Vaba eestlane , November 1, 1977

              Nr. 80
Iteiste kommimistMe
kinnitavad pidevalž
Il elavad inimeselt!
c-diisis", kuid nad ea
miks kommuiiLst-limide
elanikud nii
tarvitavad. Ön see
jolsete jookide ker-lavusest?
Või nende
l i on siin koguni fee-"
fioogiliste probleemi-lil
nõukogude korra
re, kur]|) j a väljavaa-
Itel ei jää muud üle
lest lihtsait klaasi
Ikide sotsioloog, kel-
1 võimalus külastada
m-Euroopa raudees-
I riike, kinnitas, et
ei tarvitata kusa-
Ikohoolseid jooke kui
Iides riikides, eriti
^hhoslovakkias, Poe?-
\- Tshehhoslovakkias
viimasel ajal alko-
Iceelustatud ^ttevõ-ja
kohvikutes ning
Id on andnud välja
|iikoholisnii pidurda-
)idas partei pea-
|d Gierek hiljuti kõ -
llioiatas elanikkonda
tarvitamise eest
[oovastavate jookide'
kaasuvad sellised
^•u korruptsioon, rii-
I raiskamine ja var-kud
rügid on alati
lütilised läänemaaii-lg
on esile tõstnud
inastusrchtude laiulr
;s, kuid nad pole ku-ivalikult
analüüsida
l i i probleeme ja sel-liastusrohtude
tarvi-kapitalistlikii
süs-jlmid'
nende süüdi>-
|ib paratamaüilt: kü-süüks
tuleb ajada
Idaminie raudeesrii-fcdes?
Meie ei la:^''
lidst mööda kui väi-
[mise ja joodikute
Liidus, j a teibtes
l.des riikides on tin-viletsatest
korteii-
?tust tulevikust jis
laSest' elust, kii? e i
^õmukiirt. Ja meJ*^
«kujutada, kui suu-ij;
kömmunistllku.s
e uimastusainete ja
limine kui need olek-
It saadaval kui iäri-
^aste Organisatsi(j(!-
|)raegu palju sellest,
ibinõusid tarvitufvf- .
i-Aäfrika vabariigi
välja juurida valiv-i'
ja mustade vahel
|id ydimu üleandmi-mustadele.
RäÜi^i-
Ijfeleulatuvatest abi-p
g i majandusnKe
barvitamisest,. mis
(üüride \alitsuse lõ-.
\r\mm. Sanktsiooij i-
-Ameerika Ühend-baat
Liitunud R'''h-
Itsioonis ning tõe:
|r). nendega ka p rf
•ed ja sanktsiooni-li
.õuna-Aafrika vas-li-
i reljeefselt eslln
|c tsiooni ebaõigluse
Liidu ülenivõi-
[iiiitriikide staatysi'
|inu,tatud rahvaste
Lunud Rahvaste Or-
|'Mtakse, et Lõuna­se
alselepärisrah-
['vuid ülekohtule o i
la Eestis ja teistes
[õirifiuy alla painuta-
[ks inimõiguste kü-
(panu juhtimine N.
riigi sisemistesse
[imine kuid teiste
vlsi Lõuna-Äafrika
|iksel^ui pärisrahva
tulmise aktsiooni?
r->taiidard on jnba
lüud Rahvaste ör-
'estiizhi j a kahtk-praegused
maail-äegadused
ja ter-fnid
tingitud lääne-limaorganisatsiooni
moraal!tu5r:t inän-
AMI'
tr
VABA ^EESTLANE teisipäfvn? r. novembril, 1^'^ - Tuesday, November 1, 1977
-mi HTf I m«ii ült inji'u MU r iimwMfii iri» injumimjuuia
5. j a 6. nov. on valvearstiks dr.
, Mae, tel. 493-7231.
