1978-05-18-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLÄIJE Kieljafpäaval, ig. maüim — Itiursday, May 18, Nr. .'38 .3» ARMAST : ,;EESTI KODU" ELANIKUB Südamlik tänu kõigile sõprade, kes minu abiJsaasa viimsele teekoimaie^saatmist j ä r e l h ü ü ^ ja tema kaunistasid. Eriline tänu öp. 0. PulHE'ile, T . E : Koorile. Suur tänu kõigile! Pensionäride ^Abikaasa ELFRIEDE ARMAST KODUMAA SÕPRA J A KOOLIÕPETAJAT mälestavad .\LEKSANDER LEMBI ja ABEL PINTSON LAINE Ja HEINO ARRAS .4812 YONGE STREET KÄME WnXOWDALE ONTARIO. Matusemaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud küllaldaselt parkimiseruumi. Väärikas teenimine T. L. MORRISON- — Funeral Director 467;. Sherboume :St., Tonmto, Telefon 9244408 Ameerika mandrü asuvate eesti kirikuõpetajate seas on Uno Plank-il silmapaistev koht. Ta ori üks neist väga vähestest, kes rin-devõitlejana seisis Vabadussõjas ja nägi vabaduse koitu oma rahva le lähedalt ja kes on veel elavate seas. Ta ^on üks neist, kes teenis oma rahvast kodumaal, sõja keerises Saiksamaar ja paguluses Ameerikas kuni aastad ja tervis, käskisid puhkusele minna. Ta on ainuke eesti kirikuõpetajate peres, kelle sulest paguluses on ilmunud kolm ladusalt loetavat jutluskogu oma rahvale. Silmapaistvate inimeste kohta oli vanadel roomlastel omapärane vanasõna: kotkas ei püüa kärpseid. Ta ei tegele pisiasjadega. Seda võime öelda ka Tartu linnast paraja jalutuskäigu ikaugusel oli Raadi mõis — lossitaoline ehitus kaunis pargis maijuftas iseseisvuse ajal Eesti Raiiva Mmtseumi. Selle muuseumi ikunstiosaikonnas oli üks võõrapärane maaikig: ikooitud mütsis tumedajuuikseline nooruk: suudleb tanulkandvat kaunitari põsele. Maalingus palju elavust, tundemängu, värvide hõõguvast ja kimstniku sü-majpaisftvat esikust. .Noorte kimstiõpilastena muuseumis käies jäädi tihti selle maali ette vaatama detailide osavat väljatöötlust ja valgus-reflekside efektset kašutamist> kuigi ikunstniku nimi tookord mi-ägi lähemat ei ütelnud: O. P. M o e l fe Hüjoiti lugedes. „Eesti Kunsti Ajaloo" L 'köite 1. osa (Tallinn, 1975) aeidsin Voldemar Vaga kirjutelt peajtükis (Maal, graafika ja skulptuur 19, sajandi esimesel poolel) lühida märikuse sellesar ma maali j a kunstniku köhita. Vaga ütleib, et maaliga „Suudlus", sai 1$40 populaarseks kunstnik Otto Friedrich Theodor Moeaier (1812—1874) ja l|sa;b temale omaajal maalis ta Poola mässust ühe p i d i ja kinkis selle Nikolai Ilsele — see sai üihtlasi noore kaardiväeohvitseri tulevikule otsustavaks — t a laMms sõjaväesit, astus Peterburi Kunstiakadeemiasse, võitis seal oma tööde eest mifcmed medalid ja .1838 sõitis Itaaliasse. Asudes Rooma üüris ta Quattro ^ontaii nr. 137 omale ateljee j a alustas tööd. Esimese maalina Peterburi kunstiakadee-ihia näitusele saatis ta „Rooma viljalõikaja" — (kuid see ei äratanud mingit tähelepanu. saatis Moeller Roomast Peterburi näitusele maali ,,Suudlus'^ j a see muutus otsekohe tuntuimaks kunstiteoseks feogu Venemaal -— kiideti selle elamuslikku sisu, hoolikat tootja se järsu otsekohesusega, et maali iseloomustab maalimisviisi sUe-dus ja kirevus ning eit. k a teisi kunstniku teoseid karakteriseerib, võlts ilutsev laad. Vaga märgib ka, et nüiid on see maaling Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis. ' Kunstiteoste, väärtustamine on aga alati iiks tülikas probleem — eriti kui tegemist on hoopis risti vastukäivate seisukohtadega - ja nagu oma aimniiste muljete õigustamiseks hakkasin otsima Vene kunstnikest abielupaar, lauljatar Galina Vishnevskaja Ja tshellokunstik Mstislav Rostropovitsh, kelledelt Kremli diktaatoridl võtsid hiljuti Vene kodakondsuse, esinesid 4. mail Kongressi Helsia- ^gi komisjoni ees;.seletMStega.; Istungi avas sen. J . Javits,- kes j kcmmu^^ keskusi ja märkis muuseas, et Nõuk. valitsuse sammud Rostropovitshi ja Vishnevskaja osas, ja nende tunnistused komisjoni ees võivad mõjutada edaspidist USA ja Vene vahekorda. USA rahvas hakkab ikka enam mõistma nõuk. valitsuse repressiivseid samme. Nad püüavad demokraatia sildiga katta oma päris avalikku omavolitsemist. Rostropovitsh ütfes, et kodakondsuse võtmine olnud temale ja abikaasale suureks löögiks. N. Venest lahkunud nad seepärast, et neil osutunud võimatuks arendada seal kunstnike elu. A|ast, mil nad; voir maldasid oma majas elada Solzhe-nitsõni, keelustati neil esmemised, tehti; võjmatuks pääs TV-sse -j^ raadiosse. 