1978-06-27-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. Mr. 48 ?ABÄ ISESTLÄl^: tempäeyal, 27. j u iM 1978 - Lk.?
Hind- Saatekulu
•0
2.50 :
. • l
35
SS
2.50 iS
2.50 15
m
r 3;5Ö •,8i
3.- 35
4.30 33
9.- ; s 5 -
,u) 3.- 15
3.- 15
••".5.--Vr 40
25
450 15
25
1.50
25
2.- 20
1.50 20
14.- : ; 85
fi- ..
6.65 4Ö
2.1C 40
, 550 40
:;2.5o-::
. 2.25 • 1 20
.:• 2.25 20
20
: 20.-. :
l v
40
1.50 13
1 4 . - 40
4.- 30
4 - 30
8.80 40
5.- 40
I 6 - - 20 1 150 25
1 2.75 25 1 14— 50
1 1250 '
1 6—
2.J
3.-
2.25
40
S5
mida jtihtis Gustav
y^ioš'^müüdi Pedas-
|e ja kapteniks sai
lann.„Arons" aga
fa N-tömiga Altja
jiuies sinna.
s;d olid väiksemate
|a-'ja Armas'' omä-
IJSTOJAL omas Hans
fjeka „Livadia'' ja
,>^un". üldiselt
[toja mehed rohkem
liveo laevadega, ehk
Isid koos Pedassaare
}nikegä. Ometi oli
lõpuks Mustojalt
löidukaptenit, 6 kau-leest,
5 ligi^õidükap-
:parit, nagu Juüus
^ uhkusega märkis.
|ärit Mustojalt. .
puudus sadam ja
furemad laevad. Ta*
riks Võib pidada ka
(jäid merekooli asu-
Piirduti siis väik^
[atega, kus polnud
juhti. Need alused
^:iaale.'Selleks olid
mekad seadeldised,
tetsid 20-^0 tonnilt)
vedada.
kolmemastiline
^<;306 BRT), mille
J^aanfeldt: ja moo^
aria'^ (274 BRT).
•gKarepalt.
^nitas omale kahe-iiaeva,
mis ristiti
Ikapten V Uuhnann,
liria. • •
AHURANNA mees-luremad
purjelae-
Dr. Enn Nõu arsti«
l^eaduse d^ktoriki
DR. ENN mv
STOKHOLM Laupäeval, 3.
juunil kaitses med.lic. Enn Nõu
arstiteaduse doktorieksamiks väitekirja
pealkü^jaga „Quality of sur-vival
in , bronchial carcinoma"
Rootsis Uppsala ülikooli Akadeemilise
haigla kopsukliinikus. Tea-duskonna
poolt valitud oponent oli
dotsent Bengt Nüsson i Stokholmi
ülikooU Karolinska haiglast. Enn
Nõu töötab abiülemarstina Aka-deemüise
haigla kopsukliinikus.
Eraelus on ta kirjanik ja kuulub
akadeemiliselt ü.S. Raimla vilistlaskonda.
,Väite^i tutvustas prospektiivset
uurimust 273 ^ epidemiöloogiliseat
raittevalitudj kopsuvähja, patsiendi
kohta Uppsala läänist. Materjal
hõhnas ajavahemik: novembrist
1971 kuni novembrini 1976. Kesk^
miselt tuli läänis ^juurde 55 uut
kopsuvähja patsienti aastas. Vastava
kontrolliga riiklikus vähjare-gistrisx)
n konstateeritud, et umbes
97% kõikidest kopsuvähjapatsienti-dest,
kellele-on saadudpanna diagnoosi
sellel aljaperioodil, kuulub
sinna materjali. ^
; Haiguse tõsist arengut tunnistab
. asjaolu, et: ainult 7 protsendil patsientidest
on; ettb; näha 5-aastast
üleeiamisaegä. N&ndest ette nähtud
ülelavatest 20-st patsiendist i on
9 avastatud kopsuröntgeni-ülesvõt-tega
(plass miniature chest x-ray)
üldisel tervise kontrollil.
Ter\'e , materjal lioosnes 78%
meestest ja 224^naistest. 83% 'kõigist
273 patsientidest olid suitsetajad.
Meestest .suitsetas 96% - ja
:: naistest 35%. Meestest ;oli 53%-il
kihiepiteelne vähk ja liaistest 65
b-i näärmerakuline vähk. Opereerida
oli võimalik 69 patsienti.
