Vaba eestlane , March 18, 1982

              Nr. 22 Nr. 22 .
ABIKAASA
perekonnaga
Ijä kolmandaks, koos R.
koostanud eesti vaba-pügemendi
ajalugu Soo-lepoisid"
(1973). Viima-line
ajaloolase koolitu-riie
ei olnud just kergeks
kõrvaltmõjutamisele si-iste
tõttu. Viimne, enne
I trükis; avaldatud bio-
1 «Tagurpidi sõudes" on
[kuvõte elutee erifaasidest
iagajätt.
Istlikust tegevusest maini-
|ht Teataja ja koguteoste
of Estonian Culture"
iBesti skautlus 50. a.^'
„Humamtas" (1965) toi-l.
mng arvukate välispolii-läeva-
ning kultuuriprob-fsitleva
sisuga. artiklite
organisatsioonide, tegevu-
)tu puhul Rootsis tuleb
tema kaastööd Eesti.
akogus, kus ta viimati
[:retäriks. Varem tegutses
Lahvusfondis selle oma-
Jandustoimkonna juhata-.
|i Humanisthkus Ühingus
ja 1975—80 seUe pal-
Iretärina. - Peale muu on
id Eesti Demokraatliku
[äliskontaktide ala ja ol-
Põhjala Rootsi Koondi-lordseks
esimeheks.
| l . juunist 1981 kutsuti,
Eesti Vabariigi konsu-
|>hale New York'is. Tervis^
::ndeil pidi ta sellest loq-hõm
kuu hiljem pöördu-
1 Rootsi ravile,
[oom.ulist jav koostöötah-ist
ja yaimunkast oEvald
tl ole enam. Nüüdsest.
|ime ^kadunust mõelda ja
^aid kõndides mälestuste ^
^id: Ei ole kahtlust, et
[kadunuga tema elupäevil
JihestikkUj teda mäletavad
|stliku maailmavaatega ja
^ate vaimsete annetega
võitlejat nii kirjas kui;
l^adunu optimistlikuks
loh, et ka rahvastevaheli-lääseb
lõpuks kehtima- tõ^ .
|ius ning et saabub aeg,
rahvas elab taas vabana
tkest.
[uustaluga koosvõidelnud
asuvail soomepoistel on
>hjus^ kadunut mälestada
fepoiste kroonika kirjapa-asevelii
puhka rahus!
^äiksemaid
iMONTTöID
inajäde janres:
[", torud, puutööd jne.
üe — J. MEIUSI 225-3283
VABA EESTLANE neljapäeval, 18. märtsil 1932 - Thursday, Märch 18, 1982
aastapäev Stokhollnis
REDWOOD CITY — HUjuti toimus siin American Legion^ HaU^
kolmas iga-aastane Balti õhto, miUest võttis ligemale 400 balüast,
nende hulgas arvukalt noori. Kava 0^ väga nauditav ja kvaliteedilt
kaugelt üle keskmise.
Eestlaste poolt esmesid noorte Leedulastest esineisid pooletun-muusikute
paar Liisa ja Tõnu nilise kavaga mezzosopran Suzan-
Sepp. Liisa on sopran ja flöödi- ne Voladkaite de Lopez ja b^ss
mängija, Tõnu pianist ning kitar- Antanas Slauciauskas Buenos Ai-rimängija.
Nende koostöö on hea resest,' Argentiinast, kes viibijad
liing ettekanded teenisid kestvaid praegu USA turneel. Neid saatis
aplause. Mainimata ei saa jätta ka pianist; Raimunda Apeikyte Los
noorte riietust meie rahvuse esin- Angelesest.
dajatena balti,õhtul. ^ Nii kõrge tasemega soliste en
Mõlemad kandsid valge kaelu- ole baltlased Põhja-Kaliforoias
sega üleni musta kostüümi sü- kaua kuulnud,
dame kohal smi-must-valge va- Järgnes seltskondlik osa jala-piga,
mida ümbritses kuldne keerutamisega, kus mi mõnigi eest-pärg.
Lihtne, soliidne ja- mait- lane tegi tutvust naaberlauas istu-sekas.
va lätliasega või tantsupõrandat
-Lätlaste poolt olid väljas rah- leitud leedulaiinaga. Üldiselt peab
vatantsijad ning seitsmeliikmeline aga ütlema, et iga rahvus jäi roh-nooi-
te kandle orkester. Viimase kem truuks oma endistele tutvus-distsiplineeritud
etteaste ja enese- tele. Noorte osas raske öelda,
kindel esinemine väärib erilise kii- Võibolla nendel on uute sidemete^
tuse andmist grupi juhile Mera loomine kergem.
