Vaba eestlane , February 28, 1984

              teisipäeval, 28. v©sbruariiB84 Tuesday, Nr. 16
Nr. X6
: -18. veebruaril taaMas Eesü õagitsejate Ja Jfahimeest® Selts Ikäes-'
oleva aasta esimese kalapüügi^õistluse Simcoe järvel Jääaukutest
Eöyal Beachi ja indiaanlaste saare valielisel iääl
Veel nädal eime võistlust oli jää
paiksu iumekorraga kaetud ja auto­ga
pääses ainult saarele ja püügi-majakeste
juurde, sellepärast ei ol­nud
võimalik ka võistlusi korralda­da.
Võistluspäevaks cdi iürni sula- •
nud ja jää kaetud veega. Ilm oli
paksus udus, nii et ei näinud paari-
Mmne meetri kaugusele. Udu oli
dnud ka maanteel, kuid see kala-mehi
ei takistanud ja õigel ajal
olid kõik kohal.
VoisÜus algas juba kell 8. hom­mikul
ja lõppes keskpäeval. Enne
võistiuse algust registreeriti 26
mees- ja 2 naissoost võistlejat.
Püügi lõpul sõideti Royal Beach'i
seltsi varahoidja F. Aadli kodusse,
TecadciCiiine
kdlasportlcisMe
T.E.Õ.J.S. korraldab järgmise
kalapüügi võistluse Simcoe järve
jääl Royal Beach'is 3. märtsil
1984. a. Kogunemine kell 7
äiomm. Virginia Beachis järve
Jääl. Võistluse algus kell 8 homm/
valielisel jääl.
kus toimus kalade kontroUimine ja
kaalumine.
Kontrollimisel selgus, 64 28 käla-sportlast
olid jõudnud viie tunni
Jooksul landi otsa ,,ine(8ttada'* ja
veesügavusest välja „tirida"
kaks kala Ja üliekalapola;
Kõige raskema havi 2 kg 620 g oli
püiidnüd Royal Beach'i elanik E.
Märtmson, teise suurema sai Max
Suit 2 kg 590 g ja kolmanda havi-poja
J. Ponet, see pii ainüU 250 g.
Viimane hoiti elus jä peale kontrol­limist
lasti jälle vabadusse.
Peale auhindade väljajagamist,
mida toimetas seltsi esimees H.\
Riko, kinnitati keha kuumade viini-vorstidega,
mille oli korraldanud
seltsi varahoidja ja alaline võõrus­taja
F. Aadli.
Nagu võistlejailt kuulda oli, ei
olnud jääalune vesi kaladest mitte
tühi.
, Seal oli nälstud havisid ja siiäka-lu
liikumas, mõni neist oli ka
„nuusutanud'' lantigi, kuid võt­mist
ei olnud.
Mitmed kalasportlased jäidki jääle
õnne proovima, et vast näkkab.
MARIEUNDER
Raamatuke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas aval­datud
artiklite seeriast, avaldab misi aspekte meie smnrlnnlete-last
kui inimesest ja on täienduseks nefle teostele, mb Marie
Underi kohta varem ilmmind. Raamatuke on välja antod leo-ses
Mssrie Underi 100/a. sünnipäeva Ahistamisega.
SAADAVAL VABA B S m ^
Hind $4.---pluss kaateknlu 50^
ILMAR KÜLVETI
1. PõUutööriist, 4.
Omaaegne Eesti sõjalaev, 7. Lap­se
imetaja, 10. öeonieetriline. ku­jurid,
11. Rohkem, 12. Haig^
inglise keeles, 13. Saksa suurtöös­turite
suguVÕsa, 16. Meešnime lü­hend,
17. . . . meeter - r - pikkuse
mõõtühik, 18. Metallist ese, 19.
Kolm ühesugust konsonanti, 20.
Värv, 23. kahe eesti kirjaniku ni­mi,
25. Jõgi Lätis, 26. Temal, 27.
Looma hääütsUs^ 28. Kaksikkon-.
sonant, 29. Tint — inglise keeles,
Kes ära tulid ütlesid, et aitab sel­lest
värskest õhust ja lubasid märt­si
algul jälle õnne-proovida.
J.S-gi
Tänavune esimene kalapüügivõistlus Simcoe Järvel oli kasSma saagHga. Pildil osa võistlusest osavõtjaid;
osa kel kala ei ohiud, olid jäänud edasi lootusega, et ehk näkkab siiski. Ees õnnelikud võistlejad, kel olid
ainsaina kalad, mis võistluse ajal püüti. Istuvad paremalt E. Martinson (esimene koht)/ E. Kruusa
(Mab Max Süiti püütud kala) ja J. Fonert (kolmas koht). Foto: J. Säägi
31. Osa ajalehe küljest, 33. Hurt­sik,
• 34. Inimesel üks, Maal kaks,
35. Sademed, 36. Halb — prant­suse
keeles, 37. Itaalia riigimees,
40. Jõuallikas, 42. Raudtee lõpp­jaam
Eestis, 43. Võõrasema, 44.
