Vaba eestlane , November 1, 1977

              VABA E^TLÄNE, « p ä s v a l , 1. novei^bril, 1977 — IHiesday, November 1, 1977 Nr. 80
Pak fiktelistiilcyle
li:
; Soomes Tampere filatelistide or-
; gänisatsioöni olukorrauuriia Paavo
Korhoneh on esitanud käesoleval
aastal ilmunud ajakirjas „Phila-teüa
Fennicä''iJlevaate Euroopa
maades väljaantud eripostmarkide
arvulisest rohkusest. Ta ütleb, et
noortel ja algajatel filatelistidel
on põhjust erine mõtelda ja jälgi­da
filateüstlikku olukorda ning
amiab huvitavaid arvusid Euroopa
riikide postmarkide väljaandmi­sest.--
^ . r V,
Pärast 1970-ndat aastat on Nõu­kogude
Liidus ilmunud 774 uut
postmarki, alates aastast 1857 aga-kokku
444.3 eri postmarki. Teisel
(kohal on Rumeenia, kus vastavad
arvud on 530 ja 3412. Siis järgne­vad
Ida-Saksamaaj kus pärast
1948. a. on väljaantud 612, Ungaris
^ pärast 1970-ndat 571 ja üldse kokku
3107. Bulgaarias 515 ja 2240, Poolas
482 ja 2356, TshehhoslovaMcias 404
ja 2201, Hispaanias 403 ja 2284 ning
Tm-gis 245 ja 2279. Väiksemad ar­vud
on tähtsamad kuna need on
viimase kuue aasta arvud jä näi­vad,
et postmargid on otseselt teh­tud
filatelistide rahakottide ker­genduseks.
;
Europa 36 riigi postmarkide
väljaandmisele teisest ctsast lähe­nedes
on piit färgmine: Grööni­maa
(alates aastast 1938) 19 ja
97, Island 81 ja 513, Iirimaa 120 ja
357, Smme 120 ja 357, Taani 138
ja: 632, Norra; 131 ja 751, Lichten-stein
148 ja 674. Luxembm-g on vü^
masest veidi tagasihoidlikum 131
ja 471, kuid selle varajasemad
väljaanded on hirinallsemad. Vati­kani
vastavad arvud on 127 ja 680,
Küprosel 131 ja 470. Viimased kaks
I riiki on kaotamas oma soosingut,
Vatikan oma liigse raha-ahnuse
tõttu, mis toimuvat laulusõnade
järgi: ,,Kui raha kirstu kilksatab,
siis hing ka <taeva vilksatab."
Rootsi oa Soome filateüistidele
hea naaber, aga sellegipärast oht-lijf,
kuna seahie postivalitsuse fila-
J;eeliaosakond (Postens: PFA) on
I oma a r i ^ a teenijasl^oMaga suu­repärane
iäriettevöte, mis pakkus
möödunud aastal maailma filate­listidele
35 miljoni Rootsi krooni
(ligi 9 müjonit dollarit) eest uusi
^yäljaand^.
Eespool toodust võib anda liõu
uutele kogujaile: osftke parem vä-
I hem aga väärtuslikemaid, kui et
palju ja vähese väärtusega.
(D Kirjainlk Arvo Mägi ars­tist
abikaasaga viibisid. turismi-maitikail
Inglismaail. Nad külasta­sid
31i0!tirnaad,.ikust 24. sepitemb-riks.
saabusid Londoni. Seal võeti
Eesti Klubi .20. aastapäevast,
*Mis esliies Arvo; Mägi teemal
.JCirjandtislik juurdekasv".
Milliseid võimalusi tuleks kasiatack..
küttekulude kärpimiseks? Millist tüüpi
isolatsioonimaterjalid on praegu müügil?
Kuidas vaHda oma majale isolatsiooni
panemiseks ettevõtet? Mida tähendab
„R-value"? Mida tähendab aurubarjäär?
Sün on esitatud ainult mõned nendest
küsimustest, milledele teie leiate vastused
tasuta publiikatsioonist, mis on saadaval
Ontario tarbijate ja kaubanduslike sidemete
ning Ontario energia ministeeriumidest. '
Mõlemad ministeeriumid töötavad
koostöös, et informeerida Ontario elanikke,
kuidas isoleerida korralikult oma maja ja
hoida sellega kokku energia kulusid ning
kuidas kasutada teisi Võimalusi ^©rgia
säästmiseks. -
Faktid isolatsiöom'kohta on esitaitud
tarbijate ja kaubanduslike sidemete
ministeeriumi huvitavas broshüüris:
„Insulatiön: Heat in Your House, Money
in Your Pocket". See käsitab selliseid '
küsimusi nagu;
@ „R-value" ja aurubarjääri mõte
© Korralik ventilatsioon
® isolatsiconimaterjali liigid
© Kuidas kontrollida oma maja praegust
isolatsiooni
© Usaldusväärse ettevõtja leidmine
® Informatsioon tarbija-ettevõtja vahelise
Y kokkuleppe selgitamiseks
®^ Kuidas kontrollida tehtud tööd
Tasuta bröshüüri saamiseks ^jutage:
Consumer and Commerciai
Relations/Home Insulation
Queen's Park
: -ToMto, Ontario .M7A2H6, ' • ,
Teisi nõuandeid energia j ^ raha -
kokkuhoiuks võite leida energia
ministeeriumi broshüürist „Energy
Conservation: The Choice is Yours."
