1980-01-10-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^" Nr. 3 .3 VABA EESTLANE ne]
Bid paljude ees-
|)äeval arutlesM
Liit Kanadas
foni esimehe ja
[•mi Soometiga.
Vaba Eestlane
idyses
lakobi koguduses
jaanuaril õhtu-iVLS
kõneleb õpe-
)p. 0. Mägis on
lldriku Montana
jelisatsiooni alal,
igreisil Kanadas,
mna õpetaja Mä-ta
teisipäeval,
raalis, kus kõne-
Ijaile. Kolmapäe-leleb
ta kanada-ja
Hamiltonis,
^stlastele Hamil-
[päeval, 17. jaan.
canada õpetajai-tul
kell 6.30 Ja-
Igeleb sisemisjo-lendada
inimeste
leeriõpetust tu-korrata,
mille-
Imale arusaami-pul
oli Hamilto-
„Culturai Ca-
[ude pühitsemises.
Eesti saade
:?liskeelse tervi-lainis,
et meie
on puiud.Ka-lisi
jõule mäle-
|ist, sest Nõuko-jõulupühi
Ja
neid pühitseda
nägusates rah-fusas
eesti keeja
kommetest
jõulud". Järg-
[iplaadüt jõulu-ailja",
„JõulU"
ja „Haldjate
Eesti Algkooli
1 näidati erine-i^
rte — kiriku-:
^Eesti jne. Saa-lel
Lindaja jõu-
|is kõigile kaas-kui
ka kanna-
|ad uut aastat
ivägevama abi-
\na. kord helge-
Olav Sepp ja;
/ad teisi kaas-baugemait
nen-pa
ning kaasa
dseks ning va-kumiseks-ta
võiks maini-
)r. toimub Ha-
Ssgakoori ja
[ulLk kontsert
Pääsmed
:telt.
ONNERÖHKE7 UUT ÄÄ$TÄJ
; 921 — First. st. NJS.
Minot, N. Dakota 58791 USA
^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ i
NEW tORK lüri LeÜepi mälestusfondist anti välja stipendiü-r
meid 204e vabas maailmas elavale üUopiiasele^keUed^^^
stipendiumide toetusel oma õpinguid Jätkata. Kanadas amjetäti stipendiumid
Järgmistele noortele: W. Mart Laanemäe, Linda PaM,
Aida E. Tammer, Ene L. Tombak ja Viiu Varik.
Teatame, et oleme üle võtnud FORD ja MERCÜRY
^ uued ja pTiugitud autod.
OiSTIJ VÕI MÜÜGI PUHUL PÖÖRDUGE MlElE POO!
® Meie rendime pika aja peale autosidl
0 Parandame iga firma autosid
0 Esindame Miclidin autokumme
Suur. Valik ja odavamad hinnad kui suuäioBas
" "o hinnad jadnucalris ja veebruärif
¥ÄLJAMÜÜGIL '79. AUTOD
Sügisel kui Lembitu malevas alustati aktiivset sisetööd IiunäM-dega,
ilmus „Noolepoisi raamat". Selle esOehel on öeldud, et see
raamat om ilmunud irahvusvahelisel lasteaastal Hendrik Tanner!
mälestusfondi toetusega J a selle on koostanud Jämesäär. Eriti tugeval!
ja vastupidavail kaantel on antud raamatu nimeks „LemM-tu
raamat". Esimene ilmunud osa on „NooIepoisi raamat", kuna
sellele lisanduvad hundu skaudiks saamisel uued õppematerjalid.
Kõik kokku aga kujundab enesest väga feästi koostatud j a loori
eesti rahvuslikule tunnetusele lahendavat materJalS.
Hundud on alles noored ja väga
lähedased oma vanemaile. Selletõttu
ongi Lembitu maleva noole-poisi
raamatus antud alguses informatsiooni
vanemaile. Selles kirjeldatakse
Lembitu maleva ajalugu,
liil^meskonda, üldsusse kuuluvust,
kasvatuslikku tegevust, juhtlauseid,
liikmeksoleku tingimusi,
poiste koondiste pidamist, välistegevust
ja laagreid.
