Vaba eestlane , June 27, 1978

              m: 2 27. jiEmil W — ,-Jim0 27, l OT •.Nr.48
VABADE BEStLASTE HMIiE;
VABA
VÄUAÄTOJA: O/Ü Vaba Eestlane^ 135 Tedui^
PEATOÖpi^^ Karl Arrq
TOIMETAJA: Haanö Oja
POSTIAADRESS: P.O.B<Ki:^TO^^^^^ G, Toronto S, Oiit. 3M7
TEI^FONID: toimötus 364-7521, taUtus (tellimis©d^M^
• i.
TELLIMISHINNAB Kanadas: aastas $30.-,
veerandaastas kiripcstiga aastas $48.—»
ja veerandaastas $13^.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—,
tas $17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27;50 ja veerandaastas ^ 5 . - ;
LB33NUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.-,
$31.50 ja veerandaastas $1650
Aadressi muudatus 30 c. -
by Free Estonian Publisher; Ltö:, 135 Tecmns
Toronto 3, Ont M6J 2H2
tlhendriikide president Carter ja
äbipresikent Mondale võtsid teisi­päeva,
13. juunil, Valges Majas
iastu Balti rahvugruppide esinda­jad,
kes kandsid maailma tugeva­ma
riigi juhtkonnale ette oma
probleemid ja päevamured. Kok­kusaamise
algatajateks ja organi-seerijateks
olid leedulased oma ši-
\ deiüete kaudu ja seetõttu koosnes
öalti rahvusgruppide esindus pea­miselt
leedulastest, kellede osavõtt
andis võimaluse vastuvõtul rääki­da
koigi kolme balti rahvusgrupi
nimel. Nõupidamised toimusid pea^
misel^ abipresidendi Walter Mon-dale'iga,
kuna president Carter vib
bis külaliste seltskonnas ainult lü­hemat
aega.
Leedu esindajad andsid abipresi-dent
M([>ndale'ile üle pikema ja
üksikasjalise memorandumi, miUe-ga
ühinesid ka eestlaste esindaja
Mäido Kari Ja läti rahvusgrupi
esindaja dr. 0. •pavlovkiš, Kuue
Seheküljelises memorandurais olid
esile toodud üksikute punktide
kaupa kõik need probleemid, mis
balti rahvusgruppidele palju pea-vafu
valmistavad nüig panevad
nad oma rahvaste tuleviku ja saa­tuse
pärast muretsema.
Nii kirjeldati lühidalt praegust
olukorda Balti riikides ning seal
valitsevat vastupainuliikumist oku­patsioonivõimudele.
Edasi tänati
ühendriike selle eest> et- nad ei
anna oma juriidilist tunnustust
> Balti riikide vägivaldsele annek­teerimisele,
tõsteti üles Balti r i i -
Jdde diplomaatide küsimus tulevi-
* kus, nõuti Balti riikide küsimuse
esüe tõstijnist Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis, Balti riikide pai­gutamist
Ühendriikide ametlikele
kaartidele, inimõiguste probleemi­de
esile tõstmist Ühendriikide vär
Iisppliitika kujundamisel. Ühend­riikide
valitsuse abi perekondade
ühendamiseks, enesemääramise
õiguse rakendamist Balti riikides
Ja Helsirigis allakirjutatud kokku­leppe
täitmist kõigi asjaosaliste
Memorandumis esitatud nõudmi­sed
käsitlevad mitut nõrka puÄi,
millede suhtes seni on valitsenud
eb^aselgus ja mis vajaksid lähe­mat
selgitust ning vastavate sam­mude
astumist Ühendriikide valit­suse
poolt. Kahjuks on jäänud pai­guti
isegi mulje, et Balti riikide
suhtes on aetud Ühendriikides ja
ka teistes läänemaailma riikides
kahepaikset poüitikat, kitmitades
ühelt poolt Balti rahvusgruppide
esindajatele, et Balti riikide vägi­valdset
annekteerimist ei tunnus­tata,
kuid teiselt poolt ei tehta mi­dagi
selle okupatsiooni hukka
mõistmiseks ning astutakse isegi
samme, mis kaudselt Balti riikide
okupeerimist tunnustavad.
Memorandumis mainiti näiteks,
et Ühendriigid annavad ikka veel
oma tunnustuse ühendriikide va­litsuse
juurde akrediteeritud Balti
riikide diplomaatidele, miU^ga tun­nustatakse
iseseisvaid Balti riike
— kuid mis saaib siis kui need esin­dajad
lähemate aastate jooksul r i ­vist
välja langevad? Ühendriikide
välisministeerium ei tunnista
praegu ühtegi uut Balti diplomaa­ti,
kes ei ole oma volitusi saanud
iseseisvate Balti riikide riigipea­delt.
