Vaba eestlane , March 20, 1980

              Mr. 23
Undril on suured
lendatud, et ajada
Garteri aktsioon!
ämängude )l)oikotee-iidata
jahutada ve-palavat
Afganista-
3ub kurku kõrveta-
Ituseks ei rakendata
jrdiorganisatsioone
Si ja spordielu juh-
Ined asiK^ScTI^emli
Imapäraste ja
[htadega ning
^s sellise mehe na-
[anada spordikuul-
|tld, kes oli 15-16
inada parimaid pi-ning
tegeleb nüüd
into Dlikooli keha-osakorinas.
Bruce
jm avaldanud ar-olümpiä
kaitseks
Jtidel ja nüüd sõi-
[oskva, et uurida
Yorgi reisibüroo
i a ölümpiamäiigu-fee
pakutavaid või-piinšete
ajalehtede
ib, oli Kidd eriti
puudest probleemi-isnult
vajalikuks
4a Moskva mängu-is
isegi, et vene
[aga „kurvad'^ kui
Iksid boikoteerima
nendib, et vene
lielikult informeeri-sündmustest
ja
boikoti aktsioo-lud
läänemaailma
[äd, et neid ei in-
J varjatakse nende
|idäb, et nü Pravda
jrdiajakiri Soviet
Id pidevalt Põhja-limuvast
debatist
boikoteerimiseks
Ipprtläsed on väga
frdi ja pölüiika üh-lise
pärast. Vene
Jt valmis isegi Ka-
Idriikide sportlaste
fist taskust maks­ad
olümpiamängu-fsiooni
edašiandmi-
Ixidd mitmest täht-likides
mööda, mis
olulised Moskvas
|)rrast tõetruu pUdi
:e Kidd'il on kaht-
^t yene rahvas ja
teavad N. Liidu
ratsioonist ja pre?
Moskva olümpia
ivatsustest. Kuid
kuidas neid sünd-rahvale
ajakifr
[antakse, Ka meil
ravda kirjutisi Af-ipia
boikoti kohta
hti ajakirjanduse
a seal antakse
Ita edasi hoopis
Nii näiteks on
toodud 1. märtsil
Imilles mamitakse,
Jiealmnas äsja toi-lestõusu
olid orga-
}smaalt palka ja
õõnestuselemen^
[Afganistani Pakis-igas
seisavad USA
Ning Tass toob
lehtede veergudel
pkidest "ainult neid
räägivad mõnede
^orditegelaste vas-aktsioonile.
Prav-lairii
ühegi sõnaga,
])h afganistani rah-
}hujäte vastu ning
ha pr^naarmee soo-tamuti
ei maini ta
teri aktsioonil on
^ur poolehoid ning
li vastu töötavad
Wsed elemendid Ja
(ead.
Il^dd nähtavasti
lehed kirjutavad,
[stika se.da, et ve­in
nii palju raha,
Imal kulul Kanada
Ilased Moskvasse
rb, et men siin
nutte ainult üks
[id neid on üsna
[juhtivates ring-irdetakse,
et seal
ialt, hoolimatult jä
(Järg lk. 3>
J • r
il
Nr. 23 VABA EESTLANE neljapäeval, 20. märtsil 1980^ Thursday, March 20,
• n K i i i i i i i i . L
. ^ Ä J ä 23. - märtsil'
deL 461.0912o
29. j ^ 30. märtsil
r. T.
TULUMAKSULEHTEDE täitmine.
Kokkuleppeks helistada
567 ROEHAMPTON AvQjoronto,Tel.488-5895
T.E.p. Lasteaia
:in: MaiJ
tantsimas Eesti
Leena 'Tüšmai'.
tähistamisel. Vasakul kas»
Foto: Vaba EJestlane
• eesti • saade yeib siiski •teostami­sele
tulla, ku! leiduks küllalt toe­tajaid
kolme raljvusgrupi hulgast,
sest balti rahvail võiks ühine saa-
; de-olla.'- •
P. Eivilöo oitleb, etideesid on ole­mas,
mis annaks rakendada TV-säätekš.