Erivaatlustega^^on uuritud mitmesugust
mittekirur^ilist vähjara-vi
mitteq|)ereeritavatel • pätsienti-
• del, mõõtes tileelamisaja pikkust
ja peamiselt selle kvaliteeti.
, Väitekirja peasihiks oli uurida
ülselamise;.!^^ uue : vita-granim-
iiideksiabilv mis on konstrueeritud
autori pool|: koostöös
professorite Carlensi' ja Dahl-strömiga.
See iftdeks on nii kujun-
• datüd, et patsiendi terve- või poo-
V leäia' töövoimev töövõilmetus võimega
viibida üleval ja^ \^ljas ja
töövõimetus voodise sunnitud olekus
saab hinnangu punktid. Samaaegsed
vähjasümptomid ja kõrvalmõjud
ja haiglasviibimised annavad
miinuspunkte! Antud punktid
üleelamisaja jooksul pärast raken-:
• datud ravi võetakse kojsku.punktide
summana kui iHedamisa^
jiteedi väljendusena. > Peale raken-duse
on seda vitägkmmindeksit
või skaalat meetodi seisukohast
uuritud koostöös professor Gunnar
feklundigai kusjuures on õnnestunud
leida uusi lahendusi matemaatiliselt
läbiviidud korrdatsioorii
' analüüsideks. . • ; • ^ %
sõidu- ja veoautod^a, millede julüd „kunagi" ei
näe jalgratturit eim^ kui on lijga^
Jalgratturina on teil samasugused tee käsutamise
õigused nagu soiduautoded, bussidel ja veoautodel
Kuid teie olete väike ja nemad on suured ja teü
ei ole oma õigusest palju abi toll nad teid ei näe!| '
Sellest tulenevalt peate ISE ENDA hoolitsema.
Olge valvel oma elu säilitamiseks!
Teie Ontario valitsus on koostanud efüis©
brosMlri , Ä B i c ^ Selles
antakse juhiseid jalgrattasõiduks, selgitatakse
sõidureegleid ja teemäj:'ke niag kirjeldatakse kuidas
saab heaks jalgratturiks ja kuidas hoolitseda
oma sõiduki eest. '
Tasuta eksemplari saamiseks kirjutage:
BicycUst's Handbook
P i i b l i G & Satety IntormatioivBranch
• Ministry^pf ^ • • ^ 1 ' , ; ; , : , .,
• Transportation and Commun ications
1201 Wilsön Avenue • > .
. Downsview, Ontario '
atlofi
sons
Veel käesoleva aasia jaanuads
oma 80-ndat sünnipäeva tähistanud
kirjanik Alberft Kivikas on
hüüd meie vaaiemate kirjanike hulgast
iaükunud. Tä kuulus omal
ajal nende noorte meeste hulka,
kellele Noor-Eesti ja Siuni liialdatud
estetism ei meeldinud, vaid
kes Bõuäsid aslleasemel kirjandusele
realistlikujnat laadi ja asjalikumat
aine käsitalist, Teda
ja ta kaasaegseid on niäaritietud
üusrealistideks: eesti kirjanduses.
: Läbivaks ainevallaks . Kivika
loomihgus ongi realistlikus vormis
lähenemine maaelule, võit-histele
ja võitluste kaudu loodud
iseseisvas riigis elamisele.
Neid aineid tundis ta Msti oma
elu ja kogemuste põhjal ja on
loonud silmapaistvaid teoseid,
jäädes aga oma Eesti Valiadus-sÕja
ainelise teosega eesti vaba-duspiiüdluste
aegumatuks kehastajaks.
I
• ' A. Kivikas sündis 18. jaan- 18R8
Suure-Jaani alevikus Viljandir
maal. õppis Tartu ikommerts-gümnaasiumis,
läks kops kooliga,
vabatahtlikuna koolipoisina Eesti
Vabadussõtta, õppis pärast sõda
Tartu ülikoolis fiiosoofia-teadus-koniias,
.misjärel töötas ajakirja-niküna
ja kutselise kirjanikuna.
