1977-11-01-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 80 Iteiste kommimistMe kinnitavad pidevalž Il elavad inimeselt! c-diisis", kuid nad ea miks kommuiiLst-limide elanikud nii tarvitavad. Ön see jolsete jookide ker-lavusest? Või nende l i on siin koguni fee-" fioogiliste probleemi-lil nõukogude korra re, kur]|) j a väljavaa- Itel ei jää muud üle lest lihtsait klaasi Ikide sotsioloog, kel- 1 võimalus külastada m-Euroopa raudees- I riike, kinnitas, et ei tarvitata kusa- Ikohoolseid jooke kui Iides riikides, eriti ^hhoslovakkias, Poe?- \- Tshehhoslovakkias viimasel ajal alko- Iceelustatud ^ttevõ-ja kohvikutes ning Id on andnud välja |iikoholisnii pidurda- )idas partei pea- |d Gierek hiljuti kõ - llioiatas elanikkonda tarvitamise eest [oovastavate jookide' kaasuvad sellised ^•u korruptsioon, rii- I raiskamine ja var-kud rügid on alati lütilised läänemaaii-lg on esile tõstnud inastusrchtude laiulr ;s, kuid nad pole ku-ivalikult analüüsida l i i probleeme ja sel-liastusrohtude tarvi-kapitalistlikii süs-jlmid' nende süüdi>- |ib paratamaüilt: kü-süüks tuleb ajada Idaminie raudeesrii-fcdes? Meie ei la:^'' lidst mööda kui väi- [mise ja joodikute Liidus, j a teibtes l.des riikides on tin-viletsatest korteii- ?tust tulevikust jis laSest' elust, kii? e i ^õmukiirt. Ja meJ*^ «kujutada, kui suu-ij; kömmunistllku.s e uimastusainete ja limine kui need olek- It saadaval kui iäri- ^aste Organisatsi(j(!- |)raegu palju sellest, ibinõusid tarvitufvf- . i-Aäfrika vabariigi välja juurida valiv-i' ja mustade vahel |id ydimu üleandmi-mustadele. RäÜi^i- Ijfeleulatuvatest abi-p g i majandusnKe barvitamisest,. mis (üüride \alitsuse lõ-. \r\mm. Sanktsiooij i- -Ameerika Ühend-baat Liitunud R'''h- Itsioonis ning tõe: |r). nendega ka p rf •ed ja sanktsiooni-li .õuna-Aafrika vas-li- i reljeefselt eslln |c tsiooni ebaõigluse Liidu ülenivõi- [iiiitriikide staatysi' |inu,tatud rahvaste Lunud Rahvaste Or- |'Mtakse, et Lõunase alselepärisrah- ['vuid ülekohtule o i la Eestis ja teistes [õirifiuy alla painuta- [ks inimõiguste kü- (panu juhtimine N. riigi sisemistesse [imine kuid teiste vlsi Lõuna-Äafrika |iksel^ui pärisrahva tulmise aktsiooni? r->taiidard on jnba lüud Rahvaste ör- 'estiizhi j a kahtk-praegused maail-äegadused ja ter-fnid tingitud lääne-limaorganisatsiooni moraal!tu5r:t inän- AMI' tr VABA ^EESTLANE teisipäfvn? r. novembril, 1^'^ - Tuesday, November 1, 1977 -mi HTf I m«ii ült inji'u MU r iimwMfii iri» injumimjuuia 5. j a 6. nov. on valvearstiks dr. , Mae, tel. 493-7231. : :X6ND0r^_ — • Inglismaal, Londonis : ilmuv ajaleht „Daily Tele-graph" avaldas liahvusvahelise PEN»kluba peasekretäri peruute sest president Vargas Llossa teadaande, et käesoleval sügisel oli Nõukogude Lüdu kirjanike ühing kutsutud uuesti Londomsse pooleli jääimd läbirääkimiste jätkamiseks kus küsimuseks oli nõtiogude kirjanike P E N 4 liikmeks vastuvõtmine. Seni on N . Lüdu vastuvõtmine jäänud seisma venelaste jnõude taha, ei Eesti j a Läti PEN-khifeid tuleb sel juhul likvideerida. vSeni on olnud nende klubide tugevamaks kaitsjaks liitematsio-naalse PEN-i eksekiitüvkomitee l i i - ge j a Pagulas-PEN'i president Jo-sef Josten, kuid nüüd on selgunud et Josef Josten |bneemald|atud P E N eksekütiivkomiteest. Samuti «m Lääne-Saksa PEN-kl«bi nihkunud vasakpoolsete elementide kät-ti', mis on vähendanud Balti P E N - klubide kaitsjate arvu selles organisatsioonis. ^ Seni oh eesti delegaa. tideli kelie hulka on kuulunud As-l; i Willmann, Ale|£sis Rannit, Ants Oras, Edgar Saks, Safme Ekbaum, E r i k Thomson j.t. õilnestunud kõik venelaste rünnakud tagasi tõrjuda eesti PEN-klubi likvideerimiseks. •5lffite?5e| tänab SümpoDsion eesti 'ühiskonna. päevaprQbleemidest 22.