Vaba eestlane , March 18, 1982

              VABA EESTLANE neljapäeval, 18^ märtsü 1982 - Thursday, March 18, 1982 Nr.
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAGBSTLANS
VÄOAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. M3B 2M3 , ,
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM; Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas
ja veerandaastas $^13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $29.—- ja veerandaaÄta» $15.—.
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind
F R E E E S T O N I AN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesHe St. Don Müls, Ont. M3B '2M3
Miks ei esitata falde
Kommentaarid i
Ämeerikö^^^^^ Ü^
Liiarea;y;entuüri (CIA) direjktbr
William X andis ajäkiijale
IJ.S. News and Wpiid RiE|K>rt^^^^^^^
tuajäinise, miUes ta erakordse ava­meelsusega
kiijeldas seda
lülis ähvardab praegu KremUšt ju-
Mtud kommunistliku ekspansiooni
näol Kesk-Anieerikat. Di^^^
Casey juhtis eri^^
jõudude iiieseiutaniisele Nikaraa-guas
ning tõi ette , arvusid, mis
peaksid iga Ulusioõmde uimast h^^
juva ameeriklase ja kanadaliase
oka unelmatest utes äratama/
Kommunistidele annab hea yõa-
Maluse- Kesk-Ameerikas tegevuse
alustamiseks sealne majahduslik
dukprd ja sotsiaalsed prpMeemid,
mida marksistlikud agendid ja
agitaatorid osavalt oma huvides
ära kasutavad tähendas dir. €a-sey.
Kui vastav baas toetajate näol
on loodud) siis hakatakse seda va-
E.V. aupeakonsul I. Hemsco ja EKN Eesti Vabarügi aastapäeva väliskiUaliste vastuvõtul anti reale aktüv-' n&tama instruktorite ja relvadega,
sele eestlasele EKN teenetemärgid. PildU moment pärast teenetemärkide väljajagamist, EKN peasekretär Terroristid kontsentreerivad oma
E. Salurand vääristatute nimel kõnelemas, vasakult Ä. Kala, EKN esimees ja märkide iüeandja L. Lei- tegevuse eeskätt riigi majandusUke
vat, K. Jõgi, T. Metsala, Evelyn Koop, U. Kook, H. Ründva, E. Marten ja A. Sepa, nende ees E. Salu- aluste õõnestamiseks — asutuste
rand. Paremal pildil Läänlaste Seltsi esimees E. Marley ja EKN esimene abiesimees H,Lupp
Foto: Vaba Eestlane
Mida lähemale nihkuvad Salva- kraatliku loomuliku aren s-ioris
28. märtsiks väljakuulutatud sl vaenlaste eesotsas. Üks neist
parlamendivalimised, sejda despe- meestest — Cajatano Carpio, keda
raatsemaks muutuvad kommunist- peetakse punaste partisanide ja
like lööksalkade kallaletungid lm- Salvadoris toimuvate terroriaktsi-nadele,
küladele ja teistele asula- oonide tähtsamaks juhiks, kerkis
tele. Punased üksused saadetakse alles hiljuti esiplaanile, kui ta
asustatud aladele välkrünnakutele, avaldas maailma liberaalsetele
^s nad ei atakeeri mitte amult va- ringkondadele oma läkituse demo-e
iSgiimene on emcBkeeSes palju ausam fciotsekõh
Eesti Keele Aasta puhul on meil põhjust tuletada kõigepealt meelde keele
sildade, tööstuste ja liiklusvahend
dit^ purustamisega ja hävitamise­ga.
Ning sedamööda kuidas terro­ristide
aktsioonid õnnestuvad,, kas­vab
ka rahva hulgas neile antud
itoetus ja poolehoid.