1974 lubati neüe siiski välismaale sõita esinema. Tass teatas, fet nad viinud keelatult kaasa suured summad raha. Roströppvitsh eitas seda jä märkis, et saabunud Läände, elasid nad ;kohn kuud sõprade laenude varal. Ta eitas ka teisi Tassi tea-tpid nende kohta. Ta esitas ka oma kontsertide kavad, mis pole toimunud , ,diversantide keskustes'', nägu teatas Tass. Valed on teated, liagu- toetanuks Röstropovitshid nagu ostnuks nad ühele neist maja. Ta kahetses, et tal puudub yöi-mälus Brezhnevi kohtulikule vastutusele võtmiseks, kuid B>' üle mõistab kord kohut ajalugu j a avalik arvamine. Seletustega esinesid komisjoriis veel senaator Dole, Fašcell, välisministri asetäitja inimõiguste kü-simusisj siis Galina Vishnevskaja, kes kinnitas Rostropovisthi seletusi. Koos abikaasaga väitsid nad, et nad esinevad komisjoni ees kõikide nõuk. omavoli all kanriataja-te nimel. © Lõbusa Õhtu pakki^ Lake-woodi Eesti Teater kella-vüe-tee raamides Eesti Majas. Hea kavaga sõnalises osas esinesid teatrüii-ge Harry. Verder, I^isy Kuusalu, Laine-Lya Pais ja Harry Tuul, igaüks andes; „ehitähtsai" õpetust kuulajaskonnale. Laulu ettekanneitega esines sopran Virve Puström j a bariton Harry Verder, akordionil võluvaid helindeid esitas mag. Lembit Köorits. Tantsumuusika oli ,,omalt'- orkestrilt. Kohvi ja küpsiseid paikkusid perenaised ja ,Melekastet" peremehed, õhtule ; ilimiš üle saja kaasmaalase. sim. Uno Plank süiidis 22. juunil 1902 Rõngus, Tartumaal, veskite pidaja viienda lapsena. Temast pidi saama raudtee insener, siis loodusteadlane, sai aga vaimulik. Juubilar ise on mõlgutanud mõtteid, et mis teda küll selleks enimalt- ön mõjutanud. Kas lapsena kodupal-vustel jutluste lugemine, kaks korda imelik pääsemine enamlaste peolt mahalaskmisest Vabadussõjas või Tartu tähetornis öised taevalaotuse uurimised? — ja ta ei ~ leia kai ise vasjfcust. Tem'a 75. a. sünnipäev möödus vaikselt, aga 40. až ordinatsiooni päev võeti Baltunores ülesse. õpetaja Uno Plank lõpetas Tartu ülikooli Usuteaduskonna 1937. aastal, sest Vabadussõjast saadud roidenäryi põletik sundis teda mitu korda õpingud katkestama. Kambja õpetaja .0. Erits'a juures pidas ta prooviaasta ja 5; juuml 1938 or-dineeriti ta õpetaja ametisse. Seega: just 40. aastat tagasi. Tal tuli asuda suure Vastseliina koguduse teenimisele Võrumaal, kuhu valiti 1940. aastal. Siis enamlaste tulek, sõda ja juba 1944 on enamlased 10., augustil tagasi Vastseliinas ning eestlased põgenesid, kes jõudsid. õpetaja Plank teenis eesti sõdureid ja. nende perekondi Posenis ning hiljem eestlaste laagris Augs-burgi linnas. Selles Usupuhastuse linnas loob juubilar elava eestlaste koguduse ja on õpetaja laagri koolides. Seal trükib tema kõigi raskuste ja puuduse kiuste väikese eesti lauluraamatu 100 lauldav koraaliga. See oli mitmes meie ko guduses esimene koguduse laulmise võimaldaja kuni terve lauluraa mät alles hiljem sai ümuda trükis • Märtsis 1950 õp. U. Plank jõuab perekonnaga USA-sse ja rakendub kohe Ameerika koguduste teenimisele. 1953. a. aga kutsuvad eestlased ta Baltimore'sse Markuse kogudust teenima, mida Ameerika luteri kirik toetab. Varsti sai see rohkem andmeid selle kimstniku kohta. Välis-Eesti kultuurielu üheks omapärasuseks on teadagi igasuguste teatmeteoste ja käsiraamatute puudumine ~ aga selle eest on Washingtoni J^ongresši Raamatukogu kohaks, kust saab vastuseid kui mitte -kõigile, siis yäliemalt väga paljudele küsimustele. ;' Selgus; ©t selle maaliga „Suud-lus" on seotud sügav ininüik tragöödia. Kunstnik sündis Tallinnas 1812. Tema isa petekond on pärit Saaremaalt, ema on olnud Julia yon Nolcken. Isa kohta on märgitud, etita o l i minister ja admiral ning Tallinna sõjasadama