—23-. okt-, õnnestus iile ootuste/ • hästi j a Sümpoosioni korraldav toimkond avaldab siinkohal tänu kõigile, kes kaasa aitasid selle heaks kordaminekuks, kas nõu," jõu, või panusega. Lavastaja Marika Ruumet noorte ettekandeid. videolindistas San Franciscos eesti Foto: A: Bender Toiiiikonna eriline tänu kuulub iektoreile, kelle sisutihedad ettekanded panid osavõtjad . tõsisemalt (mõtlema eestlusele paguluses ja sisendasid meisse kindlat u-sku selle säilimis-e võimalusse veei: kauge§ tulevikus.: Palju roõmo oli- korraldaval toimkonnal toüUa sõitnud Toronto noortest. Aitäh, öt' tulite!: Meie sülgas ja südamlik 'tänu kuulub ka koguduse naišringi daamidele ja rahvatantsu rühma lükmeteie.; kes kaasa aitasid külailiste toitlustamisel. Tänu. üitleme šühko-hal veel Montreali Jaani kogudusele ja Montreali Eesti. Seltsile, .kelle patronaazhi all Sümpoosion toimus. - :Me täname! • Korraldav toimkond: \ . ; H I L L E VIIRES-StTTT H E L L E VAUS M E E M E .SÜLTSQN JAAN , RAUDSEPP • • , HEINO LAANEOTS go SAN:FRANCISCO (VE) -— Eesti" noortest TV..mmi tegemise mõte on Põhja-Kalifornias õhus rippunud juba kaua aega. On pöördutud mitme TV Jaama poole San Franciscos j a saadud v i i sakas vastus eitaval kujul. Etnilistest gruppidest eestlased ei kuuluvat allasurutute hulka, samuti mitte abivajajate klassi. See, et meie noored on oma panusega üldises niottes kultuurielu rikastanud peeti ebahuvitavaks TV vaatajatele. Jäätmete kogumist ei toimu Remembranee Day'1, r e ^ e l , Ilm- •vembrü,1977.:• :', •• " • ' , . Regulaanie jäätmete äravedu^^a^^^ Normäahie kolmapäevane suuremate esemete ja ajalehtede ära-vnmine toimub kolmapäevadel 9. novembril ja 16. novembrü. K- M. B R E M N E R Commissioner of Public Works TVironta lian : VANCOUVER - l|fööäunüd laupade vai Vancouveris toimunud pidulikul tseremoonial andsid ametivande 1J5 vannütatua raamatupi- (iajat-revidenti, nende hulgas ka eestlanna Irene Olljuni. Kohalikud' testlased imestasid irerije Olljumi -sa.avutust, kuna ta i alustas oma õpingutega ülikooli ^õhtukursustel aiies siis kui V|a oma japsed olid .sirgunud keskkooliealisteks. õpingute kõryal töötas t a . raamatupidajana ning ta leidis isegi aega ja energiat seltskondlikuks tööks, kuuludes Eesti .Organisatsioonide L i i t Lääneranniku^ juhatusesse. Eesti-footsi perekonnast pärit.Irene OH jum on kõigele sellele lisaks • juhtinud paljude aastate jooksul ka kohaliku rootsi kultuuriühingu H i l j u t i saabus aga Kalifornias-se eestlannast T V lavastaja, kes töötab Educational T V Centerlle Menlo,;,^Parkis. -Marika RuUanet, kuulnud probleemi, ütles, et idee , on huvitav j a tema viib selle läbi^ V^oimatu ei oma TV alal tööta.vate sõprade al3iga. Küll hiljem leidub T V jaamu, .kes. f i l m i vastu huvi tunnevad.,. • • --"^ _ , Redwobd City Am: Leegioni avaras saalis 1. oktoobril toimunud. San. Francisco Segakoori sü-e o l i kutsutiud esinema Lähemal ajal kavatseb Marika tulla T V kaameraga San Frart-cisco Eesti K o o l i Ja jätkata intervjuusid../ • ole k a mõne päris noore ihtervjueerimine tema kodus -— otseselt lapse enda mangu-toas. See • andvat kõige parema tulemuse vastuste toenärasusele mõeldes. A. H. Tammsaare 100-aastase juubeli eelõhtul toimub Tallinnas palavlikuliselt Tammsaare viimase elupaiga, Koidula 12-a asuva maja ümberehitamine Tammsaare majamuuseumiks. Väärib tähelepanu, et alles nüüd eesti suurim TV: lavastaja Marika Ruumet on lõpetanud New Y o r g i Eesti Täienduskooli. Tegelenud lühikest Portlandi noorte lauluansambel i aega ka eesti gaidlusega. Katfes- ,.Kaja" j ä San Francisco rahva- tanud ülikooli tee, töötas t a aas-tantsijad ^Kullaketrajad". K a k s ' t a i d CBC TV4e olles lõpuks abi-rioorte gruppi kahest keskusest lavastajaks. Tung edasi viis teda see oli p a r im aeg filmiväntamise- taas koolipinki, ga algamiseks. Pärast eeskava, lõppu, kui. peo. lised tõid einelauast omale toitu ja baarist karastavaid jooke kattus saaili põrand ikaablitega, veeti sisse; T V valgused ja kahekümne minuti jooksul o l i ruum muudetud T V stuudioks.' Y a l e l ülikoolis, The Arts of the Book. Roomis toih^us oktoobris kunstkiäitus :,,The Graphic Art of Hnizdovsky", kus o l i esitatud valik;: ukraina puulõikemeistri töödest:".; . Näituse puhul:an!ti välja 484e-hekuljeline kataloog 33 reproduktsiooniga, mida vpid^ imetleda saab. Kataloogüe on kirjutanud 7-ieheküljelise essee eesti.luuletaja; j a kunstiteadlane Aleiksis, Ran-nit pealkirjaga ,,Jacques Hniz-dovskjr — A Ukrainian Graphic Artist'". Autola annab läbilõike ukraina gratoisest ikunstist ja