Eessõnas^ noolepoiste vanemaile
annab Heino Jõe selgitust Lembitu
käsiraamatu tehniliselt korrldusest.
rüht, puhtus ja emakeel, tublidus.
Kordkorralt tutvustatakse noorele
noolepoisipalveidv tervitusi^ juhtlauseid,
riietust, tähekatseid, õpe-
: tatakse tundma kodumaad ja
j ümbruses asuvaid maid. Siis on
! üheks osaks perekonna jututund,
; kus noolepoiss saab teadlikuks oma
I.perekonnast,- koostab oma pere-konnapuUj
mis teda viib kaugele
minevikku. Jälle ütleb H. Joe, et
perekonna sugupuule on antud terve
lehekülg, kuhu iga noor saab
oma sugupuu kirja panna.
Autor ütleb vanemaile, ei pois! | Perekonna sugupuu kaudu hak-tegevus
noolepoisi parvikus on j kab noor tundma oma kauget ta-kasvatuslikult
tulemusrikas ainult
siis, kui vanemad skautlusele
kaasa aitavad, milleks
tunda huvi tegevuse vastu,
^apohja ja hakkab huvi tundma
oma esivanemate vastu.
Me oleme vastutavad sadade generatsioonide
ees ja seda vastutus-lehitsedes
ja lugedes poisi käsiraa- 'tunnet saab sisendada ja arendada
mätuid ja kolmandaks ühtlustada ' ainult kasvatuse kaudu,
kodus ja parvikis kehtivad kas- j Siis on veel kirjeldused Eesti l i -
vatuslikud normid, kuna skautluse ^ pu saamisest, tutvustatakse täht-kasvatusliküd
nõuded on eesti kee- 'said eestlasi, Lembitu tamme, an-ie
kasutamine kodus ja eestlaste takse valik vanarahva tarkust ja
seltskonnas, korraliku ja viisaka valik laule, mis kõik kokku on pai-käitumise
õpetamine ja nõudmine, gutatud 38 suurele lehele.
oma toa või toanurga hooldamine: T.--..--, , . . , V " i. Rääkides oma koostatud noole-
]a konstamme. .g. käsiraamatust, üüeb H. Jõe,
Raama ü sihiks on poiste kasva- ^^^^^^^^^ ^. ^ ^^^^
tust eesti skauluses^edendada et j^^^^^^^^^^^^^^
poisul vaimustusega tegutseksid , ^^Ijaantud raamat on täiendus Ka-hunduparvikus,
et neist kasvaksid • ^^^^ hunduraamatule. ' Kui aga
väärtuslikud inimesed, 3a tublid ^^^^^ ülendatakse skaudiks, saab
eestlased H. Joe seletab taiendu-^ ^^^^^^^^^ hundulehefcüljed välja
seks et tema arvates on tbrve,^^^^^ skaudüehefcüljed asemele
eestlus täiesti valesti rakendatud., ^^^^ ^
.arvame et eestlus seisneb suurtes ^.^.^^^^ ^^^^^^^^^
,5,paukudes", nagu Eesti Päevad, on juba olemas, ütleb H. Jöe, et
MART LAANEMÄE. ;
Suurim arv stipendiumeid — arvult
10 annetati Ühendriikides
Õppivatele eesti noortele,, kus stipendiumide
saajaiks on järgmised
isilmd: Kristi A. Aililt, Indrek C. j
Grabbi, Ramona Ai Holmes, Rau-no
0. Jõks, Tiina K. Kaid, Tiiu
V. Kütt, HiUevi Obet, Karl Talts,
Erik. Veski ja Arvo L. Varcamer.
Inglismaal oli stipendiumi saajaks
Rhea M. Sivi, Prantsusmaal Erik
Männik, Rootsis Toomas Asu ja
Jüri Männik ning Soomes Peeter
Ilus. ,
Teatavasti moodustas kauaaegne
väliseestlane leidur-insener
dr. O.G. Lellep talle osaks langenud
pärandušsummäst sihtkapitali
oma isa Jüri Lellep mä-
.lestuseks. .
Mälestusfond tegutseb Eesti Üli-õpüaste
Toetusfond USA-s raamides;
Kapital on investeeritud ühe
-Milwaukee suurema panga haldusel
ja selle iga-aastane sissetulek
jagatakse välja vastavalt kvalifit-seerunud
eesti üliõpüastele ' Toetusfondi
põhikirja sätete kohaselt.