Selle küsimuse käsitamisel
tõsteti ka esile Balti iüplomaatide
raske finantsiline olukord ja taot­leti
Üliendi-iikide valitsuselt abi
diplomaatiliste esinduste käigus
hoidmiseks.
Miks ei oie Ühendrükide valitsus
tõstnud Balti riikide küsimust üles
Lütunüd Rahvaste Organisätsioo-nis>
kuigi Ühendriikide Kongress
nõudis seda oma resolutsiooniga
presidendilt? — küsiti memoran^
dumis Ja miks on Ühendriikide
ametlik kaartide osakond kõrval­danud
maailmakaardilt Balti riigid
kuigi Ühendriigid ametlikult Balti
riikide inkorporeerimist ei tunnis-ta?
Selle kohta on saadetud vasta­vatele
ametiasutustele järelpärimi-si
kuid nendele pole vaevaks võe­tud
vastata. Ja millest on see tin­gitud,
et N. Liidult e i nõuta enese­määramise
õiguse rakendamist
Balti riikides kuigi see garanteeriti
Helsingi kokkulepetes kõigile rah­vastele?
Kõiki neid esiletoodud
probleeme täiendati suusõnaliste
seletustega.
Need kõik on põletavad küsimu­sed,
milledest seni Ühendriikides
kui ka Kanada juhtivates ringkon­dades
ön püütud vaikselt mööda
minna, kartes ilmselt Kremli vi-hapm^
skeid. Kui ükskord peavad
lääneriigid siiski nende küsimuste
suhtes oma seisukohad avaldama,
sest ka kahepaikse mängu võima­lused
Jõuavad ükskord lõpupunkti.
Meie lootuseks on; et äsja Valges
Majas toimunud kohtumine aitab
otsustavalt kaasa unarusse jäetud
i Balti rahvaste küsimuse esile tõst­misele
ja selle lahendamisele.
Brezlmev: .,,4
muudatusi."
ti ilmus ÜSÄ-s Solžhenitsõni „Gülag-saarestiku" kolmanda ja viimase Osa ingliskeeEe väl­jaanne
(venekeelne on ilmunud juba kaks aastat varem Pariisis). Nüüd pn, 1800-leheküljeline oopus
valmis., See algab pmiaše ierrori algpäevadega. 1918 ja lõpeb milJoEite poliitiliste vangide vabas-
1956/^.:' •••••••
Teos on massiivne. Paljud pole
seda simtoicl lugeda, vaid aimilt
lehtiseda. Teisit osa müüdi selle­tõttu
tunduvalt väfiem feui ©si-mesft.
Roimas osa on eelmistest
dramaatilisöm :jia sündmus terik-kam.
Šee käsitleb vastupanu ja
mässe laagrites.
Selles kirjeldatakse põgenemis­katseid
laagritest pärast sõja
lõppu, streike ja tervete
te- mässe.^\ :'. ' ..^
Sellesse aega mahub i^a Solžhe­nitsõni
enda 'kaheksa-aastanö van-
•gisolek..-,
Mässude ja vastuhakkude tõittu
loobub Solzhenitsõn oma teose
kolmandas osas väite&t, et Gidag-saaresitik
on olnud võimalik ai­nult
. venelaste passiivsuse . tõttu.
Ta väidab nüüd:
,yKömmurüstlikku režhiimi pole
60 a)asta jooksul [kukutatud mitite
sellepärast, et selle vastu poleks
võideldud, vaid selle. tõifctu, et
rezhiim on olnud ebainimlikult
tugev viisil, mida läänemaailmas
ei suudeta uskuda."
•.. Esimesed -mässiiikatsed toi­musid
laagrites tõenäoliselt
. Stalinivaiearyestustev tõttu.
Stalin organiseeris lin. exilaagrid,
kus asusid ainult poliitilised van­gid,
(kes niisiis eTaldati ikriminaal-yangidest.
Kui poliiitüised vangid
vabanesid varaste ja mõrvarite
terrorist, muutusid nad -hoopis
Solzhenitsõn räägib selles seo­ses
legendaarsest eestlasest
Georg' Termost. Vangid küsisid
ebaõnnestimud põgeneomskajtsete
vahel imetleval toönü Tennolt:
„Mis sa loodad leidvat väljast?"
„Vabadust loomulikult. Üässät-nus
päev taigas üma kettideta —
seda nimetan ma vabaduseks!"