Esitame mõningaid ettepanekuid raiiä
kokkuhoiuks:
©alandage päevast ja öist temperatuuri
©installeerige tormiaknad ]a -uksed
® vahetage soojaõhu küttesüsteemi
õhufiltreid igas kuus
tõmmage talveöödel ette aknakardinad
Tasuta eksemplari saamiseks 'kirjutage:
Ontario Energy Conservation Program
Ministry of Energy j
56 Wellesley Street—I2th Floor
. Toronto, ()ntafioM7A2B7
Grossmant,
Minister of Minister of Energy
is,Premier
UUR
CIililiilI!lllililillSilllilSeilililiil!i399!üli
m
illliiiililHiSSIItHliHillillllililllllllllllili^
Mereröövli võsu parun Fried­rich
kasvab prantslase Frelon'i
hoolel ja astub hiljem tsaari tee­nistusse
ning saab tagasi isa mõi­sad
ja suured varandused; Isa pat­tude
lunastamiseks ehitab ta Hiiu-ja
millest 1897. a. ilmub Bieneman'!
poolt eestikeelne tõlge Tallinnas.
1862. a. trükiti Salzburgis neljakül-jelised
lendlehed, milliseid ka
Riias levitati. Need olid saksakeel­sed
ja kirjeldasid Pngern-Stern-maale
varjupaiga mereõnnetüštes Ibergi fantastilisi seiklusi proosas
kannatajaile. Nõnda kõlab Hiiu pa-nmi
traagüine elukäik prantslase
de (5oudrecourt'i romaanis, mis
1852 .a. ünaus ka saksakeelses tõ^
kes: „Der Turm von Dago" nime
•all:;.
üks Üngem-Sternbergi sugulasi,
Älexander Ungern-Sternberg oli
vüjakas romaanikirjanik. Ka tema
katsetas oma ainestikuga ja kirju­tas
õieti üsna fantastilise loo, mis
ilmus esmakordselt 1855^1860 aas-tatel.
Älexander Ungem-Stembergi
teose teine trükk ümus Berliinis
1919. a. pealkirja all: „Die Ges-ehichte
vom falschen Leuchtunii''
— „Lugu väärtuletomist";
\ ^ 1 mitmed kirja- ja sulemehed
on püüdnud tõlgitseda ja valada
förjandüsBfcfcu vormi kuuldusi Hiiu
julmast mereröövlist. Nõnda i l ­mub
Antooii von EtzePi sellešisuü-.
Jne teos 1885. a. Lepzigis. Veel kir-
, -jutab Hiiu tornist Balti kirjanik
M Russwurm 1861. a., kelle teos 1885.
a. Moskvas tõlgitakse vene
ja värssidesse riimitult.
1880. a. ilmus Mülheimis, Saksa­maal,
jutustus, mis 1884. a. ilmus
ka Tallinnas eestü^eelse tõlkena
,JHiiuranna tuletorn. — Feüx Silla
järele saksa keelest tõlgitud."
Järgneb Ungari kirjanik Maurus
Jokai, kelle teos „Hüu torn" ihnus
esmalt ajalehe joonealusena 1881.
ä. Raamatuna ihnus see romaan
1882. a. saksa keeles, 1881. a. prant­suse
keeles ajalehe jutuna, raa­matuna
rootsi keeles 1882. a., läti
keeles —1892. a., tshehhi keeles sa­mal
aastal, inglise keeles 1899. a.
ja lõpuks eesti keeles , ,Postime-he"
jutunurgas 1925. a. M. Jokai
100-aastase sünnipäeva' puhul.
