Vaba eestlane , June 27, 1978

              Nr. 48
i^imiHUb
EV.-LUTEra usu
PEETRI- KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4F 2L1/Kiriku tel 483-^
Õp. Oskar Ptihm
84 Dinnick Gr©s., Toronto
M4N 1L8 t
,, 2. juulü jiiaiialaitee-nistiisit
ei
• jtMÄIATBE pühapäe­val,
juulil ikell l i l homiriikui.
EELTEADEM6. juüli juanaia-teenistusel
jutlustab piiskop K
Raudsepp, 23. j u u l i jumalateems-tusel
— praOiSit R. jKiviraaina ja 30.
juuli jumalaiteenisitusel — dr. A.
VÕõbus. y
' Õ F Ä J Ä KõrJETUNNID teisi­päeviti
ja rieijapäevlti k l . 6 ^ õh­tul.',
: •
EESTI
ÄByENTEOGUDÜS
Ghristuskirches,
Broadview Avenue
(Eesti Maj<a lähedal)
' 691-2848
1. j a 8. juulil toimuvad koosole­kud
Port Qarlingi lähedal Kes-wicki
vaimulikus telklaagfis Mus-ko'fcas.
Koosolekud Toirontos jää­vad
ära. Kaasasõidu võimaluste
üle helistada tel. 691-2848. Eesti­keelsed
piibliikuirsiised saadaval.
15. juiulist alates igal laup., kell
9.3Ö hdiigämfepäeva kool ja kell 11
JUMALATEENISTUIS.
E E L K TOEOOTO :
'i^ÄNÄ ANDRESE KOGUDDS
Carltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
17 Frank Cresc.
Toronto 176
Tel. 656-5248, kirik 923-5112
ikojca scscab 75
E E L K Los Angelese koguduse õpetajale Rein Neggole annetati
koguduse poolt j:uldrist. Pidulikust teeenistusest võtsid Holly­woodi
kirikus osa adv. kog. õp. Eduard Mägi, praost Aleksan-deip
Hinnb New Yorgist, õp. Öskaff Fastik j a ülempreester Sergi
Samon. Pildil praost Ä, Binijo kuldrSsti õpeta/ja Rein Neggole
iiHe andmas. Foto: Edgar Igarik
kogu­le,
juulil algab õpetajate abiliste
ettevalmistav instituut oma tege­vust
Torontos. See on sündmus,
Rühapäeval, S>. mis meie kirikus samuti kui ühis-duse
-v^jasõlt, ühine jumala-1 konnas väärib erilist äramärk^
teenisitus Ap. õigeusu koguduse-1 mist.
ga ülempreester E. Lep&u talus
kell 12 päeval. Koostöös ülem­preester
E. Lepik ja õp. A. Taul.
Teejuhis ilmub aijalehes hiljem.
KÕNETUNNID igal teisipäev®!
Erakordsed olud meie kirikus on
viinud erakordsete vahendite loo­misele,
et väimJist elu uutes olu­kordades
edasi viia. Nõnda on ki-ja
neljapäeval kella 6-^8 õhtul rik ellu jkutsunud õpe^^
kiriku käärkambris.
TORONTO EESTI BÄPTBSTIl
/KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Tel. 465-0639
Pastor K. Raid
10 Lamport Ave. Apt. 307
Toronto 5, Ont. M4W 1S6
. Tel. 961-8391
'SC
IPiihapäeyal, 9.'jiiauM,^ 12-päeval toimub Toronto lä­hedal
Morio Mills'is, ülempreester Em. Lepiku elukohas 'Toron­to
ajMJStliku õigeusu ja Vana Andrese koguduste ühine suvine
jumalateenistus, kus teenivad praost Em. Lepik ja õp. Ä. Taul.
Järgneb ühine lõuna mõlemate koguduste naisringide korraldu­sel
vabatahtlike annetuste eest. Esitatud skitsH näeme praost
Em, Lepiku, talu asukohta,- milSe telliskivist väravapostll ,oe ni-
' „Wookey-Lepik".
KÖRD-SiKJVUT---ALATI SKAUT!.
