Vaba eestlane , February 28, 1984

              Nr. 16
mmmma»
lESENA
Teatajas ayaS-
|e meie snarlinileta»
Iteosteie. mis Marie
|n yälja autod seo-
JSES
00
tõdege;
tolitasest
I KOKARAAMATUST
IfiirisikI
Can, $15,
ISKOOtIDi
[iteeU Li M Ä R I J E Y ;
J8 ja VABA EEST-kooliõhtotel
EestS
IIHIWIIlMUIIStttHIUWtiJ
I k a . pärast on meil
Ikõvä tuli. Seal öli mär-jesti
keeles; on 15 kää- ;
rahvas, vaevalt miljon •
let! Vene sajamiljonili-andekal
rahval on a i -
^net. Noh ja vastavad
Isaatsidki meie keele-
(isuguse määruse, et ar-
B seda ia seda — ümber
sti keele grammatika ja
ainult kolm käänet: 1)
omastav ja 3) mittemi-
JJa mitmust pole vajaj
lahvas, mis mitmust nÜ-ptles.
-jjNeed on
f s s t a , aga jäi tõsiseks,
väsinud," arvas Iiris
kürb?": Tüdruk tõu- -
brbj" ^tles Mats samuti
idruk pistis paljad jalad .
tõmbas seelikutaskust
llaulupeo kava", andis
ie ja ütles:
h mälestuseks!"
ikkus, nii ilusasti välja
Aga Mats ulatas neiule
)liiatsi: •
siia . sisse oma aadress
(is ma palun!" .
täitis selle palve, aga
kt, juttu:
trollid on juba sõit-id.
Saada mind, kui viit-ir,
e —- ma elan õismäel.'',
(Järgneb) .
ijaid — ^ e m ajaleht
oovitsge
lA EESTLAST
oma sõpradeM
¥ABA EESTLANE teisipäeval, 28. Tu^day, February 28,1984 Lk. 7
VIIN (1.02:84) - Viini linn' on
tuntud kultuurikeskus. Telefönikes-kusse
saab helistada ja kuulata
päevauudiseid, ilmateateid jm. na­gu
mujalgi Euroopas, aga Viinis
võib ka helistada ja telefonis kuu­leb
l a toom, 440 Hz, mille järgi kõi­ki
muusikariistu maailmas hääles-tatakse.
Helihärki^de müüjad oi
vist pankrotis. )
OOPER ODAVAM
MINERAALVEEST
Staatsooperis on saada igal õhtul
mitusada seisukohta, huid on um­bes
$1.00. Kirjumat seltskonda ei
oska ettekujutada. Seal kuuleb.igat
maailma keelt, kuna ostjad on osa
kunstide õpüaste parvedest, kes
seal linnas elavad. Müük algab
paar tundi enne etendust, süs on
suured sabad. Kui ei ole eriti huvi­tav
etendus, saab kuni alguseni p i ­leteid
veel osta. Palitu peab hoiu­le
andma, aga mees soovitab sal­li
kaasa võtta, kuna see on vajalik
koha reserveerimiseks. Kohapeal
näeb, et kohta mi kerge pole leida.
Kõik; on juba salle ^täis ja kohanäi­tajad
ütlevad, et saab vaid päris
ääres, tagareas seista.. Siis vaata
postide ' j a pikakasvulise noorsoo
tagant etendust, mis võib olla vä­sitav,
j Vaheajal on tuju istuda, koh­vikus
maksab mineraalvesi roh­kem
kui sissepääs. See aga palju
ei sega, kuna i^egi kõige odavama
istekoha püeti ostti pealt on
$3.00 kokkuhoitud. Kui ühest ko­hast
hoiad kokku, teisest jälle an­nad
välja.
80 aastat tagasi valitsesid peami-sel;
kaks suurlinna maid, mis
praegu on raudeesriide taga: Pe­terburi
j a Viin. leätavasti oli Pe­terburi
maailma suurim eestlaste
keskus, kuna oma maa suurimas
linnas, Tallinnas, elasid peamiselt
baltisakslased.;
AUSTRIAS ELATAKSE
MINEVIKULE v' ; V
• -1..•••• \/ ••
Väg i samaselt oli šaihal ajastul ^
V i i n maaüma suurim tshehhide
keskus; kolmandik selle linna k a -
hemüjonilisest elanikkonnast olid
tshehhi päritoluga; tänapäevalgi
näeb telefoniraamatus palju slaavi
nimesid, kuigi neid inimesi kohates
on nad päris saksa keelt rääkivad
austerlased. K a praegune riigipea
Sinowatz odi nime peale vaatama-
' ta „sakslane". Ja mis süs juhtus
Tshehhoslovakkia praeguse pealin­na
Prahaga? Seal elasid muidugi
peamiseit sakslased, osa samadest
sakslastest, keUe; pärast Hitler
1938. aastal osa Tshehhoslovakkiast
alla naelas. Just -nagu Peterburi,
oli Vün suure külgetõmbejõuga
[. s.