ehitustööde ülevaataja. Otto Priedrichist pidi saama sõjaväelane ja juba 14 aastaselt sai ta ohvitseriks, 19 .aastasena oli ta polkovnik j a võttis osa Poola mässu maüiasua:mnisest, saades vapruse eest autasu. Vabal Kunstnikuga oli ümsesti- midagi juhtunud. Tema kaasaegsed Roomas ongi mitmel moel kirjeldanud seda juhtumit. Mitte kaugel Moelleri ateljeest oli elanud küürakas vanaeit (nii nimetab teda oma autobiograafias graafik Jordan), kel olnud kolm tütart, kellest keskmine — Amalia —• olnud haruldaselt ilus ja kes oli teeninud raha poseerimisega kunstnikele. Moeller oli Amalia järele maalinud rea teoseid nagu „Ki!hla9omius", „Mõrsja" ja „Nä-kineiu" —- aga juba maalingu „Suudlus*' eest määrati talle akadeemiku tütel.. .Nende maalingute loomise aijal oli Moeller 28 aastat vana, aadlisoost, rikas ning hea^ välimusega — j a juhtus, .mis inimestega ikka juhtub — kunstnik ja teina modell armusid üksteisesse. Maaling „Suudlus" õli sellele kindlaks tõendiks, sest Moeller oli andnud tütarlast suudlevale noormehele iseenda näojooned ning maaling oli nü selle, kui ka kunstilise teostuse tõttu nü Moelleri kolleegide kui Rooma kunstihuvilise seltskonna kõneaineks. . diumi, kodust sai ta iga 500 rubla ja emalt veel igakordse Rooma sõidu korral 1000 rubla taskuraha. Amaliale ja itema perekonnale oli eedolev abiellumine kindlasti suureks õnneks. Kuidas suhtus sellesse Moelleri perekond pole teada — kuid tema sõpradele ja kolleegidele Roomas o l i see täies-iti ennekuulmatu ja võimatu. Aadlisoost rikkal ja andekal kunstnikul ei sobinud tolleaegse arusaamise järele aningü juhul abielluda lihtrahvast võrsunud modelliga. Moelleri! ei jätkunud meele!l?:indlust mõjutustele vastupanemiseks ja ta ostis enese va-balts. J a k u i Amalia liiljem poeglapse sünnitas, sai ta Moellerilt veel kord suurema siunma ralia. Nüüd pidanuks sõprade ja seltskonna arvates kogu • see asi olema lõpetet, kuid jäi-eljäänud kirjadest selgub, ©t Moeller muutus nukrameelseks, värvused ta maalidel muutusid tiihmideks ja elutuiks, nagu rnärgivad ta kollet^- gid. Amalia kaotas elutahte ja suri 1843 — tuberkuloosi, hagu märgitakse. Matustel dii õpeitasja noominud Amalia ema, seda ^tigedalt, kurja ja küürakat vanaei-te", ©t 1 ta olla oma tütrega han-geldanud ja seega süüdi teana surmas. Võime küll küsida kes oli õieti süüdi selles tragöödias, kuigi seltskond pesi omad käed ja süüdistas Amalia ema? Moeller tuli Rooma tagasi ja alustas tööd oma suurima teose juures —. „Johannes Patmosel'' (Välmis 18Ä5, praegn Vene Kunstimuuseumis Leningradis). 1865 külastas Moeller Kures-saares oma sugulast, kohtas seal 16 aastast Leonide Giil-denstubbeot ning abielliks viimasega oma perekonna heaks- . kütmisel olles ise 44 aastat va-na. heal päeval olid aga nii Moeller kui k a Amalia kadunud — ateljee Quattro Fontani tänaval oli tühi. Muidugi haickasid nü sõbrad k u i kolleegid kunstnikku otsima ja pikapeale selgus, et Amalia perekond oli , saanud Moelleri oma võimusesse, ,nad elasid kõik koos, ilmsesti Moelleri kulul ja vümane oli annud ka l u baduse Amaliaga abielluda — põhjps: Amalia oli jäänud rasedaks.' •; Muidugi öli Moelleri majanduslik olukord võrreldes teiste Roomas viibivate kunstnikega väga hea, ta sai Vene õueminis-teerlumilt kaheaastase stipen- Ta ostis omale Kaali mõisa (selle pargis on tuntud Kaaili järv) ehitas sinna uue elumaja koos suure ateljeega ja elas seal vaheldumisi Peterburis töötades. õnnetu itaalia tütarlaps ja te^- ma poeg, kes ka üsna noorena suri tuberkuloosi, olid unustet. Amalia oli lühikese õnneperioodi eest maksnud oma eluga, kuid tema saatus annab sellele Tallinna Kunstimuuseumis olevaile maalile sügavalt haarava tagapõhja — nü nagu on mõningal. teisel kuulsal kunstiteosel, näiteks Leonardo da Vinei ^JMona. Lisal", Francisco Goya ,,Riideis ja Theödore Gericault ,.Meduusa parv". - (EPL) 940 ALNESS STREET, UNIT 12 OOWNSVlEW, ONTARIO M3J 2n9 5-tolliSed Jätkudeta yihma- / veerennid , ALGAN VÄRVITOONIDES valge, pruun, must, helebeesh, metsaroh|lijie