: :X6ND0r^_ — • Inglismaal, Londo­nis
: ilmuv ajaleht „Daily Tele-graph"
avaldas liahvusvahelise
PEN»kluba peasekretäri peruute
sest president Vargas Llossa tea­daande,
et käesoleval sügisel oli
Nõukogude Lüdu kirjanike ühing
kutsutud uuesti Londomsse pooleli
jääimd läbirääkimiste jätkamiseks
kus küsimuseks oli nõtiogude kir­janike
P E N 4 liikmeks vastuvõtmi­ne.
Seni on N . Lüdu vastuvõtmine
jäänud seisma venelaste jnõude ta­ha,
ei Eesti j a Läti PEN-khifeid tu­leb
sel juhul likvideerida.
vSeni on olnud nende klubide tu­gevamaks
kaitsjaks liitematsio-naalse
PEN-i eksekiitüvkomitee l i i -
ge j a Pagulas-PEN'i president Jo-sef
Josten, kuid nüüd on selgunud
et Josef Josten |bneemald|atud
P E N eksekütiivkomiteest. Samuti
«m Lääne-Saksa PEN-kl«bi nihku­nud
vasakpoolsete elementide kät-ti',
mis on vähendanud Balti P E N -
klubide kaitsjate arvu selles orga­nisatsioonis.
^ Seni oh eesti delegaa.
tideli kelie hulka on kuulunud As-l;
i Willmann, Ale|£sis Rannit, Ants
Oras, Edgar Saks, Safme Ekbaum,
E r i k Thomson j.t. õilnestunud kõik
venelaste rünnakud tagasi tõrjuda
eesti PEN-klubi likvideerimiseks.
•5lffite?5e| tänab
SümpoDsion eesti 'ühiskonna.
päevaprQbleemidest 22.—23-. okt-,
õnnestus iile ootuste/ • hästi j a
Sümpoosioni korraldav toimkond
avaldab siinkohal tänu kõigile,
kes kaasa aitasid selle heaks kor­daminekuks,
kas nõu," jõu, või
panusega.
Lavastaja Marika Ruumet
noorte ettekandeid.
videolindistas San Franciscos eesti
Foto: A: Bender
Toiiiikonna eriline tänu kuulub
iektoreile, kelle sisutihedad ette­kanded
panid osavõtjad . tõsise­malt
(mõtlema eestlusele pagulu­ses
ja sisendasid meisse kindlat
u-sku selle säilimis-e võimalusse
veei: kauge§ tulevikus.:
Palju roõmo oli- korraldaval
toimkonnal toüUa sõitnud Toron­to
noortest. Aitäh, öt' tulite!: Meie
sülgas ja südamlik 'tänu kuulub
ka koguduse naišringi daamidele
ja rahvatantsu rühma lükmeteie.;
kes kaasa aitasid külailiste toit­lustamisel.
Tänu. üitleme šühko-hal
veel Montreali Jaani kogudu­sele
ja Montreali Eesti. Seltsile,
.kelle patronaazhi all Sümpoosion
toimus. -
:Me täname! •
Korraldav toimkond: \ .
; H I L L E VIIRES-StTTT
H E L L E VAUS
M E E M E .SÜLTSQN
JAAN , RAUDSEPP • •
, HEINO LAANEOTS
go
SAN:FRANCISCO (VE) -— Eesti" noortest TV..mmi tegemise
mõte on Põhja-Kalifornias õhus rippunud juba kaua aega. On
pöördutud mitme TV Jaama poole San Franciscos j a saadud v i i ­sakas
vastus eitaval kujul. Etnilistest gruppidest eestlased ei
kuuluvat allasurutute hulka, samuti mitte abivajajate klassi.
See, et meie noored on oma panusega üldises niottes kultuurielu
rikastanud peeti ebahuvitavaks TV vaatajatele.
Jäätmete kogumist ei toimu Remembranee Day'1, r e ^ e l , Ilm-
•vembrü,1977.:• :', •• " • ' , .