Heisenbergile. ' ' . A. B..
„Yõitleme kristluse. õigius@n vabaduse
aususe poolel"
Eesti Vabariigi 64. aastapäeva pühitsesid Stokholmi eestlased ,
nende külalised tpditsiooniliselt Kohtsertmaja suures saalis. Kontsert-aktuse,
mis tänavu toimus pühapäeval, 21. veebruaril, korraldas EestS
Eahvusfond koostöös teiste eesti organisatsioonidega.
Skautlike noorte poolt toodi suu- vaba rahvuskultuuri arengus... ve­re
eesti vapi ja lilledega ehitud la- ne keele sundõppimine teise võrd-vale
eesti ja rootsi lipud. Aktuse se keelena ja selle kaudu venelisu-avatsõna
ütles Eesti Üliõpilaskon- se pealesundimine eesti noorusele
na esindaja Aino Lepik. Eriliselt on võrdne oma rahvusliku kultuuri
tervitati kohalviibivaid ^ Vabaduse- hävitamisega". U. Juhkam konsta-risti
kavalere. Vaikse leinaseisaku- teerib, et ei vasta enani tõele see
gä mälestati Eesti Vabadussõjas ja väide, et see, mis sünnib kodu-
2. maailmasõjas Eesti vabaduse maal on piiratud piirides ja ei mõ-eest.
langenul^, Kõneleja rõhutas ju pagulasele. Ta toob ette* näiteid
pagiiia^eesllaste poliitilise ja kui- ajaleht„Sirp ja Vasarast" nr. 48/
tuuriiise tegevuse ning mittevaiki- 31 avaldatud kirjutusest seoses
ynise tähtsust. Ta tsiteeris Gustav, Stokhohni Ülikooli Balti uurimus- Lõuna-FIorida Eestlaste Kooüdnse laulukoor esinemas E.V. aastapäe-
Suitsu: Me seisame kahe riigi vä- keskuse juhataja A. Loifi külas- vai., juhatab Erich
raval: see üks on pimedus ja teine käiguga okupeeritud Eestisse. Pa- '* '
valgus. A., I,epik lõpetas sõnavõtu: gulaskonna juhtkond ja võitlevad
,,Kas ei tähenda vaikimine pime- organisatsioonid on ohiud oküpat-dust
ja mittevaikimine valgust? siooni võimude rünnakute märk-
Meie valime mittevaikimise ja väi- lauaks --- eesmärgiga purustada
guse." paguluses toimuv, vabadusvõitlus.
Rootslaste poolt kõneles mi- Kõneleja kutsub neid, kes eemal
nister Karin Andersson, kes seisnud meie ühiskondlikust tööst
konstateeris, ejt demokratiseerimise andma oma tööpanus ja toetus,
katsed ühes Ida-iuroopa riigis on kutsub enam lugema eesti ajalehti Igy-,^ PlArifIfi l'Aa4'Aid
järjekordselt purustatud. ja raarnatuid, kutsub toetama eesti TeaTeia
Poola sündmused on näidanniä 1^^^^^"^^"^^^ emakeelseid kiri- juba jaanuarist alates on ümad olnud Lõuna-Floridas üsna päike-
I et s ä ^ e pealesunnitud kord ei^—^^ ja soojad, nü umbes 80° F üihber. ,,Lumelindudel« ei to-püsi
ilma demokraaüike õigus- ^^^luse, vabaduse ja aususe poolel, Wks seekord küU nurisemiseks põhjust oUa. Aga kõik külalised ei tule Eestiaste Kesknõukogu Kanadas Juhatuse koosolekul moödnmad
te mahasurumiseta. UKsiKute mõtetest vormub uht- süa soojust otsima; Lõuna-Ameerika eestlased on sün just vastupidiste nädalal tehti kokkuvõte Vabariigi 64 aastapäeva puhul korraldatud
. . * sus temk... Lipuks poor- soovidega. Ja ega nemadki, tuUes 100 kraadi kuumusest aUa 80 kraadi üritustest ja konstateeriti nende head kordammekut Eriti õnnestunuks
Kõneleja leidis, et peamQ ikka j a dub M Juhkam eesti kodurahva peale, ei ole väga^ pettmiud. tuleb lugeda X Balti õhtut Ottawas kindralkubemeri Ed. Schreyeri ja
jalle mee detuletama Helsmgi akti poole:, Pidage vastu! meie pagulu- ,„„Hm. k . TMr.n.v.if f . n . „ Aif. A T i l parfamendüiikmete ja senaatorite arvukal osavõtul. Sel puhul oli Otto-immpiguste