1979/80. õppeaasta stipendumi-
• de kogusumma ön 8200 dollarit.
Koos eelnenud' aastate väljamaksudega
on Jüri Lellepi mälestusfondi
stipendiumeid jagatud eesti üliõpilastele
juba 145.000 dollari ulatuses.
Nagu varem teatatud, yõtab Eesti
üliõpilaste Toetusfond ; tJSA-s
vastu sooviavaldusi Lellepi stipendiumideks
1980/81. õppeaastaks.
Sooviaväldus-vormid on saadaval
Toetusfondi juhatuselt aadressil:
Estonian Students Fund in USA,
Inc.: P. 0. Box 377, Wall' Street
Station, New York, N.Y.; 10005
Sooviavalduste sisseandmise tähtpäevaks
on 28. veebruar 1980.-
2670A Yonge St. (at Lytton Blvd) Toronto MiP m
Kinnisvara ostu või müü^ korral%^tage
TOOMAS MANKIN, tel. 48744^, kodus 447-2017
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahell)
" : TELEFON 225-0824
Noolepoiste tööraamatus kirjeldatakse
eesti noolepoiss! Lembitu
ajal, Lembitu noolepoisse tänapäeval
Järgnevad noolepoisi katse,
lubadus, parviku seadus oma kahe
ilausega: noolepoiss on kuulekas
4 ä noolepoiss on korralik. Selgitatakse
noolepoisi kombeid, hea
selleiuures unustades, et juured , . , •,' , / .
, , , i ta on just nende koostamisel ja
arenevad idust. , j ^ ^ ^ ^ ^ .^^^ ^^^^^^ Materjaü
Suur „paük ei lähe südamesse, U n palju ja kõigist kokku saab raa^
kui Juured ei ole õigesti idanema matu.
•• Käsiraamatule' ongi leitud \enti
vastupidavad kaaned, mis, kesta-
• vad läM hundu-., ja. skaudiaastate.
j Lõpuks ütleb H. Jõe, et -ta ei
süüdista sugugi mitte eestlaskonda,
' et need ülevalt alla oma rahvuslik-
^ku tööd teevad, kuid eestlust kasvatatakse
siiski väikestest lastest,
kes alustavad oma kodumaa tundmise
alast tööd koos vanematega
ja skautlus fieis kodudes saab pere-konoaasjaks.
Raamatus on palju näitlikke i l lustratsioone,
kus H. Jõe on väga
osavalt seigitanud sõnadele lisaks
edasiantavat informatsiooni, mis
selle .„Lembitu raamatu'' peaks
antama kõigile eesti htindudele väga
õpetlikuks käsiraamatuks, selliseks
mis noori tõesti huvitab ja
selle tegevusega kaasa haarab.
Pühapäeval, 6. jaanuaril avati
Whitby Arts ineorp. The Station
Gallery's (Henry ja Victoria tänar
vate nurgal) Rutt Tulyingu ja Otis
Tamasaukase graafiliste tööde näi^
tus. Näitus jääb avatuks 27. jaanuarini,
teisipäevast neljapäevani
kell 12—5 p.l. ja kl. 6—9, reedel
12—5 p.l; laupäeval ja pühapäeval
kl. 2-5 p.l.
Eestlanna ja leedulase. ühine
kunstinäitus on „käinud" . juba
mitmes keskuses, olles oktoobris
Erindale'is ja novembris Scarbo-ros
ülikooli juures. Mõlemad on
tuntud kui printmakerid.
Andekas Müooja Kristi Allik,
kes taotleb rpräegu doktorikraadi
muusika alal University of Southern
Califomiäs, juhatas Oma he^
lindile ettekannet Schaenberg saalis.