Kivi teos, 45. Künmglik iste,
46. Yanikri osa.
püstread: i.Kaupl^^^ 2. Popu­laarne
eesti to)rilaul, 3. Kuulus
18. saj. matemaatik, 5. Jõuallikas,
6. M. Metsanurga teos, 7. Vüuli-kunstnik
Aumere nimi enne eestis­tamist,
8. Leheputulcas, 9. Kolm
ühes. konsonanti, 13. Külavoor,
14. Mehenimi, 15. Saar Soome la­hes,
19. Mereloom, 21. Eestil
kunstnik Rootsis, 22. Inglise tiitel,
24. Tuhanõu, 30. Lüi, 32. Tartu
ülikooli professor, kes oli 18 päe­va
sise- ja kohtummister, 33. Evi-ma,
36. Küsimus, 38. Eesti kroon,
lühend, 39. Kohanimi Tartumaal,
41. Avaus seinas.
RISTONA NM. i m •
LAHENDUS :
Foila-eads 1. Koraal, 6. Aprill,
10. Puhas, vll. Nastik, 12. Etrusk,
13. Skelett, 14. Abel, 16. Havi;
18. Lame, 19. Nentisin, 22. Padi,
24. Jääkapp, 25. Neelama, 27.
Peet, 29. Parasiit, 32. Ivan, 35.
Alea, 36. Varu, 37. Narkoos, 39.
Kaarik, 40. Passid, 41. Stiil, 42.
Leekiv, 43. Aktiva. -
Füstread: 1. Küngas, 2. Raspel,
3. Apis, 4. Lukksepp, 5. Marland,
7. Pätt, 8. Isukas, 9. Laksin, 12.
Eton, 15. Laikmaa, 16. Hiilgav,
17. Vihna, 20. Eine, 21. Nädal,
23. Appi, 26. Etioopia, 28. Etikett,
29. Parkal, 30. Rebane, 31. Isak,
33. Naksti, 34. Murdja, 37. Nimi,
38. Salk.
sisaldab 5 näldleiidM- fotodegat
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEM
JLAMP EI TOm KUSTUDA MENNING
SILDÜLEMERE
Hind $15.— pluss saatölcuiu 70 e
Saadavat VABA EESTLASE tatihisest
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian
HHja Treumuth ja Viivi Piirisild
retsepd ^ Hind koos saatekolnga Can. $1Š.-
TelUmlsl vStab vasta ,,Valm E C s ^ " MBtU
Raamatnd saacletdgw vSlJa Los AngeTMM.
MtJÜOIL
Lydia Aruvalla noodiraamat:
..NOODID T.E.S. TäIENDUSKOOLIDE
LAULU6PIKULE. NOORTE LAULIK"
(Nood^^ laulik $3,—) .
Saadaval kooliõhtate! T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY,
9 Parravano Ct, Wiöowdale, pnt. M2R 3S8 |a VABA EEST­LASE
talituses.
MÜÜGIL
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval ^YABA EESTLASE^Maütuses ja kooUShtotel
Majas raamatate müügilauaL'
HIND $6.00—postiteel $6.5®
Aili Helm
PüAend@fsii lodumas ei@©rM@
,Ma ei tea sellest malevast mi-
;i, aga sina oled ehk — aa —
raamatupidaja?"
,^Ei, olen müürissepp, laon ühes
sovhoosis viljakuivati müüre üles!"
„See on raske töö," vaatas
Mats õblukest neiut. „Sa nalja-
„Ei sugugi! Raske- on, aga te­hakse.
Teeme juba keskkooliõpi­lastena
bn ju raha tarvis kin­gade
ja rõivaste jaoks, v
Nende jaoks ei jätku meie
vanemate pisikestest palkadest.
Õpilastena rohisime peenraid, tegi­me
heina ja üht-teist, üliõpilastena
—- ehitame^ oleme müürissepad,
maalrid ja mõnda muudki. Suve-palgaga
paneme end riidesse —
stipid ön ju tühised, nende eest
saab vaevalt kõhutäidet. Vanemad
muidugi lisavad, mis jaksavad —r
aga enne stipipäeva teeme ikka pi­sikese
paastu. Ja siis — stipipäe-val,
siis od suur söömapidu."
„Kas sa tõesti sõidad juba täna.