(Kivikäš " katsetas alul selM
moes olnud kirjandusvooludega,
saavutades kül tähelepanu erakordsusega,
; aga mifato teoste
väärtusega.- Ta esimene teos oli
C3iartered AcconntanS
.5.5 Univeršity Äve., Ste. ö
' Torönto/.Ont.,M5J 2m
^^^^^^ m
Mart Karuse nime all ilmunud
novellide kogu „Sookaelad"
(1919), milles ta hindamist leidis
oma elava huumor! ja rahvapärase
keelepruugiga. Selles anti- eesti
külaelule ehtsalt tuntud kirjeldus.
Sõjamuljeile toaseemv „Veri-must"
(192Ö) koosneb ekspressionistlikest
sõjänovellidest,
kus sõja toorus rõhutatult esile
on toodud,
SÕjaelamused koolipoisina olid
aga sööbinud ta loojafantaasiasse.
Oma esimeses romaanis „Ristimi-ne
itulega'' (1923) kirjeldab ta
võitlusi Vabadussõja algperioodil
lõunarindel See aine viis ta teiste
vooludega katsetamisest reailistli-kuma.
väljendusviisi juurde, • suutmata
siiski selle teosega veel
värskeid sõjaelamusi ja muljeid
rohkem kui pealL&pimialiselt kir-;
jeldada. ;.
Läbimurre uusrealismi aga. toimub
ta triloogias „Jüripäev"
(1921), „Jaanipäev" .(1924) ja
,,Mihklipäev^' (1924), kus; ta ayaib
hoopis uue lehekülje eesti rahva
elus, milleks oh Vabadussõjale
järgnev maareform. See maa mida
• rahvas aastasadu oli ihaldanud,
oli äkki täile kätte antud, ta
oli selle vabaks võidelnud ja
maamõõtjad panidkitikke mõisa-põldudele
ning maa anti uuele
i^iskonnaiklassile aisunikele,
keda ei vihanud mitte üksnes
mõisnikud, vaid kellele vaatasid
iud. '
amisel.'
kaalutlemiste kaudu, kimi ollakse
sisemiselt kasvanud sõduriks,
kes edaspidi kirjeldab sõjasünd-musi,
kus maa hind selgub langenud
kaaslaste vereohvreis. Need
on olnud kirjaniku enese kahtlused,
võitlused mida ta on suutnud
sisemise kaemusega kirjeldada,
1 ÄDVOKAÄT-NOTAR: ; •
-i^^m 1912, Royal tnast ;T©wes'.
Toronto Dominion Centrc
''^stlaadress: P.O. Ä Toroöt®
; Oist (Bay Ä Ä g ) M5K IK?: •
TeSeJon: 869-im
!4-timdi telefoni valveteenistus
alla ka senised vanaita
kus ühtlases reaMstlikus: toouiis
saavad lugejale omaseks ja
kaasahaaravaks Eesti Vabadussõja
võitluse vaim Ja vaimus-
• ius. .,
Kuigi ta kirjutas veel kolm
järgnevat köidet sama nimetuse
all, on seal rohkem autobiograafiline
kaasaegsuse kroonika Tao:-
tus vabariigi alguse kobavas ja
arenevas poliitilises ja kultuurilises
elus. Ka sel teeimal on „algvi-sand"
romaanina „Vel^livõltsija";
(1931), kus (ta Idrjeldab seileaeg-seid
sündmusi ja mõnes osas selgitab
oma vahe|5:orda iseenese
kirjanikiiks kujmiemiseL^^ - ;
Oma hilisemas loo^mingus on
Kivikas ipöördunud tagasi maaelu
juurde romaaniga „Karujkose"
(1943) ja novellikoguga „Tulilil-led"
(1957). :C)mäette teoseks on
romaan ,pKoduikäijad" (1983),
mida saaks suvaliselt • siduda ta
.„Nimed marmortahvlil" romaani-neliku;
epiloogina, kus maapaos
olev kirjanik võib 4^eha
se reisi kodumaale, saades seal
osaliseks näidendis (kus ta tege-on
polütilisel protsessil
süüalune. .Romaan on satiiriline
komnrimisl^ikulsoiiTra vastu.
Ä.. KivikaS.on. iEesti iseseisvusaja
kirjanike sugupõlve silmapaistev
looja ja uusrealistli-ku
kirjandusvoolu tälitsamaid
Lfaid,- ^
Jõekääru naabruses asub, kaunis
looduse rüppes, eestlaste su-vltusala
Kivioja, kus loodi üle
kümne aasta tagasi oma ühing,
mis kannab nüüd nime „ü'hing
Kivioija".