Esimesel õhtul toimus dzhässi-kentsert
ja teisel õhtul tema
„Trio" klaveri, viiuli ja kontrabassi
esitusel. Komponist sai mõlemal
õhtul tugeva aplausi ösa,li-
;seksr.'.---" :., • •
Pariisi eesti seltsi segakoor Hel
i " pühitses 21. novembril oma 30.
a. juubelit. Sel puhul oli kontsert
YMCA teatrisaalis, kuhu külalisi
cdi tulnud :ka Saksamaalt, Inglismaalt
ja Belgiast. /
Esmakordselt oli I^anisi eestlastel
külas ka Hollandi E.S. esinaine
Viima Belinfante, kes ütles tervitusi
ja avaldas kahetsust, et' Eesti
saatkoma maja on nüüd venelaste
poolt lammutatud: .
Pühapäeval, 9. märtsil, algusega
kel 4 p.l. toimub Vana Andrese kirikus
suur kannatusaja kontsert,
müle organiseerib Avo Kittask.
Kontserdil on kaastegevad Cosmo-politan
Opera Assoeiationi koor ja
orkester. Koguduse : juhatusel on
kavas ka dr. Roman Toi poolt
möcdunud aastal korraldatud kont^
serdi kordamine käesoleva aasta
Eesti Kunstide Keskuse Kunstikogu
(Eesti Kunstimuuseum) täienes
väärtusliku lisaga kunstnik Maie
Landra kingi näol, milleks oli tema
poolt 1977. a. koostatud künstimäpp
„Imortal wood" ja 7 erisuguse samas
tehnikas trükitud ükšiklehte.
Eesti Kunstimuuseumi kogude
koostamine ja ülesehitamine on ainult
siis võimalik, kui meie sellele
tõhusalt kaasa aitame. Eesti Kunstide
Keskus avaldab' käesolevaga
oma tänu kunstnikule.
ILMA ANYAS :
EKKKtirator
STOKHOLM - Rootsis on 13.
detsember suureks valguse pühaks,
mil on luutšiäpäev. Möödunud aastal
oli kogu Rootsi Luciaks 14-aas-tane
eesti tütarlaps Katrin Onno
Vällingbystv Kogu Rootsi vaatas
varahommikust Lücia-saadet Stok-holmi
Hedyig-Eleonora kirikust,
kus programmi kandsid AdoK
Fredriks muusikakooli ja teiste
Stokholmi muusikaklasside, õpilased,
moodustades võimsa lastekoori.
Ka Katrin Onno õpib Adolf
Fredriks muusikakoolis.
Katrin 'Onno on endine eesti algkooli
õpilane. Tä muusikaliseks
harrastuseks on viiul ja klaver,
kuid ta tunneb huvi ka teatri vastu.
Lucia-valimine on pikemat aega
kestev toiming, nii on juba: 1979.
aastal sisseantud nende sooviavaldused,
kes soovivad esineda kandidaatidena
1980. aastal ja sissesaa-detud
900-st jäävad kandidaatideks
240.VV:-;. •
Äri r kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7* laup, 9—4.
(Esmaspäeviti-snletiid)
Läti äri
9 Qneen St. E. Toronto — Tel. 368-5011 |
Meil oa rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, ^põimixniseks, heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). ^SKANDINAAVIAST
HUVITAVAm MATERJAL ^ Kanvaa
mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: ešmasp.—kolmap.
9-6, neljap., refedel 9--8, 1^^^^^ Meie teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3—5 p.l.
7 RIVERVIEWGAIU)ENS, TORONTO
(1 plokk läaaepool JaneUiBIoori lähedal)
TEL. 769-9535
MHÄilllADiLE
RUBY SCHNEIBER
EELK Chicago Esimeses Refor-matsioom
koguduses toimus leeri-õpilaste
õnnistamine koguduse õpetaja
Johan Teras'e poolt pühapäe-
, vai 7. okt. 1979. a. Õnhistati eesti
tioored: Eve J. Erita, Lembit Erita,
Kristina Hauser, Martin H.
Haüser, Silvi M. Pohla ja Allan J .
\
362 Danforth Ave.
Toronto, Oito
M4K1N8
FLOWERS & GIFTS
Värsked ja esmaklassilised lilled igaks s^dmnsekg.
limstkäsiiöidMnMdeks: ehted, merevaik, naÜktõddi,
pnunikerdnsed, keraamika.
Räägitakse eesti, M ja inglise te
,281. DANFORTH AVE. Tel; 463-3331
Soome pagarisaädused — kardemonl-saiaü,
stniudelid, soome tordid,: küpsi-sed.
Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID, ,.
DELIKATESSID
Äri iahtioleku-ajad: teisip., kolmap..
neljap. 9—6, reedel 9-7, laup. 8.30-2.
Esmasp. suletud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800110 |
Description
| Title | 1980-01-10-05 |
| OCR text | ^" Nr. 3 .3 VABA EESTLANE ne] Bid paljude ees- |)äeval arutlesM Liit Kanadas foni esimehe ja [•mi Soometiga. Vaba Eestlane idyses lakobi koguduses jaanuaril õhtu-iVLS kõneleb õpe- )p. 0. Mägis on lldriku Montana jelisatsiooni alal, igreisil Kanadas, mna õpetaja Mä-ta teisipäeval, raalis, kus kõne- Ijaile. Kolmapäe-leleb ta kanada-ja Hamiltonis, ^stlastele Hamil- [päeval, 17. jaan. canada õpetajai-tul kell 6.30 Ja- Igeleb sisemisjo-lendada inimeste leeriõpetust tu-korrata, mille- Imale arusaami-pul oli Hamilto- „Culturai Ca- [ude pühitsemises. Eesti saade :?liskeelse tervi-lainis, et meie on puiud.Ka-lisi jõule mäle- |ist, sest Nõuko-jõulupühi Ja neid pühitseda nägusates rah-fusas eesti keeja kommetest jõulud". Järg- [iplaadüt jõulu-ailja", „JõulU" ja „Haldjate Eesti Algkooli 1 näidati erine-i^ rte — kiriku-: ^Eesti jne. Saa-lel Lindaja jõu- |is kõigile kaas-kui ka kanna- |ad uut aastat ivägevama abi- \na. kord helge- Olav Sepp ja; /ad teisi kaas-baugemait nen-pa ning kaasa dseks ning va-kumiseks-ta võiks maini- )r. toimub Ha- Ssgakoori ja [ulLk kontsert Pääsmed :telt. ONNERÖHKE7 UUT ÄÄ$TÄJ ; 921 — First. st. NJS. Minot, N. Dakota 58791 USA ^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ i NEW tORK lüri LeÜepi mälestusfondist anti välja stipendiü-r meid 204e vabas maailmas elavale üUopiiasele^keUed^^^ stipendiumide toetusel oma õpinguid Jätkata. Kanadas amjetäti stipendiumid Järgmistele noortele: W. Mart Laanemäe, Linda PaM, Aida E. Tammer, Ene L. Tombak ja Viiu Varik. Teatame, et oleme üle võtnud FORD ja MERCÜRY ^ uued ja pTiugitud autod. OiSTIJ VÕI MÜÜGI PUHUL PÖÖRDUGE MlElE POO! ® Meie rendime pika aja peale autosidl 0 Parandame iga firma autosid 0 Esindame Miclidin autokumme Suur. Valik ja odavamad hinnad kui suuäioBas " "o hinnad jadnucalris ja veebruärif ¥ÄLJAMÜÜGIL '79. AUTOD Sügisel kui Lembitu malevas alustati aktiivset sisetööd IiunäM-dega, ilmus „Noolepoisi raamat". Selle esOehel on öeldud, et see raamat om ilmunud irahvusvahelisel lasteaastal Hendrik Tanner! mälestusfondi toetusega J a selle on koostanud Jämesäär. Eriti tugeval! ja vastupidavail kaantel on antud raamatu nimeks „LemM-tu raamat". Esimene ilmunud osa on „NooIepoisi raamat", kuna sellele lisanduvad hundu skaudiks saamisel uued õppematerjalid. Kõik kokku aga kujundab enesest väga feästi koostatud j a loori eesti rahvuslikule tunnetusele lahendavat materJalS. Hundud on alles noored ja väga lähedased oma vanemaile. Selletõttu ongi Lembitu maleva noole-poisi raamatus antud alguses informatsiooni vanemaile. Selles kirjeldatakse Lembitu maleva ajalugu, liil^meskonda, üldsusse kuuluvust, kasvatuslikku tegevust, juhtlauseid, liikmeksoleku tingimusi, poiste koondiste pidamist, välistegevust ja laagreid. Eessõnas^ noolepoiste vanemaile annab Heino Jõe selgitust Lembitu