märgib.. ühe poliitilise j konflikti eksistentsi asjaolus, et venelased on oma entstilöpeedias hakanud ukrairia. kunstnikke venelasteks nÜTietama. Seda näib viimasel :.ajal l^änema^ailm krvesse võtvat, kuna kahte moodsat . ukraina . kuristnikkü;A. Archipenkot j a K. Malevichi tiptakse s i in venelaste-na. Venelaseks pn ammugi, teh- .tud juba ukraina kirjanik Nikolai J . Hnizdovsky ön sündinud i 915 Lääne-ükrainas. Lõpetas Lvivis klassikalise gümnaasiumi, õppis .Warssavis . j a Zagrebis kimsti ning - elab 1949. . aastast alates Ühendrükides,; Rannit iseloomustab.. Hnizdovsky puulõike s t i i l i :or'tod,oksliku.ks j a erinevaks : puugravüürist. T a tõstab esile t-cunstniku groteskset lähenemisviisi anjia objektile, või siisäärv •mist lihtsust nagii oma eksooti- :iist8S lilledes:;:; . . / . • ; ' :: . A, Raimit anaiüüüsib erudiktsi- : o^xnikailit ta;^loommgut^ ^kaasaegse maiailmavaimsfise , taustal ja lomstlteadlasena. tõmbal;) oma, es- :.se8S vofdliusjooni teiste nähtustega ikiEjistavkunstis. i Helesinises kleidis blond TV 197 4. aastal lõpetas Marika New Yorgis Fordhäm Unlversi-ty (summa cum laude) inglise keele j a kasvatusteaduse alal. Pärast seda o l i ; t a NBC T V teenistuses kuni Edueationai. TV Center . pakkus lavastaja ning programmide koordineerija koha Toronto kutseline teater Toronto Arts Prdduction avas 15. okt. pidulikult oma käesoleva hooaja. Esimeseks lavastuseks o l i valitud ; Shakespeare! kaasaegse. Thomas Dekkefi näidend „The Shomak:ers's Holiday" (Kingsep;- päde puhkus). Näidend esitati esmakordselt skuhinganna Eliza-beth I õukonnas vanasiastaõhtul 1600 The ' L o rd AdmiraUs Play-ers'ite poolt. Näidendi sisuikS: ön kingsepp Simoni huumoririkas elu, kes saab Londoni linnapeaks j a kingsöpakunstiga seotud Eiiuud vanejuhtumid. , Lavastus , haarab kõigepealt oma dekoratsioonide ja kostüümidega andes 16. sajandi inglise kuningliku j a käsitöölise riietuse nende kahes äärmuses. Nende kandmine jättis mõneti mospa-raadi ilmet j a võibolla hõrgendas teose sisulise külje esile tulekut, kuid tagas kahtlematult ajaloolise tõepärasuse. Lavastus oli rajatud ^esimesele teatriõhtule. N i i istus nüüdki 'kuninganna Eliza-beth I oma saaitjaskonnaga läbi 3-tunnilise näidendi, la^va kõrvalossa ehitatud troonimotiivilisel kõrgendikul, nägu ta Istus l ig 400 aastat tagasi j a jälgis näiden-saab paiga, kuhu on koondatud tema eluga ja loominguga seoses olevad esemed. Maja renoveerimise puhul on, nagu „Sirbist j a Vasarast'' lugeda, mitmesuguseid takistusi. Teadusliku restaureerimise kavad on põrkunud kokku „ajakohastamise" püüetega. Maja ei saa omaaegset originaalväryi. Elektrikütte sisseseadmine on viibmud, raske on töötada kütmata majas. • Majamuuseumi jaoks on ohtralt kokkutulnud esemeid Tammsaare sugulastelt ja vähestelt elavatelt tuttavatelt. On saadud kätte ka „Tõde }a õiguse" vüe osa esi- 'ükk, mis cm muutunud bibliofiilseks harulduseks. lavastaja Marika Ruumet:;oli Põhja-Kalifornias. Tema praegus-^^^^^ Tänapäeva teatrikülastaja te ülesannete, h u l k a kuuhib veel s^ab'siis vaadata näidendit: ja kooliõpetajate õpetamine T V k a . f viisi; kuidas, selleaegne teatripub nüüdsest peale peoHste huvi-^ • objektiks. Mitte vähem tähelepanu. äratas 19-aastane kaameramees — TV direktor Matthew Adams. Tõuskev täht omal alal Kalifomias. Kõrvalruumis T V insener Vic Grenier j äi rahvale nägematuks, kuid veerand miljoni dollari väär- .keskustest videolindistamiseks, et tüses tasuta laenatud ^^^m^ilknim mist va j avad meie tütarlaste Tegemist on tuntud-ö-^l^ij,g.