Vaba eestlane , March 18, 1982

              Nr. 22 • 'J
imentaandS
ierika ühendriikide Kesk
^«ituiiri (GIA) direktor
J. Gasey andis ajakirjal©
^ews and World Report ju-
|ise, milles ta erakordse ava-sga
kirjeldas seda ohtu,
Lvardab praegu Kremlist ju-liOmmunistliku
ekspansiooni-
J kesk-Ameerikat. Direktor
Ijuhtis eriti tähelepana sõja­le
ülesehitamisele Nikaraa-ling
tõi ette arvusid, mis
.iga illusioonide uunas hõK
imeeriklase ja^ kanadalase
lehnatest üles äratama.
unistidele annab hea vÕ£-
; Klpsk^Ameerilcas tegevuse
Iseks sealne majanduslik
ja sotsiaalsed probleemid,
marksistlikud agendid ja
rid osavalt oma huvides
utavad tähendas dir. Ca-i
vastav baas toetajate näol
Idud, siis hakatakse seda va­la
Instruktorite ja relvadega,
stid kontsentreerivad oma
e eeskätt riigi majanduslike
ÕÕnestkniseks — asutusse;
tj tööstuste ja lüklusvahen»
istamisega ja hävitamise-
[g sedamööda kuidas terro-aktsioonid
õnnestuvad, > kas-rahva
hulgas neile antud
I ja poolehoid.
[kva on Kuuba agaral kaas-sel
valinud Kesk-^Ameerika
liseks ja boisheviseerimi-"
E^ndale baasiks Nikaraagua,
jarksistid Ühendrükide presi-
>arteri passiivsuse tõttu või-
[ielikult enda kätte haarasid.
la pealinn Managua on
pud tsentrumiks, kust juhi-j)
raegust Salvadori „revolut-
I' ja kust õhutatakse ja orga-ttakse
mässuliikumisi Guate«
ja teistes Kesk-Ameerika
, Kuuba mstruktorite arv
ulatub 6000-le isiku­st
umbes 4000 on rakenda»
>oIiõpetajaina ja administraa-;
ning iilejäänud sõjaväeliste
(toritena. Kuid peale kuuba-
[>n ijeal erialaHsi eksperte ja
Idjaid N. Liidust, Bulgaa-
|lda-Saksamaalt ja Põhja-Ko-
Rakendatud tööjaotuse aln-
?elevad sakslased julgeoleku
tega, kuubalased juhivad
strateegiat ning venelaste
on antud väljaõppe andml»
skerelvade alal. Selle suure
seeiimlstöö tulemusena on
aagua armee kasvanud
mehele ja tõenäoliselt saab
lagua peatselt ka MIG-23
lennukeid, kuna Nikaraagua
t^äljadel pn kaunas Idbe töö
idade pikendamiseks.
peaksid Ameerika Ühendril-egema
olukorra päästmiseks
olukorras? Direktor Casey ei
{sellele otsest vastust anda. Ta
et Kesk-Ameerika riikide
line on väga raske küsimUS;,
längu tulevad kaugeleulatu-
)oliitaised, diplom-aatilised ja
bed otsused. Kuid nende te-
[eks peab Ühendriikide rah-tekkmud
probleemidest aru
ja valitsusele oma toetuse
Iseyl on muidugi õigus ai-
1 küsimus seisab selles, kuidas
Jb ameerika rahvas nendest
[rdavatest ohtudest aru saama
gelikku olukorda taipama kui
" mojuvõunsad ajalehed tee-
>ma veergudel pidevalt kom-stidele
propagandat ja ata-
Kad tigeda jäijekindlusega võn-
Dlevaid valitsusi.
mike piitsutamiseks suurema-tÖQsaavutüstele
mõeldakse
alis lakkamatult välja uus!
[id,, mis läänemaailmast vaada-tunduvad
valmuvaestena ja
pentsikutena. Kuna oktoobri-lötsioon
ja partel kongressid
(jopagandavõtetena suurest ka-lisest
võrdlemisi luitunud ja
ind, siis on nüüd võetud ka-biisele
uus trikk rahvale surve
pamiseks ja üsatöödilej sundi-
Selleks uueks peifoutusva-
«iks on Nõukogude Liidu loo-
60. aastapäevj mille tähis-
[ae toimub eelolevas detsemb-üda
nõutakse eestlastelt selle
re" isamaalise sündmuse" tä-imiseks?