Regulaanie jäätmete äravedu^^a^^^
Normäahie kolmapäevane suuremate esemete ja ajalehtede ära-vnmine
toimub kolmapäevadel 9. novembril ja 16. novembrü.
K- M. B R E M N E R
Commissioner of Public Works
TVironta lian
: VANCOUVER - l|fööäunüd lau­pade
vai Vancouveris toimunud pidu­likul
tseremoonial andsid ameti­vande
1J5 vannütatua raamatupi-
(iajat-revidenti, nende hulgas ka
eestlanna Irene Olljuni. Kohalikud'
testlased imestasid irerije Olljumi
-sa.avutust, kuna ta i alustas oma
õpingutega ülikooli ^õhtukursustel
aiies siis kui V|a oma japsed olid
.sirgunud keskkooliealisteks. õpin­gute
kõryal töötas t a . raamatupi­dajana
ning ta leidis isegi aega ja
energiat seltskondlikuks tööks,
kuuludes Eesti .Organisatsioonide
L i i t Lääneranniku^ juhatusesse.
Eesti-footsi perekonnast pärit.Ire­ne
OH jum on kõigele sellele lisaks
• juhtinud paljude aastate jooksul ka
kohaliku rootsi kultuuriühingu
H i l j u t i saabus aga Kalifornias-se
eestlannast T V lavastaja, kes
töötab Educational T V Centerlle
Menlo,;,^Parkis. -Marika RuUanet,
kuulnud probleemi, ütles, et idee ,
on huvitav j a tema viib selle läbi^ V^oimatu ei
oma TV alal tööta.vate sõprade
al3iga. Küll hiljem leidub T V jaa­mu,
.kes. f i l m i vastu huvi tunne­vad.,.
• • --"^ _ ,
Redwobd City Am: Leegioni
avaras saalis 1. oktoobril toimu­nud.
San. Francisco Segakoori sü-e
o l i kutsutiud esinema
Lähemal ajal kavatseb Marika
tulla T V kaameraga San Frart-cisco
Eesti K o o l i Ja jätkata in­tervjuusid../
•
ole k a mõne päris
noore ihtervjueerimine tema ko­dus
-— otseselt lapse enda mangu-toas.
See • andvat kõige parema
tulemuse vastuste toenärasusele
mõeldes.
A. H. Tammsaare 100-aastase
juubeli eelõhtul toimub Tallinnas
palavlikuliselt Tammsaare viimase
elupaiga, Koidula 12-a asuva maja
ümberehitamine Tammsaare ma­jamuuseumiks.
Väärib tähelepanu,
et alles nüüd eesti suurim
TV: lavastaja Marika Ruumet
on lõpetanud New Y o r g i Eesti
Täienduskooli. Tegelenud lühikest
Portlandi noorte lauluansambel i aega ka eesti gaidlusega. Katfes-
,.Kaja" j ä San Francisco rahva- tanud ülikooli tee, töötas t a aas-tantsijad
^Kullaketrajad". K a k s ' t a i d CBC TV4e olles lõpuks abi-rioorte
gruppi kahest keskusest lavastajaks. Tung edasi viis teda
see oli p a r im aeg filmiväntamise- taas koolipinki,
ga algamiseks.
Pärast eeskava, lõppu, kui. peo.
lised tõid einelauast omale toitu
ja baarist karastavaid jooke kat­tus
saaili põrand ikaablitega, vee­ti
sisse; T V valgused ja kaheküm­ne
minuti jooksul o l i ruum muu­detud
T V stuudioks.'
Y a l e l ülikoolis, The Arts of the
Book. Roomis toih^us oktoobris
kunstkiäitus :,,The Graphic Art of
Hnizdovsky", kus o l i esitatud va­lik;:
ukraina puulõikemeistri töö­dest:".;
.