deklaratsiooni. Mm. ses ulatame tede oma kaed, pare- L.-Flonda eestla/te suurimaks Järgnevalt teadustaja Alfred Lil- ^ sisukaid läbirääkhnisi välisministeeriumis mitmetes nraktilisto^
. K. Andersson hindas kõrgelt Root- mad mõtted ja toe . . . püüame.an- rahvusliloiks ürituseks on kujune- leorg luges ette M s e d Ja ^^i^^^^^^
si-eestlaste kogemusi, mis olevat da oma parem Eesti Vabariigi nud E.V. aastapäeva pulutsem^^^^ Koondise esimees Harald Hmno ^ väliskülaliste kui ka eesüastest osavõtjate osas,
palju tähendanud rootsi põgenike- taas-vabastamiseks". 64. aastapäeva aktus ja koosviifoi- uües lopusona. Aktus lopps võimsa . ,
ja minoriteedipoliitika väljakujune- Kontsertaktuse muusikalises mine toimus Fort Lauderdales L.- Eesti hümniga. EKN esimees L. Leivat andis j adus. See olukord võib lähemal
misel. Ta rõhutas eestlaste kokku- osas esinesid sopran Jadwiga Ko- Florida Eesüaste Koondise korral- Aastapäeva pühitsemine jätkus koosolekul üksikasjaliku ülevaate ajal tekkida Leedu konsuli asen-kuülumise
tähtsust, mis on vormi- ba, viiuldaja Martin Krooni, kla- dusel. Esmduslikku „Moose maitsva õhtusöögiga. Söögi ajal .Ottawas tohnunud sündmustest, damise; küsimuses. Küsimuse la-nud
eestlaste tegevust rootsi ühis- veril saatis mõlemaid Harri Kiisk. Lodge" saali oli rahvast kokku tui- mängis ungari orkester ja pärast mis toimusid 23. ja 24. veberuaril. hendust selgitati läburääkimisel ja
konnas. Traditsioonide kohaselt esmesid nud ligi kolmsada, ületades kõik õhtusööki oli avar tantsupõrand X Balti Õhtule andis kaalu juurde selle kohta saadab Balti Liit lähe-
Aktusekõne pidas praost Martin Stokhohni Eesti Meeskoor Rem senised rekordid. Sün tuleb tänu täis tantsijaid. kindralkubemeri Ed, Scheyeri osa- maU päevil dir. A. P. McLaine'ile
Juhkam, kes luges ette kapten ^ ^ t o juhatusel ja Stokholmi anda koondise energiüsele juhatuse- Ka seegi kord oli külalisi tulnud Võtt, kes oma sõnavõtus näitas pikema esüdise.
Kari Talpaku päevakäsu 20. sep- Eesti Naiskoor Harri Kuski ju- le, eesotsas esimees Hinnoga, kes ligidalt ja kaugelt, nende hulgas Balti rahvaste ja riikide ajaloo ja .Noorsootöö komisjoni esimees
tembrist 1944, ^sed on ainuke tea- hatuseL oh teinud tohutu töö pidustuste su- inimesi ka viiest ülemere maast. ^ s head tundmist. Efektiivne Tiit Romet andis koosolekul üle-daolev
avaldis, mis anti raskes olu- Kontserdi lõpetas ühendatud sega- juvaks ja huvitavaks läbiviimiseks. Nimekamatest külalistest, peale ja osavõtnud pariamendiliikmeile vaate hiljuti peetud Vaba Olümpi-korras
ja mis sai suunavaks mär- koor, R. Tubina juhatusel, esita- Pidulik aktus algas koondise abi- E.R. Komitee esimehe Juhan Si- sügavat muljet jättis ka tseremoo- aadi Peakomitee koosolekust, nül-giks
paljudele... k|es pääsesid väi- des A. Kappi ,,Palumine". esimehe Hugo Janseni avakõnega, muaetada pr.
ja ja kes on pagulasaastäte jooksul Eesti Vabariigi 64. aastapäeva Järgnes lippude tervitus ja Amee-jätkanud
vabadusvõitlus -Eesti va- köntsertaktus lõppes Eesti hümni- rika hümn laulukoorilt. Palvuse
baduse eesit". Kõneleja tõi seejä- ga. 1 pidas õpetaja Helmut Rüdmüc. So^
rel esile Kpdu-Eestis toimunud Aktuselt tegi ülesvõtteid Shveitsi list sopran Anadie Allik laulis M.