Varustame' ISETEIIJAID vihma-a ja sinna kuuluvaga H E L I S T A GE V Toronto Eesti Seltsi juhatusele saabus üllatav ja meeldiv kiri Pprtlandist, niilles Portlandi noorte ansambel „Kaja" avaldab soovi Torontosse tulekuks, et Noorte-Äasta puhui kiäakosti tuua Törojato eestlaskonnale ja erita noortele/ , m kogudus majanduslikult iseseisvaks ja 1962. a. kingib ta juubilarile kuld teeneteristi. Kümme aastat hiljem 1972. a. sikdub ta pensionile 70. eluaasta ületamisega, kuid ta teenib kogudusi ikka jõudumööäa edasi eesti, saksa ja ingliskeeles: •Selle intensiivse koguduse töö kõrval ilmusid tema sulest 3 jutluskogu: „Jumala etsijad" — 1950, ,,Teelolijad" 1971 ja „Kojujõud-nud" — 1975. Need teosed on ar- Toronto Eesti Seltsi juhatusel on hea meel, et.noored on endi õlgadele võtnud sellise üusa idee — vüjeleda ainult eesti muusikat. See näitab, eit meie noored on valmis edasikandma meie esivanemate kultuuri ja seda kõike on võimalik ise kogeda teisipäeval, 20. juunil Toronto Eesti Maja suures saalis. niastušega vastu võetud meie kirikurahva poolt. . Juubüari kõrval on truult seisnud töös ja võitluses tema abikaasa Sehna, neiuna Rätsep. Neil on ainuke tütar, kes on abielusi Akadeemiliselt kuulub juubilar 1923. a. alates Eesti üliõpilaste Seltsi perre. 18. juunü s.a. on Baltimore ema-koguduse kutsel juubüari austamise päev Baltimore Püha Markuse Luteri kirikus, kus ameerika kogudus koos kaasalüitsutud eestlastega ütleb tänu U.Plankile ta töö eest.' Sellel teenistusel jutlustab eesti piiskop ja annab edasi meie kiriku tänu, austuse ja õnnistuse juubi- KARL RAUDSEPP Paljudel kaasmaalastel oli võimalus näha „Kaja" esinemas Lääneranniku Eesti Päevadel. K a äjalehemehed on leidnud küdu-sõnu sellele grupüe. Toronto Eesti Selts püüab omaltpoolt teha kõik; et kaasmaalased saaksid nautida ,yKaja" külakosti. Peale kontserdi serveeritakse tasuta kohvi ja koo^ke Toronto Eesti Seltsi poolt. Kaasmaalaste abistavat kätt — nii Ideelist kui kä majanduslikku — ei lükata Toronto Eesti Seltsi juhatuse poolt tagasi. Portlandi ansambel „Kaja" kontserdipüetid oh eelmüügü Po-ko ärides Danforth Avenue ja Mt. Pieasant Road, Toronto Ee^- ti Majas Abistamiskomitees ning, T. E. Seltsi . juhatuse liikmeiLt. T. E. Selts korraldajana palub kõiki kaasmaalasi lunastada püe-tid eelmüügilt, kuna neid on piiratud, arvul. Samas toimub ka tants noortele. Väljaspool Torontot, ^lavatel kaasmaalastel palume piletid reserveerida telefonil 757-7763. Et olla terve Ja karastatud^ selleks KÄIGE EHTSAS -EESTI. SAUNAS 26 Ladysmitli Ave., Toronto, mJAHT --• TeL 465-1)059 EESTI SIHTKAPITAL • KANADAS , : . äheie ühiskoniaa teenistuses ; Eesti.Majas D58 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 mm. mm^mw^m^^^^ 01 mai-ball Möödunud i l mus Härböui-ventioh Centrt mis „Kungla" ditsioonUine T.E.R.R. „Kui nus Marley, ta aega võtmast; millest väga p| juba mitmeidi Tänavune ballf jas „Kimgla" sul. Järgmine juubeUaastaks 1 rahvatantsijat! uut, huvitavat] nimelt, selles räägitud. , Esimehe lü järgnes rahv£ Reet Marley ti mitmeid hi tuntud tantse .tekantuina, pij va aplausi. Pii Liik ja Lembi ,,Kungla" b| tavalt palju enamus neistl tantsijate ri{ Võücs öelda oli publik võrra noorei laste : pidude] Hoolimata m tahtnud piduj võtta, nagu kester oli uu^ tega kontaldil vaheajal võ| mängunise eestlastele tuj se, müle rai juubeldades ei jäänud 1 paar. Kui k( siis läks see • kester, mis meeldinud, -i paarid kõik kaugelt pära: ei tahetud lal STOKHOlj toimkonna näidenditevi • seni olnud hinnaikomisjl kokku 19 d| autorilt. Ne| did, 4 telev . raadio kuul| Autorid järele järgn| raaliast 4, 2 ja Inglisi sisse saaitnij Näidendit! on pikendi nii et on v| uute näidi võistlusele on, et miti| dendite aul nikud on võib võistli ga palju hi lise prograj Eesti Tc toimub koll g u s ^ k(ii Eesti Majaj suitud osa ledel on ei se keeltessi dane ja 'täi Puhastan ning) Tei(} bad seinast oma kodus! Te nii Ihu )
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 18, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-05-18 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780518 |
