Vaba Eestlane, September 04, 1965

              Nimekaid lätlasi
surnud
rsvst tuleb teade et seal on
!"4 d tantud läti ooperiartist Ü K-kti- nsh
keda tunti Lä-- j
'tl ou -- pini" nime all 26 juulil
oleks U saanud 80 aastat vanaks
janud suri aga oma sünnipäe-va
ee Mul Adolf Kaktinsh bari-- j
bass oli tuntud ka Eestis Ta
ton
„ mitmel korral Tallinnas'
iston-a-
" kontserdisaalis kontsert-idel
ja gastroleeris ka eesti oope-ris
Adolf Kaktinsh on paguluses
laabud veel vanas eas USA-- s oli
ta pidanud kanafarmi
Stokholmis suri neil päevil Jah-m- s
Germanis tuntud lati rezhis-sõo- r
ja näitleja Ta oli sündinud
18S9 Oh üks Läti Rahvusteatri
asutad ja esines selle teatri la-val
kura kodumaalt lahkumiseni
Rcotss oli ta tegev arhiivitöölise-C-a
välispoliitilises instituudis
Lahkunu poeg fil Iie Uldis Ger-manis
on ajaloolane ja töötab dok-toriväitekirja
koostamisel mis kä-sitleb
Lati Küttide ajalugu ja läti
sõjaväelast Vacetis't kes oli X Ve-ne
punaarmee esimene
Eesti punased
akadeemikud
Pärast EESTI TEADUSTE
AKADEEMIA likvideerimise loo-di
ikkes Eestis nn Eesti NSV Tea-duste
Akadeemia mille keskus
asub Tallinnas Sellel akadeemial
on praegu 21 akadeemikut (tegev-liiget- )
ja 22 korrespondentliiget
Akadeemikud valitakse teadlased
kes on rikastanud teadust tööde-ga
milledel on esmajärguline tea-duslik
tähtsus Korrespondentliik-meks
valitakse mitmesuguste tea-dusharude
silmapaistvaid teadla-si"
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
jaguneb kolme osakonda: füüsika
ja matemaatikateadustc osakond
keemia- - ja bioloogiateaduste osa-kond
ja ühiskonnateaduste osa-kond
Akadeemia üldkogus on ot-sustav
hääleõigus ainult akadee-mikul]
osakondades otsustav hääl-eõigus
nii akadeemikuil kui ka
korrespondentliikmeil
Akadeemikud on N Alumäe
-- mehaanika) R Antons (majan-dusteaduse
P Ariste (keeletea-dus
NS Buzulukov (majandust-eadus
J Eichfeld (taimekasva
II Habermann
(tehnika) A
Humal (matemaatika- -
teoreetiline füüsika)
Keres
Kipper
astrofüüsika) AP Kiur-Mura-to- v
veterinaaria) Klement
füüsikai Kruus (ajalugu)
Maamägi ajalugu) (ar-heoloogial
Naan (filosoofia)
Oniku (geoloogia) Saat
(ajalugu Tomson (hügieen)
Vaabel (õigusteadus)
tektuurV Jürgenson (ehitus
Pinnase mehaanika) Kangro
matemaatika) (füüsika)
Kask (eesti keel) Kirret
MWrühne keemia) Kumari
k„
II
A
i F
II V
II
G
K J
i N
J ia JV
II
L
G
P
A 0
E
(ajalugu)
Põllumajandusloomade are- -
keeDII Raud- -
paaniline keemia) Re- -
(majan- -
Sibul (füsioloogia)
-- steadus)
'ttSTLA&etf
mmmmmn
kes
l-
-wesi
küttejõu tehnoloogia
aeg
m-iranUa-tsl
i-- tv
tS--L
Pall
Bradfordist Inglismaalt
USA-- s Ja Kanadas
kolmapäeval 1965
VfliiE id L 0 1 iv I IHkYl Jm I 1 sJyl I mJ hmhA
wMmmmmmk-- 1 iiž~ n I Wt