Möödunud teisipäeval avaldasid
arvukad sõbrad viimast lugupida­mist
lahkunud Herbert KoMe
^•I|eetTi kirikus ja (kesiknädalal sän­gitati,
ta igavesele puhkusele
MountrPIeasaoti kata
kunu oli 54-aastane mees ja läks
— n a ^ selles vanuses enamsti —
südamehaigusega. Abikaasa, ^tü-tar
ja kolm poega, kaks neist juba
mehe eest väljas, jäid leinama.
Sedlel kangel generatsioonü, mis
kodumaalt lahkudes ehitas laias
maailmas hajali asuva uue vaba
Eesti — 'Välis-Eesti, on mineviku-päevad.
ühel j a teisal aastad o i -
guistavad minekut, kotaandal —
te ameti. Kus iganes see on toimu
nud, on see olnud õnnistuseks.
Eesti asundustes Venemaal tsaari
ajal, kus õpetajate ringreisid har­va
said neid külastada, osutus see
lahendus väga vüjakaks. Kui ok­toobri
revolutsiooni järele õpeta­jaskond
kandis raskeid ka9tüsi ja
eesti asunduste kiriklik elu oli
ohus, siis eesti piiskop Oskar Palsa
Peterburis korraldas kursusi sealne
konsistooriumi juures õpetajate
i-aadiosaated igal pühapäeval kell I abiliste ja aseõpetajate ettevalmis-
3.30 p. 1. WHLD 1270 fee. | tamiseks. Nende kaudu kerkis esi-
Hihap., 2. juum kell 11 homm. |1? f silmapaistvaid ja tüsedaid
JUMALATEENISTUS.' Kõneleb 1 ° ^ : ^ ^ ^ ^ ^
melised'kristlikku tood edasi vn-
KUULUTÜSKOOSOLEK. .ma erakordsetes oludes;
Kolmap., 5. juülü kell 7.30 0.1 ]y[eie kirikule paguluses on saa-
„KOLMAPÄEVANEfelITUS", kõ- Loonud selline aeg. Üha suurene-neleb
K. Raid, tshellomuušika. L a s on vajadus vaimlise juhtkon-
SAULT; STE. MARIE's pühap,na õiendamise järele, kuna nen-
2. juulil kell 2 p.l. JUMALATEE- de koguduste arv, kus Õpetajaid ei
NISTUS Soiome Nelipühi kirikus, ole kohal, ega isegi läheduses, ama
59 Albert Sit. E . Kõneleb H. E l '
Instituut, mille töö on korralda­tud
tihe ja kahe aasta tsükhs, või­maldab
vastavalt ettevalmistust
kas õpetaja äbüise või isegi ase-õpetaja
kutsele.
õppetöö instituudis on korralda­tud
nõiida, et see on mitmesuguste
õppeviiside ühendlus, kasutaäes ai­nestikku,
mis iseenesest juba on
inspireeriv ja rikastav, intensiiv­seid
loengute perioode, edasitööta­mist
loengute perioodide vahel,
kirjalikk töid ja eksameid. Esime­ne
intensiivne loengute periood
toimub 16. kuni 30. juulini Toron­tos.
Teine toimub järgneval aastal
samas. Kolmas on kavatsetud 1980
StokholmiSi
Instituut avab püramatud või­malused
nendele, kelledel on krist­liku
usu sisemisi varusid ja tahet
juhatada teisi nende jõulätete juur­de,
mis asendamatud meie eluks
ja võitluseks. Eriti aga nendele,
kellede sisetunne on erk, tunneta­des
erilisel viisil kohustust meie
rahva vastu, veendumuses, et
meie rahva eksistents ihna kristli­ku
usu. väärtuste kandva osata on
juuretu, ja kes tunnetavad vaja­dust
selleks loovalt omapoolset pa­nust
anda.
Virumaal, PahnseCendise Saga-di)
valla Võhma külas sündis 29.
juunil 1903 tüdruk Mari Taipsepp.
Perekond kandis nimelt meeslüni
traditsioonilise sepa-ameti järgi
niisugust vana nime. Sepad olid jii
ka söepõletajad ja selleks tarvita­tud
kännud aeti talvaga lõhki.
Nõnda siis Talvaga Sepp.\
Rriri Talpsepp käis tsaariajal
Võhma ministeeriumi-koolis ja
läks 1919 edasi Õppuna Eesti Va-barügi
Rakvere õpetajate Semina­ri.