Rekordarv osavõ.
E. V. aktusel Uiüna-Floridas Tehti kokkuvõtteid y t i Ohto
Vaba Olümpiaad 19^
;EestivPäevcide:;aiM^^^
monsoni, võiks
Neeme Ävit.
nia igavese tule juures ja pärjapa- lest T. Romet EKN esindajana ja
n©k langenute mälestussambale. E.S.S. Kalevi esimees A. Oiling
Oluline läbirääkiinine^ toimus 24. osa võtsid,
veebruaril välisministeeriumis mit- Vaba Olümpiaad toimuh 1984
L.-Florida külastajate huvides metes jooksvates ja põhimõttelise umbes Eesti Päevade ajal. Va-mitmeid
meeleavaldusi ja peatus televisioon Lugaanosttitaälia^keel- Lüdigu „Minu altar" ja V, Loigo toome ära Fort Lauderdale eest- tähtsusega küsimustes. Välisminis- hetati mõtteid seUe iHe, kuidas
suurenenud venestamispoliitika juu- ne). Reporterid korjavad materjale „Käkimäe kägu", klaveril saatis laste ürituste kava: 14. märtsü oli teeriumi poolt võtsid läbirääkimis- vältida ajalisi kokkulangemisi,
res tsiteerides õigustusi, mis aval- ühele Eestit, Lätit ja Leedut käsit- Hüma Lilleorg. vaimulik koosviibimine, muusika- test osa Ida-Euroopa osakonna ju- Vaba Olümpiaadi 1 läbiviimiseks
dätud „Eesti Kommunistis". Kõ- leva saate jaoks. Programmi näi- Aktusekõne oli E.R. Komitee esi- lised ettekanded, teenis õp. Rüd- hataja Alan P. McLaine, Nõuko- koostatakse ametlik statuut.'
mehelt Juhan Simonsonilt. See mik. 21. märtsü Eesti Kirik, laulti- gude Liidu laudkonna juhataja M. Koosolekul oli kõne all Eesti
oli huvitav ja mformatiivne kõ- koor, teenib õp. A. TaulS. aprillil T. Mace ja Giller Öreton Ida-Bü^ päeV^^
ne, mida leviteeriti tugeva aplau-L,E.F. Koondise korraldusel filmi- rot^aosakonnast^^^^^^^^^^^^U^
siga. õhtu koos loengutega. 4. aprillü -Eestlaste pboM^^^^^^^
Järgnes Koondise segakoorilt H. vaimuHk koosviibimine, muusikali- mišitel EKN esimees L.
Kandi „Kaugel" ja T. Vettiku „Sa sed ettekanded, teenib õp. Rüdmik. ; abiesunehed H< I ^ ^ ja A^Kit- |Q(^ suuremate kongresside
oled nii armas niulle",. juhatas 11. aprillU Eesti Kirikus jumalatee- task, • koordineerimine ja feriti Rahvus^
Londonis, Ont.-tähistati Eesti Vabariigi 64. aastapäeva Ees,ti Seltsi Erich Allik. Helmi Kõiv deklamee- nistus, laulukoor, 9. maü L.F.E. teiste balti rahvaste poolt keskor- kongressi korraldamine. Peetakse
poolt korraldatud jpiduliku aktusega pühapäeval, ^28. yeebruarU s.a. ris H . Visnapuu „Vahimees, on's Koondise korraldusel emadepäeva ganisatsioonide esimehed T. Kron- soovitavaks, et lähedate ülesanne-
• —— , P7 -—. . • - . • . • . . . w • • .
neleja jätkas: j^Eesti rahva huvid datakse hiljem ka Itaalia televisi-on
eesti keeles ja meeles ja oma oonls.
Meeleolukas aktus Londonis
Trmity koguduse ruumes. Aktusest võttis osaüle vüekümne inimese, ik^a veel öö", Veleida Totsas esi- pühitsemine..
kusjuuijes aktusekõnelejaks oli Peeter Einola Torontost.
Aktus algas lipu sissetoomisega, Seltsidelt luges ette Leonhard Kah-müle
järele lauldi ühiselt lipulaulu ro.
„Eestv lipp''. Avasõnad ütles Eesti Järgnev eeskavaline osa algas
Seltsi esimees iKaljo Loone, tutvus- kahe^ lauluga õpüaskoorilt kooliju-tades
ühtlasi aktusekõnelejat, ak- hataja Valdek Lenki juhatusel, õpi-tüvset
noorema generatsiooni esin- lased esitasid E. Aava„Laul kodu-dajat
Peeter Einolat, Torontost, maast" ja eesti rahvaviisi „Kodu",
Oma sisukas ja heas eesti keeles müles solistina esmes Debbie An-esitatud
kõnes andis noor -kõneleja derson.
iilevaate noortel seisukohtadest Edasi esitasid väikesed Jimmy
Eestisse ja eestlusse puutuvais as- Purres, Jaak Purres ja Debbie
jus. Ta käsitles eesti ärkamisaega, Anderson luuletuse „Mina olen.
