Vaba eestlane , July 11, 1985

              Nr.SE Nr. 52 ¥ABA EEmANE neljap^val, 11. j^^^^^ Lk. J
listus. Vasakul Toron-
A. Alaver leinalooris
Foto: Vaba Eestlane
1, öeldes lahkunule, et ,,va-
)ja kangelasena oled andnud
is meid kõiki ühiseks vend-b'efeks
oh liitnud."
Skautide Maleva ja eesti
nimel üldiselt ütles ijärele-t^
kmleoPuurits, märkides .
inu sangariteod olid tiivus-festi
noortele kui nad võit- *
lupinna eest.
Kodu juhatuse,., ja pere
:us lahkunu elas viimastel
ütles järelehüüde esimees
tar Heinsoo. Viimasena tä-ikunut
kui endist Vana .
koguduse nõukogu liiget
;pik. - .
itmine toimus samast nel-
I hommikul York kalmistu-.
inituli
oja elanikud, krundi»
0-e, Kivioja paisjärve
Istada esivanematelt
ooni.
skord algab aega",
mis hakkas vahepeal vä-jääma,
anti kuivanud oks-idu"
juurde hing tantsu-;
kkasid' helilindi.muusika
Ijal murul tantsutuure te-^
pd osas joodi kohvi) vۤ-
)bralik«s vaimus, paistis,
[oja rahvas on üksteisega
ahivad ja võtavad üritus-
Ihkearvuliselt osa.'
Ue ühislaule, joodi kohvi
[i kuni kella üheni öösel,
lakkas oma osa nõudma,
tunglad, lubades järgmi-veelgi
võimsama tule
mkumist tantsisid Kivioja
[d Ants Vommi tantsu
5ee oli lõpupalaks, oli
/aadata, kutsudes' esile
aplausi.
1 - J. S'gi
iiBiiiiiiiRniiiinpniiiiiiiMainiHRi
|P SECURITY
se ja tule vastu
:^e!. 496-2334
kodos 499-8193
ALLAN PRÜMMEL
[niiii!il!iIlilli!li!ll!l|]iniillii||}Hni!!i!88?
kujunenud
letropoHtan Toron-iditsioonidega.
- •
[eritud personal ja
Mrector
M4X ms
Kinnisvarad® os-S^ss
(ELÜMAJAB,. ÄRIRUUMIB
' JA SUVILAD) •
Kontoris 482-5544
fcodus 447-3782
L,S, Snelgrov® (1981) LM.
Mevi hyiidyiaager ¥õidypiiha nääcildõpyl
Toronto 1 Kalevi skautlipkonna hnnduparvik jjTaarapojaö" pM^s näMaiõpe laagri
22. ja 23. junnis Jõekäärul, lipkonna 2,5-aakrilisel maa-alal. Leegionäride väljakul.
Osa võtsid 16 liundiBit ning JelstkonMaga: kokku tõusis laagridanike arv veerandsaja
ILMUS
ROOS
Nooremad
icandidoadid
EKN'u Valimiste Peakomitee,
korralisel koosolekul kinnitas esita­tud
52 kandidaati. Seekord oü
küllaldaselt avaldusi, ilma et olnuks
vaja esitamise tähtaega pikendada.
Eelnevatel valimistel on pea alati
tulnud pikendada esitamiskirjadc
sisseandmise tähtpäevi. Edukus
käesolevatel valimistel kuulub kind­lalt
EKN'u büroole koos tema
noore sekretäriga.
Võrreldes eelnevate valimistega,
on käesoleva kandidaatide vanus
tunduvalt noorem. 1981. aasta kan­didaatide
keskmine vanus oli 48
aastat, kuna tänavuse valimise kan­didaatide
keslaiiine vanus on 45
aastat.
Esineb ka huvitav erinevus va­nuseklassides.
19 kandidaati on kas
35 aastat vanad ehk nooremad.
- Nendest 4 kandideerisid ka eelne-
' vatel valimistel. Vanuseklassis 36—
' 50 on 12 kandidaati, nendest on 4
kordus^kandidaadid. Suurimasse
vanuserühmitusse 51 ja vanemad
kuulub 21 kandidaati, nendest 15
kandideerisid eehnisel valimisel.
