Vaba eestlane , February 28, 1984

              VABA EESTLANE teisij^val, 28. veebrusrü 1984 Tuesday, Febniary 28,1984
om
esimesel koosviibimisel
Foto: J. Säägi
[\nm $urnyd
laril suri Tallinnas üks
[laarsemaid lauljaid, ba-
Rinne. Lahkunu sün-jvembril
1910 Narvas,
allinna Konservatooriumi
oli 1934—44 „Esto-
1944—50 „Vanemui-ja
ja 1950—70 Eesti
li rezhissöör^
(litsamad osakujundused
ja Bartolp „Sevilla ha-
I' ja „Rigolettos". Kuid
liemalt tuntuks sai ta
iaulude lauljana heli-esinemistel.
Tema jõu­ti,
mis kõlas kontserdila-
)- ja telesaadetes, soo-
Istakümneid tuhandeid
Iru. Ta oli teesklematult
laulis nii lihtsalt ja'
|- et kuulaja tundis, et
leie hulgast.'
e, austa oma
ifärve!
.Eesti Gaidide ja Eesti
[anada Malevate poolt
voldiku pealkirii Võidi-
[še juhtida meie ühis-
|iepann Eesti Upu saja-mbelile
ja noorte maa-
„Eesti Upp". Maaü-wmub
teatavasti Kotka-juimist
kiini 8. juulini,
ftult enne ESW84 pidus-
)S.
|>n nägusas värvitrükis
igri märgiga esiküljel.
Lese Eesti lipu, ajaloo,
kasutamise korra (ka
la lipuga) ja teate, kust
Jesti lippe.
jagatakse Kanadas va-ät^
äeva puhul korral-stel
ja skautlikele noor-lalaagris
„Eesti Lipp".
hümnides Jumalale,
stavad tunnetustelt sü-fsa
tema loomiögust.
(pikemast on „Kantaat
r, küs leidub osi koori-
Idele, orkestrile ja ore-lad
on ka„Laulud Ju-ameerika
pastori sõna-h
,,Our Sins He Bore".
(ist on leidnud hinnata-
>tu ameerika publiku
Irmastuse ja rahvusliku
Ttluse ajendeil kirjutas
Isid puhkpillide orkestri-tuli
osa ettekandele te-bl,
Texase^ perioodil, mil
[i Bryani linnas sealse
)lt ameeriklastele, pea-tadeemilisele
publikule.
chausi viljakat ja silma-
Jjikunstilist tegeyust on
jaljude auhindadega ja
tiitlitega,: kas kooride
imeks/Valimisega (New
skoor) või Ühendriikide
Keskuse poolt laureaa-ftamisega.
^o on meie hulgast lah-
Jieti elab ta vaim edasi
[alikus loomingus,, mis
kõigile ammutamatä
|ust saame elujõudu ja
innustust eluraskuste
ja rahvuslikku yirgu-puht
kunstilist naudin-d
neid elamusi, mis tee^
xnisväärseks.
jäävad leinama abikaa-jsed
Rein ja Tiiu pere-ning
Üliõpilasselts Lii-pitlejate
kõrval paljud
:ad ja tuttavad ja need
kes olid otsesed osa-a
kunstilisest tegevusest.
^0, puhka rahus ja rõõ-
Issanda juures!
L* Koobas
£Affa/a kelmel maal
Sündinud Tallinnas restauraator
Michail ja Marie Elviine Tretjake-vitschi
(n.AusmannO teise pojana,
alustas meie juubilar kooliteed sün­nilinna
Aleksandri Gümnaasiumis
a. 1911, kuid jõudis järgnenud se­gaste
aegade tõttu abituuriumini
alles 1922.
Seepeale astus ta Tallinna Tehni­kumi
(pärastine Tehnikaülikool),
mille lõpetas arhitekti kutsega aas­tal
1932. õppimine ei pinud kerge,
sest lasterikkjal Tretjake vits ohite
perel ei jätkunud vahendeid poja
õpingute toetamiseks. Nii tuli tea-dushimulisel
noormehel õppida töö
kõrvalt. Teenides alguses kooliraha
koduõpetajana ja ehitjustöölisena,
sai ta juba a. 1924 ehitustööde abi-juhataja,
koha Nõmme Emade ja
Rumalaste Kodu projektis, mida
teostas firma Reinhold Treubeck.