^ videolindi eksperdiga seHe tehni-. j^Q^säülikooli tegevus jne. Selle sutamisel õppetöös. . Vabast ajast sõprade poolt laenatud varustuse j a tehnilise kaastöö juures tuleb arvestada paljude asjaoludega. Samuti oleks vaja häid diapositiive j a 16 mm yärvifilmi lõikeid teistest . eesti tahetakse tuua esile see, mis teeb Tammsaarest „sõna paremas mõttes internatsionaalselt : hinnatava kirjaniku".; üäifysel Nantuoketis, Mass. iames Hunt, Baiikeri; galerüs toimus hiljuti meie nooremapõlve .ikunsstTitku Naima Rauami kunstinäitus, mis saavutas silmapaistva edu. Kimst-nik müüs suurerna osa väljapandud töödest era kmistikogudesse. • Naima Rauam on maalikunstnikuna stiililt realist. Tema; aineteks seekordsel näitused oüi peamiselt Mainemaastik ja :,meri. Kunstnik sündis Saksamaal! Kasvas üles aga Washingtonis! Kuns-tialaseid õpinguid aüustas ta Gorooran muuseumi kunstikoolis. H i l j em õppis ta viis aastat New Y o r k Art Student Leag-uise kunstikoolis. Ta; on abielus ameeriklasest graafiku Hai Ppiiniga. ^Talr. vel elavad nad Maines, suvel Nam- • tüoketi saarel, Mass., k u s ' t a iga!' aastal on esinenud näitusegai. Nainia 'Rauam esines k a ESTO 76 oma loominguga, 'lema loo-müigust. sai õlimaal „Boxcai'". kaks auhinda National Arts Club tn New Y o r k City 78. aastanäitusel. Temale anlti nimelt zhjürii' poolt, mis koosnes tootaiest kunstiiikust, Grumbacheli auhind j a ,,Popu!lar Award" näituse 'kü- ' laatajsite otsusel. onianikuna väärib ta kahtlemata mainimist. tuntud ka algpäevadest. Praegu isisseisva kompanii juhataja. San Francisco piirkonnas TV filhiide tegemise alal. T V .meeskonda kuulus veel tehnikuna Dan Sorbi. Eesti noortest T V f i l m i teol^is-: saamisel langeb, märkimisväärne osa kä E v a l d Steinlle, kelle'va-; hendusel saadi videolindid võtete tegemiseks pa'ljude tundide jaoks. Marika • • Ruumet; videolindistas saalitäie (umbes 250 inimest) peaitvaaitaja ees Portlandi j a San Francisco noorte kordusettekan-deid TV-le 25 minutit. H i l j em ta intervjueeris Portlandi noori 45 minutit' videolindile peosaali ühes kõrvalruumis. jne. e kogumine j a ümbeirtööta-mine T V kvaliteedi nõuetele vastavaiks, võtab aega. Esialgne eesmärk T V f i l m i esietendusteks: oh Eesti Vabariigi 60-nes aastapäev 1978. a. veebruari- vkuul.' .•. Insurance Agency 23 WESTMORE Dr„ Süite 20Õ Rexdale/Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 CHICAGO 1976. aasta NQbe-l i kirjanduse laureaat. Saul Bel-low, ikes sai auhinnaks üle 140.000 dollari, • mõisteti ikünmeks ; päevaks vanglasse, touna ta pohiud õigeaegselt tasunud:oma kolmandale lahutatud naisele :$Xi.500 ali-mendisummat." Selle otsuse tegi naiskohtunik, kes andis kuulsale kirjanikule vüs päeva aega palve esitamiseks kautsjonisumma määramiseks, ei^aastane Bellow ei tulnud ise üldse kohtusse. Ta keeldub maksmast küna seni pi'^ ikka veel lahendamata varandusl i k u d ' .küsimused 1968. ä. laihuta-tud naisest. . lik, just kuninglik, elas kaasa teatrielamusele. N i i on nüüdne lavastus ühe elemendi vorrä r ik kam.: ' :\ :.;••::••• :• Leon Majori lavastus on suu fepärane, lavapildis- Murray Lauter on kujundanud inglise stiilis saali koos rippuvate 'lippudega. Tony van Bridge'il on kogemusi varajasemate; inglise aineliste näidenditega j a t a andis seekordki toreda kingsepameistri kuju, kes oma sellidega tänavar ringi käis ja, ingiliše ikodanikele jalatseid valmistas. Ligi 40-liikraelises lavastuses mängivad kingsepad, nende haised, tuttavad, aadlikud ja 'Sõdurid, linnapea j a t a tütar, kuna intrugiiks oh ühe Prantsuse vastu käivast sõjast (kõrvale hoiduva aadliku armulugu linnapea a. . siiski, et n a l i , mis 400 aastat tagasi vaatajaid haaras, on .tänapäevaks, mõneti lahjunud või kaotas, see värsivormijlises kõ-. nes oma löögijõudu. Näidendi I I vaatuses võttis tegevus: s i i s k i elavama käigu ja'jättis .sellega, ajä-lootunnile üsnagi meeldivalt lähedase lõpu.. . Toronto Arts Production'il on oma. lavastustega' väärtuslik koht Toronto teatrielus näidates siinset lavaloomingut selle paremast küljest. • , $30.- $16.— feeröüdciastas $ :9.~ :; K I R I P O S T I G A ÜSA-s: $27.56 $15.— . LENNUPOSTIGA Aastas $62.—, poolaastas $313, veerandaastas $16.50 (aadressi muudatus 30 centi. , üksiknumbri hind 35 centi. USA aadressiöelle „ŽIP C O P E " • Pangatshekk või pesti rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele. M6J SM7 EESTL4NE' Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,,- - - - | . . . - V : 1 9 7 : . . Tellimise katteks lisan $ - - . . . simluures rahas;/ tshekiga/ .rahakaardiga^ (P^Iia saata aiaiait,tahtejas). Aadress m
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 1, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-11-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e771101 |