Moskva on Kuuba agaral kaas­tegevusel
valinud Kesk-Ameerika
vallutamiseks ja bolsheviseerimi-seks
endale baasiks Nikaraagua,
kus marksistid Ühendriikide presi-
... . V • .„ dent Garteri p ^
tõepoolest nii ehk väldete mitmekesisusi^^ mille nm täielikult enda kätte haarasid
te ' kaUaletungidega kaasaskäiva^ le elamiseks ja teguisemiseKs rahvuslikke juhte, lausub oma ilus? Sellega ühenduses tuleb kõi- poolest eesti keelel pole ühtegi Nikaraagua nealmn Managua oii
test mimohvritest. Kui valitsusväed nü suurtele ärimeestele km ka ^^^^^ ^g^^ ^, ^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^ j^^^j^jj, võistlejat. tsenSi£ k^^^^^ ^^^^^ l^^^T^^t^l k^l^- P^--^-' on nagu ilu üldse, on subjektiivne ja Oleme kuulnud sageli kiidusõnu J,, SalvadoriTevott-rünnakule
ja vastastikune tuleva- Sellised ,,lakitased on alati moe^^^ ^^^^ ^.^ ^^^^ ^^^^^^^ oleneb isikute maitsest ning kritee- välismaalastelt meie keele, kohta, siooni" Vkust Äataks"ela o"s^^^^^
hetus nõuab tsiviilisikute hulgas dud ja konstrueeritud laanemaa- ^^^^^ j-^^^^^ riumidest, millele nad oma otsu- Hiljuti lugesime „Eesti Päevale- „iseeritakse mä^suliikumisi duatei
inimohvreid, süs on punased alati ilma osale mtellektuaalidele a hadW. Keel ja mõistus käivad kä- sed rajaVad. Näiteks Johannes hest" (nr. 1,-1981) ühest-prantslan- m a X T S e T ^ L ^ ^
Mobedad süüdistama valitsusväge- sikäes, sest keel on avalikuks saa- Aavik tüli oma keeleuuendusliku nast, kes tütarlapsena oli ÜNR- riiMdl \uuba inftrlo^^^^
sid süütute mimeste mõrvamises määrimiseks kuna need rmgkon- ^ .^^^^ ^ ^^Ija rün- RA-s töötades puutunud kokku Nikaraaguas ulatu^S?^^^^^
ja suur osa Ühendriikide ja Kana- nad austavad ja armastavad alati J J^. ^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ . ^^^^^^^ j^^^j^ T S „mbr"^^^
dä ajaku;jandusest on valmis seda koike seda mis on uustalid r^^ ^^^'^^^ j^^^^^, ^ema otsus oH: t^/ktliSaiuai aSu^s^a
kommunistide propagandat puhtal ^« ~ f .^^^^^^^^ janduse Seltsis peetud kõnes 1910. mis on tingitud eriti d ja t liigsest „Mldagi nü ilusat kui eesti keel toreina ning ü l e j ä L Ä S
mseieie iuedus»uuc c „Mispärast on emakeel armas", kordumisest mitmuse omastavas ja pole ma veel kuulnud— see on instruktoritetia. Kuid peale^ k ^^
ja vastab: sellest tuletatud käändeis. Talle ei nagu kell^^^
meeldinud ka häälikud s ja a, rõhk Prantslanna sõnad otsegu koixlak- nõuandjaid ^N lidu^^
,^nakeel on amas se^eparast^ esimesel silbil, hdihste ka
et meie teda pyemmmolsÄe ^ute (b, d, g, z, zh) puudumine jm. .. n^^^^
JKui teisi keeli; tema ei tee meiiij gg^g j^^j^^a on kirjutanud ligemalt Meie emäke^ on olnud see va- sel fegdevad sakalased iti^^
raskusi, vaul me voime yaijenda. y^^^^^ Tauli „Tulimüllas" (nr. 4/ hend, Mlegäon löodüci meie yõr-^^^^^^ juhiVad
da end seUes just nõnda, kundas j 980). ratu rahvaluule, sel ajal kui meil iüdist strateegiat ning yeiielaštr
I Af Air V • ••A-i^xraü'"^''-^^"—------- mesoovime: Johannes Aavik on üldiselt tun- muud kirjandust ei 0^^ Salfalrr^^^^^ ^Tt'" Salvadoris tunüid ^^^^ ^^^^^^ ^. ^^^^ tud kui vastu voolu ujuja. Tuleta- meie ilukirjandus oli tekkimisel ne raskerelvade alal. Selle suure:
balvaüori praegust mooouKai ja i^o^munist, kes arreteeriti juba ^^^^j^^ tagu meelde tema negatiivset hin- siis Kristjan Jaak Peterson, mei^ organiseerimistöö tulemusena on
keskjoont ajavat jaiitsust immoi-^ ^^^^ ^^g^^j^ ^uid keUel õnnestus Q^^^'^^^.^^^ emakeele kbhta "angut „Tõe ja õiguse" I osale, esimene luuletaja, aimas nägemus- Nikaraagua armee ' kasvanud
kujul ära trükkima ja sellega Sai- naiiv
vadori vaUtsust mustama. volutsioon alati „progressiivsena"
Salvadori kommunistide propa- — kõrge ideaalma, mida tuleb toe-ganda
on Põhja-Ämeerikas era- tada ja mille teostajaid tuleb aus-kõrdselt
osavalt organiseeritud, tada.