OPTOMEtRIST (OI
TeL 531-42Sl
412 RONCÄVALLEŠ AVE*
AT HOWAMD PARK
TOIMETUS l A TALITUS
a,vatud esmaspäevast
.481-5316
TdeföBid: toimetus 444-4823
taütus 4444832
KUULUTAMINE
: YABA EESTLASES
on tasuv
leidku tõttu,
,ü2ss toll ühel veerul:
kuulutuste Mjel $4.75
MART LAANEMÄE
keskus, mis on tänapäeval palju
oma tähtsusest kaotanud. Austrias
elatakse rohkem mälestustest. Näi­teks
mälestused keisrist, kuigi 1918.
a. keisri troonile taastamine ohiuks
üpris võimatu. Nagu tänapäeval
„rehabiliteeritud" vene tsaar Pee­ter
Suur, on ka vanad Austria-Un-gari
keiserlik-kuninglUcud (esimene
käis Austria, teine Ungari kohta)
mälestused Austria rahvale väga
olulised.
AUSTRIA VABADUSE
PÖSTMME ;
Aga oli alles mõni aasia tagasi,
kui Saksamaal elav poliitikamees
Otto von Häbsburg, Franz Josefi
pojapojapoeg, sai Austriat külasta­da.
Ajalugu ja olevik on tihti väga
erinevad. Veelgi huvitavam on
niärkida, et Austria ei pääsenud
mitte täitsa juhuslikult raudeesrii­de
tagant. Viini okupeeris muidugi
punaarmee, kuigi ülejäänud osa oü
jagatud teiste liitlastega. Täpselt
sama plaan oli venelastel käigus,
mis õnnestus mujal Kesk-Euroo-pas.
Aga kuidagi suutsid Austria
poliitücamehed olukorda päästa.
Näiteks oli üks mmister väga täh­tis
metsatööliste ametühirigus. K u i
venelased olid ässitanud mässama
raudtee ja trammitöölised, lootes
et see lõhub riigikorra stabülsust
ja rahvas esitaks nõude kommu­nistliku
valitsuse moodustamiseks,
tõi see mmister kohale vaid met­satöölised,
keda oli ju ümbruskon­nas
palju (pidagem meeles kui
kuulsad ori Viini metsad) ning need
tegid otsekohe mässule lõpu. E ga
trammijuhid vist eriti tahtnudki
puuraiujatega kakelda. Lisaks sel­listele
õnnelikkudele juhtumitele oli
ka maal, kus rahvc s ühes otsas
vaevalt teise otsa rahva keelest
aru saab, haruldane üksmeel —
kommunismi- vastu. Kuigi pärast
sõda oli parlamendis enamus sot-šiaaldemokraatiikul
parteil ja mitV
te enam parempoolseil, nagu enne
sõda. Austria pääses ning vaata­mata
rootsitaolisele valitsusele,
teatavale ,,findlandizatsiomle"f,loor
tusetde majandusükule olukorrale
vis a vis Saksamaale, on Austria
vaba.maa-^ --^
SüsH on seal UNESCO uurimise
järgikõige rohkem ,,stressi'- (ehk
prof. V. Sermati järgi „pmget")
kogu Euroopas. Olevat veel suure
impeeriiimi katuse tagajärg. :
Teine ^,mälestus" seisab veel
Viinis ^ tükike lepingu alusel iga­veseks
ajaks antud Nõukogude L i i ­du
maa-äla, mida yalvatakse päe­vad
j a ööd Austria sõjaväe poolt,
kuna leping nõuab, et sellele maar
alale huligaanid ei pääseks. Tege­mist
õn vist suurima sotsialistlik-realištüku
„kunstitööga-* lääne-maaümas:
mälestussammas Aust­ria
rahvalt Viini „vabastajatele",
punaarmeele. Nagu teistes linnades
on ausambad tundmatule sõdurile,
On kohalikus keeles see inetuse
tehakse neist eksportkaup. Paljud
vemitegijad omavad ka nn. Heuri-gene,
,,veinikõrtsi^*, tüiti Viini
ümbruse mägedes. Seal saab veini,
õlut ja süüa ning linnaosad nagu
Grinzing ja Sievering on saanud
kuulsaks. Linnaelanikud on need
jätnud turistidele ja lähevad ise
mujale. Väga. populaarne on „G'-
spritzter", mis on vist meie „sprit-zerite"
esüSa (ei tea teist maad
Euroopas, kus vemi ja vett sega­takse).
Muidugi, kui on Austi'ia
vein ja mineraalvesi süs on asjal
teine maitse, eriti kuna Kanada
veinidel on suhkrut sees.
Kremsi piirkonnas, põhjapool Vii­ni
metsa, on ka veinitegemise kes­kus,
mis on maailmas päris tun­tud,
ühes kiUas on kaks tuntumat
veinitegijat. Üks tegi muu töö kõr­valt
(oli postimees) veini kuni hü-juti
erru läks (nüüd teeb ainult vei­ni),
teine teeb veini ja peab ka ta­lu.
Postimehel on marjapress 17-
sajandi lõpust, mis veel töötab.
Kelder on veel vanem, seal on võl­vitud
lagi. Kelder on mäe |sees,
maja on peal. ja majaomanik
üürib oma veinikeldrit^ välja posti­mehele.