Description
Title | 1978-05-18-04 |
OCR text | EESTLÄIJE Kieljafpäaval, ig. maüim — Itiursday, May 18, Nr. .'38 .3» ARMAST : ,;EESTI KODU" ELANIKUB Südamlik tänu kõigile sõprade, kes minu abiJsaasa viimsele teekoimaie^saatmist j ä r e l h ü ü ^ ja tema kaunistasid. Eriline tänu öp. 0. PulHE'ile, T . E : Koorile. Suur tänu kõigile! Pensionäride ^Abikaasa ELFRIEDE ARMAST KODUMAA SÕPRA J A KOOLIÕPETAJAT mälestavad .\LEKSANDER LEMBI ja ABEL PINTSON LAINE Ja HEINO ARRAS .4812 YONGE STREET KÄME WnXOWDALE ONTARIO. Matusemaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud küllaldaselt parkimiseruumi. Väärikas teenimine T. L. MORRISON- — Funeral Director 467;. Sherboume :St., Tonmto, Telefon 9244408 Ameerika mandrü asuvate eesti kirikuõpetajate seas on Uno Plank-il silmapaistev koht. Ta ori üks neist väga vähestest, kes rin-devõitlejana seisis Vabadussõjas ja nägi vabaduse koitu oma rahva le lähedalt ja kes on veel elavate seas. Ta ^on üks neist, kes teenis oma rahvast kodumaal, sõja keerises Saiksamaar ja paguluses Ameerikas kuni aastad ja tervis, käskisid puhkusele minna. Ta on ainuke eesti kirikuõpetajate peres, kelle sulest paguluses on ilmunud kolm ladusalt loetavat jutluskogu oma rahvale. Silmapaistvate inimeste kohta oli vanadel roomlastel omapärane vanasõna: kotkas ei püüa kärpseid. Ta ei tegele pisiasjadega. Seda võime öelda ka Tartu linnast paraja jalutuskäigu ikaugusel oli Raadi mõis — lossitaoline ehitus kaunis pargis maijuftas iseseisvuse ajal Eesti Raiiva Mmtseumi. Selle muuseumi ikunstiosaikonnas oli üks võõrapärane maaikig: ikooitud mütsis tumedajuuikseline nooruk: suudleb tanulkandvat kaunitari põsele. Maalingus palju elavust, tundemängu, värvide hõõguvast ja kimstniku sü-majpaisftvat esikust. .Noorte kimstiõpilastena muuseumis käies jäädi tihti selle maali ette vaatama detailide osavat väljatöötlust ja valgus-reflekside efektset kašutamist> kuigi ikunstniku nimi tookord mi-ägi lähemat ei ütelnud: O. P. M o e l fe Hüjoiti lugedes. „Eesti Kunsti Ajaloo" L 'köite 1. osa (Tallinn, 1975) aeidsin Voldemar Vaga kirjutelt peajtükis (Maal, graafika ja skulptuur 19, sajandi esimesel poolel) lühida märikuse sellesar ma maali j a kunstniku köhita. Vaga ütleib, et maaliga „Suudlus", sai 1$40 populaarseks kunstnik Otto Friedrich Theodor Moeaier (1812—1874) ja l|sa;b temale omaajal maalis ta Poola mässust ühe p i d i ja kinkis selle Nikolai Ilsele — see sai üihtlasi noore kaardiväeohvitseri tulevikule otsustavaks — t a laMms sõjaväesit, astus Peterburi Kunstiakadeemiasse, võitis seal oma tööde eest mifcmed medalid ja .1838 sõitis Itaaliasse. Asudes Rooma üüris ta Quattro ^ontaii nr. 137 omale ateljee j a alustas tööd. Esimese maalina Peterburi kunstiakadee-ihia näitusele saatis ta „Rooma viljalõikaja" — (kuid see ei äratanud mingit tähelepanu. saatis Moeller Roomast Peterburi näitusele maali ,,Suudlus'^ j a see muutus otsekohe tuntuimaks kunstiteoseks feogu Venemaal -— kiideti selle elamuslikku sisu, hoolikat tootja se järsu otsekohesusega, et maali iseloomustab maalimisviisi sUe-dus ja kirevus ning eit. k a teisi kunstniku teoseid karakteriseerib, võlts ilutsev laad. Vaga märgib ka, et nüiid on see maaling Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis. ' Kunstiteoste, väärtustamine on aga alati iiks tülikas probleem — eriti kui tegemist on hoopis risti vastukäivate seisukohtadega - ja nagu oma aimniiste muljete õigustamiseks hakkasin otsima Vene kunstnikest abielupaar, lauljatar Galina Vishnevskaja Ja tshellokunstik Mstislav Rostropovitsh, kelledelt Kremli diktaatoridl võtsid hiljuti Vene kodakondsuse, esinesid 4. mail Kongressi Helsia- ^gi komisjoni ees;.seletMStega.; Istungi avas sen. J . Javits,- kes j kcmmu^^ keskusi ja märkis muuseas, et Nõuk. valitsuse sammud Rostropovitshi ja Vishnevskaja osas, ja nende tunnistused komisjoni ees võivad mõjutada edaspidist USA ja Vene vahekorda. USA rahvas hakkab ikka enam mõistma nõuk. valitsuse repressiivseid samme. Nad püüavad demokraatia sildiga katta oma päris avalikku omavolitsemist. Rostropovitsh ütfes, et kodakondsuse võtmine olnud temale ja abikaasale suureks löögiks. N. Venest lahkunud nad seepärast, et neil osutunud võimatuks arendada seal kunstnike elu. A|ast, mil nad; voir maldasid oma majas elada Solzhe-nitsõni, keelustati neil esmemised, tehti; võjmatuks pääs TV-sse -j^ raadiosse. 