Eriala-õpinguid aeglustas ka sõ­javäeteenistus,
mis viis noormehe
sõjakooli. Ta lõpetas edukalt suur-tükiväe-
Massi ning läks reservi lip­niku
aukraadiga a. 1926.
Nüüd sai noor arhitektuuri-öpila-ne
jälle tegutseda" omal alal, alul
endises firmas, siis aga ka jaama-ja
abihöoilete projekteerijana Rap-la-
Virtsu raudtee ehitamisel. Sel
perioodil ehitas ta yiis jaamahoo­net
koos kõryalehitustega, arhitekt
A.Peerna elumaja; Kaupmehe tä­naval.
Kaitseliidu maja Tallinnas
ja muudki. Aastal 1931. a. pakkus
firma Treubeck talle juba ehitus­tööde
üldjuhataj^ ja firiria voliniku
kohta, mille Tretjakevitsch vastu
võttis. Aasta hiljem (1932) lõpetas
ta ka Tallinna Tehnikaülikooli
dipl.inseneri-arhitekti kutsega.
Järgnevate aastate hea koostöö
viis uue firma, ehitusettevõtte „R.
Treubeck and V. Tretjakevitsch"
asutamiseni a. 1935, mis tegutses
edukalt kuni (eraettevõtete sulgemi­seni
a.l940.
Neid aastaid iseloomustas elav
ehitustegevus ja uuel firmal oli täh*
tis osa moodsa Tallina tänapäeva­se
palge väljakujunemisel: kerki-,
sid suured korterimajad, nagu viie­kordne
Hariduse tänaval, nelja­kordsed
Vaestepatuste tänaval
(„kaupmees Molodsovi maja") ja
Jakobsoni tänaval („Boris Linde
maja"), Feišchneri kohviku uued
ruumid, rida elumaju Nõmmel;
Vümaste hulgas oli tähelepanuvää­riv
kapten ITiidemanni oma, kus
esmakordselt tarvitati fassaadiks
Vasalemma marmorit. Kerkis ka
stiilikaid suvilaid! advokaat A.
Maurerile Kloogal, Jaan Poskale
Kosel jt. Dr. Weiss sai kolmekord­se
perekonnaeiamu Viidemanni tä­naval.
') .
Firma suuremal^ ehitusi olid ho­tell
„Gloria Palace" Tallinna Va­badusväljakul,
Eesti Fosforiiditöös-tuse
-hooned Maardus, Kodumajan­duse
Instituudi maja ja Austria
generaalkonsul A. Strömmi 4-kord-ne
korterimaja Hariduse tänaval,
Haigekassa maja Tõnismäel, mit­med
viiekordsed korteriühingu ma­jad
Politsei aial, nende hulgas nn.
„Idndralite maja" (kaasomanikeks
olid kindral Jonson, kindral Kur­vits,
kindral Rotb^rg jt, kõrgemad
ohvitserid), m. „ministrite inaja"
(kaasomanikud Voldemar Päts, rii­gisekretär
Terras, arhitekt Jürvet-son
jt.), kaugesõidukaptenite kor-teriühingu
maja ja veel mitu
muud.
Treubeck-Tretjakevitsch olid ka
„Estonia" teatri korduvate juurde-ja
ümberehituste teostajad, nende
töö OÜ moodne kohvik-restoran Vi­ru
ja Vene tänava nurgal.
Baaside ajastul pidi firma riigi-,
asutuste pealekäimisel sõlmima
mõned lepingud kasarmute, hotel­li
ja teatrimaja!ehitamiseks. Ehi­tustegevuse
ajal tuH aga natsiona­liseerimine
ja-^^ Viktor .Tretjake­vitsch
määrati t Ehitustrust nr. 1
peainseneriks, kes pidi juhatama
seitset natsionaliseeritud ettevõtet.
Kui eelnimetatud kasarmud ja tea­ter
valmisid isegi ennetähtaegselt,
said nad tehniliselt vastuvõt\^ko-misjonilt
kõrge hinnangu kvalitee­di
osas. Eesti ehitajad pingutasid
sel ajal jõudu, et valmis teha, mis
veel teha annab: ehitused seisid ju
Eestimaal, omal maal.