Description
Title | 1977-11-01-03 |
OCR text | Nr. 80 Iteiste kommimistMe kinnitavad pidevalž Il elavad inimeselt! c-diisis", kuid nad ea miks kommuiiLst-limide elanikud nii tarvitavad. Ön see jolsete jookide ker-lavusest? Või nende l i on siin koguni fee-" fioogiliste probleemi-lil nõukogude korra re, kur]|) j a väljavaa- Itel ei jää muud üle lest lihtsait klaasi Ikide sotsioloog, kel- 1 võimalus külastada m-Euroopa raudees- I riike, kinnitas, et ei tarvitata kusa- Ikohoolseid jooke kui Iides riikides, eriti ^hhoslovakkias, Poe?- \- Tshehhoslovakkias viimasel ajal alko- Iceelustatud ^ttevõ-ja kohvikutes ning Id on andnud välja |iikoholisnii pidurda- )idas partei pea- |d Gierek hiljuti kõ - llioiatas elanikkonda tarvitamise eest [oovastavate jookide' kaasuvad sellised ^•u korruptsioon, rii- I raiskamine ja var-kud rügid on alati lütilised läänemaaii-lg on esile tõstnud inastusrchtude laiulr ;s, kuid nad pole ku-ivalikult analüüsida l i i probleeme ja sel-liastusrohtude tarvi-kapitalistlikii süs-jlmid' nende süüdi>- |ib paratamaüilt: kü-süüks tuleb ajada Idaminie raudeesrii-fcdes? Meie ei la:^'' lidst mööda kui väi- [mise ja joodikute Liidus, j a teibtes l.des riikides on tin-viletsatest korteii- ?tust tulevikust jis laSest' elust, kii? e i ^õmukiirt. Ja meJ*^ «kujutada, kui suu-ij; kömmunistllku.s e uimastusainete ja limine kui need olek- It saadaval kui iäri- ^aste Organisatsi(j(!- |)raegu palju sellest, ibinõusid tarvitufvf- . i-Aäfrika vabariigi välja juurida valiv-i' ja mustade vahel |id ydimu üleandmi-mustadele. RäÜi^i- Ijfeleulatuvatest abi-p g i majandusnKe barvitamisest,. mis (üüride \alitsuse lõ-. \r\mm. Sanktsiooij i- -Ameerika Ühend-baat Liitunud R'''h- Itsioonis ning tõe: |r). nendega ka p rf •ed ja sanktsiooni-li .õuna-Aafrika vas-li- i reljeefselt eslln |c tsiooni ebaõigluse Liidu ülenivõi- [iiiitriikide staatysi' |inu,tatud rahvaste Lunud Rahvaste Or- |'Mtakse, et Lõunase alselepärisrah- ['vuid ülekohtule o i la Eestis ja teistes [õirifiuy alla painuta- [ks inimõiguste kü- (panu juhtimine N. riigi sisemistesse [imine kuid teiste vlsi Lõuna-Äafrika |iksel^ui pärisrahva tulmise aktsiooni? r->taiidard on jnba lüud Rahvaste ör- 'estiizhi j a kahtk-praegused maail-äegadused ja ter-fnid tingitud lääne-limaorganisatsiooni moraal!tu5r:t inän- AMI' tr VABA ^EESTLANE teisipäfvn? r. novembril, 1^'^ - Tuesday, November 1, 1977 -mi HTf I m«ii ült inji'u MU r iimwMfii iri» injumimjuuia 5. j a 6. nov. on valvearstiks dr. , Mae, tel. 493-7231. : :X6ND0r^_ — • Inglismaal, Londonis : ilmuv ajaleht „Daily Tele-graph" avaldas liahvusvahelise PEN»kluba peasekretäri peruute sest president Vargas Llossa teadaande, et käesoleval sügisel oli Nõukogude Lüdu kirjanike ühing kutsutud uuesti Londomsse pooleli jääimd läbirääkimiste jätkamiseks kus küsimuseks oli nõtiogude kirjanike P E N 4 liikmeks vastuvõtmine. Seni on N . Lüdu vastuvõtmine jäänud seisma venelaste jnõude taha, ei Eesti j a Läti PEN-khifeid tuleb sel juhul likvideerida. vSeni on olnud nende klubide tugevamaks kaitsjaks liitematsio-naalse PEN-i eksekiitüvkomitee l i i - ge j a Pagulas-PEN'i president Jo-sef Josten, kuid nüüd on selgunud et Josef Josten |bneemald|atud P E N eksekütiivkomiteest. Samuti «m Lääne-Saksa PEN-kl«bi nihkunud vasakpoolsete elementide kät-ti', mis on vähendanud Balti P E N - klubide kaitsjate arvu selles organisatsioonis. ^ Seni oh eesti delegaa. tideli kelie hulka on kuulunud As-l; i Willmann, Ale|£sis Rannit, Ants Oras, Edgar Saks, Safme Ekbaum, E r i k Thomson j.t. õilnestunud kõik venelaste rünnakud tagasi tõrjuda eesti PEN-klubi likvideerimiseks. •5lffite?5e| tänab SümpoDsion eesti 'ühiskonna. päevaprQbleemidest 22.