Vaba eestlane , March 20, 1980

              ¥ABA EESTLANE neljapäeval,; 20. märtsü 1980 - Thursday, March 26, 1980 Nr. 23
KABADE EESTLASTE H M I Ä Ä N DM
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eesüarie, 135; Tecimiset^ Toreetos.
TÖIMŠTAJA; Haanes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Oat. M6J 3M7
l E I^FONm: toimetus 3ö4-752I,^^^U^^ (tellimised, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kkipoštiga aastas |56.—, poolaastas $30.50
^ ja veerandaastas $16.—
TELLIMISiäNNÄD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas-tas
$21.— j a veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSI^^ üiemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastss
$36.^ jä veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri liind 4§ €.
Püblished by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecums^tSi St.,
Toronto Ont. M6J 2H2
a •
Ühendriikide president Carter as- gi selle võitluse tulemused ei selgu
Esinejaid Stokholmi iseseisvuspäeva aktusel. Vasakult viiulikunstnik Mfred Pisuke, tenor Mikko Pulk-kinen
(kes on ema poolt eestlane), pianist Hilma Nerep-Mossin, «
mstHamKMsk j a n a i s l o o r i d ü - i g e n t • • (Foto; Lepper)
tos möödunud nädalallõpuks sam­mu,
mida Juba kauemat aega oli
düodatud — kuulutades välja inflat­siooni
vastu võitlemise programmi.
iPresident iseloomustas tabavalt
oma programmi, mainides, et tema
kokkuhoiupoliitika on elanikkonna^
le ühest küljest valus taluda, kuid
teisest küljest nõuab k a suurt ohv­rimeelsust
ning praeguse olukorra
õiglast hindamist.
Tasakaalustatud rägi eelarve õn
Juba aastaid olnud tjhendrükides
paljude pölütikut© unistuseks j a va­limiskampaania
trumpkaardiks
kuld lubadustest ja tõotustest ea
seni kaugemale jõutud. Ku!
niipea ja selleks kulub isegi mitu
president Carter nüüd välja kuulu
tas oma inflatsiooni vastu võitle­mise
programmi, siis lubas ta fö­deraalvalitsuse
väljaminekuid kär­pida
13 miljardi dollari võrra ning
taotleda 1981. aastal riigi eelarvjB
tasakaalustamist, Uute sissetuleku­tena
näeb Carter ette importeeritud
bensiini maksustamist 10 centi gal­lonilt,
mis peaks 1981. aastal and*
ma riigile 10 miljardi dollari suu­ruse
sissetuleku. Selle maksu ra­kendamine
läheb siiski esmajoones
veel Kongressile kinnitamiseks ja
selle saatus on praegu veel tead­mata.
Valge Ma ja kalkulatsioonide
kohaselt aitab see maks vähendada
õli importi käeSoIeva 'aasta lõ
iöO.OOO vaadi võrra päevas.
Euid presidendi kavas on vee! tei­sigi
kitsendusi, mis ei meeldi rah­vale
ning lõikavad sisse senisele
mugavale Ja küllusega harjunud
elustiilüe. Nii kavatseb ta tundu^
vait piirata senist kergekäelist kre­diitide
andmist tarbekaupade ost­miseks
ning teemnduste eest tasu­miseks.
Selle kitsenduse .alt 01
välja arvatud majade Ja autode
ostud, kus viimasel ajal on märga-
Praegu ei ole veel selge, kuidas
suhtuvad majanduslikud ringkon­nad
Ja rahvas prešidepdi inflatsioo­ni
vastu suunatud aktsiooni. Nagu
Iga uue j a ebameeldiva ürituse pu­hul
on kuulda iisna palju vastuhää­l
i , kuid selle kõrval kostab ka tu­gevaid
poolt hääli, mis leiavad, et
president Ja valitsus pidid midagi
tõsist ette võtma inflatsiooni piira­miseks,
kuna see On tõusnud Juba
ligemale 20 protsendile aastas. Lää-ne-
Euroopas kiidetakse süski presi­dendi
programm iildiselt heaks ku­na
Ühendriikide majanduselu eba­stabiilsus
ning üha kasvav inflat­sioon
olid ähvarduseks kogu vaba
maailma majanduselu stabiilsuse­le-
' - ' r - "
Paljud pessimistid on arvamisel,
et president läks oma programmi-
Toröntos möödunud pühapäeval tolmunud eesti gaidluse 60. aastapäeva tähistamise akttisel esines
peagaid gdr Hüja Küutma kõnega, mSlles ta analüüsis Ja vaatles lähemalt gaidlusest osavõtu tähtsust
meie nooruse elus, Allpool annametema kõnest edasi mõned oluüsemad mõtted.