Uus bürokraatia ajas aga ehitus­tegevuse
varsti ummikusse ja V.
Tretjakevitsch kui isiklikult vastu­tav
juht pidas paremaks ümber­asumise
korras maalt.lahkuda, kui
võimalus selleks, avanes. Tema
partner seda ei teinud ja vüdi Si­berisse.
Saksamaal avanesid uued võima­lused,
kõigepealt töö Messersch-midti
lennukitehases, mis aga lõp­pes
tehase purunemisega pommi­tustes.
Õigupoolest oli see aga uue
töö algus, nimelt sooviti tehas
uuesti üles ehitada Alpides, mis­sugune
projekt läkski' käiku. Muu-,
seas tuli juubilaril projekteerida
maa-aluseid betoonpunkreid jetlen-nukeile.
„Uue Messerschmidti" ülesehita­mine
OÜ lähedal tootmise algusele,
kui ameerika väed hakkasid liiga
lähedale jõudma ja töölistest moo­dustati
nn. Volksstrum nmg juubi­lar
kui reservohvitser nimetati
30-mehelise „kompami" ülemaks!
„Relvi meile ei antud, tuli ainult
igale Messerschmidti juures ame­tis
olevale inimesele pool pudelit
Schnapsi ; . . Inimesed said pead
soojaks ja asusid koduteele. Sic
transit gloria mündi . . ."
Üle noatera pääses juubilar sun­niviisilisest
repatrieerimisest N.
Liitu, 1946/7 aga õpetas eestlaste
organiseeritud rahvaülikoolis lekto­rina
ehitusasjandust. üks eduka­maid
õpilasi oli Hermani Mölder,
kes tegi St, Catherines'is GM juu­res
head karjääri. Teme tuntud ni­mi
oli Aats Kerson (hiljem Toron­tos).
Peale õppetegevuse oli juubi­laril
aga võimalus tegelda'veel pä­ris
mitme ehitusprojektiga, kuni
pääses a. 1949 Kanadasse.
Tema sünne tegevus on juba pa­remini
tuntud, välja arvatud ehk
see, et alguses ei tohtinud tööd vali­da
ja juubilar pidi tegutsema maal­rina,
tunnitasu 60 senti. Aga juba
selle' i,sunnitöö" ajal sai juubilar
ülesandeks projekteerida eestlaste
korterimaja 35 korteriga. SeUeks
osteti krunt 2368-78 Queen St' E.,
kus maja praegugi veel seisab. Sel­le
pioneerehituse pikk ja keeruline
saamislugu on torontolastel kind­lasti
veel meeles ning Toronto leh­tedes
kirjas.
Pärast seda oli juubilar tegev
veel ühe eestlaste korterimaja
(Corinth Gardens, 34 korterit) ehi-^
tamisel, eriti rõõmustavas koostöös
Ervin Varamäega, mida juubilar
hea meelega meelde tuletab. Ka
selle ehitusega oli omajagu rasku­si,
kuna selgus, et Kanada asutu­sed
ei; tundnud veel mõnmgaid
Eestis ammu äraproovitud ehitus-detaüe
ega tahtnud lubada nende
•tarvitamist.
Nüüd oli Juubilarile kogunenud
küllalt julgust oma ehitusettevõtte
asutamiseks, ehkki mingit alguska-pitali
polnud. Seegi tegevusperiood
osutus edukaks, mida kinnitab üm­marguselt
15 tähtsamat valminud
projekti; ühena eestlastele tutta-vamaist
nimetagem „Taara" sau­na,
mis oli aga üks pisematest
töödest.' ' ;
Selle perioodi peatulemuseks oli
inseneriteaduse professori tiitli saa­mine,
mille peale, juubilar loobus
•oma firma Juhtimisest'ja asus töö­le
konsultandina / Ka sel alal on
tal aukartustäratav loend tähtsaid
kliente, nagu The Ste?el Company
of Ganada (Hamilton).
Kas ta on süs nüüd puhkusel?
Jah ja ei: „Minu eriala on saunad
— Ja kui keegi tahab omale tõesti
head sauna teha, olen igal ajal val­mis
nõu andma!" ütleb juubilar.