Temal on vein, haruldase
maitsega Grüner Veltlirier, mida
enam -ei saa. Nimelt ostis keegi ju­rist
Viinist oniale kunagi maa-äla,
kuhu saaks errumineku puhul ma­j
a ehitada. Tol ajal aga kapitali ei
olnud ning ta rentis maa postime­hele,
kes sealt sai haruldase mait­sega
vemi. Nüüd aga hakkab jurist
maja ehitama ja ülejäänud marja­põõsad
ei tasu enam veinitegemist.
Ka hea vein ei kesta igavesti. •"
' Mart^Laaneniäe ',
Shof lased ei taha olb
Shoti immigrantidele Rootsis ei
meeldi, et nende rahvust rootsi
meedias nimetatakse üinsaks, pe­tiseks
ja kuritegelikuks. Nad otsi­vad
toetust inglise ühiskonna liik­meilt,
et need esitaks sellekohase
kaebuse mimõiguste kohtule
Strassbourgis.
mmmm
rjRitmika** naisvõimlejat esinemas Eesti Gaiderite Kogu Kama-das
Talihari '84 pärastlõunal. Pildil vasakult Nicole Nenoff, Mia Teim
Foto: Vaba Eestlane
Bodropped off"
üks ebanukker eleegia, regivärsis
Kalevite küüditaja,
Karjalaste karistaja,
kaagit^äj KGB-mee^
punsunute punaväelaste päälik,
KestiRahva raskem koorem,
sa neetud nast, sind neame:
m pärast püsis jEestis põrg;
simd saadetakse, sa kaval kelm,
Sarviku Isalakeldrisse,
Kalevipoeg su vangivahiteo
Elus vangistasid Viru,
aga vägevam on värav
mMe taha sa; taguma fääda
T. L
BALTIMORE EESTI ORGANI­SATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
186 — 1984. Sisus: M. Lannus „Ter-.
vitus 1984. aastaks sõbralikele
kaasmaalasile Baltimores", T.E.
,.Baltimore Eesti Kooli jõulupuu'',
A. L, „Esimene eesti pagulaskogu-dus
35-aastane", J.P. ,,Eesti maa­teaduse
tund Baltimore ameerüta
koolis", „13. raadiosaade", A. L .
„Jõulud Baltimpres", 0. Luts „Sau-nas",
„Vanadest eesti jõulukom-metest",
I^. E. ,,Friedrich R.
Kreutzwaldi sünnist 180. a.", tea­teid
Baltimore eesti ühiskonna te-gevusest.
TOOMAS ÕUNAPUU
I B.A., B.P.E., LL.B.
; A D V O K ^
1294 Queen st W.,
Toronto, Önt M6E IL^
Tel. 535-8161
ANDRES O L V E T , L L Io
Advokaat-notar
Hendy, Shirer & Uukkivi
789 Don Milb RÄ.
Tel. 429-3110
lus 699-J2395
ED
tekstis ............. ............
esiküljel $5.50
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella ll-ni ja
nädäla^^e ajalehte kuni kol-mapXhomm.
kella ll-ni.
Leida M^arley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
hunnik saanud ninietuse „Denkmal
der unbekannten Plünderer" (tund­matu
röövija ausammas). Vahest
tuleb mõte, kas soomlastel ei olnud
Viiburi kaotus kergem kui selle
vaatamine on:tänapäeval vünlaste°
le.
AUSTRIA V E M B
Austria veinid ei ole vist välis-maaümas
eriti laiulsad, aga see on
juba veinide maa ja veinidest ei
pääse. Suur osa on valged, mis
pealegi vähem kui aastaga valmiks
saavad — frühroter Veltliner (val­ge
vein punakatest marjadest) val­mib
juba jaanuari lõpuks, k u i „lõi-kus
oli oktoobris. Nü saab aasta
rijngi värsket „heurigen" (selle
aasta) veini juua.
Suurem osa veinitegemisest toi­mub
väikestes keldrites, kus üks
talumees kasvatab marju mitmel
pool j a süs pressib neid ning teeb
veini. Suurema osa müüb ta pri-vaatkundedele
ära, keda ta juba
a.astaid tunneb, osa läheb siis kom­binaati,
kus veinid segatakse ja
EddyToussainti tantsutrupp on
esinenud publikule ja saanud
tormiliste auavalduste
on
Eddy Toussaint, direktor, on
etnilise grupi uhke liige, kes
aktiivselt lisab oma panuse
Kanada kultuuri arengulec
m
m
ffi;;;X;:;:;:;;;:;:
>^^^i;v^^^^'^>:'i:.:•v.r.!.iiii.^^^v.:.^:o.%^^^^
Lähemaks informatsiooniks pakme .
kontakti teie lähema „Secretary oi Stafe"
kontoriga või kirjutage
Communications Directorate
Section>W'
Mitmekultuurilisus,«o
see on tegelikkus!
Mulfi|üpra|ii|pÄiii
Canada
Hm. DaWd Mr CoUeRette Hon. Daviü M. C6\km^
Mim$ired'Etat