Prof. Gsekey, kes näib olevat
kõiki Hiiu Ungru lugusid lugenud
algupäranditena, kiimitab oma uu­rimistes,
etvkõigist selletaolistest
teostest olla Jokai oma hästi värs­kem,
haaravam ja põnevam kui
teised, ehkki näib, et Jokai on lu­genud
de Custine'i Ja Gfoudre-courfi
jutustusi. On huvitav ära­märkida,
et ka uuemal ajal, 1925.
a. jaanuaris, ihnus ühes Londoni
ajakirjas parlamendi liikme ja kir­janiku
A. MacCallum Skotfi su­lest
kirjutus: „Üngern-SterBberg
— Hiiu mereröövel". Nähtavasti
on inglane 'inspiratsiooni ammuta­nud
Ossendowski teosest „Loomad,
inimesed ja Jumalad", kus autor
jutustab „hallparunist" või „veri­sest
kindralist", uuest Ungem-
Stembergist, kes Mongoolias võit­les
enamlaste vastu, kuni äraand-likud
sõdurid ta mängisid punavä-gede
kätte,
Ossendowski ütleb „verise kind­rali"
kohta muuseas: „üks Un-gern-
Sternbergi esivanemaid, pa-iim
Peeter (?) Ungernü oü Hiiu
saarel, Baltimere kaldal loss, kust
valitses röövrüütlina üle merekau-banduse."
Sada aastat kuulsast Ungern-
Sternbergi protsessist möödudes
hakkasid ka eesti kirjanikud seda
ainet algupäraselt käsitama. Esi­mesena
ilmub 1900. a. Aino Kal-las'e
sulest Eesti üliõpüaste Seltsi
albumis jutustus „ ö ö tulles", mil­les
leidub sugemeid Hiiu Ungrust.
Prof. Csekey andmeil olla Aino
Kallas'el valminud ka lugulaul
kümnes laulus „Hiiu Ungur", mis
aga trükis avaldamata. 1913. a. il­mus"
Eduard Wirgo toimetatud
„Oma Maa" 11 köites Jaan Lint-ropi
4-lhk, jutustus „Hüumaa", kus
autor lühidalt kirjeldab ka Hiiu
torni sündmusi. ViUem Ridala
avaldas 1915. a. pikema lugulaulu
„Ungru krahv, ehk Näckmansgrund
— Hiiu jutt suurest rahust, VII
loos — epiloogiga" Rohkem pole
Eesti kirjanduses Ungru lugu kä­sitletud,
ehkki see aine on tänu-
-väärne igale romaanikirjanikule.
Hiiu Ungru ainetel kirjutatud,
teoste täienduseks nimetaksin siin-'
kohal . veel käesoleva ülevaate
koostaja saksakeelset, növellivor-mis
jutustus, aastast 1951, pealkir­ja
all ,^Der Seehund" Tänu ühele
koolivennale, kes elas Keskarhüvi
all keldrikorteris, oli võimalik hei­ta
pilku ka ühele Hiiu Ungru toi­mikule,
mille introduktsioon kõlas
umbes järgmiselt (mälu järele res-taui'eeritud):
„Äeta eines Caiser-lich
Ehstlandischien Oberland Ge-.
richts in der Griminal Sache widei'
den ausländischen Kammerherr
Barön Otto Reinhold Ludwig von
Ungern-Sternberg wegen yerschie-dener
Verbrechen .." Samas
kaustikus leidus veel Ungern-Stern-bergi
Siberist Eestisse saadetud
kirju. ^ - .'^
„N'onda ön Euroopas üksi, üle 20
kirjaniku, kes igaüks oma fantaa­sia
ja võimete kohaselt on Ungern-
Sternbergi lugu püüdnud lugeja et­te
kanda", . kirjutab anonüümne
autor 1935, viidates viiele suurele
aktikimbule Eesti Vabariigi Kesk­arhiivis.
Kohtuaktid ei sisalda mi­dagi
romantilist. Nad selgitavad
vaid tolleaegsete mõisnikkude
omavahelisi tülisid ja intrnge, mil­liste
kohtulik lahendus lõppes Un-gern-
Sternbergi kahjuks vaid se
põhjusel, et ta vastastel olid toona
paremad sidemed Vene keisriko­jaga.
Kaebealune parun Otto-Reinholc
Ludwig von Ungern-Sternberg
sündis Kuuste mõisas. Tartumaal
5. augustil, 1744. a. Ta isale kuulu­sid
peale Kuuste veel ka Erastvere
ja Kooraste mõisad. Alghariduse
saab noor parun kodus, nagu toon
oli kombeks mõisnikkude perekon­dades.
Teatakse, et teda oli kasva­tatud
valjus, herrenhuutlikus vai
mus. Hiljem õppis noor aadlik
Leipzigi ülikoolis, kus liikus kõige
väljavalitumas seltskonnas, olles i
sinasõber vürst Poniatowsky'ga.
tJlikooli lõpetamise järele astus
noor Ungern-Sternberg Hollandi
sõjaväkke, kust lahkus kapteni au­kraadis.
Selle järele sooritas ta pi-vemaid
rännakuid Euroopas, pur-etas
isegi Madeh-a saartele, kust
tagasi tulles elas kauemat aega
nglismaal. Seal hakkas. ta tegut­sema
kaubanduslikul alal ja võitis
;olleaegses ärimaaümas rohkesti
ugupidamist. 1770. a. siürdus ta ko­dumaale
tagasi ja kaks aastat hil­jem
kosis eluseltsiliseks paruness
Pahlend.