Üsna palju, nagu sel-partei
häälekandjas ,,Rahvai
hes« toodud andmetest. VäKs-fdes
elavatele eestlastele pildn
(JÄFglk. 3)
I : •
/
Nr. 22' ^r-^A EESTä^ANE neljapäeval, 18-. märlsü iggg Thursday, March 18, 1982 Lk. 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
20. ja 21. märtsil
dr. H. Tari, td. 922-3824
27. ja 28. märtsil
dr. M. Pahapill,. iteL 921-7777
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdald, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
CHEVROLET VOLDSMPBILE
ROBERTSO.N MOTORS LTD:
1555 D A N F O R J H i AVENUEi-r
r O R Ö N T O v ONT' . M 4 J ^ 1N?: • :
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5 v
: Nooremad Massid T.E.S. Lasteaia Eesti Vabariigi siümilpäeva ü Ees,ti lippe lehvitamas.
Foto: Vaba Eestlane
Alcan
Building
Products
Aulhorized Dealer
A L C A N '
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ÄLUMÜNIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD
20 AASTA I GARANTII
LÄTI ETTEVÕTE
(Algus lk. 2)
andmiseks kod^^ eest­laste
raskustest võõra surverezhii-mi
all toome kommunistliku par­tei
^oolt rakendatud uute „sotisia-listlike
kohustuste*' kohta mõnin­gaid
näiteid |4. veebr. 1982 ilmu-
' fflud„Rahva 'Hääle^' järele.
Nii kirjutatakse näiteks, et toot-fiuiskoondis
„Norma" 1, tshehhi
kollektiiv on võtnud emdale palju
muude ülesannete hulgas järgmi­sed
kohustused:
Saamal ratsonalisee^misettepa-nekute
juurutamisest majanduslik­ku
efekti vähemalt 80.000 rubla.
Hoidma kokku normatiividega
võrreldes kolm tonni plastmassi,
300^000 kilovatttundi, elektriener­giat
ja ühe itingtonni kütust.
Organiseerima kvalifikatsiooni
tõstmise kursused ^ ning õpetama
välja 40 uut töötajat. .
S. M . Kirovi nimelise näidiska-lurikkhoosi
eksperimentaalse lae-varemoiidibaasi
kollektüv kol^us-tub
muu hulgas:
Täitma üheteistkümnenda viis­aastaku
kahe tootmisplaani 15.
detsembriks ning andma üleplaa­nilist
toodkngut 3001000 rubla
"eest.
Majandi iga liige peab tegema
ühiskondlikiks korras vähemalt 24
tundi heakorrastustöid. •
Tallinna Autobussipargi VIII
kolonni 86. brigaadi autojuhtide
kollektiiv kohustub, muude ette­kirjutuste
hulgas:
Täitma üheteistkümnenda viis-aastte
kahe aasta plaani reisijate­veo
osas Suure Oktoobri 65, aasta­päevaks.
Säästma kümme tonni diislikü­tust.
Tagama autobusside regulaarse
lüniliikluse.
Harju rajooni Ranna sovhoosi
Vääna suurfarmi kollektüv kohus­tub
muu seas:
' Tootma ,2808 tonni piima ja
saama l^ehma kohta keskmiselt
4680 kilogrammi piima .^stas.^
Kulutama ühe tsentneri piima
tootmiseks mitte rohkem, kui 98
söötühikut.
Need korraldused tööUstele-tee-
Mstujatele näi^vad kuldas organl-seeritakse
okupeeritud Eestis kom­munistliku
korra ajal majanduselu
|a kuldas seal rahvast kummaliste
võtetega tööle sunnitakse. Need
käsud ja korraldused paljastavad
ühtlasi ka kommunistliku majan-iussüsteeml
suuremad nõrkused ja
selgitavad, miks vene kommunis-äd
on oma majanduselu organi­seerimisega
sattunud täielikult
umbtänavasse, kus nad seni Jalul
on püsmulä ainult lääneriikide abi
ja j toetusega.