käsiraamatu tehniliselt korrldusest. rüht, puhtus ja emakeel, tublidus. Kordkorralt tutvustatakse noorele noolepoisipalveidv tervitusi^ juhtlauseid, riietust, tähekatseid, õpe- : tatakse tundma kodumaad ja j ümbruses asuvaid maid. Siis on ! üheks osaks perekonna jututund, ; kus noolepoiss saab teadlikuks oma I.perekonnast,- koostab oma pere-konnapuUj mis teda viib kaugele minevikku. Jälle ütleb H. Joe, et perekonna sugupuule on antud terve lehekülg, kuhu iga noor saab oma sugupuu kirja panna. Autor ütleb vanemaile, ei pois! | Perekonna sugupuu kaudu hak-tegevus noolepoisi parvikus on j kab noor tundma oma kauget ta-kasvatuslikult tulemusrikas ainult siis, kui vanemad skautlusele kaasa aitavad, milleks tunda huvi tegevuse vastu, ^apohja ja hakkab huvi tundma oma esivanemate vastu. Me oleme vastutavad sadade generatsioonide ees ja seda vastutus-lehitsedes ja lugedes poisi käsiraa- 'tunnet saab sisendada ja arendada mätuid ja kolmandaks ühtlustada ' ainult kasvatuse kaudu, kodus ja parvikis kehtivad kas- j Siis on veel kirjeldused Eesti l i - vatuslikud normid, kuna skautluse ^ pu saamisest, tutvustatakse täht-kasvatusliküd nõuded on eesti kee- 'said eestlasi, Lembitu tamme, an-ie kasutamine kodus ja eestlaste takse valik vanarahva tarkust ja seltskonnas, korraliku ja viisaka valik laule, mis kõik kokku on pai-käitumise õpetamine ja nõudmine, gutatud 38 suurele lehele. oma toa või toanurga hooldamine: T.--..--, , . . , V " i. Rääkides oma koostatud noole- ]a konstamme. .g. käsiraamatust, üüeb H. Jõe, Raama ü sihiks on poiste kasva- ^^^^^^^^^ ^. ^ ^^^^ tust eesti skauluses^edendada et j^^^^^^^^^^^^^^ poisul vaimustusega tegutseksid , ^^Ijaantud raamat on täiendus Ka-hunduparvikus, et neist kasvaksid • ^^^^ hunduraamatule. ' Kui aga väärtuslikud inimesed, 3a tublid ^^^^^ ülendatakse skaudiks, saab eestlased H. Joe seletab taiendu-^ ^^^^^^^^^ hundulehefcüljed välja seks et tema arvates on tbrve,^^^^^ skaudüehefcüljed asemele eestlus täiesti valesti rakendatud., ^^^^ ^ .arvame et eestlus seisneb suurtes ^.^.^^^^ ^^^^^^^^^ ,5,paukudes", nagu Eesti Päevad, on juba olemas, ütleb H. Jöe, et MART LAANEMÄE. ; Suurim arv stipendiumeid — arvult 10 annetati Ühendriikides Õppivatele eesti noortele,, kus stipendiumide saajaiks on järgmised isilmd: Kristi A. Aililt, Indrek C. j Grabbi, Ramona Ai Holmes, Rau-no 0. Jõks, Tiina K. Kaid, Tiiu V. Kütt, HiUevi Obet, Karl Talts, Erik. Veski ja Arvo L. Varcamer. Inglismaal oli stipendiumi saajaks Rhea M. Sivi, Prantsusmaal Erik Männik, Rootsis Toomas Asu ja Jüri Männik ning Soomes Peeter Ilus. , Teatavasti moodustas kauaaegne väliseestlane leidur-insener dr. O.G. Lellep talle osaks langenud pärandušsummäst sihtkapitali oma isa Jüri Lellep mä- .lestuseks. . Mälestusfond tegutseb Eesti Üli-õpüaste Toetusfond USA-s raamides; Kapital on investeeritud ühe -Milwaukee suurema panga haldusel ja selle iga-aastane sissetulek jagatakse välja vastavalt kvalifit-seerunud eesti üliõpüastele ' Toetusfondi põhikirja sätete kohaselt. 