Vaba eestlane , October 2, 1984

              s
Nr. 73 Nr. 73 'WämmBTLAm teisipäeval, 2.<>ktoobnl 1984Juesday, October 2, 1984
lm ka vanadele.
jrnsaastaist
ses
&VIPOJAST"
tifiises
ses
>IiõhtQtel Eesd
iiuraaiiitntnjRHifliB
I moraalselt õigusta-lud
vaieldavaks kü-fevani.
Tuleb pida-põhjendatuks
väi-lergi
Tribunaal oli
pliitiline farss, mis
cõigist legaalseist
tui :sijiski; võtame
negi kohtupidamine
moraalselt õigus-
Jlasti peaksid ühed
[id kehtima kõigile,
jslikuie kuuluvuse-pd,
näiteks, säära-tiia
kehtivad Adolf :
ig'u süüdimõistmi"
Tanklin D . Roose-lon
Churchiiri pu- I 1
[aamatus nimetatud
scrialistid ja finant-
|c;d sellesse kategoo-
5. rkontroll-nõukog:u^
t'puncil in Germa-'
[öötatud direktiivide
rreteerida ja kinni
mde üle edasise ot-
Inry Ford ja Edsel
[Hitlerit rahaga ja
esamaa sõjatööstu-pilj
General Elect-itors
ja I.T.T. väl-l^
itlust andsid natsi-ja
tehnilist toetust
endast juba täiesti
[prima facie) tõen-l
Võtust natside ette-fsel
ja käiküraken-hulka
kuulub;
sioön V/ehrmacht'"
Co, Chase Bank,
Majanduse ülesehita-fjaks
mcbiüseerimi-il
of New Jersey);
•V
vi
Lima kandis kleite, palituid ja
papist karpe rõdule igalcevadisele
. ülevaatusele. Mitte enam niiväga
koide kartusest, nagu varematel
aastatel, vaid tahtmisest 1 kinkida
või koguni ära visata. Ühest kar-
'bist leidis ta sallide, kmnaste ja
sokkide osakonnast ilusasti kokku­pandud
kampsuni. See oli sinine,
. villasest lõngast masinal kootud
ülepea aetav meeste kampsun. Pä­ris
korralik, kui mõtelda, k seda
ostes oH sõda juba mitu aastat
käinud. Liina oli selle kusagilt leti
alt saanud mehele osta. See sinine
kampsun pani\ Liina tükiks ajaks
mõtlema. Liina kaalus iga muu
eseme juures, kas säilitada või
mitte. Ainult selle eseme juures oli
ta otsus kaljukindel jubai 39 aas­tat.
Kampsunit tuli kloppida, har­jata
ja pritsida võimalikke koisid
hirmutava mürgiga. Et mitte Ju­mala
pärast! Et ehk vahest ome­t
i . . .
Tol otsustaval sügisel 40 aasta
eest ootas Liina pääsemise võima­lust
-nagu paljud teised. Ühel au­gusti
lõpupäeval see sündiski pä­rast
pikka ootamist, mil ta koos
väikese pojaga laevale tungles. Lii­nal
oli seljas õhuke suvekleit ja
: selle 'peal seesamasinine meeste
kampsun. Tagant peale^Õitev ho-busekoorem
oli purustanud tema
ennegi juba vüetsa kohvri ja nüüd
hoidis ta ühes käes vormitut riide-pündart,
teise käe otsas tiris ta
mil;temidagi aimavat last. Poeg
: lioidis kraniplikult pma väikest
kollast kohvrit, millesse ta oli pan­nud
oma mängukaru ja paar tüh^
sõjaaegset lelu. | ^
Laeva jõudes riputas Liina oma
ja lapse palitu mingi rauast konk­su
otsa ja nad istusid laeva põhja
- pambu otsa. Ettenägelikud õlid ju-
^ ba algusest peale narikõhad laeva
Mlgedel kohvrite jäi kompsudega
omaks tunnistanud' Kaste, kohv­reid,
tünne ja kotte tõsteti laeva ja
inimesi /tuli alatasa juurde, õhk
m ^ raskeks ja länibeks. Liina
/vabastas end kampsunist, rriis jäi
lamama parnbu kõrvale.
