Vaba eestlane , July 11, 1985

              •0 •
2 VABA EESTLANE neljapäeval, n . juulil 1985 — Thursday, July 11,1985 Nr. 52
B:imjjww>.
YABABE EESTLASIE MlüUKANDIA
: O/ü Vaba EesÜane, 1955 LesUe St Poa Malls,
(M. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hames 0|a
TOIMETAJA: OM Kopvülein
TOIMETUSE EOLLEE<HÜM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 444-4823, taHtus(tdllmised, kuulutused,
dspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
TEjLiJMISffl aastas $68.—, pool-
1 flaatnasa stas Š$^377.>-— m VB&rsmd&SiStm $19.—
Aada^ess! muudatus 70 c. — tJIcsiknumbri himd 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toll ühel veerul: $5.00, esiiriüjel $5.
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Kommentaar
Terroriga lesti eest?
Mõttekäik ei ole mitte väga era­kordne:
kas meie võitlus iseseisva
Eesti taastamiseks on kõi^e tõhu­sam,
ja kõige õigem? Niisugune
mõte kargab pähe kuuldes ja nä­hes,
kuidas paljud teised rahvad
oma eluõiguse eest võitlevad. Mee­dia
aga käsitleb peamiselt neid,
kes selleks kasutavad vägivaldseid
meetodeid — nJi. bandiitlust, ter­rorit,
pantvangide võtmist Ja muid
tegelikke või moraalseid surve­avaldusi.
Neist, kes kidtuuriliste ja
demokraatlike meetoditega seda
teevad, nagu meie, mainitakse ha­ruharva.
Sealt jääbki mulje, et
meie võitlus ei ole tõhus, et ei näi­ta
fanatismi egal sangarlikkust ~
viimse veretilgani, nagu laulusõnad
juhatavad tegevusele isamaa eest.
Võidupüha osa Seedrioru Suviliarjä-pidustusel. Paremal E V aüpeakonsül Ilmar Hein- Rootsi väüsminister östen Un-soo
kõnet pidamas; Tuietoojate^^to^^ Kase, Ü. Tamre, H:^^^ '^^^ ^^^^
_ ^ . . . \ r . ' ^ Vr w , gulaspaevade alguses ja Balti sõ-bepp,
J . RemOja j a A . Voode^ Foto: Vaba Eestlane durite venelastele väljaandmise
\ ^ •-•••-^ ''^^ ^ •'•'^ ajal, poetas ühe solvava lause, mi­da
metalle tänapäevani kinkinud-ei
ole. Ta nimetas venelaste Balti­kumi
vallutamist kommenteerides,
et Balti rahvad ei ohmd nagimii
küpsed iseseisvuseks. Rootsi vene-e
iuudid loodeivad kergeBidusi emigreerumiseks laste^ haardes (hoidku saatn^ seue
• jubeda sündmuse eest!) oleks sa-jjThe
^ew York^^ 1 ^
irenteü ^ metsaülikoolis oli kõne siisM vist see noor " i ^ s t o e f c ^ ett Mlja^gui nõukogude võimude poolt anüid rida väljasõi^^ nõu- taa^v^
all ilma eesti keeleta eesti noorte ei tundnud küllaldast huvi ja res-kogude juutide hulgas lootUSl, et paranemisel olevadsuhted Moskva ja Washingtoni <«, kaasajoöksu võimalikke kandi- SS'e?t:trÄ vahelloovad soodsa o I u W s ™ Ä e«.igratsi^^^
Mk jätkata aktüvsust eesti ühiskon- miseks. Nüüd miMegi pärast tun^ Need juudid, kes on pikemat aastat. Emigratsioonilootusi hem- ühendriM
Mas — teha sporti, tantsida rahva- neb ta oma kuuluvulst eestlaste aega oodanud vüsat emigreerumi- tavad nõukogude juudid peavad ka mist. mad" iseseisvuseks kui nk oma
itantse, harrastada eesti toite ja osa- hulka, kuid ei võla siiski veel vae- seks ja mõned lääne diplomaadid positiivseteks : kõrvalteguriteks Stolar'1 ^ see iseseisusse taastamiseks organisee
leda eelsti üritustel. See oli vaga U- vaks eesti keelt õppida. Selle ase- täheldavad süski, et emigrantide ühendriikide Kongressi Esindaja- aastaI 1977 kui ta sai vastava vüsa.