Selle ühingu peamiseks ülesandeks
on orha teede korrastamine,
jõe mvendamine-piihasitamine,
silla korrashoid ja ümbruse korrastamine.
On püstitatud rahvuslipp
ja rikkaliklmdele me.tsalüle-c^
ele tipitud siia-sinna püsivaid
aedlilli lisaks.
Suvel lõhnavad metsa all angervaksad,
kuuled lindude kontserti,
naudid rahu ja vaikust. Sügisel
irnetled looduse värvikirevust ja
ei .taha mõeldagi sellele, et pead
pika talve linnas veetma. Kui ka
iumekristallides talv on võluv Ki-
:. Selle muudatuse..;. kirjeltl
on Kivikas, maalt pärit olijana>
tundnud sügavat hinnangut
maa väärtuse yastU ja osanud
näha Bnaatamehi muutuvat pe-
. . remeesteks oma kodus. Ja. oma
;•' rIigiSo. ' -.
Maa vääptus sai talle- aga selgeks
veel teiselgi: teel, selle maa
e^t ta oli võidelnud ÕppursõdUr
Tiria rindel. See mis romaanis
„Tulega ristiminie" pii veel visandlik
ja ajakirjanduslikult kirjeldav,
küpses eesiti sõduri ee^
poseks-romaanis . ,yNimed ma5r-moo^
ahvlil" I (1936); Selles toimub
iõppursõduriks kujunemine
läbi kahtluste, põgenefmis© - ja
Tema ainevald ei haara ulatuslikku
ala, see piirdub Suure-Jaäni
kodukoäia, Tax?tu ja Lõuna-Eesti
võitkiate&konna aladega, aga; ta
on suuitmid liähä ja tunda ehi,
mis sel ajal neis kohtades nii riiär-gatavalt
seoses Eesti iseseisvumisega
muutus. Kuigi öõjast ja
vaenlasitest kirjutades Volks elu
ja olukordi näha ainult- must-val-gös
toonis, on Kivikas väga hu-ma-
anne' nähes oma vä^nlaseski
kõigepealt mimesit. Kirjjanikv ei
ole kohtunik, vaid inimeste omavaheliste
. suhete arindamise
mõistja ja Idrjeldaja.'^^
A. Kivikas on jätnud eesti .kir-jjindusele
parima
Läinud aastal ostsid 19 ühingu
üiget;-Lembit Kõvalt blokk „A'',
ca 500jalga jõe ääres, koos eelisega
läbikäigu teel Jõekäärule ja
sillale. Nüüd on: kavas blokk ,4."
korrastamine, nägus amaks müut-
•mine.'
17. juunil oli ühingu korraline
peakoosolök. Arutati tegevuskavaga
seosesoievaid sündmusi, toa-ti,
et kotokuhoidmitie on kindlam
J tegur ühiskonna hüvanguks ja
i püsimiseks.
Tervislikel põhjusil lahkunud
esimehe Aleksander Rajaste aser
meie valiti uueiks esinieheks Kaius
Meipoom, itema abideks Oskar
Kirves ja,Magda Spirka, sekretäriks
Hella Leivät, laekuriks Tiiu
Rajaste. Juhatuse kandidaatideks
Bein Tamm ja Rein Ägisoo. Re-
I visjonikomisjoni valiti Lydia
I Nurm ja Ellen Kmisfcne. ^ • .
„yaba Eestlase" toimetuse ja
taiitüse asukoha plaan
: TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast.
reedeni kella 9—4-m. ..
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus; 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Earl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316 '
Kuulutusi võetakse vaslu:
nädala esimesse ajalehte kuni
psmasp. homm. kella ll-ni ja
Tiäda^a teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
•']-:•': KUULUTAMINE
. VABABESTLASES:!. •
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
ainelise romaani, mitmeid ühis-
I konna • arengut kirjeldavaid ro-
[ maane ja jutustusi maaelu põli-jSelt
mullalähedasest inimeste
; tööst. Ta noorusaja looming on
praegu süsild ikättesaamatu nii
siin kui sealpool piirjooni, kättesaamatud
on kogu varasem loo-
;ming peale ^kahe.'novellikogu ja
I nimetatid sõjaromaani.
V ... . - .•HANNES'OJA^ •
Kuulutuste
üks toll ühel veerul : ^ $325
esiküljel .... . •.. $3.75
tagaküljel ..... $3.50
KüULUTüsii V Õ T A V AD
;••;: VASTU:' V : : ^ V'
3 .Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675; i
Postiaadress: Box 70, :, '
Stn. A Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool töoaega:.