Näituse puhul:an!ti välja 484e-hekuljeline
kataloog 33 repro­duktsiooniga,
mida vpid^ imetleda
saab. Kataloogüe on kirjutanud
7-ieheküljelise essee eesti.luuleta­ja;
j a kunstiteadlane Aleiksis, Ran-nit
pealkirjaga ,,Jacques Hniz-dovskjr
— A Ukrainian Graphic
Artist'". Autola annab läbilõike uk­raina
gratoisest ikunstist ja
märgib.. ühe poliitilise j konflikti
eksistentsi asjaolus, et venelased
on oma entstilöpeedias hakanud
ukrairia. kunstnikke venelasteks
nÜTietama. Seda näib viimasel
:.ajal l^änema^ailm krvesse võtvat,
kuna kahte moodsat . ukraina
. kuristnikkü;A. Archipenkot j a K.
Malevichi tiptakse s i in venelaste-na.
Venelaseks pn ammugi, teh-
.tud juba ukraina kirjanik Nikolai
J . Hnizdovsky ön sündinud
i 915 Lääne-ükrainas. Lõpetas
Lvivis klassikalise gümnaasiumi,
õppis .Warssavis . j a Zagrebis
kimsti ning - elab 1949. . aastast
alates Ühendrükides,; Rannit ise­loomustab..
Hnizdovsky puulõike
s t i i l i :or'tod,oksliku.ks j a erinevaks
: puugravüürist. T a tõstab esile
t-cunstniku groteskset lähenemis­viisi
anjia objektile, või siisäärv
•mist lihtsust nagii oma eksooti-
:iist8S lilledes:;:; . . / . • ; ' ::
. A, Raimit anaiüüüsib erudiktsi-
: o^xnikailit ta;^loommgut^ ^kaasaegse
maiailmavaimsfise , taustal ja
lomstlteadlasena. tõmbal;) oma, es-
:.se8S vofdliusjooni teiste nähtuste­ga
ikiEjistavkunstis. i
Helesinises kleidis blond TV
197 4. aastal lõpetas Marika
New Yorgis Fordhäm Unlversi-ty
(summa cum laude) inglise
keele j a kasvatusteaduse alal.
Pärast seda o l i ; t a NBC T V tee­nistuses
kuni Edueationai. TV
Center . pakkus lavastaja ning
programmide koordineerija koha
Toronto kutseline teater Toron­to
Arts Prdduction avas 15. okt.
pidulikult oma käesoleva hoo­aja.
Esimeseks lavastuseks o l i
valitud ; Shakespeare! kaasaegse.
Thomas Dekkefi näidend „The
Shomak:ers's Holiday" (Kingsep;-
päde puhkus). Näidend esitati
esmakordselt skuhinganna Eliza-beth
I õukonnas vanasiastaõhtul
1600 The ' L o rd AdmiraUs Play-ers'ite
poolt. Näidendi sisuikS: ön
kingsepp Simoni huumoririkas
elu, kes saab Londoni linnapeaks
j a kingsöpakunstiga seotud Eiiuud
vanejuhtumid. ,
Lavastus , haarab kõigepealt
oma dekoratsioonide ja kostüü­midega
andes 16. sajandi inglise
kuningliku j a käsitöölise riietuse
nende kahes äärmuses. Nende
kandmine jättis mõneti mospa-raadi
ilmet j a võibolla hõrgendas
teose sisulise külje esile tulekut,
kuid tagas kahtlematult ajalooli­se
tõepärasuse. Lavastus oli ra­jatud
^esimesele teatriõhtule. N i i
istus nüüdki 'kuninganna Eliza-beth
I oma saaitjaskonnaga läbi
3-tunnilise näidendi, la^va kõrval­ossa
ehitatud troonimotiivilisel
kõrgendikul, nägu ta Istus l ig
400 aastat tagasi j a jälgis näiden-saab
paiga, kuhu on koondatud te­ma
eluga ja loominguga seoses ole­vad
esemed.