mWmlmmmmmmmmmmwwZBlumL -- nxZntiSU sm &
1TTirff '_ TiiT1' mmm rö JEj 2§
Lääne-Saksama- al korraldatakse eestlaste suuremate kokkutulekute puhul alati kunsti- - ja käsitööde
näitusi Pildil graafik Johan Naha Stuttgartis toimunud näitusel oma tööde
Austraaliast Torontosse uut elu rajama
Herman Ilves jutustab Austraalia eestlastest ja oma pikast
teekonnast
Pärast pikka huvitavat reisi saabus augustikuu algul Austraaliast Kanadase Torontosse
Herman Ilves kes on otsustanud Austraalia igaveseks jalgadelt raputada ning jääda ela-ma
Kanadasse „Sün on mul hea noorepõlve sõber siin on sobivam ja vastuvõetavam kliima ja
siin on Iõppude-lõpuk- s ka valged jõulud" põhjendab maakera teiselt poolelt saabunu oma otsus-t-iv- nt
mille astumisel ta iättis maha tulutoova teenistuskoha Svdnejs ja saabus uuele
mandrile uut elujärge rajama Värskete muljetega Austraaliast saabunud Herman Ilves on lah
kelt valmis jutustama Vaba Eestlasele" oma reisist ja eestlaste eiusi vusiraauas himu
Maailmasõja järelaastatel sattus Saksamaa põgenikelaagrist tuhandeid rahvuskaaslasi
Herman Ilvese reis Austraallast
Kanadasse kujunes pikaks maa-ilmareisiks
mis kestis kuus Ja
pool nädalat 19 juunist
augustini Sõit algas inglise lii-nilaeval
„Chusan'il" Sydneyst ja
kulges üle Melbourne'i Adelaide
Ja Freemantle'i Tseilonisse kus
sooritati autodel ringsõit Edasi
sõitis laev üle Bombay ja Adeni
Suessi turistid sooritasid pika
bussisõidu läbi kõrbe Kairosse
ning sealt Port Saidi kus uuesti
vahepeal sinna saabunud
laeva pardale „Pikk 320-miili- ne
reis läbi kõrbe Ja peatumine Kai-ros
olid kogu reisil omaette pea-tükiks
ning sellest võiks hiljem
pikemalt pajatada" märgib Her- -
tus selektsioon) man nves kellele eriti olid impo- -
rooioogiai Heil neerinud vanad Egiptuse valitse- -
Moora
Sepre
skautide
matusepaigad püramiidid
siirduti üle
sõitjad
Vahemere
Itaaliasse Napoli sadamasse lõpuks seljataha
sooritati Jätnud reisimehe Torontosse mis
valretk bussidel seekord oli lõpppunktiks
kuidas
Järgnes Marseille sed Austraalias Ja kuidas kulges
susmaal ja bussiretk elukäik kängurude
Prantsusmaa
(keeleteadus) keskustesse Marseille'ist viis
Korrespondentliikmed on: Ateekond Gibraltarisse Ja sealt
orgaaniline keemia) A Inglismaa pealinna Londoni
füüsika) Arman Herman Ilves
Kard
meeldivamaks huvitavamaks
linnaks kunagi viibi-nud
Londonis suureks
„Chusa--
zccQcgiai G Kuzmin (astro-ni- " koosseisus
" H Laul (mehaanika) eesti meremees Ojala"
B Lushtshik (tahke keha füü-lmärgi- v pikalt saabunu
ut
F T
rw
II Moospcrg A
E (eesti
K
— sika) O
I
AkariVm!ic!
üi
tolmu
asuti
jäte
Nüüd
pika
jälle väike
sõidu
vesesse linna Nüüd eestla- -
Prant- -
Ilvese
Veski Jse
Aarnar
Altmai (arhi- - mida peab üheks
I'!"