Kui rahvas tahab selliseid
saateid vaadata, siis tuleks seda ka
toetada. Näiteks annaks ESTG-SO-palju
suurepärast materjali, mida
Toronto eestlased tahaksid koheselt
televisioonis nähar
Kommentäcirid
(Algusik.2)
salapäraste vahenditegsi paliem-poolselt
häälestatud aktiviste ja
löögimehi.i Need lüitsalt kaovad
Jäljetult ning ametivõunude poole
pööramised ja omäl käel teostatud
Hurimused ei anna mingeid tule­musi.
Pahempoolsed ringkonnad
toonitavad, et see on. praegu või­mul
oleva sõjaväelise valitsuse ter­ror
suurlinnades tegiitseyate geril-jade
vastu.
Kahtlemata on^ see terror. Emd
sealjuures unustatakse, et see ter-rorVon
omakorda väljan kutsutud tagasi ja ütleb, et
konimunistide ja teiste pahem­poolsete
elementide terroristlike
aktsioonide tõttu, mis põhiliselt on
sama julmad ja öhvriterikkad.
Pahempoolsed terroristid on juba
aastaid intensiivselt tegutsenud
Lõunar ja Kesk-Ameerika riikides,
kus neil mõnel pool on olnud edu,
kuna teisel on nad saanud valit­susvõimude
drastiliste vastuabi­nõude
tõttu märgatavate tagasüöö-kide
osalisteks. Meil tarvitseb si­nult
meenutada Uruguay tupama-roseid
ja Nikaraagua sandinistisid,
kelledest esimesed hävitati sealse
sõjaväelise rezhiimi poolt, knka
teistel õnnestus võimult tõrjuda
parempoolset diktatuuri ning asen­dada
see marksistliku diktatuuri­ga.
Argentiina mässumehed on ül­diselt
tuntud montoneroste nime
all ning nende vastu on sõjaväeli­ne
mhüm võtnud ^arvitusele
eriti ranged abinõud, jmhMdes
nad maa pealt jäljetult minema.
Argentima valitsuse karm hoiak
on arusaadav ku! vaadelda prae­gu
Kolumbias toimuvaid sündmu­si,
kus M-19 liime äll^tuntud kom­munistide
gerüja grupp võttis Do-mmikaani
iseseisvuse aastapäeva
puhul 17. veebruaril toimunud dip­lomaatilise
vastuvõtu ajal relvas­tatud
jõududega üle Dominikaani
saatkonna, kus tal on hoidnud juba
kuu aja kestel pantvangidena 30
pantvangi, nende hulgas 12 välis-saadikiit.
15 minutit enne terroris­tide
atakM lahkusid kobsvübimi-
§^[t N, Liidu, Ungari, Rumeenia
Ja Tshehhoslovakkia saadünid, mis
laseb oletada, et Eiad olid kallale­tungist
informeeritud,
nõuavad Kolumbia vanglates
bivate teiste terroristide vabasta­mist
ning 50 miljonit dollarit.
Pahempoolsed on samalaadseid
terroriaktsioone toimetanud ka
Kesk-Ameerika riikides, kus kalla­letungide
tulemusena surma Oli
saanud saatkonnaametrtikke Ja
diplomaate; Samuti m teostatud
sümapaistvate poliitikute ja ma­jandusmeeste
roõvimife! ja mõrva-misi,
mis on jätnud väljaspoble
mulje, et mitmes Ladina-Ameerika
riigis ei ole elanike Julgeolek
enam kindlustatud.
Ladina-Ameerika traagika sei-
^sab selles, et sealsed pahempool­sed
elemendid ei lepi kunagi de­mokraatliku
rezhümiga,' vaid kasu­tavad
alati ära selle nõrkusi ise
võimule pürgimiseks. Sellisele
taktikale .vastukaaluna tekivad tu­gevad
sõjaväele toetuvad pahem­poolsed
rezhiimid, kes omakorda
hakkavad likvideernaa marksist­likke
elemente ning N. Liidu ja
Kuuba käsUasi. Sihi peitubki Ladi­na-
Ameerika riikide dilemma nirig
vahepeal jäävad alati kaotajateks
demokraatlikti rezhiim^ piwldajad
fa sele eest
Kui möödunud aastal Torontos onia tegevust alustas uiis mitmekultuuriline TV-Jaam (47) oli või­malus
selle kaudu ka eestikeelse saate korraldamist organiseerida. Kui selgus selle saate kõrge hind,
ei leidunud vajalikel määral toetajaid ja mitte üksi eestlased, vaid ka teiste väiksemate etnUiste grup­pide
lootuste kohased saated p i d ära. Nüüd on skandinaavia rahvad siiski putnud organiseerida oma
; saate. esmaspäeva^õBtd (kell l0.3O).'^;--;-v^
Peter Kiviloo, kes rakendus uue P. Kivüoo bais 14. miärtsil mitme- reklaamile, kuna ka nendes gruppi-
TV-jaama teenistusesse saadete la- kultuurilise televisioonijaama di- des olevad inimesed on nende äride
Möödunud pühapäeval korraldas Soome Relvavennad pianate
Toronto klubi koos Agricola kogudusega Soome Talvesõja lõppemi­se
40. aastapäeva mälestusjumalateenistuse koos aktusega. Pidus­tusele
oUd kutsutud ka Scomepoiste Klubi lükmed Torontos.