1979/80. õppeaasta stipendumi- • de kogusumma ön 8200 dollarit. Koos eelnenud' aastate väljamaksudega on Jüri Lellepi mälestusfondi stipendiumeid jagatud eesti üliõpilastele juba 145.000 dollari ulatuses. Nagu varem teatatud, yõtab Eesti üliõpilaste Toetusfond ; tJSA-s vastu sooviavaldusi Lellepi stipendiumideks 1980/81. õppeaastaks. Sooviaväldus-vormid on saadaval Toetusfondi juhatuselt aadressil: Estonian Students Fund in USA, Inc.: P. 0. Box 377, Wall' Street Station, New York, N.Y.; 10005 Sooviavalduste sisseandmise tähtpäevaks on 28. veebruar 1980.- 2670A Yonge St. (at Lytton Blvd) Toronto MiP m Kinnisvara ostu või müü^ korral%^tage TOOMAS MANKIN, tel. 48744^, kodus 447-2017 (Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahell) " : TELEFON 225-0824 Noolepoiste tööraamatus kirjeldatakse eesti noolepoiss! Lembitu ajal, Lembitu noolepoisse tänapäeval Järgnevad noolepoisi katse, lubadus, parviku seadus oma kahe ilausega: noolepoiss on kuulekas 4 ä noolepoiss on korralik. Selgitatakse noolepoisi kombeid, hea selleiuures unustades, et juured , . , •,' , / . , , , i ta on just nende koostamisel ja arenevad idust. , j ^ ^ ^ ^ ^ .^^^ ^^^^^^ Materjaü Suur „paük ei lähe südamesse, U n palju ja kõigist kokku saab raa^ kui Juured ei ole õigesti idanema matu. •• Käsiraamatule' ongi leitud \enti vastupidavad kaaned, mis, kesta- • vad läM hundu-., ja. skaudiaastate. j Lõpuks ütleb H. Jõe, et -ta ei süüdista sugugi mitte eestlaskonda, ' et need ülevalt alla oma rahvuslik- ^ku tööd teevad, kuid eestlust kasvatatakse siiski väikestest lastest, kes alustavad oma kodumaa tundmise alast tööd koos vanematega ja skautlus fieis kodudes saab pere-konoaasjaks. Raamatus on palju näitlikke i l lustratsioone, kus H. Jõe on väga osavalt seigitanud sõnadele lisaks edasiantavat informatsiooni, mis selle .„Lembitu raamatu'' peaks antama kõigile eesti htindudele väga õpetlikuks käsiraamatuks, selliseks mis noori tõesti huvitab ja selle tegevusega kaasa haarab. Pühapäeval, 6. jaanuaril avati Whitby Arts ineorp. The Station Gallery's (Henry ja Victoria tänar vate nurgal) Rutt Tulyingu ja Otis Tamasaukase graafiliste tööde näi^ tus. Näitus jääb avatuks 27. jaanuarini, teisipäevast neljapäevani kell 12—5 p.l. ja kl. 6—9, reedel 12—5 p.l; laupäeval ja pühapäeval kl. 2-5 p.l. Eestlanna ja leedulase. ühine kunstinäitus on „käinud" . juba mitmes keskuses, olles oktoobris Erindale'is ja novembris Scarbo-ros ülikooli juures. Mõlemad on tuntud kui printmakerid. Andekas Müooja Kristi Allik, kes taotleb rpräegu doktorikraadi muusika alal University of Southern Califomiäs, juhatas Oma he^ lindile ettekannet Schaenberg saalis. Esimesel õhtul toimus dzhässi-kentsert ja teisel õhtul tema „Trio" klaveri, viiuli ja kontrabassi esitusel. Komponist sai mõlemal õhtul tugeva aplausi ösa,li- ;seksr.'.