Amuamia jinnuiuiara
Ja
oli mulle
abiks toeks Ja teejuhiks
meeskonna teeniv
Aksel
reisilt
„Tema näitas mulle linna mu
Eesti Majja ning sobitas kontak-te
kohalikkude eestlastega
Aksel Ojala abivalmidus kinni-tas
mulle kui kaks eestlast iif noilmnniirffoc lifttifi- -
s eesti kirjandus) A atjf sjjs saavad nad alati suur- -
raiugu i A veimer ltis sumadeks ning katsuvad
e Imi
võimalikul üksteist
abistada
Londonis oli vastuvõtt südamlik
Ining viibisime
Helbemäe Juures
Londoni eestlaste
elu aktiivne
kh Marta HkuelllaaskkäJSu" käimas Ja
ema ys Ilves asus Ka
See pidi
- -- v- - ri v ' " j kõrgemate
alal
Jlu5U on ta nlniift
w testi
i US
fc viibis
Al- - = '
-
r
j _
keskel
ja
—
4
kus
J
—
ta on
T-- s
viis
et
1
ja
juhul
suurema seltskon-naga
külas Eesti toime
taja Mul-le
et
seltskondlik on väga
Sf dagi
trlte fofc
t- -b tütre Ja väimehe Herman
nada liinilaevale „Empress of Ca--
dne)st siirdus USA-ss- e Penn- - nada" reisijad tooma
uhkooli
Kilter
Hääle"
tundus
Saabus
( 0"f KIRIK I
KINDLUSTUS E D
211-513- 0 Culford Rd
Toronto 15
EESTLANE 1 septembril — Wednesday Sept 1 1965
'
-
sammu
kuni
t
Herman
Teise
ning aas-tal
Eesti
keele
suuri
Tults
mille
Eesti Seltsi
se
linnas rongil põgenikevooluga
i m — ~ - a a Ittrl n vi Ir Ir n 1--
m toi nlfv tnr tlntnlC
reisi
kust kõr- -
— iga- -
— elavad
sadam
Lõuna-- Elmar
silmapaistvamates- - maal?
otse
kus
r
Igal
Gert
organiseerimisel"
TntvAntct rr?9l
Juu--
X
H
TeL
Ont
VABA
Ilves
II sattus Austraaliasse
Saksamaalt töölepingu alusel Ta
paigutati N Queenslandi
suhkrupilliroogu lõikama
Amli-k- a rakenduskunstnikuna
puusse
kiriku
tehtud
linnakeses ainu-ke
eestlane temast eemal
Evald Tuulik
saabus
mõned aastad tagasi
Sydney
ka
üliknnii sadamatööliste
hinne--1
nUiitcoH
Hooma
suurim
esinduslikud ja paljukülastatud
võistlevad edukalt
korraldatava pressiballiga
Energiliselt tegutsevad ka aka-deemilised
organisatsioonid Ja
eesti akadeemiline noorus kes
korraldavad ühiselt igal aastal
detsembris Tartu aasta-päeva
aktuse Seltsi Juures
tegutseb täienduskool kus
eesti õpetamise
teeneid osutanud pr
Teatritrupl hingeks on
pr Tanimäe
Eestlaste ettevõtetest on nime-tamisväärseni
Marine Plastic
omanikuks on hr See
eUevõte toetab pidevalt eestlaste
üritusi ja kohalikku
Sarve saabus Austraalias
pärast Teist Maailmasõda
kust võib pidada
edasi beait niin
rong
TfVPr
Ilves
esialgu
eestlane
ülikooli
noortele
Montreali
Plastikatööstus on ka endisel
eesti suursportlasel Arnold Vii-dingul
läheb samuti hästi
Eesti ettevõtetest võiks ni-metada
Elma
valmistab eestlastele ehtsat ruk-kileiba
„Kui rääkida Sydney eestlas-test"
märgib Herman
ei saa kuidagi mööda minna
neyst miili kaugusel
eestlaste keskusest Thlrlmere'ist
dekoreeris ta põletatud See on ~ n te Juba pildiga kohaliku ja 0h ' kuulnud kanakasva-päras- t -
keda'taJate tsentrum Siin on eestlas-el
seda mees
tülitatud enam töökohustu- - le}°ma seltsimaja ja kirik ninp
sega suhkrupilliroo põldudel Th 'Inre'l eestlased on energih sed korraldama seltskondlikke
Ta asus lähedalasuvas Inghami üritusi ja peo-Õhtu- id linnas tööle fotograafina olles
30 000 elanikuga
9 miili
elas kes
Austraaliast Torontosse
ja on sUn
eestlaste
leivatööstust
uruusiesi voiavau ela-valt