See sõprustunne, mis 60 aasta teatud määral vaibunudv Tänapae- kellerü^
jooksul on ühendanud tuhandeid i va moodsal, mitmekesisel elustiilil Rahvusvahelised etnilised laagrid
eesti tütarlapsi ja naisi üle terve j ja hästi organiseeritud, ehk isegi: ja kokkuttilekud on meie noortes su­rn
aailma on gaidlus. Gaidlus on teatud määral üle-organiseeritud, vendanud rahvuslikku iseteadvust.
suur, õpetlik mäng, mille eesmär­giks
on olnud jä jääb kasvatada
noori tütarlapsi arenenud, harrnoo-nilisteks
naisteks, tublideks ema­deks
ja headeks kodanikeks:
,Gaidluses ergutatakse juba väi­kest
tüdrukut kasvatama iseennast.
Treeningu raskus kasvab aste-ast-melt
ja kohandub arenemisastme­le.
Gaidlik kasvatus toetub neljale
gä aiiiult poolele teele ning ta oleks alussambale, milledeks on: enese-pidanud
veelgi sügavamale majan- kasvatus, füüsiline arenemine, feri-dusellu
sisse lõikama. Teisest kül- huvide arendamine j a teened ühis-jest
kalkuleeritakse, et eelarve de-fitsüt
Ja inflatsioonimäär on 1981.
aastal tunduvalt suuremad kui Car­ter
seda praegu kalkuleerib ning i mine, omakultuuri' viljelemine
seetõttu on eelarve tasakaalustami- rahvuspropaganda.
konnale. ; '
Neile on võõrsil lisandunud täht­sa
'alussambana rahvusluse säilita­ja
eesti ühiskonnal on noortele palju Sellised- kokkupuuted teistest rah-päkkuda.
Kui varematel aegader vustest noortega, kellel sama saa-oli
gaidlus paljudele ainukeseks tus kui meÜ, oh meie noortes esile
meelelahutuseks, on nüüd noortel, kutsunud erilise rahvusliku uhkus-igasugu
võimalusi oma, vaba aja s i - 1 tunde, mis on tugeyasti leegitsema
sustamiseks. Gaidimäng . ei ole ; pannud nende eestluse elutule.
enam esiplaanü. Ea eesti noorte
read on aastatega kahanenud.
Vaatamata kõikidele esile kerki-
Eestluse säilitamine j a gaidlu­se
ideaalide edasikandmine on
praegu eesti gaidluse eesmärgiks.
; Võõrsil on ülesse kasvanud uus
tud see vastutusrikas ülesanne.
Võime rahuldustundega tagasi vaa­data
60 aastasele' tööviljale eesti
ne väga raske ülesanne. Samuti
suhtutakse pessimistlikult presiden­di
kalkulatsioom, et - hindade Ja
palkade tõusu on võimalik kontrol­lida
ja tagasihoidlikkusele sündida
vabatahtliku allumisega valitsuse
juhtnöiiridele. Osa majandustead­lasi
on mures ka mtressimäärade
tõusu pärast, mis mõjutab ehitus­tegevust
Ja teisi majanduselu sek­toreid",
ning võib kaasa., tuua ma-vajaksid
elustavat
ta suuri
muu
süsti., ;
•' President -Mnmtas oma program­mi
esitades, et ta ei poolda Mudade
|ä palkade kontrolli, kuna tema ar­vates
ei saa inflatsiooni ära keela­ta,
kuid selle Vastu tuleb võidelda.
Carter oma nõuandjatega loodab,
et distsipliiniga ja oma isiklike
nõudmiste väfeendamisegä Ja piira­misega
võib palju säayitada.
Carteri programmi
vitaV tõmmata paralleele Kanada
konser)7aüvlde eelarvega ja i l M
pingutamise majandusprogrammi:
ning ostu-lga, mis lõppes teatavasti sellega.
et valijaskond ei andnud konserva
tuvidele enam oma toetust
vüs neide asemele Ottawasse va-litsema
liberaalid. Carter läheb ka
teatavasti käesoleval aastal vastu
presidenölvalimistele Ja Jääb vaid
oojdata, kuidas suhtub Ühendriiki­de
rahvas tema poolt välja kuulu­tatud
kokkuhoiu- Ja' •distsiplL^ipo-llitikasse.
^ -
' K.A.:. ^
ESTO-80, vabade eestlaste üle­maailmsed
pidustused 01 meid
kõiki haaravad ,nü rahvusliku
suurüritusena kui ka sisuka prög-rammiga.