Iiris?" Icüsis Mats. „Ma arvasin, et
julgen paluda sind õhtuks kuhu­gi
. . . Ma olen siin veel kaks päe­va."
„Ei, Mats, homme hommikul
tõstan juba telliseid. Üks kaasvõit­leja
võtab mu kaasa, tema viiakse
kohale autoga ja . minagi mahun
peale. Pisut pean muidugi ka puh­kama
. . ."
Mats haaras neiu käe: „Ma ei
taha sind ära lasta!"
Neiu ei tõmmanud kätt ära^ aga
jäi endale kindlaks:
„Ära pane pahaks! Aga elu on
meil ju kummalgi oma—ja ma
sulle ütlesin — minuga tutvust so­bitada
selles mõttes ei maksa. Ja
töö ootab, tead ju, ma elatan en­nast
ise!"
„Ikkagi on tore, kui õhtul veel
kohtume!" jonnis Mats.
„ S a nägid meie pühapäeva ja
pühapäevast eesti rahvast. Ega see
argipäevane rahvas nii uhke ole.
Meie praeguses olukorras —- tead
ju, mitte väga vabas ja mis pea­asi,
siiri yenelasfte massis — pal­jud
teevad elu väljakannatava­maks
viinaga, teised teevad muid
lollusi ja kõigilt ei saa nõudagi,"et
nad peaksid olema mingid põran­daalused
sissid või avalikud vaba­dusvõitlejad
. . . Tähendab —
vead, mis meil ongi, ön ikkagi väi­kesed
ja eesti rahvas üks tore rah-.
vas. Pilkame ja naerame oma ve­ne
isandaid, punaseid paruneid ja
ka iseendid! Selles viimases tükis
oleme sama kanged kui juudid,
nagu paljudes muudeski asjades —
ka ajaloos — on meil palju sar­nast!"
'<\:%..:r :\
„Mina juutidest suurt ei
pea..." märkis Mats;
„Ilmaaegu, maksab pidada! Nad
on väga meie moodi rahvas, kelle
hulgas on silmapaistvalt paljm sel­geid
päid ja andekaid inimesi.
Teatav jagu on lollid, purulollid,
aga vahepealseid on vähe, peaaegu
ei olegi. Teie väliseestlased peaksi­te
juutidelt õppima oma kede ise­seisvuse
propageeriniist ja ka selle
heaks kulutamist... Eestlaste
viga vist selles on, et suurtes, ter­ve
rahva asjades ollakse rahaga
kitsid."
„See küll päris õige ei ole,"
protesteeris Mats, „vaata kui palju
oma seltse ja
ühinguid ja ajalehti ja kirjan­dust
. . . ja mehi, kes selleks suuri
summasid kingivad ja kuluta­vad/.."
: •; :
„Aga te propageerite nendes raa­matutes
ja ajalehtedes oma sealset
elu ja minevikku, ajalugu, mitte
meid ja nii meie kui teise kodu­maa
praegust elu ja häda! Oma
raamatuid pidavat ju suurem osa
eestlasi seal kalliks — ei osta. Kir­jastused
jäävat aina vaesemaks.
Meil ajab siin naeru peale, et raa­mat
olevat kallis. Meie oma peost
suhu elamise juures arvame, et teil
tuleb seal oma kirjandust ja aja­lehti
ja seltse hoida, toetada puh­tast
isamaaarmastusest. Aga kõnel­dakse,
et kirjastused on pankrotis/
lehed seisma jäämas..
„Kust sma Iiris küll niisugused
andmed oled saanud? See ei ole
ju tõsi?"
„Kohtasin oma sõbranna juures
kaht rootsi-eesti naist, kes siin Tal­linnas
esmakordselt nägid üht
Lundis prinditud eestikeelset raa­matut.
Meie oleme õnnekombel siia
sattunud tiükieksemplari paljunda­nud
masinal ja käsitsi, et rahvas
lugeda saaks. Oli vahva raamat,
nagu suurem osa neist, mis siia
vastu keeldu on sattunud. Aga ne­mad
ei teadnud sellest ega teistest
oma maa raamatuist midagi —
need rootsi naised imestasid meie
vaimustust ja . . . ma ei öelnud
neÜe midagi, aga kui nad kinnita­sid,
et raamat on neil väga kallis,
siis sai mu süda täis jj^ lesin ik­kagi,
et meil on mehi, * 10 rub­la
maksavad selle eest, . ainult
üheks ööks raamatut oma. kätte
saada ja et peale seUe' on lugemi­ne
meil risk — kui just kinni ei
panda, siis kahtlaste nimestikku
satudikka"
miHMiHIIIIHHIHIIUIUiniHIMiHHIiflUIIIIHHtn^iHiUIHIHW^
, ,Grammatika pärast on meil
Moskvaga kõva tüli. Seal oli mär­gatud,
et eesti keeles on 15 kää­net.