Sjdnej eestlased
saabuvad sageli kohale mit-mekümnel
autol
Sydney kõrval
tuntud agara Eesti Maja tegela i suuremateks keskusteks
Inghamist siirdus Herman Austraalias Melbourne Adelaide
Ilves Sydneysse koha ja Brisbane iseloomustada
suuremas fototööstuses üldiselt eestlaste huvi eesti
kldes aastate kestel värvilise ! tuste ja kokkutulekute vastu sus
alal osakonna
hale
juhataja abi ko
on
vahest märkida
Vabariigi aastapäeva emade--
keskus Austraalias küüditamise aastapäeva
ligemale eestlast aktusteIe- - Nende tähtpäevade
maalased majanduslikult ül-körv- al
katsutakse viljeleda
Jõudnud JaaniPäeva traditsioone
Jõudnud peaegu eranditult halja- - Austraalia kliima hoopis
oksale Eestlased töötavad a Jaanipäeva tõelise meele-mesugus- tel
ülikooli- - "J00 looniine valmistab
haridusega mehed on tõusnud
Ivania Montreali kuid Juhtivatele ja vastutavatele
igal
ka
alal on
Ilse
Co
Sarv
Hr
toocu vconacLn
mis
veel
mis
Ilves siis
Syd
CO asuvast
vlst sil"
olete eesti
ciiuesi
osa ka
kes
on eest- -
laste
sena
kus ta sai Kui
ühes ker-- 1 ün
foto
võiks et suure
mai arvul tuleb alati Ees-ti
kus elab prae-- Paeva Ja
gu 3000 Kaas-- 1 on ka
diselt hästi edasi ning kuigi
on eri-l- e
mit- - nev
aladel ning olu Ja
„i: -- „: koh- -
laaitusi
Mida ma arvan Kanadast? Mil- -
Jõri Janov kr ( I streigi tõttu Jäi laev seisma Que-- tadele omades Austraalia oludes ! on mu esimesed muljed siia
W lõpetas SdnPi cn„ii korraliku sissetuleku saabudes? — olete huvitatud
caiguj
IA
rr--
323
kes
teisteks
eestlasi
M„„i„m
Eesti Seltsi tgevs on väga vil- - ™ÄV Ä veli
kl restIteMianetnln? 1°' SiÄeSTMafa S SÄ st"
linn oma kummaliste valistrep- -
Väga intensiivselt töötavad ka pidega mulle ei meeldinud kuid
kohalik meeskoor H Mölder! Ja Toronto tundub seevastu väga sü- - Peedo juhatusel ning segakoor E damelähedasena Esimesed mul- -
Maasepa Juhatusel Mõlemate or--' Jed on head — Ja usun et need
ganisatsioonide peod on väga Jäävad püsima"
Heliplaat vanaema asendajaks!
Heljo Liitoja vestleb lasteansambli hel-iplaadistamisest
Väidame et oleme laulurahvas rt laulsime onu rahva vabaks jj rt mrie laul veelgi on ühistunde ergutajaks jj rahvuslikuks
jõulätteks Kui palju meie lapsed aga teavad eesli laule on hoo-pis
erikusimus Muidugi nml kes eesti pühapäevakoolides ja
täienduskoolides on õppinud saavad ka teatava osaga tuttavaks
Xeed noored aga kelle emakeelse oskuse saamiskohks on kodu
peavad juhusliku IjuIuv araga leppima sest meie perrkondades
puudub omaaegne suulise ja laululise pärandusosj edasikandja
— eesti vanaema Praegused emad käivad tööl ja nooremad on
juba üleskasvanud ühiskonnas kus nad isegi ei oska eesti laule
Korvamaks seda puudust Ja
andmaks võimalusi ajakohaselt
moodsate vahendite kaasabil ees-ti
laulu levitamise organiseeriti
lasteansambl kelle Juhiks kutsu-ti
tuntud Peetri koguduse püha-päevakooli
juhataja Heljo Liit-oja
Meie heliplaadi peamine ees-märk
on et ajal mil vanaemade
seisus on väga väikseks jäänud
anda kaasaegsele tehnilisile või-malusile
baseeruv vahend mille
abil eesti noored võivad tutvuda
eesti lauludega Ja neid laulma õp-pida
See on abiventiiliks eesti
kodudes ja väiksemais eesti täien-duskoolides
seletas II Liitoja