beraahie seisukoht ja kinnitas, et mel algatab või pooldab lohutus- koguarvud kuude kaupa ei ole se- tekoja esimehe Thomas 0'NeiU'i Kuid tema lahkumist takistati k^^^
uksM eesti iipor ei ole (või ei tohi teooriat, et eestlame võib ju olla kä nini märkimisväärselt tõusnud ja külaskäiku Moskvasse ja samasu- nuväljal, ilma et talle oleks ku-öUa)
väliatõüaatu keeleoskamatuse ilma keeletsi.
ESTO Eobrtekomve- on süüdi. TegelikuiBt m tsüü&ne:
riksid noorte fanaatÜcute rühmitu­si,
pommitaksid nõukogude esindu-
, ^ si vabas maailmas, mõrvaksid ja
et kõnesolevat, teatavat elevust on gust visütimailmus am nagi pärast selle sammu põhjusi Mdnäpiksid" nende esmdaiaid la
nõukogude terror
S ^iS^ t m Ä , V „ , -• i'"^"*' Eesö okupeerimise ja sõja ajal ei
näevJoiral t?«»l!iiiP i i , ^ L « eesflased — I1.IU munaraku- #^ ettepaiieK uuesti tessor i^mer maie^^s kättemaksu? Kas niisugused võtted
lane, kui me üldse eestlaseSss '^^^W ei
tuvad,: et viisade., heakiskiitmine on Abe Stölar ja Bernard Laniport, Ožernoi ning Valeri Soifer on fasi rohkwn^arveäimä^
;edä jsaamei eestlased. ^ ^ j . mitmele isikule, kellele seda on keda mõlemat USA valitsusvõimud kirjutanud Esindajatekoja esime-kõik
kes la ükskõik millisest rah- kau.a aTLe gsel.t keeldutud- i Ja nJd mast, peavad ühendriiMde kodanikeks/ hele 0'Neill'ile ja palunud viimast, • * ^ «."x«>vi>i vihjab mmgile läbimõeldud
Täiesti ilma vägivallata ei ©le
llma keeleta eestlame ~ uks- vusest. km ta huvi tunneb eesflas^ ~ , , ~. , v
koik, kmdas me teda mõõdame ^ ühiskonda trügida, on just sama x.:}.- • ^
ei ole I mingi loogiline lahendus, "palju eelstlane, kui iga keeleta pa-^^^H informät-vaid
terve rea, uute küsimuste alg- ris- või :;pool-eestlane, .siooni kohaselt sai;märtsikuujs 97
punkt, see on meeldiv, kui nõukogude kodanik^
••^Kuiiimeie :'•^^
tadt oma eesti keelest ja eestlusest ^^^^ mis on aüult niargmaalselt siu-taganeb
ning^^W^^^^ rem arv kui eehiemid kmi^eL
Mä vaüb, teüs on ta renegaat.^^^^^
^ ajaloo kestdnimetatodkõiM^^^^^^^^^
toganejaid. Kuidas aga Juhtus see,
iet üks eesfläne, kes tahab oMa eest. ^ 7i? ^ n ^ ' ^ Woukögude jmitide praegused
lane, on jäänud ilma eesti keeleta? lootused põhinevad tõsiasjal, et
Kas on süüdi vanemad, kes taUe dunud Andres Laur naljatas kord, Moskva on ka varem kasutamid
keelt ei õpetaimd; vm lokaalne ees- ^^eestlaste suurt massi näeme juhtide emigratsiooni hoobana su-
Näd asusid ümber N. Liitu et tema tõstataks nende juhtumid läinud ka meie võitlus. Mõne aasta
1930-ndatel aastatel koos p^^ kõnelustes Kremli võimu- eest levines teade, et kuskil Vira-nematega
ja vümaste aastate meestega. Kas ta seda tegi, pole maa maanteel oli rünnatud partei-jooksül
taotlenud tulemusteta veel selgunud. tegelase Vaino autot. Räägiti isegi
üiimohvrist ja vigastamisest. Täp­sem
informatsioon puudub, kuna
nüsugttsed sündmused on nõukogu­de
võimu riiklikud saladused. Kuul-dns
on ainus informatsioon sündi­nust
ja see on sageli suurendatud.