—23-. okt-, õnnestus iile ootuste/ • hästi j a Sümpoosioni korraldav toimkond avaldab siinkohal tänu kõigile, kes kaasa aitasid selle heaks kordaminekuks, kas nõu," jõu, või panusega. Lavastaja Marika Ruumet noorte ettekandeid. videolindistas San Franciscos eesti Foto: A: Bender Toiiiikonna eriline tänu kuulub iektoreile, kelle sisutihedad ettekanded panid osavõtjad . tõsisemalt (mõtlema eestlusele paguluses ja sisendasid meisse kindlat u-sku selle säilimis-e võimalusse veei: kauge§ tulevikus.: Palju roõmo oli- korraldaval toimkonnal toüUa sõitnud Toronto noortest. Aitäh, öt' tulite!: Meie sülgas ja südamlik 'tänu kuulub ka koguduse naišringi daamidele ja rahvatantsu rühma lükmeteie.; kes kaasa aitasid külailiste toitlustamisel. Tänu. üitleme šühko-hal veel Montreali Jaani kogudusele ja Montreali Eesti. Seltsile, .kelle patronaazhi all Sümpoosion toimus. - :Me täname! • Korraldav toimkond: \ . ; H I L L E VIIRES-StTTT H E L L E VAUS M E E M E .SÜLTSQN JAAN , RAUDSEPP • • , HEINO LAANEOTS go SAN:FRANCISCO (VE) -— Eesti" noortest TV..mmi tegemise mõte on Põhja-Kalifornias õhus rippunud juba kaua aega. On pöördutud mitme TV Jaama poole San Franciscos j a saadud v i i sakas vastus eitaval kujul. Etnilistest gruppidest eestlased ei kuuluvat allasurutute hulka, samuti mitte abivajajate klassi. See, et meie noored on oma panusega üldises niottes kultuurielu rikastanud peeti ebahuvitavaks TV vaatajatele. Jäätmete kogumist ei toimu Remembranee Day'1, r e ^ e l , Ilm- •vembrü,1977.:• :', •• " • ' , . Regulaanie jäätmete äravedu^^a^^^ Normäahie kolmapäevane suuremate esemete ja ajalehtede ära-vnmine toimub kolmapäevadel 9. novembril ja 16. novembrü. K- M. B R E M N E R Commissioner of Public Works TVironta lian : VANCOUVER - l|fööäunüd laupade vai Vancouveris toimunud pidulikul tseremoonial andsid ametivande 1J5 vannütatua raamatupi- (iajat-revidenti, nende hulgas ka eestlanna Irene Olljuni. Kohalikud' testlased imestasid irerije Olljumi -sa.avutust, kuna ta i alustas oma õpingutega ülikooli ^õhtukursustel aiies siis kui V|a oma japsed olid .sirgunud keskkooliealisteks. õpingute kõryal töötas t a . raamatupidajana ning ta leidis isegi aega ja energiat seltskondlikuks tööks, kuuludes Eesti .Organisatsioonide L i i t Lääneranniku^ juhatusesse. Eesti-footsi perekonnast pärit.Irene OH jum on kõigele sellele lisaks • juhtinud paljude aastate jooksul ka kohaliku rootsi kultuuriühingu H i l j u t i saabus aga Kalifornias-se eestlannast T V lavastaja, kes töötab Educational T V Centerlle Menlo,;,^Parkis. -Marika RuUanet, kuulnud probleemi, ütles, et idee , on huvitav j a tema viib selle läbi^ V^oimatu ei oma TV alal tööta.vate sõprade al3iga. Küll hiljem leidub T V jaamu, .kes. f i l m i vastu huvi tunnevad.,. • • --"^ _ , Redwobd City Am: Leegioni avaras saalis 1. oktoobril toimunud. San. Francisco Segakoori sü-e o l i kutsutiud esinema Lähemal ajal kavatseb Marika tulla T V kaameraga San Frart-cisco Eesti K o o l i Ja jätkata intervjuusid../ • ole k a mõne päris noore ihtervjueerimine tema kodus -— otseselt lapse enda mangu-toas. See • andvat kõige parema tulemuse vastuste toenärasusele mõeldes. A. H. Tammsaare 100-aastase juubeli eelõhtul toimub Tallinnas palavlikuliselt Tammsaare viimase elupaiga, Koidula 12-a asuva maja ümberehitamine Tammsaare majamuuseumiks. Väärib tähelepanu, et alles nüüd eesti suurim TV: lavastaja Marika Ruumet on lõpetanud New Y o r g i Eesti Täienduskooli. Tegelenud lühikest Portlandi noorte lauluansambel i aega ka eesti gaidlusega. Katfes- ,.Kaja" j ä San Francisco rahva- tanud ülikooli tee, töötas t a aas-tantsijad ^Kullaketrajad". K a k s ' t a i d CBC TV4e olles lõpuks abi-rioorte gruppi kahest keskusest lavastajaks. Tung edasi viis teda see oli p a r im aeg filmiväntamise- taas koolipinki, ga algamiseks. Pärast eeskava, lõppu, kui. peo. lised tõid einelauast omale toitu ja baarist karastavaid jooke kattus saaili põrand ikaablitega, veeti sisse; T V valgused ja kahekümne minuti jooksul o l i ruum muudetud T V stuudioks.' Y a l e l ülikoolis, The Arts of the Book. Roomis toih^us oktoobris kunstkiäitus :,,The Graphic Art of Hnizdovsky", kus o l i esitatud valik;: ukraina puulõikemeistri töödest:".; . Näituse puhul:an!ti välja 484e-hekuljeline kataloog 33 reproduktsiooniga, mida vpid^ imetleda saab. Kataloogüe on kirjutanud 7-ieheküljelise essee eesti.luuletaja; j a kunstiteadlane Aleiksis, Ran-nit pealkirjaga ,,Jacques Hniz-dovskjr — A Ukrainian Graphic Artist'". Autola