A. 1933 abieUus Juubüar VeUy
Kudebergiga, kes on diplomeeritud
klaverikunstnik; sellest abielust
tunneme Torontos poega Leon*it
(BA, MA, PhD) ja tütart Livia't
(BA), lapselapsi on kolm. Hiljuti
tuli terve perekond koMbi kuldpul-mi
pidama.
oronto Eesti Segakoori
Solistiks sopran ÄnnaTamm-Relyece
Pühapäeval, 11. märtsil annab Toronto Eesti Segakoor pop4ontser-
1 di West Toronto Secomdary School'i auditooriumis. Kontsert aIgab%U
3 p. L
Korraldajaid ja esmejaid kindral Johan Laidoneri 100. sünnipäeva täMs-tamiseks
korraldatud koosviibimisel Istavad vasakult E. Soomet, ü.
Tamre, V. Lillakas, seisavad E. IVIarten, Mihkel Hansen (kuulus koos
J, Laidoneriga' Eesti sõjanõukogusse), K. Tori, E. Runge ja R. Moks.
; Foto: Vaba Eestlane
Rajaleidjate gai
Vabariigi aastapäe¥€i
„Rajaleidjate" gaidlipkonna pidulik Eesti Vabariigi aktus, tõotuse
andmine ja lauluvõistlus toimusid 18. veebr. Peetri kirikus. Rõõmsalt,
kuid siiski tõsiselt, sammusid noored oma lipu järel kirikusse. Pühit­seti
Eesti Vabariigi ee-ndat sünnipäeva ja meenutati meie sini-must-valge
rahvuslipu 100 aasta juubelit. Pealegi oli mitmel ees tõotuse and­mine
ja hiljem kõikidele lauluvõistlus, kus oU oötuseärevust, aga ka
teadmist, et oldi nii kaugele jõutud ja sellest heameel. Vänemgaid,
gaid ja hellakene süütasid küünlad, krnia vänemgaid Riina Kindlam
luges süütamiseks ilusa luuletuse. '
Koor on juba eelolevate ülemaa­ilmsete
Eesti Päevade ettevalmis­tuste
tähe all laulnud möödunud
talve jooksul. Veebruari alul laulis
koor Peetri kirikus kontsert-juma-lateenistusel,
nüüd tullakse välja
iseseisva kevadise lauluga.
Seekordse kontserdi solistiks on
kaasmaalastele vähem tuntud sop­ran
Anna Tamm (Relyea)y kelle
senine tegevus lauljana on olnud
suunatud väljaspoole eesti ühiskon­da.
Oma õpingud teostas ta Michi­gani
ülikooli muusikafakuteedis.
Peale selle asus Kanadasse. On ar­vukalt
esinenud ameerika Ja ka­nada
publikule. Oli ka 1979. a. Lää­neranniku
Eesti Päevadel soustiks.
Kanadas on esinenud Brantfordi
siimfooniaorkestrt Solistina, Ca-näda
Opera Company „Mägie
Mozart" tsüklis ja laulnud sama
ooperikooris.
Möödunud jõulude" programmis ja
televisioonisaates ,,'Music to see",
f Eelolevatel ülemaailmsetel Eesti
Päevade solistide kontserdil on ta
üks esinejaid.
Pop-kontserdü esitatav kava hõl­mab
kodumaist ja rahvusvahelist
muusikat helüoojailt nagu S. Jones,
M. WiUson, F. Lehar, A. Läte, A.
Kapp ja M. Lüdig.
Koor esineb kahe koorina: nais-ja
segakoor. Kava on üldiselt pop-kontserdi
laadiline, kusjuures kül­laltki
rõhuv osa on rahvamuusikal.
Heliloojaist on esitatud K. Türn-pu,
M. Härma, M. Saar, J. Aavik,
C. Kreek, Ä. Vedro, E. Võrk, R.
Päts, S. Purre, Ä. Pruul, M.
Pruul ja K. A. Hermann.
Mõned lauludest on Torontos esma- .
kordselt esitatavad. Koorile lisan­dub
lõpuks ka instrumentaal-an-sambel.
T. E. Segakoori juht UnoJ^ook on
10 aastat olnud koorijuhiks. Algus
sündis 35 aastat tagasi Saksamaal
Geislingenis Eesti Meesl^aulu Seltsi
juures. Orkestrijuhina on olnud te­gev
alates 1957. aastast.