vastajana, oli vahepeal sellelt ko- rektorite juures küsimust arutle-halt
lahkunud, kuid kutsuti nüüd ,mas kus leiti, et kui nüüd vastava
aktsiooniga alustada, võiks sügi-
' seks, septe
grammi.
cs, saada oma pro-
Kolm balti rahvast võiksid anda
omakeelseid uudiseid, müle kõr­val
oleks ingliskeelne diskussioon
aktuaalsete probleemide üle.
Väite kohta, et saate hind on
tõusnud palju kõrgemale esialgsest
ja väiksematel gruppidel pole kül­lalt
toetajaid, seletas P. Kiviloo, et
praegu on teiste väiksemate rah-toodete
tarbijad.
on saateid nime all
„Window on a World**, kus poole
tunnilises saates vaadatakse eri-mäade
elu. ühe sellise Juures
'ev ka Tiiu Leekf .
Jumalateenistusel kirikukoori
poolt lauldava „Finlan(üa" koraali
saatel toodi sisse Kanada, Soome
ja vetä'aniklubi lipud.' Pastor F.
Korila ütles tervitusje, Erkki Sim-ipanen
esitas soololaulu ja Kalevi
Turunen deklameeris Soome rin-deluuletaja
Yrjö Jylhä luuletuse.
Pastor Lurvey onia jutluses kir­jeldas
Sopme Talvesõja imet, kus^
kõik kindlusvööndid murdusid
väijaarvatud palvekindlus'. Soomes
oli isel ajal iga päev palvepäevaks,
kus president Kaliio abikaasa kut­sus
raihyast palvetama.
Eestlaste poolt ütles tervStase
soõmepolss E.:A. J
Ta iseloomustas eestlasi ja soom­lasi,
kdiele ^ pn Jäänud suurteks
aadeteks isamaa ja vabadus. Selle
eest võideldi. Ta avaüdas lootust,
et õnneipäevad saabuksid Soomele
ja Karjalale, kus ka eestlased võit­lesid
ja langesid.„Meie lootus on,
et Soome püsiks vabana. Elagu va­ba
Soome, elagu sõprus Eesti ja
Soome vaJhelaegade kaudu igavesj,
t i " , lõi>etas ta sõnavõtu.
Emi rahu saabus, süs
relvavennad teavad, mis tähen­dus
oli sellel võitluses ülekaalu­kalt
suure vaenlase vastu.
õpetaja soovil tõusid kirikus püs^
t i need mehed j a naised, kes olid
võtnud osa,Talvesõjast — ja neid
P. Kiviloo on õppejõuks Ryersoni
PolütehnUises Instituudis sotsioloo­gia
alal. Fümitöö on talle kõrval­tegevuseks,
kuid ta on nõustunud
uuesti katset tegema eesti saate
teostamiseks; Kui leidub hüvüisi,' oli^^iäcÜäie
võiksid need kontakti võtta kas *
Kittaskiga või P. Kivilooga, (tel.
vusgruppide saated üles ehitatud' 961-2055) küsimuse'düe mõtete va-suuremate
ettevõtete ja suuräride hetamiseks.
V San Francisco iakel suuremal raadiojaamal EGO, laliel 810, o i
viis korda nädalas kell 1,00—4.00 p.l.n.n.„f alk Show**, mille raa­mes
kommentaator Jim Eason disirateerib päevasündmusi Ja kuu­lajad
võivad sissehelistada oma arvamiste avaldamiseks. Jaanuari­kuul
JimEason tõstis nelja! korral iilešse Balti riikide küsimuse,
eriti aga Eesti osas. Ta mainis ka, et 24. veebruar on eestlastele va­baduspäevaks.