Selle lõpetanud 1925, vajas ko­duvald
teda koohneistriks. Mari
õpetas Pahhse noorust Koolimäe,
Käsmu ja Vqsu algkoolides, kuni
mere-kaptenist koolivend Piaul
Veskoja tuli kosja ja pani ta küla
laste asemel oma poegi kasvata­ma.
Abielu kujunes saatuse tahtel
lühikeseks. Kapten Veskoja laev
„Kuliio'V torpedeeriti üsna Teise
maailmasõja alul ja perekonna tei­ne
poeg sündis pärast isa hukku­mist.
, \ . : •
Põgenikuna Rootsis oli Mari
Veskoja Södertälje Eesti Täiendus­kooli
juhataja. Kanadas tuntakse
teda eesti naiskäsitöö ja rahvarõi­vaste"
asjatundjana ja väsimatu
propageerijana. Teda jätkub igale
poole — Peetri kiriku naisringist
ja Toronto Eesti Naisseltsi käsitöö*
ringist alustades kuni Metsaülikoo­lini,
kus Mari oli lektoriks ja e ^ t i
käsitöö huviringi juhendajaks.
Mari osavate näppude a l l on väl­minud
palju-palju rahvariideid ja
rahvuslikke käsitöid, Metsaülikooli
vahendusel on tema vööde- ja pa^-
te kudumise 'kunsti omandanud sa­ja
eesti noored Ameerika mandril.
Auväärse sünnipäeva puhul õn­nitlevad
Mari Veskoja tema paljud
õpüksed ja sõbrad, soovides head
tervist ja pikka iga. ,
:: HEIN0'JÕE
ler, solist V. Krabi.
nagu Herbert Kolli puhul — lõfep
kiirustas tulekuga. Sõjarulli alt
läbi 'käinud, inimesed, uue elu ehi-tamLiselüle-
rabanud—'selle, eest
tuleb nii ja teisiti lõivu maksta.
V Herbert Kolli oli vanaskaut
Lembitu lellede peres. Yanaskaü-tide
juhtlauseks on ,yl?ord skaut
— .alajti skaut!" Herbeit Kolli oli
selle juhtlause piltlik kehastus nii
kujuikalt, nagu oleks see tal aina
meeles mõlkunud. Sl?aut poisina
kodumaal, noore mehena üksik-skaut
Rootsis, vanaskaut Kana­das
— näitas ta oma igapäevases
Soomepoiste suvine kokkutulek
peetakse käesoleval suvel laupäe­val,
12. augustil tuttaval Devil'&
Elibow suusakuurordi maa-alal eel­mistest
aastatest kindlaks kujune­nud
kavaga: Klubi juhatus palub
kõiki relvavendi nimetatud laupäev
reserveerida meie ühiseks kokku-tulekuksr
elus juhtlause sisu: eestlane kuni
üdini, Ikodu ja pere eest väljas
enese unustamiseni, põhimõtetele
ja sõipradele.^^^j truu. Kii
me kõik teda tunnemegi. Alati
kohal seal, kuis Eesti ja iiooiite
heaks oli mehi vaja.
Herbert Kolli tegi kõike ääre­tu
korralifekusega. Faljü kordi
kuulis Ita sõpradelt: , ^ i s sa män­gid!"
j a tema alatine vastus oli;
„Ega raha eest n i i korralikult ei
tehta — aga see on -tasuta töö,
ühiskonnale, j a armastusega teh­tud
.— see peab olema korralik."
Niisugune ta oli- — muster-eest-lane,
kord skaut—- alati skaiuti
•Niisugust meest' armastaitaikse ja
sest ta on ees-
Sõprade kaastunne pere­konnale,
Herberitüe aga igavene
aukoht meie mälestustes.
HEINO JÕE
TORONTO EESTI
: , VÄBÄKOGUDUS
Tel. 461-2077
382 Jones Ave.. Toronto 6, Ont.
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thorncliffe Ave.,
Toronto 6, Ont.
Tel. 463-622r
Fühap., 2. juulü kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS. Kõneleb
juti. K. L. Marley. Issaindä surma
mälestamine.
kasvab. Ometi on meie hulgas la­tentseid
jõude, kes on oodanud nen­de
väljakujundamisele ja rakepda-misele.
On teada, et meie hulgas
on neid, kellede igatsus on olnud
end pühendada hingekarjase kõr­gele
kutsele, kuid olude tõttu ei ole
see neüe osutunud võimalikuks.