"Aeg venis ja venis. Tmmesed: is­tusid
sõnatult ja ootasid ärasõitu.
Enamikkude pilgud olid töntsid,
nagu mitte midagi näha tahtes.
See kõik, mis nüüd sündis, oli küll
ehk pääsemine, kiiid samal ajal
jumalagajätt kodumaaga, Võibolla
kauaks. Võis olla juba liiline pea-
: lelõunä. Juba muutus jahedamaks.
Liina hakkas otsima pojale mida­gi
soojönat' selga.: Ta sirutas käe
ka oma kampsuni järele, aga see ei
nihunud paigast. Vaatlusel selgus,
et lähedal:' istuv hästirõivastatud
- proua hoidis kramplikult kinni
kampsuni teisest servast.
„Ärge püüdke midagi, see on
minu kampsun" ütles proua tige­dalt.
Aga kuidas siis? See pidi ole­ma
mingi eksitus või arusaamatus
proua poolt. Liina hakkas ehmu­nult
oma omandiõigust selgitama.
„Ärge seletage midagi, et see
kampsun teil laevale tull^; seljas
oli Igaüks näeb, et see ön mees­te
kanipsun,". kurjustab proua.
Jah, just meestekampsuniga oli
ta täna hommikul laevale tutoud,
ütles Liina kindlalt. |
Juba pani proua kampsuni kor-
' r^alikult kokku ja asetas oma kohv­rite
ja pakkide juurde.
Liinal puudus jõud kampsuni
pärast võidelda. Milline tape oli
üks tühipaljas kampsun võrreldes
kõigi kaotustega ja tänase tunni
'tõsidusega! ^
Varsti tuli tuttavaid Liinale ma-gamiskohta
pakkuma endi kõrvale
puust lavale. Ometi kord. hakkas
laev liikuma. Kõik teadsid,' et len­nukid
olid õhus ja miinid vees.
Sellest ei hoolinud keegi. Tuli val-
' mistuda ööks. Liina tegi pojale
mingi aseme ja läks palitute Järele,
. et oleks midagi peale võtta. Sama
konksu otsa olid ka paljud teised
oma üliriided ripiitanud. Oli juba
hämar ja oU tegemist õigete pali­tute
leidmisega.
Korraga kõlas tuttav hääl, kalk
ktiid sedapuhku valjult hädaldav
hüüatus:
„Võtke varas 1 kinni! Laeval on
varas. Enne tahtis ta mu kampsu­nit
varastada, nüüd varastab pali­tuid!"
Liina selgitamine enesekaitseks
kutsus' esüe ägeda sõnavalangu.
Liina jättis rahu mõttes palitu ot-sunise
homseks.
Järgmisel hommlicul oli Liina
targem. Ta otsis laevalt perekonna
tuttavaj vanema härra, ülikooli pro­fessori,
keda ta eehnisel päeval oli
vilksamisi näinud laevale tulevat.
Koos läksid nad palituid otsima.
Proua istus endiselt oma varandust
valvates ja kuulatas umbusklikult
seda, mida auväärsel isikul, keda
paljud ära tundsid, Liina kaitseks
oli ütelda.
„01gu siis pealegi, et palitud on
omad, aga mu kampsunit tahtis ta
eile ikkagi igal juhul varastada!"
jäi proua kindlaks. Ta lisas siiski
armuhselt:
,, J ah, inimesed' on praegu nagu
arust ära, kui nad pidid oma kraa­mist
ihna jääma. Nüüd siis kipu­vad
teiste' varanatukese kallale."
Proua sõnad- otse voolasid. Liina
kaitses end nagu oskas auväärse
vanahärra toetusel.