1974 lubati neüe siiski välismaale sõita esinema. Tass teatas, fet nad viinud keelatult kaasa suured summad raha. Roströppvitsh eitas seda jä märkis, et saabunud Läände, elasid nad ;kohn kuud sõprade laenude varal. Ta eitas ka teisi Tassi tea-tpid nende kohta. Ta esitas ka oma kontsertide kavad, mis pole toimunud , ,diversantide keskustes'', nägu teatas Tass. Valed on teated, liagu- toetanuks Röstropovitshid nagu ostnuks nad ühele neist maja. Ta kahetses, et tal puudub yöi-mälus Brezhnevi kohtulikule vastutusele võtmiseks, kuid B>' üle mõistab kord kohut ajalugu j a avalik arvamine. Seletustega esinesid komisjoriis veel senaator Dole, Fašcell, välisministri asetäitja inimõiguste kü-simusisj siis Galina Vishnevskaja, kes kinnitas Rostropovisthi seletusi. Koos abikaasaga väitsid nad, et nad esinevad komisjoni ees kõikide nõuk. omavoli all kanriataja-te nimel. © Lõbusa Õhtu pakki^ Lake-woodi Eesti Teater kella-vüe-tee raamides Eesti Majas. Hea kavaga sõnalises osas esinesid teatrüii-ge Harry. Verder, I^isy Kuusalu, Laine-Lya Pais ja Harry Tuul, igaüks andes; „ehitähtsai" õpetust kuulajaskonnale. Laulu ettekanneitega esines sopran Virve Puström j a bariton Harry Verder, akordionil võluvaid helindeid esitas mag. Lembit Köorits. Tantsumuusika oli ,,omalt'- orkestrilt. Kohvi ja küpsiseid paikkusid perenaised ja ,Melekastet" peremehed, õhtule ; ilimiš üle saja kaasmaalase. sim. Uno Plank süiidis 22. juunil 1902 Rõngus, Tartumaal, veskite pidaja viienda lapsena. Temast pidi saama raudtee insener, siis loodusteadlane, sai aga vaimulik. Juubilar ise on mõlgutanud mõtteid, et mis teda küll selleks enimalt- ön mõjutanud. Kas lapsena kodupal-vustel jutluste lugemine, kaks korda imelik pääsemine enamlaste peolt mahalaskmisest Vabadussõjas või Tartu tähetornis öised taevalaotuse uurimised? — ja ta ei ~ leia kai ise vasjfcust. Tem'a 75. a. sünnipäev möödus vaikselt, aga 40. až ordinatsiooni päev võeti Baltunores ülesse. õpetaja Uno Plank lõpetas Tartu ülikooli Usuteaduskonna 1937. aastal, sest Vabadussõjast saadud roidenäryi põletik sundis teda mitu korda õpingud katkestama. Kambja õpetaja .0. Erits'a juures pidas ta prooviaasta ja 5; juuml 1938 or-dineeriti ta õpetaja ametisse. Seega: just 40. aastat tagasi. Tal tuli asuda suure Vastseliina koguduse teenimisele Võrumaal, kuhu valiti 1940. aastal. Siis enamlaste tulek, sõda ja juba 1944 on enamlased 10., augustil tagasi Vastseliinas ning eestlased põgenesid, kes jõudsid. õpetaja Plank teenis eesti sõdureid ja. nende perekondi Posenis ning hiljem eestlaste laagris Augs-burgi linnas. Selles Usupuhastuse linnas loob juubilar elava eestlaste koguduse ja on õpetaja laagri koolides. Seal trükib tema kõigi raskuste ja puuduse kiuste väikese eesti lauluraamatu 100 lauldav koraaliga. See oli mitmes meie ko guduses esimene koguduse laulmise võimaldaja kuni terve lauluraa mät alles hiljem sai ümuda trükis • Märtsis 1950 õp. U. Plank jõuab perekonnaga USA-sse ja rakendub kohe Ameerika koguduste teenimisele. 1953. a. aga kutsuvad eestlased ta Baltimore'sse Markuse kogudust teenima, mida Ameerika luteri kirik toetab. Varsti sai see rohkem andmeid selle kimstniku kohta. Välis-Eesti kultuurielu üheks omapärasuseks on teadagi igasuguste teatmeteoste ja käsiraamatute puudumine ~ aga selle eest on Washingtoni J^ongresši Raamatukogu kohaks, kust saab vastuseid kui mitte -kõigile, siis yäliemalt väga paljudele küsimustele. ;' Selgus; ©t selle maaliga „Suud-lus" on seotud sügav ininüik tragöödia. Kunstnik sündis Tallinnas 1812. Tema isa petekond on pärit Saaremaalt, ema on olnud Julia yon Nolcken. Isa kohta on märgitud, etita