KommiUlstlikud plaanltegijad,
kes kujutavad töölistele ettenäh­tud
normid ja korraldused ette
laest võetud arvude põhjal, ei ar­vesta
ilmselt tegeliku eluga ja mit­mesuguste
ettenägematute prob­leemidega,
mida ei saa lahendada
kõrgemalt poolt ettenähtud käskude
ja korrsilduste raamides, vaid üksik-flsiku
mitslatlivlga, ratsionaalse
mõtlemisega ja antud olukordade
arvesse võtmisega. Need on aga
kõik sellised tegurid, millede vastu
diktaatorlik kommunistlik sfüsteem
kõigi vahenditega võitleb. Poliit­büroo
lilkmW tahavad kõiki elu­avaldusi
ja iga inimese tegevust
viimase võunaluseni kontrollida ja
magu selgub eeltoodud korraldus­test,
peavad bussijuhid isegi bussi­del
reisijate arvu plaani täitma en­ne
tähtaega. Kust bussijuht veel
E-eisijaM võtab, on tema asSo Selli-
: Ui ja
Installers
Kaarel Söödor vestleb 0inia kunagisest kirjistafyd näldendeisf '
dramatiseerlngyist
,,Kui hakkasm tükki kirjutama, ei teadnud ühtki rida mis tulemas, aga asi läks edasi/V ütles meie
tuntud näitleja ja lavastaja hing äsja avalikkuse ette tulnud näitekirjanik Kaarel Söödor ning lisas, et hak­kas
37 aastat tagasi Saksamaal olles näidendit kirjutama kui näidendeist oli puudus. Näidencl Läbi tor­mi"
tuleb 17. aprillil Torontos Eesti Rahvusteatri pooU lavastusele.
E, Söödor kirjeld£ib selleaegset
olukorda sõjajärgsel Saksamaal.
Elav teatritegevus pagulaslaagreis
nõudis lavateoseid. Ta dramatisee­ris
esialgul Lydai Koidula „0.ja-mölder'
ja tema minia", mis oü
esimeseks Eesti Rahvusteatri eten­duseks
Saksamaal ja kus oli kuni
60% Söödorit.
Kuid oli vaja uusi lavateoseid.
Süs ta võttis katte ja kirjutas näi­dendi
„Läbi tormi'V jagas osadki
kätte ja pidi alustama harjutuste­ga,
.
aga satuti tehniliste problee­mide
ette, kuna torm ©i mahtu­nud
väiksele lavale.
Nüüdsel lavastusel on see pilt ära
jäetud ja esialgne viiepildine näi­dend
saanud neljapildüiseks.
Jagatud osades 37 aastat tagasi
pidid mängima tuletorniülema me­reväekapteni
osas Arvo Vabamäe,
tema noort naist Lydia Vohu, noort
madrust Ilmar Tammetit K. Söö­dor
ise, sest ,,37 aastat tagasi ma
olin alles noor mees". Teisi väikse­mais
osis olijaid enam ei meenu-gi-
18. oktoobril 1946 pidi olema proo­vide
algus, kuid siis autor tundis
vilunud lavaloojana, et näidendis
oli väga palju konstrueeritut, mis
jättis mulje, et autoril ei olnud
süzhee nii tuttav kui pidanuks ole­ma
ja armastuse kolmnurk liiga
tavaline.
Selletõttu enesekriitika pidur pa­ni
kogu lavastuse eeltööd seis-
V ma^;--
kuni nüüd Lydia Vohu selle uuesti
käsile võttis ja autor on seda ko­hendanud,
muutnud ning ühe osa­lise
kaalukamaks tegemiseks ka
täiendanud.
Nüüd on neljapildiline näidend
„Läbi tormi". Selle tegevus toimub
ühel Eesti saarel, kus on tuletorni-ülemaks
endine kahurpaadi,JK;a-levi"
komandör mereväekapten
Toomas Konga, keda mängib Ernst
Vähi. Tema noore abikaasa Linda
osa Oudi Kalm, päästepaadi moto­rist
on Ernst Kastein, koristaja-naine
tuletornis Leida Järvi ja
päästepaadi meeskonna madrused
Ilmar Tammet, Troost ja.; Ustav,
keda mängivad Harri Mürk, Alan
Teder ja Tonu Naelapea. Teos bn
armulugu tormise mere taustal,
kus noor naine tunneb end üksiku­na
vanema abikaasa kõrval ja ar­mub
26-äastasesse üliõpilasest
madrusesse. Tagasihoidlik noor­mees
satub agressiivse naise ohv­riks,
kuni tormiilm lõpliku lahendu­se
toob.
IC.^ Söödor jõuab oma selgituste­ga
kunagise teatritöö juurde ja
elustuvad jälle Vüjandis veedetud
itöörohked teatripäevad.
2226 Dnndas St. W. Toronto, OEit. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik A^TURS MIME
Võtke ühendust fürma omanikuga. ^ El mingit vahemeest.