Inimesed ümberringi kuulasid
sõnelust ja vahtisid uudishimuli­kult
noort, lapsega, laevavarast,
sest mikspärašt ta siis nuttis, kui ta
süütu oli.
Tõotatud maa ei paistnud ka
sellel päeval. Laev oli pidanud sih­ti
muutma, öösel tõusis suur torm.
Enamik olid merehaiged oma ase-metel.
Kõik oli korraga ükskõik,
kas üldse jõuda tõotatud maale või
mitte. Samuti oli ka nii lõpmata
ükskõik, kas olla laevavaras või
mitte. •
Lõpuks vaibus torm. Haiged toi­busid;
Juba lõigati leiba ja leiva­kõrvast.
Need, "kel midagi kaasas
pobud, said lahkeilt andjailt. Ae­gamööda
jõuti randa. Öösel sur­nud
põgenik oli esimene, keda lae­valt
vabale maale kanti. Laevakere
hakkas tühjenema inimestest ja
pakkidest. Liina ei kiirustanud. Te­da
ei oodanud keegi ja tema ei
osanud midagi oodata.
Kui ta lõpuks komps ühes käes
ja laps teise käe otsas hakkas lae­va
trepile minema, lamas otse ta
jalgade ees tema sinine tolmutram-bitud
kampsun... Liina tõstis sel­le
prahi seest üles nagu suurima
aarde.
Kaale olid tetud lauad, mis
ägasid Võüeibade ja jookide all.
See näis olevat maa, mis jooksis
piuna ja mett. Liina hoidis veel
ikka räpast kampsunit käes jä ot­sis
prouat. iSee oli üldises segadu­ses
võimatu: Teda polnud ka hil­jem
läbikäigulaägrist leida. Ta oli
nagu maa alla vajunud.
Mõne aasta pärast unustas Liina
ka tema näo. Ainult silmad© tige
ja kahtlustav pilk, kõle hääl ja
süüdistavad sõnad on jäänud alati­seks
meelde. Pole võimatu, et Lii­na
on isegi teda kusagil kohanud
viimase nelja kümnendi jooksul.
Aidake leida seda prouat, et
Liina võiks pärast 40 pikka aastat
vältida kampsuni igakevadist tuu­lutamist.-
•
Pilte suure põgenemise ajast. Iloolsi,Sandvikeni laagrisse Jõuti 4. oktoobril 1944. Pildil grupp eestlannasid
MUHa mkekuks iMesrmstatuä, mis OÜ esimen
Foto: J. Säägi kogust
Tähdepaneknici skesytSik^ syyrlaagri cifcakiriasf
Esmakordselt ilmufe kolm numbrit Maailmalaagri „Eesti Lipp" laagriajaMri UUDISED värvitrükis
kaanekujundusega, kus sümboolselt on kõjk maailmalaagri elemendid seotud tervikuks: Kanada kaart, mil­lelt
tõuseb läMvõttes Kotkajärve, millelit viib edasi maaÜmalaagri märk, kuna Kotkajärve kohalt tõusevad
mõtted, milles on sinine mere iraamistises Eesti., Kaanekujunduse autoriks on ngdr. Ingrid Kütt
484dheküljel on laagri pidulikud
avasõnad, kroonikat, meeleolukaid
tähelepanekuid, joonistusi ja viima­ses
ka. kaks lehekülge fotbkrooni-kat.
Ajakiri oli igale laagrist osa­võtjale,
läagriperele, kellele on
suunatud peagaidi ja peaskaudi
tervitused ja maaihnalaagri abijuhi
Anne-Mai Kaunismaa laagriolcmu-se
personifikatsioon „0\en. laa-ger..."
See on mälestuskild põgenemi­sest
„Juhanil" Haapsalu sadamast
Rootsi, Lidingö randa, augusti lõ­pupäevil
1944. Läbikäigulaager oli
„Vikingshiir'.