o l i minister ja admiral ning Tallinna sõjasadama ehitustööde ülevaataja. Otto Priedrichist pidi saama sõjaväelane ja juba 14 aastaselt sai ta ohvitseriks, 19 .aastasena oli ta polkovnik j a võttis osa Poola mässu maüiasua:mnisest, saades vapruse eest autasu. Vabal Kunstnikuga oli ümsesti- midagi juhtunud. Tema kaasaegsed Roomas ongi mitmel moel kirjeldanud seda juhtumit. Mitte kaugel Moelleri ateljeest oli elanud küürakas vanaeit (nii nimetab teda oma autobiograafias graafik Jordan), kel olnud kolm tütart, kellest keskmine — Amalia —• olnud haruldaselt ilus ja kes oli teeninud raha poseerimisega kunstnikele. Moeller oli Amalia järele maalinud rea teoseid nagu „Ki!hla9omius", „Mõrsja" ja „Nä-kineiu" —- aga juba maalingu „Suudlus*' eest määrati talle akadeemiku tütel.. .Nende maalingute loomise aijal oli Moeller 28 aastat vana, aadlisoost, rikas ning hea^ välimusega — j a juhtus, .mis inimestega ikka juhtub — kunstnik ja teina modell armusid üksteisesse. Maaling „Suudlus" õli sellele kindlaks tõendiks, sest Moeller oli andnud tütarlast suudlevale noormehele iseenda näojooned ning maaling oli nü selle, kui ka kunstilise teostuse tõttu nü Moelleri kolleegide kui Rooma kunstihuvilise seltskonna kõneaineks. . diumi, kodust sai ta iga 500 rubla ja emalt veel igakordse Rooma sõidu korral 1000 rubla taskuraha. Amaliale ja itema perekonnale oli eedolev abiellumine kindlasti suureks õnneks. Kuidas suhtus sellesse Moelleri perekond pole teada — kuid tema sõpradele ja kolleegidele Roomas o l i see täies-iti ennekuulmatu ja võimatu. Aadlisoost rikkal ja andekal kunstnikul ei sobinud tolleaegse arusaamise järele aningü juhul abielluda lihtrahvast võrsunud modelliga. Moelleri! ei jätkunud meele!l?:indlust mõjutustele vastupanemiseks ja ta ostis enese va-balts. J a k u i Amalia liiljem poeglapse sünnitas, sai ta Moellerilt veel kord suurema siunma ralia. Nüüd pidanuks sõprade ja seltskonna arvates kogu • see asi olema lõpetet, kuid jäi-eljäänud kirjadest selgub, ©t Moeller muutus nukrameelseks, värvused ta maalidel muutusid tiihmideks ja elutuiks, nagu rnärgivad ta kollet^- gid. Amalia kaotas elutahte ja suri 1843 — tuberkuloosi, hagu märgitakse. Matustel dii õpeitasja noominud Amalia ema, seda ^tigedalt, kurja ja küürakat vanaei-te", ©t 1 ta olla oma tütrega han-geldanud ja seega süüdi teana surmas. Võime küll küsida kes oli õieti süüdi selles tragöödias, kuigi seltskond pesi omad käed ja süüdistas Amalia ema? Moeller tuli Rooma tagasi ja alustas tööd oma suurima teose juures —. „Johannes Patmosel'' (Välmis 18Ä5, praegn Vene Kunstimuuseumis Leningradis). 1865 külastas Moeller Kures-saares oma sugulast, kohtas seal 16 aastast Leonide Giil-denstubbeot ning abielliks viimasega oma perekonna heaks- . kütmisel olles ise 44 aastat va-na. heal päeval olid aga nii Moeller kui k a Amalia kadunud — ateljee Quattro Fontani tänaval oli tühi. Muidugi haickasid nü sõbrad k u i kolleegid kunstnikku otsima ja pikapeale selgus, et Amalia perekond oli , saanud Moelleri oma võimusesse, ,nad elasid kõik koos, ilmsesti Moelleri kulul ja vümane oli annud ka l u baduse Amaliaga abielluda — põhjps: Amalia oli jäänud rasedaks.' •; Muidugi öli Moelleri majanduslik olukord võrreldes teiste Roomas viibivate kunstnikega väga hea, ta sai Vene õueminis-teerlumilt kaheaastase stipen- Ta ostis omale Kaali mõisa (selle pargis on tuntud Kaaili järv) ehitas sinna uue elumaja koos suure ateljeega ja elas seal vaheldumisi Peterburis töötades. õnnetu itaalia tütarlaps ja te^- ma poeg, kes ka üsna noorena suri tuberkuloosi, olid unustet. Amalia oli lühikese õnneperioodi eest maksnud oma eluga, kuid tema saatus annab sellele Tallinna Kunstimuuseumis olevaile maalile sügavalt haarava tagapõhja — nü nagu on mõningal. teisel kuulsal kunstiteosel, näiteks Leonardo da Vinei ^JMona. Lisal", Francisco Goya ,,Riideis ja Theödore Gericault ,.Meduusa parv". - (EPL) 940 ALNESS STREET, UNIT 12 OOWNSVlEW, ONTARIO M3J 2n9 5-tolliSed Jätkudeta yihma- / veerennid , ALGAN VÄRVITOONIDES