Eesti Vabariigi ftekkimist ja elu alles väike", mille järele õpilas-köor
laulis E.Rajaloo laulu
„Põhjamaa talv**.
tas klaveril G.
reš".
Posca „Mere ää- Lähemaid teateid saab tel. (305)
463-5861. '
Välis-Eesti; keskkondades, kus eest­laste
saavutused on tähelepanda-
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
vad^kuid ü^ka tehakse etteheiteid Edasi deklameerisid vanemad õpi--
xiöoremale põlvkonnale apaatsuse lased Peeter Paas, Kadri Reikman
ja mugavuse pärast. (Toome sisu- ja Peeter Terri Helle Reikmani
ka kõne lühendatult meie ajalehes luuletuse „Esüsade vaim" ja ees-ühes
järgnevas numbris). kava lõpuks laulis õpüaskoor J.
Aktusekõnele Järgnes langenud Aaviku ,,Hoia, Jumal, Eestit",
kangelaste mälestamine. Härdas Klaverisaatjana tegutses täiendus-vaikuses
deklameeris Kadri Reik- kooli õpetaja Karin Terri. . Eesti Rahvuskomitee USA-s esimees Juhan Simonson (paremal) nõu
.man Kalevipojast „Isamaa males- Meeleolukale aktusele ütles lõpp- Pidamas Lõuna-FlorJ^a Eestlaste Koondise esimehe Harald Hinnoga
tus'S mida saatis Maverü Karin sõna seltsi kirjatoimetaja Paul Ro-
Terri. hunurm. Aktus lõpetati Eesti hüm-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nr laulmisega ja lipuväljavümise-läkituse
ja saabunud tervitused Ha- ga. Järgnes koosviibimine kohvi-mütoni
ja St. Catharinesi Eesti lauas.
bergs ja Joana Kuras ja teised tega kongressid tuleksid Rahvus-esindajad.
kongi-essi lõpul kokku ühiseks suu-
Välisministeeriumi .. esindajaile reks üldkoosolekuks,
anti üle Eestist hUjuti välja saade- koosolekul käsitati veel mit-tud
märgukiri vaba maailriiavalit- meid tegevuskavalisi küsimusi,
süstele Balti piirkonna aatomiva-; -.•: - • • •• •• — • v
baks tsooniks (Baltic Nuclear Free
Zone) kuulutamiseks. Toodi esile
Balti riikides toimunud dissidenti­de
vangistatute väljalaskmiseks,
milleks eestlaste osas Mart Niklu­se
ja Veljo-Kalepi kohta on immi­gratsiooniks
Kanadasse load ole­mas.
Pikemalt oli kõne all Balti
riikide konsulite staatuse küsimus,
mille kohta vä,lisministeerium soo­vis
lähemat selgitust, kuidas legaal­selt
toimub konsulite asendamine
uute isikutega kui selleks tekib va-
I.LATER&CO.
Ltd.
"INSURANCE"
1482 Bathurst St.,'4 kord
. (Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
aastapäeva koosvül^imisel.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Chev OIds Limited
50Õ0Sheppa^dAve.E.,Scarborough,Ont, M1S4L9
PAULJUTTUS
Müük ja rentiiniiie
I TeL 291-5054. kodus 423-5716
VABA EESTLASE UUED TELEFONID:
toimetus 444-4823
H-alifess 444-4832
. E - L E P A G E
( 0 >i I ».B > 0) iiüütiiiiiiiiiniiiii
L I J3 . n E * L ' O B :
¥ivi Rof
Kinnisvarade vaheudlusiPiirmai
eestlasest esindaja
Toronto, Ontario M4N 2H8
2781 Yonge Street ,
Büroos (416) 487-4311
Kodiis (416) 962-8481
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega.^ 5-tollised veerei
kuues värvis. TJT Räasiaaluste katmine:
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta hmdamme. Helistage: töökojale!. 832-2238
kodus 769-0932
OSSO Investmeoits lne.0
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJIEO
ome Tax Preparation
Eglinton Ave. E., room 206
— Soome ühispanga maja
TeL 488-1801
Tööfanod 1973. a. alates
/