Tervitades ,
ILüdiaTuuIse
23. aprillil helistati Eesti Van­gistatud
Vabadusvõitlejate Abista-miskeskusest
Tallinna, ENSV Sise­ministeeriumisse,
et esitada küsi­musi
hiljuti 15 aastaks vangi mõis­tetud
Enn Tarto kohta ja saada
andmeid poliitvangide kinnipida­mist
reguleerivate eeskirjade ülfe.
Naissekretäri ärritatud hääl kü­sis:
„A tshto või hotite?'^ (Aga
mis te tahate?) Kui talle vene kee­les
seletati, et" soovitakse rääkida
siseminister Marko Tibariga, või
kui teda pole kohal, siis mõne ase­täitjaga,
ei öelnud sekretär midagi.
Kostis naginat, edasi kümne minu­ti
jooksul korratud kutsete peale
ei vastatud. Nähtavasti oli telefo­nitoru
tasakesi hargile pandud.
Olen päike ja udu Järvel, - -
Olen värav igapäevasest elust
uute põnevuste riiki.
Olen koht, Eojs noorus leiab
mängupaiga muredeta sõprus-ringi
surveteta.
Olen elu uiiiendaja, mälestuste
meenutaja. /
Olen naer Ja olen vaikus.
Olen noorus ja elutarkuis, oim
- ttäha ja homse algus.
Olen kingituste andjay tulevikia
viljakandja. -
Olen kombed, olen reeglid, olen
juhtide elupeeglid.
Tule noor— liitu minuga!
.Tänane tegevus on homs? . .
^mälestus.;. 0
Laägripere jagati kümnesse
gruppi, et teha ringkäik Kotkajär­vel
Kodu-Eestiga tutvumiseks. Kutt
Ilves käis hundudega, tutvustas
end poistele ja küsis, kas peab
rpkima eesti või rootsi keeles.
„Eesti keeles" oli ühine vastus.
Vestluses kerkis küsimus, kas: Ka-,
levipoeg kõneles eesti keelt ja hun-dud
arvasid, et ta ei osanud seda
keelt. Kutt kõneles noortele eesti
koolist õige vanasti, vabariigi ajal
ja tänapäeval paguluses.
Liia Orav kõneles eesti toitudest
vanal ajal, Siiri Puust ja Maie
Kask rääkisid kuidaseestlased end.
vabaks laulsid, Valter Piigil pidas
loengu kaubalaevanduse tähtsusest
Eesti maj anduselus. Hilja Kuutma
vestles eesti naise tähtsusest läbi
aegade. Lauluväljakul istus suurel
kivil Enn Kiilaspea nagu Vane-mume
oma kandlega. Kotkajärve
vabadussamba juures Ermi Soomet
rääkis õigusemõistmisest vabas
Eestis. Spordiplatsil Raivo Remmel
tutvustas kuulsate eesti sportlaste
nimesid ja Eestile saadud meda­leid.
Eino Kuris rääkis põllumajan­dusest
ja Arnold Kukk; vabariigi
riigikaitsest.
Maailmälaagriga tähistati ka
Kotkajärve esimese laagri 30. aas­tapäeva.
1954. a. suvel peeti seal
esimene Eesti Skautide Malev Ka­nadas
suurlaager ,,Tungalnoole",
põlismetsa ostetud Toronto Eesti
Skaudisõprade Seltsi maa-alal. Lu­geja
viiakse tagasi selleaegsete olu­kordade
juurde, Eino Kuris annab
nende nimed, kes esimeses suur-laagris
olid ja veel tänapäevalgi
on tegevad: H. Jõe, L. Milles, G.
Mitt, L. Puurits, E. Kuris, J.
Lepp, H. Kurvits, A. Kütt, Ü.
Soots, V. Soots, E. Aleve.
Küsitletakse, ka teiste maade
juhtide arvamust Mäailmalaagrist.
Juhan Rebane Rootsist ütleb, et
võrreldes Rootsis peetavate laagri­tega,
on Kotkajärvel rohkem ,,sõ­javäeline"
kord. Muidu on tore,
saab ujuda, söögiga on rahul, lõk­ked
on toredad. Tegevust ori laag­ris
parajalt.