annab läbilõike ukraina gratoisest ikunstist ja märgib.. ühe poliitilise j konflikti eksistentsi asjaolus, et venelased on oma entstilöpeedias hakanud ukrairia. kunstnikke venelasteks nÜTietama. Seda näib viimasel :.ajal l^änema^ailm krvesse võtvat, kuna kahte moodsat . ukraina . kuristnikkü;A. Archipenkot j a K. Malevichi tiptakse s i in venelaste-na. Venelaseks pn ammugi, teh- .tud juba ukraina kirjanik Nikolai J . Hnizdovsky ön sündinud i 915 Lääne-ükrainas. Lõpetas Lvivis klassikalise gümnaasiumi, õppis .Warssavis . j a Zagrebis kimsti ning - elab 1949. . aastast alates Ühendrükides,; Rannit iseloomustab.. Hnizdovsky puulõike s t i i l i :or'tod,oksliku.ks j a erinevaks : puugravüürist. T a tõstab esile t-cunstniku groteskset lähenemisviisi anjia objektile, või siisäärv •mist lihtsust nagii oma eksooti- :iist8S lilledes:;:; . . / . • ; ' :: . A, Raimit anaiüüüsib erudiktsi- : o^xnikailit ta;^loommgut^ ^kaasaegse maiailmavaimsfise , taustal ja lomstlteadlasena. tõmbal;) oma, es- :.se8S vofdliusjooni teiste nähtustega ikiEjistavkunstis. i Helesinises kleidis blond TV 197 4. aastal lõpetas Marika New Yorgis Fordhäm Unlversi-ty (summa cum laude) inglise keele j a kasvatusteaduse alal. Pärast seda o l i ; t a NBC T V teenistuses kuni Edueationai. TV Center . pakkus lavastaja ning programmide koordineerija koha Toronto kutseline teater Toronto Arts Prdduction avas 15. okt. pidulikult oma käesoleva hooaja. Esimeseks lavastuseks o l i valitud ; Shakespeare! kaasaegse. Thomas Dekkefi näidend „The Shomak:ers's Holiday" (Kingsep;- päde puhkus). Näidend esitati esmakordselt skuhinganna Eliza-beth I õukonnas vanasiastaõhtul 1600 The ' L o rd AdmiraUs Play-ers'ite poolt. Näidendi sisuikS: ön kingsepp Simoni huumoririkas elu, kes saab Londoni linnapeaks j a kingsöpakunstiga seotud Eiiuud vanejuhtumid. , Lavastus , haarab kõigepealt oma dekoratsioonide ja kostüümidega andes 16. sajandi inglise kuningliku j a käsitöölise riietuse nende kahes äärmuses. Nende kandmine jättis mõneti mospa-raadi ilmet j a võibolla hõrgendas teose sisulise külje esile tulekut, kuid tagas kahtlematult ajaloolise tõepärasuse. Lavastus oli rajatud ^esimesele teatriõhtule. N i i istus nüüdki 'kuninganna Eliza-beth I oma saaitjaskonnaga läbi 3-tunnilise näidendi, la^va kõrvalossa ehitatud troonimotiivilisel kõrgendikul, nägu ta Istus l ig 400 aastat tagasi j a jälgis näiden-saab paiga, kuhu on koondatud tema eluga ja loominguga seoses olevad esemed. Maja renoveerimise puhul on, nagu „Sirbist j a Vasarast'' lugeda, mitmesuguseid takistusi. Teadusliku restaureerimise kavad on põrkunud kokku „ajakohastamise" püüetega. Maja ei saa omaaegset originaalväryi. Elektrikütte sisseseadmine on viibmud, raske on töötada kütmata majas. • Majamuuseumi jaoks on ohtralt kokkutulnud esemeid Tammsaare sugulastelt ja vähestelt elavatelt tuttavatelt. On saadud kätte ka „Tõde }a õiguse" vüe osa esi- 'ükk, mis cm muutunud bibliofiilseks harulduseks. lavastaja Marika Ruumet:;oli Põhja-Kalifornias. Tema praegus-^^^^^ Tänapäeva teatrikülastaja te ülesannete, h u l k a kuuhib veel s^ab'siis vaadata näidendit: ja kooliõpetajate õpetamine T V k a . f viisi; kuidas, selleaegne teatripub nüüdsest peale peoHste huvi-^ • objektiks. Mitte vähem tähelepanu. äratas 19-aastane kaameramees — TV direktor Matthew Adams. Tõuskev täht omal alal Kalifomias. Kõrvalruumis T V insener Vic Grenier j äi rahvale nägematuks, kuid veerand miljoni dollari väär- .keskustest videolindistamiseks, et tüses tasuta laenatud ^^^m^ilknim mist va j avad meie tütarlaste Tegemist on tuntud-ö-^l^ij,g.