; Kui juba mõne aasta ee§t oli
ringkondi, kes ei pooldanud pidus­tuste
asukohamaana Rootsit, süs
nüüd on hakatud hukka mõistma
selle programmi ja nõudina oma­poolseid
muudatusi, kuigi kava on
juba 'kindlaks kujunenud. Sellele
lisanduvad veel Torontos paral­leelselt
peetavad iiritused, mis
kahtlemata mõjutavad osavõttu
pidustust^t j a nõrgendavad ette­valmistuste
vaimustust. ESTO-80
•vahetus läheduses tounuvad Kara­vani
ja muud pidustused. Otse häi-nvana
tuleb teade, et
Värskemad uudised loete
,,VABA EESTLASEST"
Kuigi gaidlus on noorteliikumine,
juhitud tütraiaste endi poolt, on va-nemad
juhid neile nõuandjaiks ja
administratüvtöö läbivüjateks,
Gaidlükumišes peitub palju 'ilu­sat,
õilsat ja väärtuslikku, mida
teatud osa tänapäeva moodsast
ühiskonnast kahjuks ei hinda. Meie
kohustuseks on aga veendumusega
ja uhkusega kaitsta 'oma tõekspi­damisi.
,
Neid tõekspidamisi, millised võt­sime
omaks kui sini-must-valgele
andsime piUialiku tõotuse.
Andnud ülevaate gaidüukumise
sünnist ja arengust iseseisvas Ees­tis,
vaatles peagaid gaidluse uuesti­sündi
paguluses, kus gaidide orga­nisatsioon
on skautide organisatsi­ooni
kõrval kujunenud kõige täht-saihaks
noorte orgamsatsiooniks.
Ta
' J
ajal "tuleb; korraldamisele Balti
vastüolümpiäad Torontos, ajal mil
meie sportlased peaksid võtma osa
spbrdivõistlusist Stokholmis. '
J a lõpuks on Mõnes eesti ajale­hes
avaldatud teade, et eesti dissi­dendid
ootavad kutset ESTO-80
peakomiteelt osavõtuks pidüstu-s^
t Stokholmis.' See kutse tekitaik^
kahtlemata iK)leemikat j a seab ka.
ESTO-80 peakomitee omapärase
olukorra ette, kuna väga raske on
jätta neile julgetele eesti meestele
kutsed saatmata. ;
Kõik need küsimused jätavad
sellise^ mulje, et on nagu hakatud
boikoteerima ESTÖ-80, pidustusi
või nende korraldamisele si
Paguluse algaastail puudus iga­sugune
õppematerjal niiig katse
kavade koostamisel tuli sellega
leppida, mis vabadusse pääsenud
juhtidel mällu: jäänud. Varsti võttis
gaidlus äga kindla suuna. Ajajook­sul
on kavasid ja õppematerjali
täiendatud ja ajakohastatud, püü­des
samaaegselt eeskirjade ja või­maluste
pürides ajaga kaasas käia,
silmas pidades gaidluse põhimõt­teid
ja eesmärke, mis ei aegu ega
muutu. Kui Eestis gaidlik tegevus
oli seotud vaid huvialaliselt, esiko­hale
tõstes vaimset arengut, keha­list
tublidust j a moraalsed väärtusi
iseloomu kujundamisel, siis võõr-rü
on sellesse tulnud päris suure
osana rahvuslikku kasvatust.
Gaidlus pole emam • üksi gaidi-mäng>
vaid ka rahvusluse säilita-
.9 . ' * 'mm mm ^ ' mise
lus süski veel elujõuline.
Oleme tänulikud eesti gaidluse
vanemale juhtkonnale, kes armas­tusega
ja sihikindlalt on välja koo­litanud
oma järeltulijad, süstides
neisse tugeva eestluse meelsuse ja
kindla gaidliku mõtteviisi.
Eestluse alalhoidmisel tänapäeva
liikuvas lühiskpnnas omab suurt
osatähtsust eesti noorte ülemaa­ilmsed
kokkupuuted ja sõprusside­med.
Selleks on palju ka^sa aida­nud
eesti gaidlike-skautiike noorte
tütarlaste oma organisatsioonis.
Juba see, et eesti gaidluse 60-nest
aastast oleme tegutsenud ligi 40
aastat väljaspool vaba kodumaa
piire, näitab, et eesti gaidluse elu­puu
on sirgunud kui tugev tamm,
mida pole suutnud kõigutada ei
tuuled ega tormid.