Nagu nähtub esitatud arvudest, on
suurimaks juurdekasvuks just noo­rem.
generatsioon. See juurdekasv
eitab meie iihjiskonna muret, et
noored ei tunne huvi eestluse ega
eesti vabadusvõitluse vastu. Käes­olevad
valimised on elavaks tunnu­seks
meie norema põlvkonna huvist
rahvuslikuks tegevuseks. Nüüd
jääb vaid oodata, et meie valijas­kond
ka toetab seda noort põlv­konda.
Seda saab kindlalt teha va­limistest
osavõtuga—— andes oma
tunnustuse noorema .põlvkonna
I koostööle vanema põlvkonnaga.
Tuleks ka märliida, et kui täna­vustel
valimistel kandideerinuks sa­mad
isikud kui eelmisel valimisel,
-siis olnuks kandidaatide keskmiseks
vanuseks 52 aastat, nüüdse 45 aas­ta
asemel. Kõige suurema vanuse
' grupi mpodustavad 31-—35-äasta-sed,
kuhu kuulub 10 kandidaati»
Ka tuleks meeles, pidada, et viibime
Juba üle 40 aastat paguluses, ning
.et 23 kandidaatiion sündinud väl­jaspool
Eestit. ^
. PiirkoEidlik esindus on pea võrd­ne
eekievatele valimistele, kus 51-st
kandidaadist 11 asusid väljaspool
Suur-Toronto piirkonda. Tänavu
on 10 kandidaati 52-st, kes esinda­vad
oma ühiskonda väljaspool To­ronto
tegevusepiirkonda. Poliitili­selt
omab see suurt tähtsust, kuna
EICN- taot^ olla eestlaste kestotie
poliitiline organisatsioon, mis esm-dab
tervet eestlaskonda Kanadas.
Et võida kasutada seda väidet, on
vaja nii kandidaate kui ka hääleta-j
aid üle terve Kanada.
Tuleks ka tähele panna, et see­kord
on esitatud 10 naissoost kan­didaati,
eelneva valimiste 8 asemel.
Enamus laagri juhtlconnast jõu­dis
juba reedel linnast kohale niög
tehti vajalikud ettevalmistused: nii­deti
muru, ning püstitati pooled tel­gid
vihma vältimiseks. Laupäeval,
kell 9 hommikul sibasid hundud
hallides vormides- kohale; mõnel
seljakott endast kaks korda suu­rem,
kuid küllap see vahekord aja­jooksul,
poisi skaudiks sirgudes pa­raneb.
Varsti. olid laagri kümme
telki püstitatud ning magamisase­med
ka korras.
Ühiselt asuti laagri suurima ehi­tuse,
köögi varjendi (10—25 m
nailonist puldan) püstitamisele.
Köögi esialgne asend, lagedal jõe­äärsel
künkal, polnud aga Tuule-taadile
vastuvõetav ning 25 küün­te
j a hammastega kinni hoidvat
hundut ja juhti said omal nahal
tunda, missuguseid vintsutusi lohe jr^]Rv'^ hiinHnlafiapr
saba kõrgel taeva all peab tuule- Mnaulaager
keerises läbi elama. Jaak Haabnüt.
AJalodine ülevaade, iseseisev Eesti, n maailmasõda, N.LMdn
okupatsiooni, eösftlased paguluses, diplomaatiline staatus.
Suurepäraselt kokkuvõtlik teos eestlastest ja nende püüdlustest
täiendatud rohkete fotodega, mis sobiv võõrastele tutmtami-seks,-
96ik.' ' v'
ffilind $5.00 pluss imtekulu 70 centi
Saadaval „VABA EESTLASE" talituses
istamisel. Paremal nskm.
isTae
Ega'midagi,'hunduom' vm du-kas
ning vajaduse korral ka tai­bukas;
teJstkome püstitamise
katse kabe metsatuka valid õn­nestus
suurepäraselt.