Paul Vink-Lainastit tüütavad
Kotkajärvel sääsed. Muidu on see
nagu USA laagrid. Palju meeldi-
Maailmalaagri korravalve üksus toob beiskamiseks kohale Eesti lipu.
Foto: Ervin Aleve
vat. Leo Adamson Austraaliast
märgib, et päevakava on Kotkajär­vel
umbes sama kui AustraaUas,
aga erineval aastaajal. Suur üllatus
oli aga siin olev roheline, kaunis
maastik tammede ja kaskedega.
See on Austraalia loodusest väga
erinev. Ka Austraalias on sääski,:
aga mitte nii palju.
Kaugemalt tulijaile antakse aja-kirjas
ka Kotkajärve ajalugu, tä­histati
Kanada ja USA sünnipäeva,
ja ka laagri sünnipäevalisi. Laagri-ajakirjas
on aga ka kergemat ja
humoorikamat sisu, mis näitab
noorte vaimukust. Skaudijuhi tööd
iseloomustab järgmine pala:
Noortejuht koputas taevauksele.
Ta' liägu oli vana ja juuksed hal­lid.
Palus sisselaskmist. „Mida oled
sa head teinud? küsi<s Peetrus, et
tahad sisse saada."
,,OIen olnud noortejuht palju
aastaid, korraldanud laagreid, män­ginud
mänge ja poisse ning füdru^
kuid mööda metsi taga ajanud..."
Taeva väravad lõid laiali lahti
ja Peetrus helistas kella.
«Tule sisse ja vali endale kan-nelo
Oled küllalt põrgut näinud."
ik , . • ••
Aga noored mõistsid vastata vä­ga
leidlikult:
,.:,,Kes läks. Piritalt merele?*'' .
„Kolumb«s?"
jjKes on Ilmar Heinsoo?"
jjKirikuõpetaja, mees kes kirju­tab.
Toronto eesti konsulaadi esi­mees.
Kaie mees Rootsis. Aita
Heinsoo isa. Kanada sihtkapitali
essii mees.
„Kes õpetas
,,serviti, serviti?"
„Endel Ruberg."
ef
„Kes on eesti päritoliuga Holly­woodi
näitleja?"
„Enn Kiilaspea." • :
^ ;
„Mis on Eesti maapõuevarad?"
„Kilud ja kartuHd."
Laagriajakiri on selliseid tähele­panekuid
mitmeidki kogunud, mil­les
elab ametliku tegevuse; kõrval
muudki. Noorte vastustes kajastub
see mida on kuuldud, kuigi kõike
pole veel suudetud vastustes vaja­likult
korraldada. Lõpuks sobib
siia lisada veel kahekõne-skaudi ja
juhi vahel:
Skaut: „Mul on illb hea uudis
ja üks paha uudis."
Juht: „Mi!s see paha uudis ön?"
Skaut: „Paha uudis on see, et
mul on ainult üks hea uudis,"
Juht: j,Noh, mis see hea uudis
9«
EesH lipu 100 cso
juubel fiiateelicas
Stokholmis asutati juba 4. juunil
1983 organisatsioon „4, Juuni",
mis taotleb luua 4. juunit eesti rah­vuspühaks.
Eesti Üliõpilaste Seltsi- pooli
kokkukutsutud koosolekul, mis toi­mus
Stokhohnis 22. nov. 1983 ja
millest osa võtsid 16 eesti organi­satsioonide
esindajat, moodustati
Eesti Lipu juubeliürituste läbivii­miseks
„Sini-must-valge 100 a. Juu-belikomitee".
Selle komitee pro­grammis
viidi Rootsis läbi järgmi­sed
üritused: 3. juunil Jakobi kiri«
kus pidulik jumalateenistus ja Ees­ti
rügili|)u õnnistamine. 24. mai—'
7. juuni^ Stokholmi. Eesti Majas,
Sini-must-valge 100 a. juubelinäi­tus
mis hõlmas m.s. Eesti lipu ja
selle ajalooga ühenduses olevat kir­jandust
ning „Sini-must-valge füa-teelias
— Su üle Jumal valvaku".