mis laseb oletada, et sellega tege- vaadelda aga Cajetano Car-levad
professionaalsed seUe ala .gjjj.yt ^^^a tagapõhja lähe-^
eksperdid, kes eriti mõjuvalt suu- j^^j^ haihtuvad kõik suured
davad heDsema panna propaganda- ainsioonid ja kaunikõlaüsed luba
111^, poiijaliKu ettevaimisiuse revomisi- ^ . . .
kõigüe ühiskonna kihtidele Km l^^^^^^^ tegevuseks. 195^-nendate Indrekule sanatooriumist tema väljendit et hää-kaugele
see propagandalavim on, ^^^^^^^ ^^^^^^ tagasi ^ak^f ^f^^^ iTkTs V ^ n
juba veerenud, selgub sellest tosi-' g^^^^^^^ ^ kehalikus vastaks talle eesti keeles, „sest ma . " ' ^ " ^^
asjast, et Toronto südalinnas on kommunistlikus parteis peagi juh- «l^n tähele pannud, et mimene on wiupoeguKKu ,
ühel tänaval üles löödud suur Sai- ^.^^1^ kohale Carpio ei leppmnd emakeeles palju ausam ja otseko-vadori
punaste plakat, miUes kut- ^..^^1 Salvadori kommunistliku ^e^em kui ükskõik mis võõras,
sutakse kanadalasi üles toetama j,^. tagasihoidliku poliitilise lü- Sellepärast peavadki diplomaadid
sealset vastupanulükumist. ^.g^ moodustas oma polüti- i^^^a võõraid keeli mõistma, mui-
Kommunistide propaganda edu ^ toetajatega erigrupi nimega du ei saa nad hästi valetada..
taevani tõusta ülesi
Igavikku endale otsida?
. Felis Oiiaas
Osalt on mõnede iiääliknte osi-tami.
ne. i.n etuiks v_õi m.a ldanud tal lEElKAdelaide
eesti keele uuendamise vajadust • ^ x «
temyamalt footae tuna. kogudUSC tegeVUSest
lennuradade pikendamiseks.
Mida peaksid Äineerika Ü^hendrli-gid
tegema olukorra p l ^ ^
antud ohikorras?DirelrtörC^
oska sellele otsest vastust anda. Tä
ütl^^ et Ke$k^Ameerika riikide
abistamiue on väga raske Msiniuš!»