Helmi yivandi 251-6495 •
2. ÄIrs. Leida Marley
149 Bishop Äve.
Wülowdale, Ont,
telefon: 223-0080
Viinavennallkus ja kohviõelikus
üksmeeles. 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 27, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780627 |
Description
| Title | 1978-06-27-07 |
| OCR text | Nr. Mr. 48 ?ABÄ ISESTLÄl^: tempäeyal, 27. j u iM 1978 - Lk.? Hind- Saatekulu •0 2.50 : . • l 35 SS 2.50 iS 2.50 15 m r 3;5Ö •,8i 3.- 35 4.30 33 9.- ; s 5 - ,u) 3.- 15 3.- 15 ••".5.--Vr 40 25 450 15 25 1.50 25 2.- 20 1.50 20 14.- : ; 85 fi- .. 6.65 4Ö 2.1C 40 , 550 40 :;2.5o-:: . 2.25 • 1 20 .:• 2.25 20 20 : 20.-. : l v 40 1.50 13 1 4 . - 40 4.- 30 4 - 30 8.80 40 5.- 40 I 6 - - 20 1 150 25 1 2.75 25 1 14— 50 1 1250 ' 1 6— 2.J 3.- 2.25 40 S5 mida jtihtis Gustav y^ioš'^müüdi Pedas- |e ja kapteniks sai lann.„Arons" aga fa N-tömiga Altja jiuies sinna. s;d olid väiksemate |a-'ja Armas'' omä- IJSTOJAL omas Hans fjeka „Livadia'' ja ,>^un". üldiselt [toja mehed rohkem liveo laevadega, ehk Isid koos Pedassaare }nikegä. Ometi oli lõpuks Mustojalt löidukaptenit, 6 kau-leest, 5 ligi^õidükap- :parit, nagu Juüus ^ uhkusega märkis. |ärit Mustojalt. . puudus sadam ja furemad laevad. Ta* riks Võib pidada ka (jäid merekooli asu- Piirduti siis väik^ [atega, kus polnud juhti. Need alused ^:iaale.'Selleks olid mekad seadeldised, tetsid 20-^0 tonnilt) vedada. kolmemastiline ^<;306 BRT), mille J^aanfeldt: ja moo^ aria'^ (274 BRT). •gKarepalt. ^nitas omale kahe-iiaeva, mis ristiti Ikapten V Uuhnann, liria. • • AHURANNA mees-luremad purjelae- Dr. Enn Nõu arsti« l^eaduse d^ktoriki DR. ENN mv STOKHOLM Laupäeval, 3. juunil kaitses med.lic. Enn Nõu arstiteaduse doktorieksamiks väitekirja pealkü^jaga „Quality of sur-vival in , bronchial carcinoma" Rootsis Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Tea-duskonna poolt valitud oponent oli dotsent Bengt Nüsson i Stokholmi ülikooU Karolinska haiglast. Enn Nõu töötab abiülemarstina Aka-deemüise haigla kopsukliinikus. Eraelus on ta kirjanik ja kuulub akadeemiliselt ü.S. Raimla vilistlaskonda. ,Väite^i tutvustas prospektiivset uurimust 273 ^ epidemiöloogiliseat raittevalitudj kopsuvähja, patsiendi kohta Uppsala läänist. Materjal hõhnas ajavahemik: novembrist 1971 kuni novembrini 1976. Kesk^ miselt tuli läänis ^juurde 55 uut kopsuvähja patsienti aastas. Vastava kontrolliga riiklikus vähjare-gistrisx) n konstateeritud, et umbes 97% kõikidest kopsuvähjapatsienti-dest, kellele-on saadudpanna diagnoosi sellel aljaperioodil, kuulub sinna materjali. ^ ; Haiguse tõsist arengut tunnistab . asjaolu, et: ainult 7 protsendil patsientidest on; ettb; näha 5-aastast üleeiamisaegä. N&ndest ette nähtud ülelavatest 20-st patsiendist i on 9 avastatud kopsuröntgeni-ülesvõt-tega (plass miniature chest x-ray) üldisel tervise kontrollil. Ter\'e , materjal lioosnes 78% meestest ja 224^naistest. 83% 'kõigist 273 patsientidest olid suitsetajad. Meestest .suitsetas 96% - ja :: naistest 35%. Meestest ;oli 53%-il kihiepiteelne vähk ja liaistest 65 b-i näärmerakuline vähk. Opereerida oli võimalik 69 patsienti. Erivaatlustega^^on uuritud mitmesugust mittekirur^ilist vähjara-vi mitteq|)ereeritavatel • pätsienti- • del, mõõtes tileelamisaja pikkust ja peamiselt selle kvaliteeti. , Väitekirja peasihiks oli uurida ülselamise;.!