Läti äri
DOWNTOWN WOOtS ARTS & CRAFTS
9 Queen st E. Toronto ^ Tel. 368-5011
Meü on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varras­tel
ja kangastelgedel kuduniiseks, põimimiseks, heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõhnimiseks (macrame). itr SKANDINAAVLAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA *
Kanvaa, mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: ej>..
masp.^kolmap. 9—6, neljap,, reedel 9—8, laup. 9.30—4. Meie
teine I teh äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2005, kell 3—5 p i . J
H E L L A R R A raamatupidamine
SC D\# I C O tulumalcs
I l rf V I \ ^ E . ^ HELLE RANNIK
2001 Danforth Äve. Toronto Ont. endine
M5C1J7 694-6241 ««eskvalltsuse
fuiumaksurevldeht
VABA EESTLANE
:aks korda nädalas
K. Söödor ühes naidendiossis
Viljandist viis tee Riigi Ringhää­lingusse
kuuldemängude toimetus­se
Felix Moori abiliseks.
Tallinnas olles esines ta Töölis­teatris
külalisena leedu' näitekirja­niku
teoses „Noor mets". Pärast
külalisena esinemist pani Priit
Põldroos talle käe õlale ja küsis:
„Kas tahate meile tulla?" Söödor
oli vastanud :„See pole oma teha,
seda tuleb rääkida. Riigi Ringhää­lingu
direktoriga". Hiljem, kui ta
siiski asus samasse teatrisse, la­vastas
ta seal K. Heinz Martini
ümbertöötluse vanast' klassikast
„Hannibal".
Dramatiseerijana mäletavad te­da
ka/Toronto eestlased K. Söödori
60. siinnijuubeliks esitatud drama­tiseeringust
,,Taamal laulavad
metsad" nime all „Dag Björndar'.
Nii pole lavateose loomine olnud
talle võõras, näitlejana ja eriti la­vastajana
tunneb ta selle tingimu­si
paremini kui autorid tavaliselt
teevad. Selletõttu asus ta 37 aastat
tagasi lavateose loomisele täielike
eelteadmistega, et täita vajadust
eesti lavaloomingu' rikastamiseks.
Ta ütleb nüüd, et ta ei tea, MIS
ta näidendi kirjutamisele asudes
mõtles, kuid oli tekkinud MisE°
gune kombineerimise tahe,
istus ja mõtles, pani pliiatsi pabe­rile,
sest pliiats tuleb pabferile pan­na
ja liikuma lasta — nii tekivadki
lavateosed, kirjeldab K. Söödor
oma kogemusi lavakirjanikuna.
Meie teatrite tegevus on nii haru­harvaks
jäänud, et neid oodatakse
kui kallist kinki. Eesti Rahvusteat­ri
uus lavastus on oodatud ja üli^
ma uudishimuga läheme K. Söö­dori
lavakirjaniku esimesele, aga
kaua teoksil olnud näidendi etendu­sele.
"B-ü 1^ © liS ^ [Sl üSü P ei iS ^ @l !SF ^ @ ^
Ermi Soomef
TULUMÄKSULEHTEDE
täitmine alates 3p märtsisU
Kokkuleppeks helistada
Poolaastas
Veerandaastas
Kanadass
$45«'=' $55«—
$24.- $29.-
$13«-^ $15««°»
-I- SAATEKULU.
Eaiia^§3 Vaijaspooü
JBIanadats
poolaastas
¥eerandaastas
$49.- \ $39,
$2A.- + $19.
$14— -f $9.2§
$21
VÄUASPOOL KANADAT ja USAd:
LENNUPOSTIGA aastas $49.—, p>oSaastas $26 ja veerand­aastas
$14.-^ -I- SAATEKULU —^ aastas $66.—., poolaastas)
$33.— ja veerandaastas $16.50 '
Aadressi muudatus 50 eenti. üksiknumbri hind 60 centi
bisada aadressidele palume märkida ^POSTAL CODE" ja
, USA aadressJdde „ZIP CODE«
; Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Poblisherš mmele.
Seal valmis ka ta esimene dra­matiseering,
milleks oli August
Mälgu „õitsev meri", mis seal
ka lavastati.
se eluvõõra süsteemi jupres e! ole
ime, et kommujnistlik majandus­süsteem
viib riigid ja rahvad
2851 LAWRENOE: AVENUE.E.. Tel, ZSM
(Hülside Plaza, Brlmüfty nurgal)
Omanik Äke Saarinen
Yärsked saadused Iga päev
Kõik delikatessid scaate meitt
ÄFä avatud: teisip.; kolmap. ja neljap. 9-^, reedel^?, laup.
Esmasp. suletisd.
Tef/imlne saato: «
VABA EESTLANE
1955 Leslie St., Don Mills, Ont. MSB 2M3
Falun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .......
19 Tellimise katteks lisan $.. sünjuurea
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha
Nimi