Kuu aega peale pop-kontserti
tähistab segakoor hooaja lõppu lõ­busa
laupäevaõhtuga 14. aprillil, et
siis juba asuda koos teiste kooriV.;
dega ESTO-84 laulupeo lõplikult'
viimistlemisele.
Palvuse pidas lastele õpetaja E.
Heinsoo, võrreldes lapsi õlipuu võ­sudega.
Ta ütles, et iga last tun­takse
tema tegude järgi, kas tema
loomus, on puhas Ja õige. Jumal
võrdleb kõiki noori õlipuuvõsude-ga,
sest ka laste 'tegevus on mitme­külgne,
nagu on õlipuu tarbepuuna.
ÕÜ — või olüvipuu lehtedega ehiti
vanas Kreekas ka olümpiamängu­de
võitjaid, kuna siis veel meda­leid
ei tuntud. Ka- ühendatud Rah­vaste
embleemiks on maaüma
kaart, mis -asetatud oliivipärjasse:^
Ärgu lapsed unustagu käsi risti pa­nemast
ja Taevase Isa poole pal-vetamast.
Lipkonna vanem, gdr Ene Runge
meenutas meie isade maa Eesti Ja
meie lipu sündi, ning ütles:
Taevase Isa abiga Mame oma
Isamaa mälestuse elavana ja an­name
ka edaspidi oma truuduse-
- vand© meie. sini-must-valge. lipu
Punktidekokkuarvamise järele
tulid võitjaks„TuIiIuidude" riSir
•magaidid,-- •
KORTER SUUSAKUltRpRDIS
10; KU\ I 17. MÄRTSnW — HORSESHOE VALLEY
^ magamistDga/elntqba, köök, kõik mii^T^^
koosseisus: Juht — Lydia Van der
Veen, liikmed — Leili Lükaš, Kris­tiina
Isotamm, Erika - Meipoom,
Kadri Sepp, Karina Tamm, Urve
Võitk, Liisa Soots, Maqa-Leena
Roos, Küllike Sülaste ja salkade
juhid Riina Kindlam Ja Rita Lees.
Vpitjad: said, lipkoima auvanema
Mi^eü^iin f anner'i poolt kingitud
rändauhinna iiheks aastaks, hoid-mišeks.
-' " ••.
Mpuks" tänas noori ja juhte ko­halviibiv
Eesti Gaidide Malev Ka­nadas
juht ngd Anne-Mai Kaunis-maa,
kes ütles noortele, et õpitud
seadused Ja tarkused ei ole ainult
tõotüseandmise . päevaks õpitud,
vaid need on terveks eluajaks.
Oli ilus ja pidulik aktus. Tänu
kõikidele kaasaaitajatele.
• R.
Hellakese lubaduse andsid Raja
Raudsepp ja Alissa Puhm. Luba- . , . ,B i • n
duse võttis vastu nende juht ngdr KOtkatlilek ESTQ ajqi
Sirje Järvel. Gaidide tõotuse and-
Akadeemiliselt kuulub juubilar
Ugalasse (ai. 1954). Eestis oli ta
liige: Insenerikojas, Arhitektide
.Ühingus, Eesti Autoklubi Spordiko-misjonis,
Tallinna Jahimeeste Klu­bis,'
olles ka teatriselts „Estonia"
Ja Ohvitseride Kogu toetajalüge.
sid Küllike Sülaste Ja Marja-Leena
Roos, ning vanemgaidi tõotuse sel­leks
Ottawast siia sõitnud Linda
Värve, kes veel enne tõotuse and­mist
oma eksami sooritas. Tõotuse
võtsid vastu juhid Lydia Van der
Veen ja Evi Valge.
„Rajaleidjatel" on ilusaks kom­beks
saanud, et gaid või vänem­gaid
peab päevakohase kõne.,
Seekord oli kõnelejaks vgd. Rita
Lees, kes ilusas eesti keeles kõ-
.neles teemal „Eesti: Päevad". ;
Ta ütles, et Eesti Päevad ühenda­vad
eestlasi kogu vabak maail­mast,
selletõttu me näeme, kui olu­line
on see, et meie oskame eesti
keelt, et saaksime kuulda, kuidas
teised meievanused eesti noored
teistes riikides elavad Ja tegutse­vad.