siinsel kontinendil on raske sele- p p„„,, ^ Liberation, kes Aga kus sa siis valetad keeles, mil- Nu andis t,6 taummme eriti mit- t^^^^^^ yad polütilised, diplomaatUised ja
tada ja seUe fenomeni tõeUst taga- ^^^-'^ ^^^^^ terroriseerima ks oled kuulnud nii palju tõtt ja muse omastavas talle võimaluse i- ^ T^^l eJ^^tZ^^ZJ^^ sõjalised otsused. Knid nende te-põhja
«tsida. nmselt on siin tege- taüditamistega, mõrvamistega, õrnust... See ongi põhjuseks, mitmuse tugevamaks eelistamiseks. ^^^^ t~araande bet ^'^^^ P""»» «hendriikide rah-mist
paljude teguritega, eriti aga ^äy,p,essimistega ja endale raha miks kirjanikud ja luuletajad tar- Vastupidiselt Aavikule kaldume^»»»^ «^^^^^^^ ^^s tekktand probleemidest aru
osavalt sumiatud propagandaga pangaröövidega. Car- vitavad ainult emakeelt..." meie õigust andma luuletajaile, kes "g-JaiuItes^^ valitsusele oma toetuse
ülikoolides ja überaalsetes rmgkon- . ^s^vameeskondede ohvriks Mauruse kooli õpetaja Schulz, eesti keele ilu kiidavad. Üks keele T " " ^ ^ ^ ' ' Z i k L^l DÜhanS- ^^<»^
dades. Kommmiistlikul propagan- , -g .J g^l^afl^^ . _
dal on läänemaaümas alati otoud .äbLinister Mauiieio Borgonovo, mene peab ikka emakeelt rääkima, kaalsus, s.o. täishäälikute rohkus j^^^^^^^ ^aseyl on mmdugi oigus - ai-soodne
ja viljakandev kõlapind, haria„s„i„ister ning üks shveitsi ikka emakeelt, pidage meeles. võrreldes kaashäälikutega. Meie J™alateemstustel on nuke kusmius seisab seUes, kindas
mida me nägime juba ffispaama ^ypi^maat. Nendest mõrvadest
kodusõja päevü, ehkM vähegi loo- ^i„„akse läänemaailmas praegu
güiselt mõtlevale mimesele peak- y,^^.^^^ ^^.j^g^j^ ^^.^^^
sid olema selged kommumstide ameeriklased ja ka-polütüise
mängu reeglid parast nädalased peaksid teadma kõiki
Armastage emakeelt
armastama ka võõraid
sest kuis armastada
ei armasta oma!
emakeel kuulub kõige vokaalikül- esinenud muusikalises osas tenor hakkab ameerika rahvas nendest
„ , „ , , , e « peaKsin .eaoma K».«. amiab, nagu'Andrus Saareste rõ- ^''S S Teemati /«'«'««del pWeva^t kom-
Teist maaümasõdä toimunud sund- fakte Salvadori ja seal tegutsevate Ärkamisaja kui ka nn. järelärka- ^utab, keelele heliseva, maheda, u'^SaUti 1 paar i^^^^^^ munistidde propi«anda ja ala­muste
raamides, malede krooniks ..^^^^^ Mta, kmia see võlmal- misaja luuletajate üheks lemmik- sulava ja niiöelda naiseliku värvin: ^ t K o Ä s oU aastflõ^^ ''*77<" «Iffnekmdtosega voi- rSkfft^tZltti d»"^''«'•^ P - g « - k r » ™ ' - * - teemaks oU eJnakeel. Nad S i d gu („kaunis emakeel". 1952). Eesti l : ^ ^ S E i ^ ^ Ä t S •»""»''™<'
}k-Ameerikas on kommunisti- • „,i»iJviro nfcncm^ urni «Hn. i i ^ .i.i.i.,. keele vastand-tuoini esindavad nai- t A
on
Kesk-AmeenKas on KÜIUIUUIUSU- ^.-g vajalikke otsuseid. Kui
de vaUutamispoliitika klassikali- geid inimesi toita järjekmdlalt
seks näiteks Nikaraagua ülevotmi- ,^5^^^^^^ avaldatud artiklitega ja Elanike piitsutamiseks suurema-ne
marksistide poolt, mis teostat ,evisioonls edasiantud pUtidega, näidet Luuletuse Emak^He" häälikud on rõhuvas ülekaalus. Koeuduse rahaline aruanne oli toosaavntnstele mõeldakse
''trmis^Zstltaa^rrf ''»"*^''"' esimL s ^ u l b Kar A ^ s t ^ ^ - ^ ' ^ domineerimine loob taSts 19. ^slrdoUa^^^^^ ^^"^ ^ - ' ^ ^
l^^Z^^lJ^««^vmsZ«„r^tei deaarmUsatsitdateunda _ja.. vraabhavstaa jpaoteonlta "H, erkmeasn „nN: ag» kaanis hell kandle keelest, •"«Eeliku mulje. ,«,t aasjtjags e9d53 .83s issjeatu lekkuudlu d oli$d1 3.T964..49T. ^t"T^ fJ^''vam!m:v!aes^tem.^ ja^ !^:
ffl^^d N^d/inimT™^^^^ " " ^ ^ ^^'^^'^^ ^ Kksnv hääl, ' Oleme kuutoud palju-heietatud i982. a. eelarve arutlemisel leiti,^^.^..P^?**"™!*""- Kuna oktoobn-
! f cf J!tf Kftl?,»^^^ ühendriikidest Salvadori verejanu- „ag„ udnd linnu lahkest meelest, lugu rahvusvahelisest keeltevõisüu- et koguduse majandamisel tuleb
fra1a::afd lg S r a a t S l'-»?'* . - « t - ^ ^ e d e l e saadetud ^ p^äl. _ sel. milles eesü keel tulnud itaalia mõtelda teatud muudatustele, sest "'ZÄT.*!'!?" ~
valimised on Nikaraaguas kauge- ^^^^ ^^^^ ^^^^^ t,t„ta
listele valitsusvägedele saadetud
juba aastaid nmg demokraatlikud hrfä^teriteWmoodsate relvade ''"'^ Msa pääl. _
v»limi„.rt nn Nikar»a«,»s kanff»- '•«'^•PWy'»», Suda sulab, momümolgnbmee!