22. veebruaril helistas temale San Francisco Eesti
Seltsi esimees Peeter Griiner Ja sellest arenes alljärgnev vestlus,
mida kiiulas kiini 200,000 udmest. Jaam on kuuldav peale Põhja-Ka-lifomia
ka naaberriikides. „Talk Show'* reeglite kohaselt sissehelis-taja
ei ütle oma perekomnainlme, mispärast Peeter Grüier .esitas ea»..
nast vaid-eesniMega. ^; • • "
— Peeter E.: Nagu teada, paljud inimesed
sellel maal on unustanud Läti ja
Eesti ja nad ütlevad OK midaiga-nes
venelased tahavad. Nad ei tea,
E.: — Jim Eason, P
Griiner. : •
E.: Hallo, siin Jim Eason, Raa­diojaam
KGO!
P.: Siin on Peeter eesti rahvus­grupist.
;
E. • Hallo, miEest tahate rääkida?
et see ei meeldi kõikidele.
P.: Meie aga teame. Ja meie
tõesti oleme tänulikud Teile sõnumi
Teen kõiki mehaanilisi parandusi
(mitte keretöid)
3323 Danforth Ave. Tel. 691-S553 :
• RISTO SAARENVIRTÄ .,
paldu.;'- -'v^^''
Pärast jümalateentstust heliJse-sid
kirikutornis inälestuskellad,
lippude juures kirikii õuel oleva
monumendi juures oli auvalve;
;ning monumendüe panid pärjad
Soome riik, relvavennad ja kogu­dus.
Lühikese mälestuspaJvuse pi­das
dr. R. Hepdehto.
Kolmandaks osaks oli Jiihem
koosviibimine ikphvüauas, kus ve­teranide
ä-bücaasad paldmsid koh­vi.
Seal Katri Kari j a K. T^irunen
deklameerisid ja lauldi ühislaule.
P.: Ma tahan tänada Teid eesti levitamise eest San Francisco pür-konnas.
Muuseas: New Yorgi eesti
lehes, mille ma sam täriaj on esi­leheküljel
artikkel — Raadiojaam
KGO ja Jim Eason on ülesvõtnuä
Eesti küsimuse mitmel korral Ka-fcüsimuse
ülesvõtmise eest vüma-'
.sel ajal ja mitmel korral.
E,: Oo-jah! Midagi oh tulemas
sel pühapäeval.
P.: Pühapäeval ön meie iseseis­vuse
päev. Meie tähistame seda lifornias.
aga laupäev õhtul.
E.: Öelge mulle täpselt mis juh­tub
seal. Ma tahan seda jälgida.
P.: Meie külaliseks on Eesti Rah­vuskomitee
ühendriikides esimees •
kena. Ma ei ole näinud
seda.
P.: Loen, et Eesti Rahvuskomi-
! tee on Teid selle eest juba tänanud.
E.: Jah! . - : • .
P>: Igal juhul mina tahan tänada
Teid samuti. Veel ma tahaks öel­da.
• • V •.;:
• ; E . : : J a h ! '
P.: 13. ja 14. märtsü Neeme Jär­vi,
Teie hääldaksite nime ,>Dzar-velStokholmi
saatmiseks, kus leiab v^S eesti dirigent, kell^^^^
madus emigreeruda USA-sse, 3U-hatab
San Francisco sümfooniat.
E.: OK! See on hea uudis.
New Yorgist. Temalt kuuleme mi­da
Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­kides
teeb, eriti just kontaktide võt-'
misel Washingtonis. Samuti meü
on kavas muusikalisi ettekandeid
noortelt eestlastelt. Meü tuleb Miss
ESTO kandidäadi valimine sel su-aset
suur lülemaaümne eestlaste
kokkutulek. ^
E.: Jah! Aga mis juhtub praegu
Eestis?
P.: Mis juhtub Eestis meie täp­selt
ei tea. Aga näib, et KGB on
P.: Jah! See on hea uudis meile,
et talle anti luba ernigreerumiseks.