Eesti Päevad annavad meüe
julgust ja tahet, olla paremad ees­ti
noored.
Peale seda andsid üksuste Juhid
oma noortele vastavad järgukatse-te
ja erikatsete märgid. Lipkonna
juht ngdr Ingrid Kütt, kes kogu
tseremoonia toredasti ritta oli |>an-nud,
andis lõpuks vajalikud teated,
müügile tulevate õnnetaalrite ja
eeloleva maailmalaagri „Eesti
lipp" kohta. Peale „Rajaleidjate
lipkonnalaulu" laulmist ja lippude
väljumist siirdusid noored ja laste­vanemad
alla' -saali, kus esiteks
hõrgutati end kuuma kohvi, mahla
ja magusaga, süs algas lipkonna
üksuste vaheline lauluvõistlus.
ESTO-84 ajal toimub. Torontos
Haapsalus asunud koolide õpilaste
ja õpetajate kokkutulek. Koosviibi­mine
oh ettenähtud reedel, 13. juulil
kell. 10 hommikul.. Toronto Eesti
Ev. Luteriusu Kolmamu Koguduse
seltskondlikes ruumes, mis asuvad
619 Sherbourne Street, samanimeli-.
se allmaaraudteejaama kõrval.
Kutsutud on kõik isikud koos abi­kaasadega,
kes on õppinud või ol­nud
õpetajad Haapsalus asunud
keskhariduslikes õppeasutistes. See
kutse haarab eesti- Ja rootsikeelset
keskkooli, progümnaasiumi, güm­naasiumi,
Läänemaa ühisgümnaa­siumi
ja Haapsalu Tööstuskooli.
Koosviibimine on mõeldud Oma­vaheliste;,
sõprussidemete; uuenda­miseks.
Kokkutulekul on meelela­hutuslikud
ettekanded Ja serveerit-takse
lõunasöök. Osavõtumaks on
10 Marit isikult.
Begistreerida koos osavõtiiinaksu
tasumisega hiljemalt lv maiks s.a.
järgmistel aadressidel: r ;
Hr. Roman Marley, 9 Parravano
Court, Wülowdale, Ontario, M2R
3SB. Tel. 223-Ä
?r.' Aino kägiso, 337 Bumett
Ave., Willowdale, Ontario, M2N
.lW3.^TeU 225"5016.
iLihtsustatult võib ütelda, et
stress (organismi pmgeseisund
kaitsereaktsioonina negatiivsete
mõjurite vastu) on isiku mltte-spetsÜfüine
reageerimine ükskõik
missugusele nõudele^ .Stress võib
olla positiivne ja organismile ka­suks,
või negatiivne ja organismi­le
kahjulik ja häirete ning haigus­te
põhjustajaks. Mõi^ede teadlaste
arvates 6n 80 protsenti meie hai­gustest
tänapäeval seotud stressiga.
^Niipea; kui 'stressi tekitaja (stii­mul
või nõue ümbruskonnas või
isikus endas) ori mõjunud, see tä­hendab,
et isik on seda tajunud,
tõlgendanud ja hinnanud ähvarda­vaks
või kahjulikuks, tekib orga­nismis
nõndanimetatud „võitluse
või põgenemise" seisund — meie
kiviaja esivanematest päritud auto­maatne
reaktsioon elu säästmiseks.
Selline hindamine võib sündida
kas teadlikult või alateadvuses.
Tõlgitsenud end olevat „rünnaku.
all"' organism (isik) automaatselt
mobiliseerib end tegevuseks. Võit­lemise
või põgenemise valmisole­kuks
tekivad teatud füsioloogilised
ja hormoonilised muutused. Ad-realiini
ja teisi hormoone rohke­neb
veres, suhkrut ja vere rasvasid
tekib juurde, musklid pingenevad.
Johan ialdonefQ
12. veebruaril möödus 100 aastat
Eesti Vabariigi sõjavägede ülem­juhataja
kindral Johan Laidoneri
sünnist. Tema kui eesti rahva va­baduse
kaitsja sünniaasta tähista­miseks
ümus organisatsiooni „4.
Juuni" väljaandel Johan Laidone­ri
pildiga, sini-must-valges illust­ratsioonis
mälestuskirjaümbrik.