See oli selle köögivarjendl esimene
tuleproov, mis pidas ka vihmale
vastu, ning laagri vanem, lipkon-najuht
nskm. Margus Tae arvas, et
võibolla isegi skaudid ja vendurid
saavad selle püstitamisega Guelphi
Jamboreel hakkama kui mõni nu­pukas
hundu neid juhatab.
Laager avati Eesti lipu heiskami­sega
kell 11. Laagri juht Toomas
Kaid sai edutusena nooremskaut-masteri
tiitli ja sellega kaasuvad
nskm. märki ja rohelise kaelaräti.
Hundujuhi kandidaadid Raimo
Karhunen ja Mark Olup võtsid
vastu skaudi hoolsusdiplomid koos
märgi kandmise õigusega.
Kui avamise formaalsused olid
läbi mindi ujuma. Vetelpäästjaks
oli vendurskautrühma „Vambola"
juht nskm. Endel Meil, keda abis­tas
lipkonna abijuht nskm. Ilmar
Kütt.
Lõunasöögiks söödi $50 väärfm-
Ises vilnivorste ja.ükS:Vesimelone
Laagri kokaks oli nskm. • Jaak
Haabnüt.
Peale lõunat toimus käsitöö pe­riood,
tuule-loiiede ehitaminej laag­ri
abi juhi -nslrfn. Cindy Härmi ju­hatusel
ja pallhnäng Ants ja Tar­mo
Sulevi jalgpalli väljakul. Kell
16 hakkas vihma sadama. Kinnitati
keha küpsiste ja apelsiinidega ning
mindi sauna, kus kerise oli kuu­maks
kütnud Martki Tamm. Kuna
vihma sadas oli mõnus saunast
vette hüpata aadama ülikonnas,
sest ^ega tüdrukuid vihmaga väljas
leidu, nad on suhkrust tehtud ning
sulaksid ära.
õhtusöögiks oli „Karu Käkk",
Parim telkkond Kalevi hundulaagris. Pildil Eero Laansoo
Peeter Türk oma telgi ees» Foto: Margus
FLUMBING, HEATING & REPAIRS
Eesti ettevõte
ÕH*, gaasi- Ja elektriah|ud ® Korstnavoodrid (diinmey lining).
® Ahjude puhastamine.
Tel. 275-1280 Roland Kullik
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
Ont. M4S 119
(Davisville & Eglintoni vahel)
TeL487-2147
raamatusse trükitaV' ettetelMjate nimekiri suletakse
alates 15. jüilist s.ao
l^oguteöse hind ettetellimisel $20.~- ja saatekulu Kanadas
.-—9 mnja! $3,—, Hind ptet ikumlst $29.-^ pluss saate-
Maamaf :m samas
«EESTLASED KANADAS",
TelBmised saata; «EESTLASED KANADAS" c/o E/ Kuilis,
2 Jocelyn Cres., DON MILLS, Ont., M3BiA2, või tellida To­ronto
Eesti Majas EKN'u büroos Priit Aruvallalt või Abista^
miskomitee kauplusest. Tshekid Jdrjutada KANADA JEEST-LASTE
AJALOO KOMISJONI nimele.
söetulel küpsetatud alumiiniumpa-berisse
niässitudühe-naelane hakk­liha
kamakas, millesse segatud 1
muna, 1 tass maisihelbeid, 1 sibul
jne. Aedviljaks oli suur toores por­gand
ja magustoiduks õun.
Nendele, keUel kõhud veel tüh­jaks
jäid, seisid alati laual mitu
pätsi peen- |a rukkileiba.
