korterit
m^uutunud elamiskõlbmatuks; osa
hoone katusest ja laest hävinud.
rikkumine
jaoks oli see paras katastroof.
Jah, juhtunuks niisugune õnne^
tus paari külastajaga, võinuks-vahest
veel asjast naljaga üle
saada, aga 24 shokeerifcud külas-tajat
kahe päeva jooksul on ühe
restorani jaoks liiga paljul
Kzöl-Orda Sööklate ja Resto­ranide
Trusti baas, kes oli need :
tugitoolid tellinud, kutsus kokku .
komisjoni; hüjem vaatas purune­nud
toolid üle k a ekspert Nü ko­misjon
kui ekspert jõudsid ühe­sugusele
järelduseae: need toolid
pididki katki mineana. Toolide
jalad olid isibmealuse külge liiga
nõrgalt (kinnitatud, igal toolü oli
purunenud jalgu alusega ühendav
metaiUnaast. . -
Kuigi nõukogude propaganda-väijaahneites
antakse püt kodu­maast,
kus usuline tegevus On
igati lubatud,, selgub samadest
väijaanneftest, ©t usuvastane,
ateistlik töö on väga ulatuslikult
organiseeritud. Pärnus töötab
kultuuri j a ateismi rahvaülikool
kuue fakuteediga, kus on käes- ^
oleval tailvel olnud kuni 600 kuu­lajat.
Viimase 15 aasta jooksul
on kool lasknud välja 9 lendu, .
kellest on saanud õppinud agitaa­torid.
Rohkem kui 20 lektorist,
kes Pärnus ateistlike teemjadel
esinevad, on enamik saanud vas­tavad
algteadmised ateismi rah­vaülikoolis.
. Roosnä-Alllkul on , kalakasvan­dus
kus igal' kevadel sa^idetakse
pool naljonit vilcerforelli üheaas-taseid
noorkalu oma kolhoosi ka-lakasvandustele
j a teistele selle-laadüistele
majanditele. - Marja
võtmine emakaladelt toimus
märtsikuu alul. Kristallselge vesi
(6—7° C) voolab läbi;pesakastide
kus lastidel ootavad kalaks saai-mist
üle poolteise miljoni marja-
.tera.. ::.;:•"' \
Eesti Kirjastuskomitee ja K i r - ,
janike Liidu poolt korraldati tõl-kevõistlus.
-Tõlkeid vene keelest
tehti 91 ja eesti keelest vene keel­de
32. Ps.rimate vene: keelest tõi- ..
kijate; hulgajs on ka, luuletaja ,•
Paul-Erik Rummo.
iSiiSiliii