valge, pruun, must, helebeesh, metsaroh|lijie Varustame' ISETEIIJAID vihma-a ja sinna kuuluvaga H E L I S T A GE V Toronto Eesti Seltsi juhatusele saabus üllatav ja meeldiv kiri Pprtlandist, niilles Portlandi noorte ansambel „Kaja" avaldab soovi Torontosse tulekuks, et Noorte-Äasta puhui kiäakosti tuua Törojato eestlaskonnale ja erita noortele/ , m kogudus majanduslikult iseseisvaks ja 1962. a. kingib ta juubilarile kuld teeneteristi. Kümme aastat hiljem 1972. a. sikdub ta pensionile 70. eluaasta ületamisega, kuid ta teenib kogudusi ikka jõudumööäa edasi eesti, saksa ja ingliskeeles: •Selle intensiivse koguduse töö kõrval ilmusid tema sulest 3 jutluskogu: „Jumala etsijad" — 1950, ,,Teelolijad" 1971 ja „Kojujõud-nud" — 1975. Need teosed on ar- Toronto Eesti Seltsi juhatusel on hea meel, et.noored on endi õlgadele võtnud sellise üusa idee — vüjeleda ainult eesti muusikat. See näitab, eit meie noored on valmis edasikandma meie esivanemate kultuuri ja seda kõike on võimalik ise kogeda teisipäeval, 20. juunil Toronto Eesti Maja suures saalis. niastušega vastu võetud meie kirikurahva poolt. . Juubüari kõrval on truult seisnud töös ja võitluses tema abikaasa Sehna, neiuna Rätsep. Neil on ainuke tütar, kes on abielusi Akadeemiliselt kuulub juubilar 1923. a. alates Eesti üliõpilaste Seltsi perre. 18. juunü s.a. on Baltimore ema-koguduse kutsel juubüari austamise päev Baltimore Püha Markuse Luteri kirikus, kus ameerika kogudus koos kaasalüitsutud eestlastega ütleb tänu U.Plankile ta töö eest.' Sellel teenistusel jutlustab eesti piiskop ja annab edasi meie kiriku tänu, austuse ja õnnistuse juubi- KARL RAUDSEPP Paljudel kaasmaalastel oli võimalus näha „Kaja" esinemas Lääneranniku Eesti Päevadel. K a äjalehemehed on leidnud küdu-sõnu sellele grupüe. Toronto Eesti Selts püüab omaltpoolt teha kõik; et kaasmaalased saaksid nautida ,yKaja" külakosti. Peale kontserdi serveeritakse tasuta kohvi ja koo^ke Toronto Eesti Seltsi poolt. Kaasmaalaste abistavat kätt — nii Ideelist kui kä majanduslikku — ei lükata Toronto Eesti Seltsi juhatuse poolt tagasi. Portlandi ansambel „Kaja" kontserdipüetid oh eelmüügü Po-ko ärides Danforth Avenue ja Mt. Pieasant Road, Toronto Ee^- ti Majas Abistamiskomitees ning, T. E. Seltsi . juhatuse liikmeiLt. T. E. Selts korraldajana palub kõiki kaasmaalasi lunastada püe-tid eelmüügilt, kuna neid on piiratud, arvul. Samas toimub ka tants noortele. Väljaspool Torontot, ^lavatel kaasmaalastel palume piletid reserveerida telefonil 757-7763. Et olla terve Ja karastatud^ selleks KÄIGE EHTSAS -EESTI. SAUNAS 26 Ladysmitli Ave., Toronto, mJAHT --• TeL 465-1)059 EESTI SIHTKAPITAL • KANADAS , : . äheie ühiskoniaa teenistuses ; Eesti.Majas D58 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 mm. mm^mw^m^^^^ 01 mai-ball Möödunud i l mus Härböui-ventioh Centrt mis „Kungla" ditsioonUine T.E.R.R. „Kui nus Marley, ta aega võtmast; millest väga p| juba mitmeidi Tänavune ballf jas „Kimgla" sul. Järgmine juubeUaastaks 1 rahvatantsijat! uut, huvitavat] nimelt, selles räägitud. , Esimehe lü järgnes rahv£ Reet Marley ti mitmeid hi tuntud tantse .tekantuina, pij va aplausi. Pii Liik ja Lembi ,,Kungla" b| tavalt palju enamus neistl tantsijate ri{ Võücs öelda oli publik võrra noorei laste : pidude] Hoolimata m tahtnud piduj võtta, nagu kester oli uu^ tega kontaldil vaheajal võ| mängunise eestlastele tuj se, müle rai juubeldades ei jäänud 1 paar. Kui k( siis läks see • kester, mis meeldinud, -i paarid kõik kaugelt pära: ei tahetud lal STOKHOlj toimkonna näidenditevi • seni olnud hinnaikomisjl kokku 19 d| autorilt. Ne| did, 4 telev . raadio kuul| Autorid järele järgn| raaliast 4, 2 ja Inglisi sisse saaitnij Näidendit! on pikendi nii et on v| uute näidi võistlusele on, et miti| dendite aul nikud on võib võistli ga palju hi lise prograj Eesti Tc toimub koll g u s ^ k(ii Eesti Majaj suitud osa ledel on ei se keeltessi dane ja 'täi Puhastan ning) Tei(} bad seinast oma kodus! Te nii Ihu ) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-18-04