mai kui kunagi varem. rahvusvaheUne kuritegu, miUe
On amsaamatu, miks läänemaa- täieHkk„des tagajärgedes on tead-ilma
potatikud ja vaUspolntdiste ^5^,^,4 Cajetano Carpio ning
sündmuste kommentaatorid ei pü- peremehed ja käsutajad Ha-pühenda
kuUaldast tähelepanu nem- ^^^^^^ Moskvas,
dele isikutele, kes seisavad prae­guste
Salvadori rahutuste ja demo- ^ K.A.
Lugege kakskordanädahs Hmuvaf
,MABA EESTLAST" — sisukam |s odavam
eiesf i a|olehf vabas maailmas!
järel teisele kohale. On võimaUk, lükmeskonnas pensioniealiste, hulk S"^' J"'*''^i.J"!?Wd_Jav
et see on lihtsalt väljamõeldis või suureneb ja töötajate arv väheneb. k"hnnd, sus o^^
- Aaviku järgi - anekdoot. • Selletõttu peeti soovitavaks, et pen- * b""^ ^
Ent selle müstilise võistluse tnle. sioniealised, kellel on kõrvaltulu- a^f^dam^Ks. ja l^a^od^^^^^^
mus e.i saa olMla j.u h1.u sil.i. k. Itaaha sid, püüaksid suurema panusega miseks. Sellexkrss utu eks^ peiib utusiv a-keel
on veelgi vokaalirikkam kui toetada. Ka pahitaksevabatähtlifc^^^^^^'^^
meie emakeel (100 täishäälikut ke toetusi ja annetusi suurendada^
108 kaashääliku kohta). Liikmemaksuks otsustati töötavail J^«»e toimub edol^^^
Näib, et kuuldeline mulje keele naistel ja meestel $42 aastas, pen- * •
kõlakaunidusest oleneb oluliselt sionärideL ja töötuü $21, õpilased ^Mida^f^n^
selle täishäälikute rikkusest. ^ nende võimaluste pürides. Eelarve „suüre isamaalise Ä
Eesti keel ei kuulu muusikalise tehti tasakaalus $15.069.00 suuru- histamisekš? ÜsU^^ nagu sel-rõhuga
keelte hulka, nagu seda ses. / " , gub paitei ^häälekan
näiteks rootsi keel, milles helikõr- Valimistelv valiti tagasi endisest; Hääles** toodud andmetest.. Yäljis-guste
liikumine annab kõnele laul- juhatusest A. Hansson,. R. Olliiio, riikides elavatele, eestlastele pildi
Luuletajate superlatiivne essti va rütmi. Seda korvab aga teatud L. Tammepuu, E. Aarik, K. Ko- •
keele kõla ülistus tõstatab küsimu- määral eesti keele pikkusastmete ger, E. Pello ja L. Helm. ' ( Ä g ik. 3)
kõlad kõrvu, eesti emakeel.*^
Jaan Bergmanni luuletuses
«Emakeel" on paatoslik kõlin mõ­nevõrra
vaibunud. Toome sellest
esimese ja kolmanda salmi.
Mu kallis eesti emakeel^
kuis kaunilt kõlad sa,
mu kallim ehe eluteel
ja armsam saatija.
Sa üksi südamesse mul
võid tulel tungida,
\ ükspäinis elu osaks
ja luule laulussa.