^ videolindi eksperdiga seHe tehni-. j^Q^säülikooli tegevus jne. Selle sutamisel õppetöös. . Vabast ajast sõprade poolt laenatud varustuse j a tehnilise kaastöö juures tuleb arvestada paljude asjaoludega. Samuti oleks vaja häid diapositiive j a 16 mm yärvifilmi lõikeid teistest . eesti tahetakse tuua esile see, mis teeb Tammsaarest „sõna paremas mõttes internatsionaalselt : hinnatava kirjaniku".; üäifysel Nantuoketis, Mass. iames Hunt, Baiikeri; galerüs toimus hiljuti meie nooremapõlve .ikunsstTitku Naima Rauami kunstinäitus, mis saavutas silmapaistva edu. Kimst-nik müüs suurerna osa väljapandud töödest era kmistikogudesse. • Naima Rauam on maalikunstnikuna stiililt realist. Tema; aineteks seekordsel näitused oüi peamiselt Mainemaastik ja :,meri. Kunstnik sündis Saksamaal! Kasvas üles aga Washingtonis! Kuns-tialaseid õpinguid aüustas ta Gorooran muuseumi kunstikoolis. H i l j em õppis ta viis aastat New Y o r k Art Student Leag-uise kunstikoolis. Ta; on abielus ameeriklasest graafiku Hai Ppiiniga. ^Talr. vel elavad nad Maines, suvel Nam- • tüoketi saarel, Mass., k u s ' t a iga!' aastal on esinenud näitusegai. Nainia 'Rauam esines k a ESTO 76 oma loominguga, 'lema loo-müigust. sai õlimaal „Boxcai'". kaks auhinda National Arts Club tn New Y o r k City 78. aastanäitusel. Temale anlti nimelt zhjürii' poolt, mis koosnes tootaiest kunstiiikust, Grumbacheli auhind j a ,,Popu!lar Award" näituse 'kü- ' laatajsite otsusel. onianikuna väärib ta kahtlemata mainimist. tuntud ka algpäevadest. Praegu isisseisva kompanii juhataja. San Francisco piirkonnas TV filhiide tegemise alal. T V .meeskonda kuulus veel tehnikuna Dan Sorbi. Eesti noortest T V f i l m i teol^is-: saamisel langeb, märkimisväärne osa kä E v a l d Steinlle, kelle'va-; hendusel saadi videolindid võtete tegemiseks pa'ljude tundide jaoks. Marika • • Ruumet; videolindistas saalitäie (umbes 250 inimest) peaitvaaitaja ees Portlandi j a San Francisco noorte kordusettekan-deid TV-le 25 minutit. H i l j em ta intervjueeris Portlandi noori 45 minutit' videolindile peosaali ühes kõrvalruumis. jne. e kogumine j a ümbeirtööta-mine T V kvaliteedi nõuetele vastavaiks, võtab aega. Esialgne eesmärk T V f i l m i esietendusteks: oh Eesti Vabariigi 60-nes aastapäev 1978. a. veebruari- vkuul.' .•. Insurance Agency 23 WESTMORE Dr„ Süite 20Õ Rexdale/Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 CHICAGO 1976. aasta NQbe-l i kirjanduse laureaat. Saul Bel-low, ikes sai auhinnaks üle 140.000 dollari, • mõisteti ikünmeks ; päevaks vanglasse, touna ta pohiud õigeaegselt tasunud:oma kolmandale lahutatud naisele :$Xi.500 ali-mendisummat." Selle otsuse tegi naiskohtunik, kes andis kuulsale kirjanikule vüs päeva aega palve esitamiseks kautsjonisumma määramiseks, ei^aastane Bellow ei tulnud ise üldse kohtusse. Ta keeldub maksmast küna seni pi'^ ikka veel lahendamata varandusl i k u d ' .küsimused 1968. ä. laihuta-tud naisest. . lik, just kuninglik, elas kaasa teatrielamusele. N i i on nüüdne lavastus ühe elemendi vorrä r ik kam.: ' :\ :.;••::••• :• Leon Majori lavastus on suu fepärane, lavapildis- Murray Lauter on kujundanud inglise stiilis saali koos rippuvate 'lippudega. Tony van Bridge'il on kogemusi varajasemate; inglise aineliste näidenditega j a t a andis seekordki toreda kingsepameistri kuju, kes oma sellidega tänavar ringi käis ja, ingiliše ikodanikele jalatseid valmistas. Ligi 40-liikraelises lavastuses mängivad kingsepad, nende haised, tuttavad, aadlikud ja 'Sõdurid, linnapea j a t a tütar, kuna intrugiiks oh ühe Prantsuse vastu käivast sõjast (kõrvale hoiduva aadliku armulugu linnapea a. . siiski, et n a l i , mis 400 aastat tagasi vaatajaid haaras, on .tänapäevaks, mõneti lahjunud või kaotas, see värsivormijlises kõ-. nes oma löögijõudu. Näidendi I I vaatuses võttis tegevus: s i i s k i elavama käigu ja'jättis .sellega, ajä-lootunnile üsnagi meeldivalt lähedase lõpu.. . Toronto Arts Production'il on oma. lavastustega' väärtuslik koht Toronto teatrielus näidates siinset lavaloomingut selle paremast küljest. • , $30.- $16.— feeröüdciastas $ :9.~ :; K I R I P O S T I G A ÜSA-s: $27.56 $15.— . LENNUPOSTIGA Aastas $62.—, poolaastas $313, veerandaastas $16.50 (aadressi muudatus 30 centi. , üksiknumbri hind 35 centi. USA aadressiöelle „ŽIP C O P E " • Pangatshekk või pesti rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele. M6J SM7 EESTL4NE' Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,,- - - - | . . . - V : 1 9 7 : . . Tellimise katteks lisan $ - - . . . simluures rahas;/ tshekiga/ .rahakaardiga^ (P^Iia saata aiaiait,tahtejas). Aadress m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-01-03