Maja renoveerimise puhul on,
nagu „Sirbist j a Vasarast'' lugeda,
mitmesuguseid takistusi. Teadus­liku
restaureerimise kavad on põr­kunud
kokku „ajakohastamise"
püüetega. Maja ei saa omaaegset
originaalväryi. Elektrikütte sisse­seadmine
on viibmud, raske on
töötada kütmata majas. •
Majamuuseumi jaoks on ohtralt
kokkutulnud esemeid Tammsaare
sugulastelt ja vähestelt elavatelt
tuttavatelt. On saadud kätte ka
„Tõde }a õiguse" vüe osa esi-
'ükk, mis cm muutunud biblio­fiilseks
harulduseks.
lavastaja Marika Ruumet:;oli Põhja-Kalifornias. Tema praegus-^^^^^ Tänapäeva teatrikülastaja
te ülesannete, h u l k a kuuhib veel s^ab'siis vaadata näidendit: ja
kooliõpetajate õpetamine T V k a . f viisi; kuidas, selleaegne teatripub
nüüdsest peale peoHste huvi-^
• objektiks.
Mitte vähem tähelepanu. äratas
19-aastane kaameramees — TV
direktor Matthew Adams. Tõuskev
täht omal alal Kalifomias.
Kõrvalruumis T V insener Vic
Grenier j äi rahvale nägematuks,
kuid veerand miljoni dollari väär- .keskustest videolindistamiseks, et
tüses tasuta laenatud ^^^m^ilknim
mist va j avad meie tütarlaste
Tegemist on tuntud-ö-^l^ij,g.^
videolindi eksperdiga seHe tehni-. j^Q^säülikooli tegevus jne. Selle
sutamisel õppetöös. .
Vabast ajast sõprade poolt lae­natud
varustuse j a tehnilise kaas­töö
juures tuleb arvestada palju­de
asjaoludega. Samuti oleks va­ja
häid diapositiive j a 16 mm
yärvifilmi lõikeid teistest . eesti
tahetakse tuua
esile see, mis teeb Tammsaarest
„sõna paremas mõttes internatsio­naalselt
: hinnatava kirjaniku".;
üäifysel
Nantuoketis, Mass. iames Hunt,
Baiikeri; galerüs toimus hiljuti
meie nooremapõlve .ikunsstTitku
Naima Rauami kunstinäitus, mis
saavutas silmapaistva edu. Kimst-nik
müüs suurerna osa väljapan­dud
töödest era kmistikogudesse. •
Naima Rauam on maalikunst­nikuna
stiililt realist. Tema; aine­teks
seekordsel näitused oüi pea­miselt
Mainemaastik ja :,meri.
Kunstnik sündis Saksamaal! Kas­vas
üles aga Washingtonis! Kuns-tialaseid
õpinguid aüustas ta
Gorooran muuseumi kunstikoolis.
H i l j em õppis ta viis aastat New
Y o r k Art Student Leag-uise kuns­tikoolis.
Ta; on abielus ameerik­lasest
graafiku Hai Ppiiniga. ^Talr.
vel elavad nad Maines, suvel Nam- •
tüoketi saarel, Mass., k u s ' t a iga!'
aastal on esinenud näitusegai.
Nainia 'Rauam esines k a ESTO
76 oma loominguga, 'lema loo-müigust.
sai õlimaal „Boxcai'".
kaks auhinda National Arts Club
tn New Y o r k City 78. aastanäitu­sel.
Temale anlti nimelt zhjürii'
poolt, mis koosnes tootaiest
kunstiiikust, Grumbacheli auhind
j a ,,Popu!lar Award" näituse 'kü-
' laatajsite otsusel.
onianikuna väärib ta kahtlemata
mainimist. tuntud
ka algpäevadest. Praegu isisseisva
kompanii juhataja. San Francisco
piirkonnas TV filhiide tegemise
alal. T V .meeskonda kuulus veel
tehnikuna Dan Sorbi.