Neü oli viis last, kellest ellu jäi
üks tütar ja kaks poega Kons­tantin
ning Edward. 1935. a. olr
elus veel 1877. a. sündinud Kons­tantini
otsene järeltulija krahv
Claus Ungern-Sternberg, kes pol­nud
abiellunud ja kelle surmaga
arvatavasti hääbus palju kõmu te­kitanud
ning kirjanikke inspireeri­nud
loiulsa Hiiu paruni viimane
võsu.
Hiiumaal Suuremõisa ja Pardese
mõisad, mis ta oma emalt, sündi­nud
de la Gardie'lt, oli pärinud.
Kuna krahv Pontus siples võlga­des,
siis nõustuski ta ettepanekuga
ja'vahetas Suure- ja Pardese niõi-sad
Uuemõisa vastu, saades vahe-kasüna
30 tuh. rubla. See sündis '
1798. a. Ning kohne aasta pärast,
1799. a. ostis parun. Ungern-Stern­berg
Hiiumaalt veel ka Putkaste
mõisa, milles E.V. ajal asus Eesti
seemnevilja Ühisuse seemnekasva-tus.
Nõnda sai Ungern-Sternberg
laialdaste maa-alade omanikuks
Hiiu saarel. Kuid, nagu inimesed
sageli, on teineteisele kadedad,
nõnda algas kahe aadliperekonna
vahel vaen, kuigi parun oli krahv
Magnuse koolivend ja hea sõber.
Stenbock'ide teine võsu, krahv Ja­kob
Pontus, OÜ Peterburis laia elu
elanud ja kaardimänguga sattunud
võlgadesse. Kergemeelselt kaota­tud
varanduste tõttu tekkis naab­rite
vahel kibedus' ja paisus vae­nuks,
nakatades aegade jooksul
ka maahärrade pärisorje.
1781. a ostis parun Ungern-Stern­berg
krahv Karl Magnus Sten-bock'ilt,
kes toona oli Eestimaa ku­bermangu:
nõunik, 55 tuh. rubla
eest Hiiu saarel asetseva Kõrge­saare
mõisa ja olles 37 aastane,
asus Hiiumaale elama, missugune
asjaolu saigi hiljem temale saatus­likuks.
1787. a. päris parun Tartu­maalt
Wastse-Kuuste mõisa, mille
kaks aastat hüjem vahetas Uue­mõisa
vastu Haapsalu lähedal. Un-gern-
Sternbergi jõukus kasvab ja
ta tahtis kõiki oma varandusi
koondada Hüumaale.e Selleks hak­kas
ta kaupa sobitama krahv Ja­kob
Pontus Štenbock'iga, kes omas
Sellest siis ka tuli, et Ungern-
Sternbergi ja Stenboeki alamad
võsaraiumisel omavahel tülli läk­sid.
See tüli arenes korrapäraseks
lahinguks :kus, nagu haagikohtu
dokumendid tõendavad, jäi maha
mitte üksi hulk haavatuid vaid ka
surnuid. Umbes samal ajal tegigi
parun Uuemõisa vahetamise ette-paneku,
mille teostamise järele
Stenbockld oma põliselt saarelt
hoopis mandrile üle kolisid. Kuid
see kõik ei pehmendanud lõkkele
vaenu, vai^ üha õhutas
Mi
l i
wr. 80
Filai
Vill(
eesti
spetsiae
margini
Seltsi jl
sai 22.
tasöks.
Kes
"teaks j \
maga
Eichent
kaiipme
se Chr.
na-, õpil
mis agj
• maal,
Isa soe
kasvata]
timdmal
les —
m'eest.
joonsti
märkid^
nai Ev^
1896. a.i
iiks esi
salka i
riduse
lihtsami
marke,
ja ka ild
KeertI
VUlem
Eestissä
linnas H
Tallu
Eesti
hatakas I
ma, sai
ranteerl
ka Bei
tuses' ei
kide kcj
eiksperd
Sõjad
lar EeJ
elama
Saksaiii
gis, SUI
asutati I
„Bailtiai
anti vä|
• ,1949.
ja asu5
Yorgis
toodudI
lõpet
Weineri]
mistati
olude t\
See
inglise
tatud
sellest
samine
ajanud,]
seda väi
Selle
Philatell
Kanada!
suure
loog iln
telliti k
• V. E.
• „Eesti
ja töötf
snrdus
kuulsas j
äri?. Tal
tal. Rc
filatelist
listide.
julmti
esimees,!
seltsi ad
1 ärile kl
sõprade]
ja pikkE