1952 võttis Solzhenitsõn osa
r; esimesest vangide streigist E k i -
^bastus.:
1953, pärast Stalini ja. vägeva
Gulagi-impeeriumi juhi Beria sur­ma,
tekkisid mäsSuQ mitmel
„saarel". Kengiri laagris vabastta-sid
80ÖÖ meest jä naist laagri
40^ks päevaks. Kuigi see mäss
suruti hiaha niõukogude tankide­ga,
tekkis vangides lootus, et
mässud levinevad väüjaspoole
Selle asemel hakks. Hrüshtshov
likvideerima laagreid ja vabas­tama
vange. Solzhenitsõn e i räägi
sellest palju. Vastupidi, ta rõhu­tab
selle asemel stalinismi jurii­dilist,
bürokraatlikku ja vaimset
pärandit tänapäevaL
Nõukogude lühiskond polnud
valmis lühikisel vabadushetikel.
Põgenenud vang^ide suurimad
vaenlased olid teised inimesed,
kes tulistasid neid või aitasid
politseid vangide kinnivõtmi-
(Vangi aitamise eest mõisteti 25
aastaks laagrisse, vangi (kinnivõt­mise
eest anti vaat heeringaid!).
Šee näitas •Stalini režhiimi miõju
inimestele nende moraalset
langust. • Poliitilised vangid aga
olid seesmiselt võithud stalinismi
iseendas. >
Avalikkuses on vähe teada, et hUjuti manalateedele astunud Joliän
Holberg kuulus presidendi asetäitja prof. Uluotsa poolt moodustatud
põrandaaluse E.V. valitsuse koosseisu sõjaministrina juba 1943. "
Briti kuninganna Elizäbeth II
sünnipäeva puhul korraldas Briti
suursaadik Peter Jay 6.' juunil
vastuvõtu välisriikide esindajatele
Washingitonis, millest.E. V. esin­daja
Erast Jaakson osa võttis.
Samuti olid kohal .Läti ja Leedu
charge: d'3<ffairesld. Ihiša ümas-tifcu
puhul Ä m s vastuvõtt Bri-^
ti suursaatkonna aias, kus roosid
olid parajasti õitsemas.
E.- Jaaksonil oli. • see esimene
kokkupuutumine ambassador
Jay'ga, kes möödunud aastal
•ühendriikide vMltsuse juurde ak-rediteeriti,
WASHINGTON Ühendriiki­des
murtakse piike selle üle, kas
Kuuba diktaator Castro oli seo­tud
kommunistide invasiooniga
Ahgoolast Zaire&se või oli ta sel-
•lele operaitsioonile vastu nagu ta
ise väidab. President Carter mai-
'nis fteatavästi avalikult, et Kuuba
võttis osa Zaire operatsioonidest
kuid hüüd on saanud teatavaks,
et üheridriikide valitsuse: käsufe-ses
on juba pikemat aega Castro
läkitus, milles Kuuba diktaator
mainib, et kuuba; sõdurid ei võt-
-mid osa sellest operatsioonist
\ ning et Castro oli isegi kategoori­liselt
sellele sammule vastu.
Samal ajal kasvas 15- miljonili­ne
vangide hulk mitme miljoni
noore; • punaarmee -veteraniga.
Suur osa neist oli olnud saksa sõ-jävangilaagrites.
Stalin. paigutas
nad vangilaagritesse, iktma nad
[olid end vangi andnud. Sol^enit-sõn,
autähe saanud kahurväe kap­ten
(kes küll polnud olnud sõja-
>yangis), oli nende hulgas. Ta oli
oma kirjades aryusitanud Stalinit.^
Laagrites teikkis vastupanulü-kumine,
mille juhtivaks elemen­diks
olid Lääne-Ukrainast päri­nevad
vangid.
Need pMd endised geriljasõdti-rid,
kes olid võidelnud nii nat­side
kui nõukogude vastu, et
saavutada Ukrainale iseseisvust.
Sel aastal oli saksa okupatsiooni­võimude
poolt moodustatud oma­valitsuse
esimesel maadirektöril
Hjalmar Mäel kavas uue siseasja­de
direktori ametisse nimetamine.
Eesti põrandaaluste yalitsusrihg-kondade
poolt taheti sellel kohal
;. ./näha Holbergi,;.: •,. .V; • Y-..
müleks astuti samme Riigivoliko­gu
esimehe Otto Puki ja teiste
poolt. Nimelt allus. tolleaegne
Omakaitse sisedirektoonumile,
mispärast taheti näha Holbergi
sellel kohal, lootes, et tal seal ava­neb
võimalus Omakaitse kasuta­miseks
Eesti Vabariigi huvides õi­gel
ajal ja kohal.