Meie hulgas on talente, mehi ja
naisi, vaimse elu süvendamiseks.
Meie kirik saab rakendada nende
andeid. Samuti saab kirik võimal­dada
neile rahuldust, mida annab
vaimliselt loova elu jagamme ja
elu sügavamate väärtuste teenimi-ne
meie laialipillatud rahvakillu
hüvanguks.
Rõõm on mõelda võimalusele, et
vaimline juhtkond meie kirikus sel
viisil võib saada väärtuslikku lisa.
Eriti veel, kui silmas pidada seda,
kui tõsised on pagulaskiriku kohus­tused
ja kui suured selle ülesan­ded:
kuna sellel ei tule ju Usulisi
ja eetilisi väärtusi ainult edasi
kanda ja oma eksistentsi säilitada,
vaid oma missiooni näha veel laie­mas
perspektiivis — et midagi oma
elust, elumõttest ja tunnetusest
anda panusena kä väljaspoole kui
väärikas liige maailma kristlikus
ühiskonnas. Kes on haaratud meie
kiriku sellisest visioonist, see on
õige kandidaat avatavale mstituu^
" d ü e . ,
; • Prof. A. VõõBUS,
Toronto Vana Andrese kogudu­se
õpetaja A. Taul teeb oma ko­guduse
hiikmetele kirja teel tea­tavaks,
et York surnuaia eestlas­te
j a lätlaste ühine uu® osa asub
kohe üle tee eestlaste vana sur­nuaia
osa juures. Toronto surnu­aedade
valitsus ön varunud meile
5000 matušepaika — 3000 haua­platsi
ja 200 (kohta urnide paigu­tamiseks
neüe, kes soovivad tu­hastamist.
Kahe rahvuse kalmis­tu
jagatakse kaheks osaiks kõnni­teega.
Eestlaste vana surnuaia lähe­dusesse
paigutatakse altar, kus
on võimalik tulevikus surnuaiapü­hasid
pidada. Altari ikujundaoaks
on Nigul Vjrro ning sellele gra­veeritakse
eestis läti- j a inglis­keelsed
piihaikirja salmid. Matu-sepaikade
hinnad ei ole veel lõp­likult
niääratud kuid. õpetaja A.
Taulile mainiti, et esialgsete and­mete
kohaselt maksab urni pai-guitamise
koht umbes 350 jaiiaua-plats
400 dollari. Need hinnad või­vad
varieeruda maJksimaalselt 50
dollari piirides. Hinna määrami­sel
on olulise tähtsusega eestlaste
poolt soovitud leinamjüürid, mis:
surnuaia valitsus püsititeks. Maa­ala
haualkohtadeks j a leinamiüüri-deks
on välja ..mõõdetud ning
haliakohad iulevad müügüe au­gustikuu
alguses.
TORONTO
. EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Church, 45 Davenport Rd.
Jutlustaja H.Rüdmik
P. O. Box 234, Toronto 18. Ont.
Tel.:233-5390:
Pühapäeval, 2. juulü kell 3 p.l.
JIBPJLATEENISTÜS. Tunnistitöl;
kõneleb jutlustaja H . Söderholm.
Naisterahvas otsib
Fe#gQögiymi 1933. u. lõpetajad
on
Heüstada 266-7837
Läheniat Informatsioon uue
surnuaia osa kohta annab õpetaja
Ä. .!Taul. ..Koguduse: .liikmetele
teadriiiseks mainib õpetgija, et
hauaplatsi või uihi, pa.igutairnise
kohta on võimalik osta otse sur­nuaia
valitsuselt või koguduse
kaudu.
New Jersey 08360 ÜSÄ
Tänavu suvel möödub 100 aastat
eesti-soome ühiskirjaniku Aino
Kallise sünnist. Sel puhul avalda­takse
Soomes tema memuaarid
aastaist 1897-1931 kahe SŽO-lehe-?
küijelise raamatuna (eesti keeles
ihnurid need 1954-60 Torontos ja
Lundis) kirjastus Otava poolt. Kii--
jastus ütl^ oma eelteates, et A.
Kallas oli alul sulge, harjutav pe­retütar,
siis algav luuletaja, Hel­singi
soomekeelses seltskonnas tä­helepanu
äratanud iludus, siis
„mässuline" pereema, kes rahutult
otsides leiab omä: suure armastuse
ja lõpuks diplomäadiproua.