Väike rahvas, vaevalt miljon
Ja 15 käänet! Vene sajamiljonili-sel
piiritult andekal rahval on ai­nult
6 käänet. Noh ja vastavad
instantsid saatsidki meie keele­meestele
niisuguse määruse, et ar­vesse
võttes seda ja seda ümber
töötada eesti keele grammatika ja
jätta alles ainult kobn käänet: 1)
imestav, 2) omastav ja 3) mittemi­dagiütlev.
Ja mitmust pole vaja,
nii väike rahvas, mis mitmust nii­sugusel
onj"
Mats mõtles. „Need on peened
naljad," ütles ta, aga jäi tõsiseks.
„Sa oled väsinud," arvas Iiris
„või oled sa kurb?" Tüdruk tõu­sis
püsti.
„01en kurb," ütles Mats samuti
tõustes. Tüdruk pistis paljad jalad
sussidesse, tõmbas seelikutaskust
välja „Üldlaulupeo kava", andis
selle Matsile ja ütles:
„Võta see mälestuseksl"
Seegi kukkus nii ilusasti välja
nagu nali. Aga Mats ulatas neiule
oma pastapliiatsi:
/ „Kirjuta siia sisse oma aadress
— vaat' mis ma palun!"
Tüdruk täitis selle palve, aga
tegi ise teist juttu:
„Näed — trollid on juba sõit­ma
hakanud. Saada mind, kui viit-
, peatusse — ma elan õismäel."
(Jär^eb)
„0i, kuidas sa särised nagu sä­raküünal!"
hüüdis Mats rõõmsa
naeruga. j,Seda on väga tore kuul­da!"-
: " .: v:-.-,
„Tore muidugi," ütles kiitusest
meelitatud Iiris, ise igapidi varjata
püüdes, et ta mehe hüüatust tõsi­selt
võttis. „Ma parem jutustan
sulle värsket rahvaluulet. Tead ju,
et Kremlit esindas siin laulupeol
Keskkomitee mees V. Kuznetsov.
Teda olevat sügavalt liigutanud lõ­pulaul:
vanad mehedki võtnud
mütsid peast ja palunud härdalt
sasiski, sasiski! Pärast lubanudki
Kuznetsov, et kui rahvas nii ilus­ti
lauluga palub, siis tema räägib
Moskvas, et viinereid — need on
vene keeles „sasiski" — ikka mõ­ni
vagunitäis saadetakse, sest
Moskvas olevat neid küU!"
Mats ei naernud, ainult naeratas
viisakalt, nagu ikka, kui naljast
aru ei saa. Aga tüdruk ei andnud
alla.
„Ma ei hakka suUe meelde tule­tama,
et lauldi ju - „Sa siiski elad
südames..." Räägin sulle parem
eesti keele grammatikast. Kas tead,
kuidas pööratakse sõna ehtima —
kindla kõneviisi aktiivi olevikus?
Vaata nii: mina ehitan, sina ehi­tad,
tema ehitab, meie ehitame,
teie ehitate, nemad — kolivad sis-
Nüüd juba Mats naeris, häälega
ja südamest:
„Meie naised tavaliselt — aa —-
ei oska anekdoote rääkida!" ütles
tä Iirist taas tunnustades.
„See polegi anekdoot, meie po­litrukid
ütlevad — vähekvaliteetne
linnafolkloor."
„Väga teravmeelne!" naeris
Mats ikka veel, aga siis Iiris tai­pas,
et see käis tema, mitte polit-rÄid
© lohta. Ja tüdruk lisas:
Rohkem fenijaid parem ajaleht
Soovitage
VABA EESTLAST
oma sõpradelel
I
1
I
I
i i
i
I
i
W
m
VIIN
tuntud
kusse
päevau^
gu muj
võib kl
leb la t|
ki muul
tatakse
visf paj
OOPEI
MINE]
StaatI
mitu sai
bes $lj
oska et
maaUi
kunstidl
seal Ih
paar tl
suured I
tav etel
leteid
le andi
11 kaasi
koha
näeb,
Kõik
tajad
ääres,
postid(
tagant I
sitav.
vikus
kem
ei segi
i^ekol|
$3.00
hast 11
nad y'i
80 aj
selt
praej
terburi
terbui
keskuj
linnas,!
baltisj
AUSTl
MINE1
Vägj
Viin
keski
hemiljj
tshehhi
näeb
nimesj]
on nac
austeri
Sinowž
ta „sj
Tshehl
.na Prl
peamij
sakslaj
1938.
alla n|
oli Vl
DR
of
4i:
V
Td
P(
9