Korraldajateks olid Eesti Kultuuri
Koondis ja FÜateelia Toimkond. 2. •.
3. ja 4. juunil oli Eesti Majas, näi­tuse
ruumides Rootsi Postivalitsu-se
postkast millesse asetatud post
tembeldati Eesti lipu mälestustemp-liga
4. juunil. 10. juunil, ühenduses
suvepeoga ja,,lipu juubeli tähis­tamisega
Koitjärvel viidi Stokholmi
näituse filatelistlik osa ka Koitjär­vele.
„Sinl-must-valge 100 a. Juu-belikomitee"
Filateelia Toimkond
andis sel puhul välja nägusa suve-niirümbriku
ja lipu postkaai*-
di. Rootsi Postivalitsuselt saadi mä-lestustempel,
kuid kahjuks mitte
eestikeelne ja poliitilistel põhjustel
ka mitte Sini-must-valge juubeliks.
Kuna Torontos oli ESTO-84 sel
ajal ukse ees, siis otsustati „Sini-must-
valge 100 a. Juubel" viia läbi
ESTO-84 raames õpetaja Udo Pe-tersoo
juhtimisel. Tänu õpetaja Pe-tersoole
ja paljude organisatsiooni­de
koostööle oli Toronto sini-must-valges
lipuehtes ja Eesti lipu 100
a. juubel sai olla elamuseks tuhan­detele
eestiastele.
,;Eesti Lipu 100 a. Juubeli" Fi­lateelia
Osakonna ülesandeks oli
see tähtpäev fiiatelistiikult jäädvus­tada.
Otsustati välj a anda post­kaart
ja neljast margist koosnev
suveniirblokk.
Pöörduti abi saamiseks meie
tuntumate kunstnike poole. Tänu
kunstnik Joann Saarniidule, kes lu­bas
tasuta kasutada oma õlimaali
— „Sini-must-vaIge 100 aastat",
millest sai tehtud kunst-postkaart
millel oli suur menu. Paljud inime­sed
näitusel soovisid näha selle ori­ginaali.
Samuti tegid tasuta oma
töö Arne Roosman Eesti lipu suve-niir-
bloki kujundamisel ja Vello
Hubel, kes kujundas rahvusvärvi­das
ESTO-84 suveniirümbriku ja
postitempli, õnneks sai postitempel
valmis just juuni alul nii, et esime­sed
tembeldused sai teha 4. juuni
kuupäevaga, lipu juubeH aasta­päeval.
Need filatelistlikud suvenii­rid
jäädvustavad ajalukku selle,
mida Toronto eesüased on korda
saatnud ja jäävad püsima inälestu-seks
tulevastele põlvedele meie va­ba
rahva pärandina.
H.M. •
Skaut: „Hea on, et see oli ainu­ke
paha uudis."
Laagrilehe toimetaja oli Saima
Varangu, toimetuses/talituses Hel­gi
Rosen, Aili Silm, Juta Tammik,
Raivo Kalamäe, Eino Kuris ja
Evald Tutsu.
VABA EESTLANE
TOIMEllJS JA TALITUS
avatud esmaspÄevast
reedeni kella 9--3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
yABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
üks toll Uhel veerul:
kuulutuste küljel $4.75
tekstis $5.—
esiküljel $5.50
Ämeiirika Ühendriikide: esmdusüksus saabub maaUmalaagri paraadile.
Lippude kolonn, ^es gaidmaleva esindusüksuse Juht. Ann Koorits ja
;skautmaleya eslndusüksise Juht Alar Sokk» •;• Foto:'E. Aleve
Knnhitiisi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. honmi. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
honmi. kella ll-ni.
tel 444-4832
Väljaspool tööaega:
Leida Marley 223-008(^
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Wülowdale, Ont. M2R 3S8