> ükski kuuldus nõiikogude maal e!
ole aga üma aluseta ja rakenda­tud
julgestusvõtted ning jälitamme
omakorda kinnitavad kuuldust.
_ Ule ISO baltlase ja valitsuse esindaja võtsid osa 1 8 o vägivaldsete võitlusmeetodite
r k Ä et s ^ ^ ^ e i^
i.««ro ^^^^^^^^^^^ '^^ • vomuses — Olgu see SUS tonus vol
^ ^ ^ ' ^ ^ ^ Jny^mer^^
fo^dam
tud M d , et juutidel on suhtelised kmatiiMst maaümavaato^^^
QiiililillliillllililiHllilililllllllllüSllllililHilillllllllilillSlliH^ suurearvuliseit lubatud emigreeru- Kongressi esindajad William Eesti, Läti ja Leedu iUegaalse ja sellega ka „kupsusest iseseisvuse-
" iä6Ö-ndate aastate lõpust saa-^^
Änähtaväsü surveavalduste tõt-HelenBeWey (Md), William Green lutika 45 aastapäeva ja 2) kmüuta- f anud näl^^^
tu niihästi N mdüs endas km ka ^ Balti Vabaduspäev (14. kogum rahva põhilises iseloomus,
välismail; Nõukogude juutide lah- ^^õ^ 1^85), mis võimaldas 45: jär- Alati on eestiased püüdnud konflüc-kumine
tõusis haritippu aastal P^®^^ '^^^^^^^^^^^^^ Kõngressiiii- jekordset aastapäeva tähistada, mil *® lahendada rahulike meetoditega,
1979 vümane aasta kui ühendrii- P.Kanjarskiüties vastuvõtul: USA on jätkuvalt seisnud nende M „kuningat*' jüriöö ülestõusu
Ömiestu^^ Lüdu vaheüsed suhted »Meie uksed on alati teile lahti, väikeste ja aHasurutud maade eest. aja^» ^es rames oraumeisinga
Järgneb tavaliselt kaks jarel^ mõnedel kuulu mum va- Vastuvõtuga lõppesid nädala püüdsid läbirääkimisi pidada ja
reidi? Me
Pessimistlik konstateerib et no- luse ja assi leerunuse Vni
jah,' oM vägev küll, aga ega enam nes aasta,
midagi niisugust ei tde. Optimist-^ „ ^ „^ . ,
l k j ä r e M aÄ
ajal, kes Paides ordumeistriga
oM enam-vähem rahidikud. ToUel isegi "L Z^Zl - , ...
aastal anti emigreerumisluba IMspiirkonda.'^ . jooksul toimunud üritiised, kaasa- olid ubeks esimeseks iiai-
510(M)-le nõukogude juudile See Teised kokkutulekust osavõtjad arvatud demonstratsioonid New teks. Vumaseks suurimaks rahuh-i-
arv langes järsutt Moskva ja Was- Yorgis, San EYansiscos, Detroidis: ^ meetodite kasutamiseks võime "^r^^^ võistlusi. Väga Isageli on pindüdliingtoni vahekordade äki^^ büroo abidirektor Linas; ^ '
^ dus harju- nüeMgamstani,SoM^^^
Masid juba 1949, ^ Rootsis, .^^^^ meeles mise tõusule ning süs mahasuru-ömmemis
esimene eesti
kui võistluste korraldaja teatas, et Piiramise läbirääkimiste katkesta-imüÄ
algab k õ r g u b . .. , , , T> xr x . ^ —
mee& vaatas hoolega ringi ja küsis dmiud; aastal, lubati aimilt 896-el^^se komitee ruumes,^esmark^^^^W^ demokraatlike mee<»dit« kasutami.