Kohtunikkudeks olid Margit Vüa,
ngdr Suri Lepp ja lipkonna vanem
gdr Ene Runge. Iga üksus laulis
ühe rahvusliku, ühe gaidliku ja ühe
laulu omal valikul. Hinnati — sõ­nad
peas, diktsiooni, elavust ja
Vello Salo originaalsust.
B()NN — Lääne-Saicsamaa
ametivõimud keelustasid uudise
avaldamise, et Ida-Saksamaa pea­ministri
WilUStoi^h'i lähedane su­gulane
otsis oma perekonnaga
asüüli Lääne-Saksa saatkonnas
•prahas.:'-:-:
Toronto Eesti Baptisti kogudus
pastor Kaljo Raid jutlustab külali­sena
Vancouveri' Eesti Ühendatud
koguduse kirikus peetaval EVAN­GEELIUMI
NÄDALAL 10. märt­sist
18. DEiärtsini. Jumalateenistu­sed
toimuvad pühapäevadel kell 11
homm. ja kell 7 õ., nädala sees
igal õhtul kell 7.30 väljaarvatud
esmasp. õhtu, millal jumalateenis­tust
eiole. Jumalateenistusi kaunis^
tavad vaheldumisi koguduse sega­koor,
orkester, solistid ja K. Raid
tshellol. Nädala lõpu poole esineb
külalis-solistina ka veel sopran
Marika Wilbiks Torontost.
hingamine kiireneb, südame IÖ5-
gisagedus ja vererõhk kõrgeneb,
suu kuivab, seedimise protsess ka­haneb,
meeled teravnevad tegevus­valmiduses
jne. Ühesõnaga, orga­nism
on üliläetud keemilise ener­giaga
ja valmidusega tegevuseks.
Üheks stressi negatiivsete tagajär­gede
ihnnemise põhjuseks on, et
meie ikka^ veel reageerime häda­ohule
füsioloogiliselt nii kui meie
kiviaja esivanemad.
Aga me ei ela enam „võitluse
või põgenemise" maailmas, vaid
olukorras kus oleme sunnitud neid
väljendusi alla suruma. Tsivilisat­sioon
on loonud koorukese meie
ümber ja olukorra, kus isegi, kui
tahaks võidelda Või põgeneda, ei
ole selline teguviis vastuvõetav ei
isikule ega ka ühiskonnale. Füsio­loogiline
reaktsioon aga käib oma
rada. Seega, organism on valmis
võitlema või põgenema, aga kui
kumbki reaktsioon pole võimalik,
organismi süsteemid on tasakaalust
väljas.
Korduv valmistumine tegevusele
ilma järgneva füüsiUse väljendu­seta
võib tekitada nõndaninietatud
mittekohanemise või stressi tervise­häireid.
Hans Selye, stressi mõiste
algataja ja tuntuim selle ala tead- .
lane uskus, et kohanemise energia
on spetsiifiline igale üksikisikule
ja et see' energia kogus on päritud
niiig asendamatu — nagu pangaar­ve,
mis protsente ei kanna ja ku­hu
lisada ei saa, aga kust tuleb
välja Võtta. Sellega määrab selle
energia kulutamise kiirus isiku ter­visehäirete
ja haiguste esilekerki­mist.
•Mida saab siin. parata? Isiku
elustiil ja teadlikkus stressi suhtes
on mõjuvad tegurid stressi nega­tiivsete
tagajärgede vähendami­seks.
Usk, maailmavaade, väärtu­sed,
põhimõtted, iseloom ning elu­stiil
on olulised „filtrid", mis või­vad
muuta stressi tekitaja teguri
Või olukorra selliselt, et seda taju­takse,
tõlgendatakse ning hinna­takse
mitteähvardavana, ja sellega
vähendatakse organismi asjatut fü­sioloogilist
vugutanüst. On ka lei­tud,
et teatud elustiili muutmised,
olukorra manipuleerimised ja ise­loomu
modifikatsioonid on õpita­vad
ja võivad vähendada stressi
intensiivsust ja sagedust. /
Professor Jüri Daniel räägib
teemal „Stref>s, elustiU ja tervis"
Tartu Instituudis, kolmapäeval, 7.
märtsil kell 19.30.
J. D.