^^ uue : vita-granim- iiideksiabilv mis on konstrueeritud autori pool|: koostöös professorite Carlensi' ja Dahl-strömiga. See iftdeks on nii kujun- • datüd, et patsiendi terve- või poo- V leäia' töövoimev töövõilmetus võimega viibida üleval ja^ \^ljas ja töövõimetus voodise sunnitud olekus saab hinnangu punktid. Samaaegsed vähjasümptomid ja kõrvalmõjud ja haiglasviibimised annavad miinuspunkte! Antud punktid üleelamisaja jooksul pärast raken-: • datud ravi võetakse kojsku.punktide summana kui iHedamisa^ jiteedi väljendusena. > Peale raken-duse on seda vitägkmmindeksit või skaalat meetodi seisukohast uuritud koostöös professor Gunnar feklundigai kusjuures on õnnestunud leida uusi lahendusi matemaatiliselt läbiviidud korrdatsioorii ' analüüsideks. . • ; • ^ % sõidu- ja veoautod^a, millede julüd „kunagi" ei näe jalgratturit eim^ kui on lijga^ Jalgratturina on teil samasugused tee käsutamise õigused nagu soiduautoded, bussidel ja veoautodel Kuid teie olete väike ja nemad on suured ja teü ei ole oma õigusest palju abi toll nad teid ei näe!| ' Sellest tulenevalt peate ISE ENDA hoolitsema. Olge valvel oma elu säilitamiseks! Teie Ontario valitsus on koostanud efüis© brosMlri , Ä B i c ^ Selles antakse juhiseid jalgrattasõiduks, selgitatakse sõidureegleid ja teemäj:'ke niag kirjeldatakse kuidas saab heaks jalgratturiks ja kuidas hoolitseda oma sõiduki eest. ' Tasuta eksemplari saamiseks kirjutage: BicycUst's Handbook P i i b l i G & Satety IntormatioivBranch • Ministry^pf ^ • • ^ 1 ' , ; ; , : , ., • Transportation and Commun ications 1201 Wilsön Avenue • > . . Downsview, Ontario ' atlofi sons Veel käesoleva aasia jaanuads oma 80-ndat sünnipäeva tähistanud kirjanik Alberft Kivikas on hüüd meie vaaiemate kirjanike hulgast iaükunud. Tä kuulus omal ajal nende noorte meeste hulka, kellele Noor-Eesti ja Siuni liialdatud estetism ei meeldinud, vaid kes Bõuäsid aslleasemel kirjandusele realistlikujnat laadi ja asjalikumat aine käsitalist, Teda ja ta kaasaegseid on niäaritietud üusrealistideks: eesti kirjanduses. : Läbivaks ainevallaks . Kivika loomihgus ongi realistlikus vormis lähenemine maaelule, võit-histele ja võitluste kaudu loodud iseseisvas riigis elamisele. Neid aineid tundis ta Msti oma elu ja kogemuste põhjal ja on loonud silmapaistvaid teoseid, jäädes aga oma Eesti Valiadus-sÕja ainelise teosega eesti vaba-duspiiüdluste aegumatuks kehastajaks. I • ' A. Kivikas sündis 18. jaan- 18R8 Suure-Jaani alevikus Viljandir maal. õppis Tartu ikommerts-gümnaasiumis, läks kops kooliga, vabatahtlikuna koolipoisina Eesti Vabadussõtta, õppis pärast sõda Tartu ülikoolis fiiosoofia-teadus-koniias, .misjärel töötas ajakirja-niküna ja kutselise kirjanikuna. (Kivikäš " katsetas alul selM moes olnud kirjandusvooludega, saavutades kül tähelepanu erakordsusega, ; aga mifato teoste väärtusega.