---" :., • • Pariisi eesti seltsi segakoor Hel i " pühitses 21. novembril oma 30. a. juubelit. Sel puhul oli kontsert YMCA teatrisaalis, kuhu külalisi cdi tulnud :ka Saksamaalt, Inglismaalt ja Belgiast. / Esmakordselt oli I^anisi eestlastel külas ka Hollandi E.S. esinaine Viima Belinfante, kes ütles tervitusi ja avaldas kahetsust, et' Eesti saatkoma maja on nüüd venelaste poolt lammutatud: . Pühapäeval, 9. märtsil, algusega kel 4 p.l. toimub Vana Andrese kirikus suur kannatusaja kontsert, müle organiseerib Avo Kittask. Kontserdil on kaastegevad Cosmo-politan Opera Assoeiationi koor ja orkester. Koguduse : juhatusel on kavas ka dr. Roman Toi poolt möcdunud aastal korraldatud kont^ serdi kordamine käesoleva aasta Eesti Kunstide Keskuse Kunstikogu (Eesti Kunstimuuseum) täienes väärtusliku lisaga kunstnik Maie Landra kingi näol, milleks oli tema poolt 1977. a. koostatud künstimäpp „Imortal wood" ja 7 erisuguse samas tehnikas trükitud ükšiklehte. Eesti Kunstimuuseumi kogude koostamine ja ülesehitamine on ainult siis võimalik, kui meie sellele tõhusalt kaasa aitame. Eesti Kunstide Keskus avaldab' käesolevaga oma tänu kunstnikule. ILMA ANYAS : EKKKtirator STOKHOLM - Rootsis on 13. detsember suureks valguse pühaks, mil on luutšiäpäev. Möödunud aastal oli kogu Rootsi Luciaks 14-aas-tane eesti tütarlaps Katrin Onno Vällingbystv Kogu Rootsi vaatas varahommikust Lücia-saadet Stok-holmi Hedyig-Eleonora kirikust, kus programmi kandsid AdoK Fredriks muusikakooli ja teiste Stokholmi muusikaklasside, õpilased, moodustades võimsa lastekoori. Ka Katrin Onno õpib Adolf Fredriks muusikakoolis. Katrin 'Onno on endine eesti algkooli õpilane. Tä muusikaliseks harrastuseks on viiul ja klaver, kuid ta tunneb huvi ka teatri vastu. Lucia-valimine on pikemat aega kestev toiming, nii on juba: 1979. aastal sisseantud nende sooviavaldused, kes soovivad esineda kandidaatidena 1980. aastal ja sissesaa-detud 900-st jäävad kandidaatideks 240.VV:-;. • Äri r kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7* laup, 9—4. (Esmaspäeviti-snletiid) Läti äri 9 Qneen St. E. Toronto — Tel. 368-5011 | Meil oa rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja kangastelgedel kudumiseks, ^põimixniseks, heegeldamiseks, tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). ^SKANDINAAVIAST HUVITAVAm MATERJAL ^ Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: ešmasp.—kolmap. 9-6, neljap., refedel 9--8, 1^^^^^ Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3—5 p.l. 7 RIVERVIEWGAIU)ENS, TORONTO (1 plokk läaaepool JaneUiBIoori lähedal) TEL. 769-9535 MHÄilllADiLE RUBY SCHNEIBER EELK Chicago Esimeses Refor-matsioom koguduses toimus leeri-õpilaste õnnistamine koguduse õpetaja Johan Teras'e poolt pühapäe- , vai 7. okt. 1979. a. Õnhistati eesti tioored: Eve J. Erita, Lembit Erita, Kristina Hauser, Martin H. Haüser, Silvi M. Pohla ja Allan J . \ 362 Danforth Ave. Toronto, Oito M4K1N8 FLOWERS & GIFTS Värsked ja esmaklassilised lilled igaks s^dmnsekg. limstkäsiiöidMnMdeks: ehted, merevaik, naÜktõddi, pnunikerdnsed, keraamika. Räägitakse eesti, M ja inglise te ,281. DANFORTH AVE. Tel; 463-3331 Soome pagarisaädused — kardemonl-saiaü, stniudelid, soome tordid,: küpsi-sed. Lihapirukad. EUROOPAMAITSELISED JUUSTUD, KALAKONSERVID, ,. DELIKATESSID Äri iahtioleku-ajad: teisip., kolmap.. neljap. 9—6, reedel 9-7, laup. 8.30-2. Esmasp. suletud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-10-05