Õhtusöök hilines tund aega ette­nähtust,
sest kuigi laagri kokk oli
soovitanud kaks tundi paraja soe­tule
tegemiseks arvas „lipkonnä
püromaan", et kolmveerand tunnist
jätkub, kuid vihmavalängu tõttu jäi
tal see saavutamata. Laagri juht oli
aga ettenägelikult varunud aasta
kõige pikema päeva nii, et aega jäi
ülegi. •
Peale lipu langetamist päikese­loojangul
koguneti iõkkevana
nskm. Toomas Kaldi kutsel lõkke­tule
äärde, Tuleleegid loitsid kõr­gele
ja sädemed' lendasid veelgi
kõrgemale. Iga telkl^ond esitas vä-heppgalt
iihe lõkkenalja nmg koos
•lauldi mitu laulu. Hundu Toomas
Orav esitas pika' vaimuka dekla­matsiooni
„Suurest rohelisest plära-kast,
kes ründas". Lõke vaibudes
jutustas nskm. Margus Tae vanu
eesti muinasjutte: õitsil käimisest
rääkides särasid tähed taevas otse
pea kohal ning äikesepilves, mis
metsa kohal rippus, ristlesidvälgu-mõõgad;
libahundi jutu ajal kostus
metsa alt kahtlaseid kohinaid ning
kui jutulõng veeres Udumäe kunin­ga
tegudeni mässis tihe udulinik
end laagriväljaku ümber ja paks
kaste tegi juuksedki märjaks. Pea­le
unelaulu ja õhtupalvet kuuldus
vaid kahest telgist veel mõnda ae­ga
jutujorinat. /
Pühapäe^ ilusa koldil ajal viis
nskm. • Cindy Härm poisid võimle­ma
ja pesema — meesjuHtidele
käis see toiming üle jõu. Peale li­pu
heiskamist asuti pudrukausside
kallale. Korrastati laager, koju mi­nekuks
ja mängiti palli. Siis toimus
metsamäng Raimo Karhuneni ja
Mark Olupi juhtimisel. Hundudel
tuli maastiku-kaardi abil läbida viis
punkti, kus toimusid erikatsed: tu-letegeniine,
lauhnine, pimesilmi
osavus© proov, spOTdivölsÜus staa*'
dionil ja takistusrada väikeste tare
juures. Peale mängu mindi ujuma.
Lõunasöögiks oli spagetti lihasouš-tiga,
salat ja banaan. Laagri vii­masteks
tegevusteks olid tuulelohe­de
lennutamine ja ujunüne.
Laagri lõpetamine Vfoimus kell
15, kus anti üle auhinnad laagri
korralikumale telkkonnale: Eero
Laansoo ja Peeter Türk ning met-samängu
võitjale salgale: Mart
Kaljurand, ToivaPajöi Tarmo Saks
ja Paul Tralla. ; ^
Lihtne üksuse laager on skaut-liku
tegevuse üheks põhüiseks alus­sambaks,
kus hundud ja juhid õpi­vad
üksteist paremmi tundma kui
aasta läbi koondustel käies. Säära­sest
laagrist varuvad poisid endale
eluaegsed sõbrad ning' noor juht­kond
hangib endale tarkusi tule­viku
tarb^.
Ontario SelenceCentre^is avati iuurdeehltsss
tehnoloogia arengu demo^^^^
Esimest korda kuueteistkfinme aasta jooksul avas
Ontario Science Genternuesuiirema^^^n^ saali. Pui­dust
auruni, terasest elektroonilise pisiosani hõlmab uude .
saali paigutatud näitus tehnoloogia ajaloolise arengutee,
asetades vaataja tehnoloogia ,,hiippelauaie^^, mille aren-gupüri
ehk selle näitusega tutranisel yaefalt võidaks®
kus m mitmeid tööstusrobott®,
tuigevasti töötavaid masinaid,
mis üha enam on leidnud ruumi
meie täriapäevaseis tööstusis.
Nende tänapäevaste elektrwmlis-te
automatiseeritud tööstusrobotti-de
kõrval on vanemaid tehnoloogia
näiteid aurulaevast suure hooratta­ga,
I maailmasõja aegsest kahe­pinnalisest
lennukist, laevade mu­deleist,
nende kõrVal tänapäevane
maaümaruumisõidüki mudel, Cana-da's
Arm, ja palju muud vaatami­seks
ja kogemiseks ning oma või­mete
kohaselt katsetamiseks. 12-ja-lane
laevapropeller CoUingwoodi
laevatehasest, mille raskus ofl 4,5
tonni, on asetatud seeriaüe kuul-laagreüe,
mis teeb selle liikumise
nü kergeks, et seda võib räigi lii­gutada
ühe sõrmega|
Uus väljapanekute saal maksis
2,5 müjonit dollarit, sisaldades üle
,50 näituse objekti ja on suurim
juurdeehitus pärast 190. aastat kui
see hoone ehitati.