Tõotame kõik anda oma parima
eesti gaidluse hüvanguks, et. ka tu-maailmalaagrid
ja ülemaaümsed j levased põlved:^^^s^ sellest
kokkutulekud. Seal on loodud palju [ ilusast mängust, mida nimetatak-uüsi,
tugevaid sõprussidenieid mng se gaidluseks ja et ka nemad näek-on
tuldud otsusele, et kuigi elame
eri maades, erinevates ühiskonda-sid
seda uhket j a võimast puud end
sirutamas vastu päikesele, parema-des,
oleme siiski kõik eesti noored,' le tulevikule."
MOSKVA — N . l i i d u Teaduste Akadeemia esimees Anatoli Alek­sandrov
on esimese N Liidu teadlasena avalikult öelnud, et paljud
aõukogude elanikud on mures tuiamaeiiiergia mõjutuste pärast, kuid
. .see kartus olevat asjata.
N. Liidus oli eelmisel aastal, se süski saada kogu linna energia-ametlikke
arutlusr tuumaenergia 'vajadus „klaasist veest*U i
Iseseisvuse ajal kodu-Eestis män­gisid
tütarlapsed suurima vaimus­tusega
ja mnügä huvitavat gaidi-mängu.
See pakkus nü palju uut J a
meeldivat, mida mujalt ei saadud.
Ka yõõrsüoleku algaastail olid noo­red
vaimustusega ^ kaasa tegemas
mitmekesises gaidimängus. Aasta­tega
on aga kahjuks see vaimustus
TACAPLAANIL OLIJA ' ja innustus ning ka kohustustimne
üloi mis said alguse I^äne-Euroo-pas
tekkinud tuumaenergia vasta­sest
liikumisest. Ainult väga nõrku
vastuhääli on olnud kuulda N. Lu­du
hiiglasliku tuumaenergia kasu­tamise
plaanitsemisel: eesmärk
on peaaegu kõik elektrienergia ja
suur osa ka küttest saada tuuma­energiast.
Praegu toodetakse 5% kõigest
elektrist tuumajõul.
Kümne aasta jooksul see tõuseks
20^25%-le. Lisaks kasutatakse süs
ka tuum aenergiat kütteks.
Kõikjal kui on võimalik õli asen­dada
tuumaenergiaga, väljaarva­tud
veejõu ja kivisöe kasutamise
võimalused, säilitatakse selline
energia moodus Aastatuhandete
vahetuses on kõikjal tuumaenergia
jõujaamad, välja arvatud Kesk-
Siber, kus kivisöe kasutaminet soo­jendamiseks
ilmselt jätkub. :
Kaugem eesmärk, mida mainiti
vaid möödaminnes, on fusioener-gia.
Kui võtvat süski enne kaua ae-
Süani on N. Liidus ehitatud 2^
tuumarektorit, millest osa on üs^
na väiksed 12 megavatilised, ku-
Ma teine osa on lOÕO megavati
võimsusega.
Ka dissidentide hulka kuuluv
tuumafüüsik Andrei Sahharov le­pib
tuuriiaenergiaga, nagu Umneb
tema artiklist vene. emigrantlücus
ajakirjas „Kontinent**. SahharoV,
kes muus osas on üldiselt N ; Ludu
ametliku poliitika vastane, tõendab
oma vene kolleegide käsitust, müle
kohaselt tuumaenergia on märgata­valt
ohutum kui kivisüsi ja õli
enerigaallikana.
^N, Liidu teadlased väidavad, et
tüumaehergia vastase kampaania
taga on suured lääneriikide õlikomr
paniid, kes kardavad, et tuumajõud
võib ohustada nende suurt teenis­tust.'•/•'
Amfeerika mandril on suured
jõud mängu rakendatud, et ajada
nurja president Carteri aktsiooni
Moskva oliunpiamängude boikotee­rimiseks
ning aidata jahutada ve­nelastele
nende palavat Afganista-ni-
suppi, mis Mpüb kurku kÕrveta=
ma. Moskva toetuseks ei rakendata
mitte ainult spordiorg^nisatsioone
vaid ka sportlasi Ja spordielu juh­te^
kelledest mõned asuvad Kreml!
toetama väga omapäraste j a kum»
maliste seisukohtadega ning väi­detega.