Eesti noortest T V f i l m i teol^is-:
saamisel langeb, märkimisväärne
osa kä E v a l d Steinlle, kelle'va-;
hendusel saadi videolindid võtete
tegemiseks pa'ljude tundide jaoks.
Marika • • Ruumet; videolindistas
saalitäie (umbes 250 inimest)
peaitvaaitaja ees Portlandi j a San
Francisco noorte kordusettekan-deid
TV-le 25 minutit. H i l j em ta
intervjueeris Portlandi noori 45
minutit' videolindile peosaali ühes
kõrvalruumis.
jne.
e kogumine j a ümbeirtööta-mine
T V kvaliteedi nõuetele vas­tavaiks,
võtab aega.
Esialgne eesmärk T V f i l m i esi­etendusteks:
oh Eesti Vabariigi
60-nes aastapäev 1978. a. veebrua­ri-
vkuul.' .•.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr„ Süite 20Õ
Rexdale/Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
CHICAGO 1976. aasta NQbe-l
i kirjanduse laureaat. Saul Bel-low,
ikes sai auhinnaks üle 140.000
dollari, • mõisteti ikünmeks ; päe­vaks
vanglasse, touna ta pohiud
õigeaegselt tasunud:oma kolman­dale
lahutatud naisele :$Xi.500 ali-mendisummat."
Selle otsuse tegi
naiskohtunik, kes andis kuulsale
kirjanikule vüs päeva aega palve
esitamiseks kautsjonisumma
määramiseks, ei^aastane Bellow
ei tulnud ise üldse kohtusse. Ta
keeldub maksmast küna seni pi'^
ikka veel lahendamata varandus­l
i k u d ' .küsimused 1968. ä. laihuta-tud
naisest. .
lik, just kuninglik, elas kaasa
teatrielamusele. N i i on nüüdne
lavastus ühe elemendi vorrä r ik
kam.: ' :\ :.;••::••• :•
Leon Majori lavastus on suu
fepärane, lavapildis- Murray Lau­ter
on kujundanud inglise stiilis
saali koos rippuvate 'lippudega.
Tony van Bridge'il on kogemusi
varajasemate; inglise aineliste
näidenditega j a t a andis seekord­ki
toreda kingsepameistri kuju,
kes oma sellidega tänavar ringi
käis ja, ingiliše ikodanikele jalat­seid
valmistas. Ligi 40-liikraelises
lavastuses mängivad kingsepad,
nende haised, tuttavad, aadlikud
ja 'Sõdurid, linnapea j a t a tütar,
kuna intrugiiks oh ühe Prantsuse
vastu käivast sõjast (kõrvale hoi­duva
aadliku armulugu linnapea
a. .
siiski, et n a l i , mis 400
aastat tagasi vaatajaid haaras, on
.tänapäevaks, mõneti lahjunud
või kaotas, see värsivormijlises kõ-.
nes oma löögijõudu. Näidendi I I
vaatuses võttis tegevus: s i i s k i ela­vama
käigu ja'jättis .sellega, ajä-lootunnile
üsnagi meeldivalt lä­hedase
lõpu.. .
Toronto Arts Production'il on
oma. lavastustega' väärtuslik
koht Toronto teatrielus näidates
siinset lavaloomingut selle pare­mast
küljest. • ,
$30.-
$16.—
feeröüdciastas $ :9.~ :;
K I R I P O S T I G A
ÜSA-s:
$27.56
$15.—
. LENNUPOSTIGA
Aastas $62.—, poolaastas $313, veerandaastas $16.50
(aadressi muudatus 30 centi. , üksiknumbri hind 35 centi.
USA aadressiöelle „ŽIP C O P E " •
Pangatshekk või pesti rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
M6J SM7
EESTL4NE'
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,,- - - - |
. . . - V : 1 9 7 : . . Tellimise katteks lisan $ - - . . . simluures
rahas;/ tshekiga/ .rahakaardiga^ (P^Iia saata aiaiait,tahtejas).
Aadress
m