- Ta esimene teos oli C3iartered AcconntanS .5.5 Univeršity Äve., Ste. ö ' Torönto/.Ont.,M5J 2m ^^^^^^ m Mart Karuse nime all ilmunud novellide kogu „Sookaelad" (1919), milles ta hindamist leidis oma elava huumor! ja rahvapärase keelepruugiga. Selles anti- eesti külaelule ehtsalt tuntud kirjeldus. Sõjamuljeile toaseemv „Veri-must" (192Ö) koosneb ekspressionistlikest sõjänovellidest, kus sõja toorus rõhutatult esile on toodud, SÕjaelamused koolipoisina olid aga sööbinud ta loojafantaasiasse. Oma esimeses romaanis „Ristimi-ne itulega'' (1923) kirjeldab ta võitlusi Vabadussõja algperioodil lõunarindel See aine viis ta teiste vooludega katsetamisest reailistli-kuma. väljendusviisi juurde, • suutmata siiski selle teosega veel värskeid sõjaelamusi ja muljeid rohkem kui pealL&pimialiselt kir-; jeldada. ;. Läbimurre uusrealismi aga. toimub ta triloogias „Jüripäev" (1921), „Jaanipäev" .(1924) ja ,,Mihklipäev^' (1924), kus; ta ayaib hoopis uue lehekülje eesti rahva elus, milleks oh Vabadussõjale järgnev maareform. See maa mida • rahvas aastasadu oli ihaldanud, oli äkki täile kätte antud, ta oli selle vabaks võidelnud ja maamõõtjad panidkitikke mõisa-põldudele ning maa anti uuele i^iskonnaiklassile aisunikele, keda ei vihanud mitte üksnes mõisnikud, vaid kellele vaatasid iud. ' amisel.' kaalutlemiste kaudu, kimi ollakse sisemiselt kasvanud sõduriks, kes edaspidi kirjeldab sõjasünd-musi, kus maa hind selgub langenud kaaslaste vereohvreis. Need on olnud kirjaniku enese kahtlused, võitlused mida ta on suutnud sisemise kaemusega kirjeldada, 1 ÄDVOKAÄT-NOTAR: ; • -i^^m 1912, Royal tnast ;T©wes'. Toronto Dominion Centrc ''^stlaadress: P.O. Ä Toroöt® ; Oist (Bay Ä Ä g ) M5K IK?: • TeSeJon: 869-im !4-timdi telefoni valveteenistus alla ka senised vanaita kus ühtlases reaMstlikus: toouiis saavad lugejale omaseks ja kaasahaaravaks Eesti Vabadussõja võitluse vaim Ja vaimus- • ius. ., Kuigi ta kirjutas veel kolm järgnevat köidet sama nimetuse all, on seal rohkem autobiograafiline kaasaegsuse kroonika Tao:- tus vabariigi alguse kobavas ja arenevas poliitilises ja kultuurilises elus. Ka sel teeimal on „algvi-sand" romaanina „Vel^livõltsija"; (1931), kus (ta Idrjeldab seileaeg-seid sündmusi ja mõnes osas selgitab oma vahe|5:orda iseenese kirjanikiiks kujmiemiseL^^ - ; Oma hilisemas loo^mingus on Kivikas ipöördunud tagasi maaelu juurde romaaniga „Karujkose" (1943) ja novellikoguga „Tulilil-led" (1957). :C)mäette teoseks on romaan ,pKoduikäijad" (1983), mida saaks suvaliselt • siduda ta .„Nimed marmortahvlil" romaani-neliku; epiloogina, kus maapaos olev kirjanik võib 4^eha se reisi kodumaale, saades seal osaliseks näidendis (kus ta tege-on polütilisel protsessil süüalune. .Romaan on satiiriline komnrimisl^ikulsoiiTra vastu. Ä.. KivikaS.on. iEesti iseseisvusaja kirjanike sugupõlve silmapaistev looja ja uusrealistli-ku kirjandusvoolu tälitsamaid Lfaid,- ^ Jõekääru naabruses asub, kaunis looduse rüppes, eestlaste su-vltusala Kivioja, kus loodi üle kümne aasta tagasi oma ühing, mis kannab nüüd nime „ü'hing Kivioija". Selle ühingu peamiseks ülesandeks on orha teede korrastamine, jõe mvendamine-piihasitamine, silla korrashoid ja ümbruse korrastamine. On püstitatud rahvuslipp ja rikkaliklmdele me.tsalüle-c^ ele tipitud siia-sinna püsivaid aedlilli lisaks. Suvel lõhnavad metsa all angervaksad, kuuled lindude kontserti, naudid rahu ja vaikust. Sügisel irnetled looduse värvikirevust ja ei .taha mõeldagi sellele, et pead pika talve linnas veetma. Kui ka iumekristallides talv on võluv