jätkates et uus heliplaat on vor-milt
võimalikult lihtne ühe ok
taavi ulatuses ja ühehäälne mis-pärast
kõigil on võimalik sellele
kaasa laulda
Vesteldes laulude valikust ta
märkis et see on tehtud eeldu-sel
et esimesele järgneksid veel
teisedki heliplaadistamiselt
Eesti lastelaulude valik on viica
rikkalik mis annab võimaluse
kitsateemalisiks erlgrupeerin-guik- s
Alustasime sügis- - Ja talve-motiivilis- te
lauludega kuna heli-plaat
Jõuab välja eeloleval sugi
sel mil need laulud on ajakoha-sed
Siia kuuluvad klassilised las
telaulud „Teele teele kurekesed"
Pääsukese sUgislaul" Stigisloo-dus- "
Päike ei paista" SUgislin- -
nuke"misjärgi temaatika kandub
üle talvele tulevad Esimesed lu
mehelbed" Talvehommik" mis
Lapsed tuppa" sunnib aga siis
ometi uuesti välja lubab kui tal-velõbust-used
ees Lumememm"
Talvelaul" „KU11 on kena kelgu-ga"
Uisutcel" „OH kord Uks lu
memees" ja kogu kava lõpeb lüü
rilise lauluga Tähekene tilluke-ne"
mille laulab meie solist Liina
Purje Enamus on vlisistatud
meie tuntud lastelaulude loojate
J Aaviku R Pätsi T Vettiku
ilmub
maksab
$15- -
$5- -
Nimi
Lhk 3
poolt aga siia lisanduvad ka rah-vaviisid
Ja mõned teiste rahvaste
viisid
Minu lasteansambl on 8 liikmeli-ne
organiseeriti neist noortest
kes mulle lähedal
elavad et vältida pikki
Heliplaadi
loomiseks on kasutatud sooloosi
ja duetti Lauljad mu väikses gru
pis on Priit ja Andrus Aruvald
Enn Kuuskne Hillar Liitoja lu
na Purje Ann-Katr- in Rebane
Kirsti Simonlatser ja Ingrid Tein
oli meile kõi-gile
vaga huvitav see oli esma-kordne
nii mulle kui lastele Pois-se
huvitasid muidugi tehnilised
aparaadid Aga mitte ainult heli
vaid kogu see ette
võte oli elevusega kaasaelatav ja
-- õpitav Proovidest mis kestsid
nädalaid võeti hoolega osa Jn
töösse suhtuti tõsklusega Era
kordne võimalus heliplaadile pää-semiseks
oli õhutavaks tõuke-jõuks
Isiklikult leian et sain rik
kalikult kogemusi ansamblitöös
Ja mis
Järgmised võiks
paremaid tulemusi
muuta Mu tublid lauljad olid
siiski üsna tugevasti esinemispa- -
lavmust haaratud eriti nga veel
solistid
Uutest kavadest rääkides ta li-sas
et praegu pole veel midagi
kindlat Kui lastevanemad sel-l- e ürituse heaks kiidavad lau-laksime
veel teise plaadi keva-de-
Jj suvi lauludest aga ehk
isegi
Praegu aga pole nega sellele mõ
telda suvi on mulle alati ajaks
mil pean uue val
mis kirjutama sest varsti aleab
Jälle ja siis tule
vad lastele väi la
jagada lõpetas ta vestluse
IIO
& AUTO BODY
3 FOLLIS AVE (Bathurst St Juures Rloori Ja Duponti vahel)
Tel LK 27021
Kõik keretööd ja värvimine Ja hästi
Soodsad hinnad Soome autogaraazh
K A II M Notari Kodus — 2172359
vaba Eestlane
KAKS KORDA NÄDALAS
Aastas
Poolaastas $8-Vecrandaa-stas
röhjj-Toron-to- s
variatsioonirikknmaks
Heliplaadistamine
plaadistamine
mikrofonikasutamisel
helilindistamised
võimaldavaks
jõululauludest
Jõulunäidendi
pühapäevakool
naidendiosadkl
FOLLIS GARAGE
asjatundlikult
Kiripostl lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
' USAs Ja Inglismaal 70 o teistes
maades Jl —
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavallsekirlpostiga alates „ "
— 1&6 - Tellimise katteks lisan J siinjuures
rahastsheklgarahakaardiga (Raha saata ainult tthtkirjas)