6 3 ,.., . , , , : , kahepinüalme: 1) tähistada USA hit tõotab koos teistega.
skautliku nooruse suurlaagerpagu^^ ühe väücese poisi imestav küsi^^^^^ lõpuks relvastus-lüses,
miUel nüüd OM järgnenud
Inimpõlve pikkune rida noorte
1 W - / ^ Ä . '''''^'f^ ta täiskašvjmu, kes kmiagi kÕF^ W rel-imrastl984
m
Pessimistid d algata midagi, Nad n ^ kaob spordihuvi. Kas me J» positüvsed väljavaated tipp-
©otavad kannatlikult, et aeg tedcs liud olemegi sinna välja jõudimd? kohtumiseks president Ronaid
oma töö. Sama loomulikult öpti^
büroo abidirektor Linas Kojeüs, Washington DG., Glevelandis ja lugeda Peterburi meeleavaldust
rammi Seatiles. ' l^l^v aga vägivalla teele on
direktor Pat Neiburg, ühendatud Balti Ameerika komir inmdud, süs on see näi^^
Eesti, Läti ja Leedu diplomaatill- teesse kuuluvad kolm balti orga- ummikusse aetud rahva viha­sed
esindajad ja USA väüminis- nisatsiooni, nende hulgas Eesti Pu^skeslj. Neidki vätteid on meil
teefiumi ametnikud. Rahvuskomitee ÜSA% oma ajaloost noppida.
Vastuvõtu, mis peeti tsiviilteenin- Ameerika Läti ühing ja Leedu jg. ole alust ütelda> et rahulUce ja
Ä k ehitab
Ja planeerib - mis meil on veel Ä "^""^^
tegemata, mida võiks ja tuleks te-
M. Muutlikud olud toovad uusi
mõtteid, areng annab uusi ideid.
IdilMt harrastatud, siis tekib Isoov
selgitada, kes oma «tegemisega"
kõige kaugemale on jõudnud. Siis
ne on meie rahva argus ja „naha-hoidmise"
joon. Otsustavatel hetke­del
on eestlastel alati jätkunud
Julgust ja kangelasmeelt, mida vü-mases
sõjas tunnustasid nii saksa
kui ka soome ülem juhatused ja
OTTAWA-Kanada fö^
Eeagam ja uue nõukogude Tugi" andeks on natsi-^sõjakurjategijate otsimine Kanädas.iitles ,.
juhi Mihhaü Gorbatshovi vahel ....j J - J . i v ^ J i J i i . ^ 1 J. Üsna varsti valime uue koosseism
äratasid lootusi nõukogude ^ moodunud nadal^^^ kogunud 660 kahtlustatava Kanada Eesti Kesknõukogusse,
de hulgas, et nende emigratsiöo- nime, keS 011 oluud VÕi on praegugi Kanadas. Nüüd ha- Kandidaatide seas on rohkesti noo-nivõimalused
h a k k a v a d ^ j ^ ^ ^ j ^ kohta tõeildmaterjale. -.-y:-:^ eesttasi, kes süani enamasti on
kritiseerinud meie iseseisvusvõitlu­se
meetodeid. On päris kindel, et
ma.