• Uue osa ehitamine nõudis kolm
aastat (ettevalmistamist ja osa
nüüd üks suuremaid Ontario
ScicEceCentre aastate erinäitii-
• šist. .
Näitus avati l.juulü ja-jääb ava­tuks
Labor Day'ni, 2. septembrmi.
Näitus on avatud igal päeval kell
10 homm. kuni 6 p.l. suvel ka nel­japäeva
ja reede õhtul parast kel­la
6 kuni M. 8-ni, 'kusjuures sisse­pääs
sel ajal on täiiasvanuile ta­suta.
Ontario Science Centre asub.
770 Don MiUs Rd,, Eglinton Ave.
East nurgast lõunas ja on üks To»
ronto huvipakkuvamaid vaatamis­väärsusi
igas elueas inimestele. ,
Möödunud maikuul määrati On­tario-
Scienee Center'ile uus direk­tor
dr. JimParr, kes on rõõmus,
et tema ämetaja alul avatakse uus
Hall of Technology. Ta arvab, et
on hea . keskuse külastajaile, et
nad näevad, tunnevad ja kogevad
neid mõjusid ja saavad teadlikeks
tehnoloogiast, mis on arenemas mi
kiiresti, et varsti võidakse meid
kõiki masinate poolt teenida, pea­legi
on need sama intelligentsed
nagu me ise oleme. Uus näitus pa­kub
mi noortele kui ka vanadele
mitmetunnilise huvireisi tehnoloo­gilisel
imedemaal.
Uues tehnoloogia saalis külalised
võivad vaadelda kellade valamise
käiku, kui 1100 kraadi Celsiuse tu­line
metall valatakse vormidesse.
Demonstreerija on inimene, tema
kaaslane on robot,
mis käib, poleerib Ja puurib au­gu
kellasse selüse täpsusega, et
nende kaunisus Ja puhas heli so­bib
iga kellade koguja koUekt-
:-'.sM)om.''; • ,
Teine robotlik kokkupaneku-liin
on sisseehitatud elektroonilise nä­gemise
süsteemiga. See on pandud
valmistama vÕtmerõngaid, milli­seid
külastajaid võivad osta suve­niirideks,
pealegi on neisse trüki­tud
t€kst„Madeby Robot". See on
kuuest robotist koosnev töötajate
süsteem, mis produtseerivad ese­meid.
Igas protsessi osas on üks
§75.000 opto-tundlik raal, mis; kont­rollib
roboti tööd ja teeb kriitilisi
otsuseid. Pannes dollari selleks et­tenähtud
kohta paigutab robot val­misprodukti
ootaja peopesale, y
Igaüks, kes on tahtnud näha
tõelist robotit, võib seda näha uues
Ontario Science Centre'i tehnoloo­gia
saalis,
aDliDBnoaBDaaaaaaaBaaaaasDaoaiiaBiioaoa
JAAN ALMER kokkutulek
Tei 293-2128
773-2014
Teeme uusi |a parandame vte nü
üimas 1^^^
Grupp endisi lennuväe abiteenis­tuslasi,
lennuväepoisse USA's dn
otsustanud korraldada kokkutuleku
Lakewoodis 10. ja 11. augustil. Osa­võtust
teatada Ants Pallopüe: 41
Morristown Rd., Bemards ville,
N J . 07924. Ka Kanadast oodatakse
osavõtjaid.
483-6650
New Yorgi osariigi kuberner Ma-rio
Cuomo kuulutas oma prokla­matsiooniga
reede, 14. juuni Balti
Vabaduspäevaks New Yorgi osarii­gis.
an
Emamus kaupadelt 40—70% Mnnaalandust