Ki- :. Selle muudatuse..;. kirjeltl on Kivikas, maalt pärit olijana> tundnud sügavat hinnangut maa väärtuse yastU ja osanud näha Bnaatamehi muutuvat pe- . . remeesteks oma kodus. Ja. oma ;•' rIigiSo. ' -. Maa vääptus sai talle- aga selgeks veel teiselgi: teel, selle maa e^t ta oli võidelnud ÕppursõdUr Tiria rindel. See mis romaanis „Tulega ristiminie" pii veel visandlik ja ajakirjanduslikult kirjeldav, küpses eesiti sõduri ee^ poseks-romaanis . ,yNimed ma5r-moo^ ahvlil" I (1936); Selles toimub iõppursõduriks kujunemine läbi kahtluste, põgenefmis© - ja Tema ainevald ei haara ulatuslikku ala, see piirdub Suure-Jaäni kodukoäia, Tax?tu ja Lõuna-Eesti võitkiate&konna aladega, aga; ta on suuitmid liähä ja tunda ehi, mis sel ajal neis kohtades nii riiär-gatavalt seoses Eesti iseseisvumisega muutus. Kuigi öõjast ja vaenlasitest kirjutades Volks elu ja olukordi näha ainult- must-val-gös toonis, on Kivikas väga hu-ma- anne' nähes oma vä^nlaseski kõigepealt mimesit. Kirjjanikv ei ole kohtunik, vaid inimeste omavaheliste . suhete arindamise mõistja ja Idrjeldaja.'^^ A. Kivikas on jätnud eesti .kir-jjindusele parima Läinud aastal ostsid 19 ühingu üiget;-Lembit Kõvalt blokk „A'', ca 500jalga jõe ääres, koos eelisega läbikäigu teel Jõekäärule ja sillale. Nüüd on: kavas blokk ,4." korrastamine, nägus amaks müut- •mine.' 17. juunil oli ühingu korraline peakoosolök. Arutati tegevuskavaga seosesoievaid sündmusi, toa-ti, et kotokuhoidmitie on kindlam J tegur ühiskonna hüvanguks ja i püsimiseks. Tervislikel põhjusil lahkunud esimehe Aleksander Rajaste aser meie valiti uueiks esinieheks Kaius Meipoom, itema abideks Oskar Kirves ja,Magda Spirka, sekretäriks Hella Leivät, laekuriks Tiiu Rajaste. Juhatuse kandidaatideks Bein Tamm ja Rein Ägisoo. Re- I visjonikomisjoni valiti Lydia I Nurm ja Ellen Kmisfcne. ^ • . „yaba Eestlase" toimetuse ja taiitüse asukoha plaan : TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast. reedeni kella 9—4-m. .. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus; 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Earl Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 ' Kuulutusi võetakse vaslu: nädala esimesse ajalehte kuni psmasp. homm. kella ll-ni ja Tiäda^a teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni. •']-:•': KUULUTAMINE . VABABESTLASES:!. • on tasuv ajalehe laialdase leviku tõitu. ainelise romaani, mitmeid ühis- I konna • arengut kirjeldavaid ro- [ maane ja jutustusi maaelu põli-jSelt mullalähedasest inimeste ; tööst. Ta noorusaja looming on praegu süsild ikättesaamatu nii siin kui sealpool piirjooni, kättesaamatud on kogu varasem loo- ;ming peale ^kahe.'novellikogu ja I nimetatid sõjaromaani. V ... . - .•HANNES'OJA^ • Kuulutuste üks toll ühel veerul : ^ $325 esiküljel .... . •.. $3.75 tagaküljel ..... $3.50 KüULUTüsii V Õ T A V AD ;••;: VASTU:' V : : ^ V' 3 .Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675; i Postiaadress: Box 70, :, ' Stn. A Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool töoaega:. Helmi yivandi 251-6495 • 2. ÄIrs. Leida Marley 149 Bishop Äve. Wülowdale, Ont, telefon: 223-0080 Viinavennallkus ja kohviõelikus üksmeeles. 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-27-07