minnakse võisflusraj^e.Spordilaa-M
Austraalia yäpe!sem duste alusel. - ;
grupi spordivalmustus möödunud muu tuleb hiljem. Nõnda siis — juutidele, tunduvad mõnedele asja- kuuest advokaadist koosneva komi- Selleks, et teha kõik võimalike EKN uus koosseis jätkab seniseid
EStO võistlustel oli selleks päästi-sporäilaagris: külvatakse tuleyase osalistele ja samuti välisvaatiejate- tee ja oh andnud korralduse, et ebaõigluste vältinuseks faktide i välisvõithise traditsioone,
kuks-— kui võtta Mnni Jaan sportliku aktiivsuse seemet, algata- le kui märguanded Moskva kayat-^ n^^^ annaksid ülevaate tehtud uuri- noreerimisega, komisjon peab töö- Fanatismi ja eneseohverdamist
Schaeri jutuotsast mis Kanadas takse tulevasi võistlusi, taastatakse süstest kõnesolevas seoses. musist 1. septembriks. tama läbi tohutu suure hulga doku- g^^ij näidata ka de kr tlikk
pani liikuma mõtteid ja algatavaid eestlaste ^^k^^^^^^ Komitee on Idisinudprofessoreilt mente, mis on kogunenud avalikes- .
Jõudusid spördilaagri korraldami- net ja võiboBä kasvatatakse uute öodatä sisulisi muudatusi," ütles ja advokaatidelt üle riigi, et nad se või eraarhiividesše nii Kanadas "i^^tp^eid kasutades. — lüati kui
seks. Tõepoolest^ mUös seU Ikka Eesti füüsik Aleksandr Lera^ kuidas kui ka väljaspool möödunud ndja- >ee ongi see õlge Eesti tee.
ei ole tekkinud varem ja nwks Ims- eest |a eeš^^^^^^^^ nmg meeles! võimud on keeldunud andmast natsi-sõjaku^jategijaid, kümne aasta jopksuL
eesti: pgulasgruppideš-en: . v / A I N O JÕE • ;eraigreeruniišluba- rohkem. 4ui 15 .: kes
Nr. 52
VA!
NÄD.
13. ja 14. juül
dr. T. Mr
20.ja21. juu
dr. M. I
Järvi - j
plaat
Briti Sibel
Andrew Barn
seltsi 1984.nda
matest helipla
on tõlgendatu
Nagu avaldu
ka 1984-nda a
de dirigendiks
see au ka eeii
tallanges G(
tega sissem
tööde eest.
Seekordne p
la süttja Nei
II
venelannl
luuletajal
N. Liidu Moi
nipeetavad
kiius poliitvi
läände saabun^
poole maailmJ
aastaks raske
risse ja 5 aast
tetud luuletajj
ja päästeaktsic
Pikemale cl
palvele on all
poliitvangi. N(]
eestlanna Laglj
Jadviga Beljai
Liidia. Doroninj
koos Irina R{
vangidena Moi!
Nende kirjai
kord, milles vi
lima ja märgij
jätkub laagri
tumine senisel
surmale.
BaWast^l
demonsti
15. juunil toi
linnades N. Liii
de oküpeerimj
protesti deinbi
mus protestic
Francisco N.
millest võttis
Selle oraniseerj
ti komiteega
siooni ALA (Aj
sociation) ii
ja Balti Vabadl
dis Pavlbvskisf
Suurim den
kui 200 osa võti
DC N.; Liidu
vangistati 4 li]
Läti Kesknõul
ja Balti vill
Aristids Lambi
ti, et nad ei hc
sel N. Liidu
tast lätiašt tabj
bandus.
Demonstratsi
Detroidis Micl
osa Balti Nooi
lejad ja Denv{
leidis eriti heal
kudes ajalehtej
liidu ja ALA tf
kirjad Balti i1
okupatsiooni
Street Jaurnal'!
. Register'is,' Saj
ner'is ja teisj
Valgest Majasj
ja saadetud pi
baduspäeva, 1^
matsioonist pH
mus mitmetes]
arvatud Los
Vabaduspäeva
juunil Wašhii
raldas üh
Komitee koos
,ga. Kutsutud
med ja bältlasj
tu esindas Ritj
itiiniiHHttniHl
ea
mi