Mäe ei nõustunud Holbergi nime­tamisega
,vteatud põhjustel".
Peetakse võimalikuks, et vasta­vate
luureasutuste kaudu olid
Holbergi osast ja hoiakust ning
põrandaalusest tegevusest mõ­ningad
kuuldused ulatunud Mäe-
Sellest käskkirjast on originaal-dokument
Läänes.
.--VES -
:Suuremas osas laagritest algas
vastupanu nuhkide tapmisega.
Alguses said need surma kumma­liste
„iõnneitu9te** tõttu. Hiljem
tulid baraikkidesse öösel maskee­ritud
mehed, kes tapsid liuhid
primitiivsete nugadega.
III põnevamad peatükid
kirjeldavad: põgenemiskatseid.
Iga kaitse tõi laagrile kuulsust ja
au isegi siis, kui laagrisse toodi
tagasi kinnivõetud vangi pea ja
sõrmejälgede^ v^õtmiseks parem
kes võib-ölla seepärast ei nõustu­nud
või ei saanud nõustuda Hol­bergi
nimetamisega. : -
Avalikkusele on ka teadmata, et
Jüri Uluots, kes siis oli peaminis­ter
Vabariigi presidendi ülesanne­tes,
eriõigusel antud käskkirjaga 7.
detsembrist 1943 põhiseaduse §46
esimese lõike, Riigikaitse rahuaeg­se
korraldamise seaduse (SK 1940
IV, 1, 3) §29 põhjal pani sõjaminis­ter
Johan Holbergi peale Sõjavä­gede
ülemjuhataja asetäitja üles­anne.
.
„ Kodumaa" 7. juuni numbris
on pikem kirjutus Aleksander Äs- \
pelist te 70 juubelisünnipäeva pu­hul.
A. Aspelil täitunuks 10. juu-nü
ta 70. eluaasta kui ta veel
elaks. Tema viimaseks töoikohaks^
enne; surma oli prantsuse keele
professori koht löwa Ülikoolis
Ameerika ühendriikides. See uu^
dis, et kjrj andusteadlane ja es­seist
A. Aspel on juba mõned aas­tad
surnud, pole nähtavasti Ees­tisse
j õu(änud.
, Pikemas kolmeveerulises artik­lis
koos teadlase fotoga, on an­tud
tema elust ja loomingust kül­laltki
ulatuslikke andmeid Selles
vaadeldakse tema Eesti . aegset
tegevust esseisti ja tõlkijana,
ning tõstetakse esile tema osa hi­lisemail
aastail eesti j kirjandust
käsitlevate osade^ kirjutamisel
mitmesse prantsuse entsüklopee­diasse
j a kirjandusloolisse välja­andesse.
Ta on andnud inglise
keeles välja kaasaegse prantsuse
luule antoloogia kops omapoolse
sissejühaitava esseega („Contem-
•porary French Poetry; Pourteen
v/itnesses of man's fate",'Ann Ar-borl965).:-•
"o-•
„Ali on veendunud, et Brezli-nev
tahab rahu" nü kuMutasid
Kanada Ühendriikide ajalehed
äsja suurte pealkirjädeiga. A l i a ll
tuleb mõelda endist poksi maail­mameistrit
Ameerika neegrit Mu-bammad,
Ali^t, kes on tuntud oma
suure suuvärgi ning tugevate ja
väledate rusiltate poolest, mis'
nüüd on hakanud juba vanaduse
nõtrusest väsima jä AU hakkab
otsima enjdale uut tegevuspõldu,
siirdudes nähtavasti diplomaatia
ja propaganda alale.
Venelastel on vaatamata oma
kõyadele sõnadele Carteri jä te-hia
väUspoliitilise niõuandja Brze-žlnski
hurjutamiseks niivõrd vesi
ahjus, ct nad kasutavad kõiki
võimalikke ja võimatuid võtteid
ühendriiidde poliitikute j a rah­va
mõjutamiseks oma „suure ra­huarmastuse"
kinnitamiseks.
Üheks selliseks võtteks on ka en­dise
poksi maailmameistri Mu-hammad
Ali N . Liitu külla kutsu­mine
ja tema seal suurte austus­avaldustega
vastii võtmine. Need
austusavaldused läksid isegi nii
kaugele^ et Kremli peaboss Brezh-nev
pani endale kõik rahad jä pu-naordenid
rinda j a langes Kremli
tagatubadesse viidud Ällle kaela,
kinnitades, kuidas ta ameeiika
rahvast armastab ja selle eest ta­hab
hooiitseda, et Aafrikas ja
mujal maailmas valitseks igavene
hauarahu.