Võtame näiteks sellise mehe na­gu
omaaegse Kanada spordikuul­suse
Bruce Kidd, kes oli 15-16
aastat tagasi Kanada parimaid pi­kamaajooksjaid
ning tegeleb nüüd
õppejõuna Toronto Ülikooli keha­lise
kasvatuse osakonnas. Bruce
Kidd on juba varem avaldanud ar­tikleid
Mosk^^a olümpia kaitseks
ajalehtede veergudel ja nüüd sõi­tis
ta isiklikult Moskva, et uurida
seal ühe New Yorgi reisibüroo
ülesandel Moskva olümpiamängu­de
ajal turistidele pakutavaid või-,
maiusi. Nagu sünsete ajalehtede
andmetes nähtub, oli Kidd eriti
huvitatud ka muudest probleemi­dest
ja pidas naasnult vajalikuks
propagandat teha Moskva mängu­dele,
tähendades isegi, et vene
sportlased on väga „kurvad" kui
Ühendrügid peaksid boikoteerima
olümpiamänge.
Bruce Kidd nendib, et vene
sportlased on täielikxdt informeeri­tud
Afganistani sündmustest Ja
president Carteri boikoti aktsioo­nist
ehkki paljud läänemaaUma
ajalehed väidavad, et neid ei in-formeerita
ja varjatakse nende
eest tõde. Ta väidab, et nii Pravda
kui ka vene spordiajakiri Soviet
Sport kirjutavad pidevalt Põhja-
Ameerikas toimuvast debatist
Moskva olümpia boikoteeruniseks
nihg et vene sportlased on väga
masendatud spordi ja poliitika üh­te
patta panemise pärast. Vene
sportlased olevat valmis isegi K a ­nada
ja Ühendriikide sportlaste
sõidukulud .omast taskust maks­ma,
et tuua neid olümpiamängu­dele.
;• .
Selle informatsiooni edasiandmi­sel
läheb Bruce Kidd mitmest täht­sast
asjaolust vaikides mööda, mis
on süski väga olulised Moskvas
valitsevast olukorrast tõetruu pUdi
andmiseks. Bruce Kidd'U ön kaht­lemata
õigus,/ et vene rahvas ja
vene sportlased teavad N. Liidu
Afganistani operatsioonist ja pre­sident
Carteri Moskva olümpia
boikoteerimise kavatsustest. Kuid
ta ei räägi seda, kuidas neid sünd­musi
nõukogude rahvale ajakir­janduses
edasi antakse. Ka meÜ
on võimalusi Pravda kirjutisi Af­ganistani
ja olümpia boikoti kohta
okupeeritud Eesti ajakirjanduse
kaudu jälgida ja seal antakse
sündmuste kohta edasi hoopis
moonutatud pilt. N i i näiteks on
„Rahvä Hääles" toodud 1. märtsil
Pravda kirjutis, müles mainitakse,
et Afganistani pealinnas äsja toi­munud
rahva ülestõusu olid orga-niseerinud
„;välismaalt palka ja
varustust saavad õõnestnselemei-did,
kes saadeti ÄIganižtani Pakis­tanist
ja kelle tagas seisavad ÜSA
eriteenistused". Ning Tass toob
nõukogude ajalehtede veergudel
pidevalt ühendriikidest ainult neid
teateid, mis räägi\^ mõnede
sportlaste ja sporditegelaste vas­tupanust
Carteri aktsioonile. Prav­da
j a Tass ei maini ühegi sõnaga,
et Kabuli mäss on afganistani rah­va
mäss Vene rõhujate vastu ning
et see suruti maha punaarmee soo-musjÕududega,
samuti ei maini ta
ka seda, et Carteri aktsioonü on
Ühendriikides suur poolehoid ning
et tema aktsiooni \ ^ t u töota\^d
ainult pahempoolsed elemendid ja
poliitilised jahupead.
Kuid Bruce Kidd nähtavasti
usub, mis vene lehed kirjutavad.
Ta usub nähtavasti ka seda, et ve­ne
sportlastel on nii palju raha,
et nad toovad omal kulul Kanada
ja USA sportlased Moskvasse
võistlema. On kurb, et meÜ siin
Kanadas ei ole mitte ainult üks
Bhice Kidd vaid neid on üsna
ga, kui väiksemas ulatuses õnnes
tuvaid katseid võidakse hakata ka- aktuaalseid- julgeolekuprobleeme,
sütama majanduslikuks otstarbeks.! k a uraanijäätmete' säilitamist, on
Kuid kaugemas tulevikus loodetak- ^võimalik lahendada.
Kõik arutlusisse sekkunud ve^
ne teadlased rõhutavad, et N . ,
Liidus suhtutakse tõsiselt tuuma- P^^-J" ~ Ja isegi Juhtivates ring
energia ohtudesse. > kondades,
Aleksandrov kordas ; siiski varase-! *
mat käsitlust, müle kohaselt kõiki
Argentiinas kurdetakse, et seal
Jiflmalt, hoolimatult ja
: (Järg lk. 3>