üks põhjustest miks tal lubati lah-
Vptnudkasutuke kõik võimalikud ^ et ta on abielus iong Iive Estonia. v
vahendid, et ärahoidademonstrat- i juuditariga. Emigratsioon on palju Telefpnifcõne lõppedes, mis oli
sioone seHiseid mis leidsid aset kergem juutidele. E i ole palju eest- kestnud üle viie minutiJim Eason
va, mü olete lahti saanud vene ka-rust?
?.: Meie tõesti, usume seda. Ja~
kõik informatsioon näitab, et ena­mus
eestlastest Eestis tahab sellest
lahti saada. Isegi vene okupatsioo­ni
ajial üleskasvanud noorte tunded
ei ole heakskiitvad olukorrale. Ja
kõik tundemärgid näitavad, et ak­tiivne
vastupanu toimuks, kui on
näha sellest praktüist kasu. Eestis
on kasvav liikumine tuua küsimusi
maailma avalikkuse ette. Te mäle­tate
Balti Manifesti möödunud aas­tast,
mis oli allakirjutatud 45 inime­se
poolt, nende hulgas mitmed
eestlased. Se nõudis, et venelased
peaks lahkuma ja Balti rükide ise
seJsvus tuleks taastada.
E.: Hea kuulda, et teie ei ole
alla annud. '
P.: Meie ei anna alla. Te peate
meenutama, et me-olime anastatud
700 aastat enne iseseisvuse saavu­tamist.
Ja meie teeme seda jälle.
E.: Kuidas ütlete „Free Estonia"
omas keeles?
P.: VABA EESTI
E.: See oleks minule liiga raske
öelda. ^ ;
P.: Äga öelge siis midagi eesti
keelesf mis ei ole raske. ELAGU
EESTI.. That means long Iive Es­tonia.
:-/r-:\/. ,
E.: Ma ei tea kas ma olen või­meline
seda ütlema küllalt hästi,
aga-ma tõsiselt mõtlen nii.
P.: Tänan Teid väga.
E.: Tänan sissehelistamise eest.
Teisena H. Oja meenutas
mit, kui pakane Talvesõja ajal
ehitas Soome lahele Jääst sula
Eesti Ja Soome vahele, mille
kaudu Aegna saarelt kolm Eesti
sõdurit eesti relvadega läksid
soomlastele Talvesõtta abiks.
LõpiÜ£S kinnitati- kohal olnud
soomepoistele Soome sõjavetera­nide
märgid rinda ning kiiresti
muutusid ühised mälestused ela­vaks
vestlusaineks. Teiste hulgas ;
oli š e # k a .poorne mereväes tee-.
ninud sõjamees, kes Eesti valitsu­se,
kutsel oli olnud instruktoriks
Eesti allveelaevade meeskondade
väljaõppel laevamehaanikuna.
Soome Talvesõja mälestuspäev
oli siinseüe soomlastele mäJestus-rolike
Ja kaasahaarav sündmus,
mille soojus, oli liigutavalt läheda­ne.'-.
''J
il
Maksab Kanadas:
$38..
$21..
$10.56
E l . f t l P 0 S T I G A
$56*'
$30.50
$ 6 1 .
$ 3 2 . 5 0
$ 1 7 .
LENNUPOSTIGA ^emcreri
Aastas $72^, poolaastas 036.--, veerandaastas $ l t ^
Aadr^i muudatus 50 centi. üksiknuinW^^h^^
. Kanaiffi aa#essidele palume märMda ..POSTM.,'^^^^^
USA aadressidele V.ZIPCODE"
Fangätshekfc või rahakaart kirjutada
oaaz
Tartus möödunud jõulude ajal.
: ; E . : J a h ! ^ . ^
P.: Aga meie usume, et kuskil
inidagi leidis aset meie iseseisvms-lasi,
kellele on antud luba USA-sse tegi kokkuvõtte, öeldes oma kuula
asunjiseks, kuigi paljud tahaksid, jatele: on hea teada, et leidub ini-
E.: Laske ma küsin veel ühe kü- mesi, kes on jäänud truuks oma
reküsiniuse. Kas Teie usute, et tõekspidamistele Ja võitlevad eda-eestlased
kunagi näevad seda päe- *si.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaiks /
veerandaastaks — tavalis® / kiripostigä alat^ „
19 ^ .Tdlimise katteks lisan $
S).