Ja Ali? Suure suuvärgiga A l i .
kes on osavate mänedzlieride
kaasabil endale rusikatega miljo­nid
koklm ajanud, ei valmistsnuiS
Brezhnevile j a Kremli propagan-dameestele
pettumust kui ta hil­jem
ajakirjanikeie kininias, et te­ma
veendumuse kohaselt on
Brezhnev rahuarmastaja inimene,
et vene rahvas pn rahuarmastav
rahvas ning et Venemaa on rahu­armastav
maa. Ali lisas peale sel­le,
et Brezhnev andis talle üle
isikliku läkituse Ühendriikide pre­sidendile
Garterile üle andmisefe
ning ameerika rahvas ärgu imes­tagu
kui teda ka hüüd Valges Ma­jas
tähtsa saadikuna vastu võe­takse.
Kõigi nende teenete eest
kinkis Brezhnev AIUe kuldkella
ja isikliku pühendusega varusta­tud
oma mälestusteose.
Venelastele on A l i taoline mees
propagandaülesahnete täitmiseks
teretulnud tööriistaks. Vietnam!
sõja ajal oli ta mobilisatsioonist
kõrvale hoidja ning kaotas oma
maailmameistri tütli, Imid amee­riklase^
oma naiivsuses andesta­sid
talle selle kuriteo, mille eest
paljud teised veel praegugi pea­vad
endid välisriikides varjama.
Harimata mehena ja lasteaia po-liitaltuna
on ta venelaste propa­gandale
parajaks ohvriks. Krem
Hs loodetakse, et Brezhnev saab
Ali suu -kaudu oma Aafrika vallu­tused
ameerika rahvale suupära;
seks muuta j a esimesed tuimused
selleks on juba olemas, lama pal­jud
lehed triikkisid sümspaistvalt
Nr. 48
VALVEJ
NÄDAL
l.,2. ja3. juulil]
dr. M . Leesment,
(.Algus
tema kiidüsõm
Ameerikas on ju
ja miks mitte
vene ,,diplomaat" |
mees.
'. Eootsis teeb
tee koostöös kõij
ga pingsaid ettei
misteks ülemaailii
pidustusteks. Ro(
informatsiooni k(
kõik komiteed siJ
nuga - r - ainult k l
vuskongressi osaj
koiTaldamise alus
sel lalikaiTiunisi
praegu ei ole v(
see olukord lahej
Ralivuskongress
on seni lähtutud!
kongressi luumil
üldvalimiste kauj
eestlaste keskj
kuna teistele ori
on autud aiimlt
sed. See moodus
tegutsevate Eesti|
ti EahvusnÕukoi
juba paliameelt
münud Eesti P|
kongressi korrJ
nüüd on kongre^
alused samade
poolt Stoldiol
kriitilise pilgu ai
tulemusena esitaj
^ Kah^iiskongressi |
Ülemaailmsele
gule kolmes vai
kud RahvuskoRj
sumiseks uutel a|
Esimese altei
võivad kõik ees|
md saata Rahvus
sel arvul delej
mainivad, et se(
vituscl olnud k<
satsioonide, konj
ja seda moodust
tuinid Ralivastel
oma täiskogus,
kasutamisele võt
Kesti Rahviisnõul
Teise älternata
seeritakse Rahvl
kukutsumise ai
Austraalia Eestil
de Liidu kavandi
Rahvuskongressil
võtta Ü. E. Kesl
organisatsioonidi
med pluss teistt
de delegaadid
ga, et kongressi
guslike delegaaj
ka Eesti Komitel
liikmed.
Kolmas alterni
Root^ eestlasi
Rahvuskongressj
te Esinduskogul
legaati) ja Eesti
üksikliikmete p^
mikekogu (50
teised eesti Orgi
vuskongressi st|
tud alustel.
Kõik need vai
seUest, et Rah^
kukutsumise! ai
kaaluv osaiildv^
dustatud keskoi
kuid sealjuures
selle sluurema
mindud veidi kž
leida mingi koil
aluste leidmisel
mest variandist
ge vastuvõetavi;
ti Organisatsioj
vand, mida tiüel
mitee osas moti|
ne variant on ti
mata, kuna see
ri lahkhelisid kj
vaste Organisats
riikidele suurte]
hääleõigiise am
butud intriigid
Kolmas variant
ganisatsioonidel^
ritud võimalus ef
sist osavõtuks,
da selle Instituti
gevust.
Kuid mingi s|
Seks siin praegi|
mise asemel lei(