Vaba eestlane , January 29, 1980

              Nr. 8
istii kaageltki ühel
Uu kui see ka
LTO liikmeskonda
le-Euroopa riigid
^ i N . Liidu vastu
audest kõrvale h i l -
lunäs süütut nägu
fi naeratada. See
iduslikkude sankt-kele
võtmise kui ka
^amängude boikoti
cohta. Seda iseloo-ie|
Lääne-Saksamaa
ija lihtne väljen-
\n surnud — elagw
väljendustega N.
kvad avalikkuse et-ja
ministrid. N i !
J Praiitsusmaa pre^
|d'Estaing Afganis-kohta:
^Võibolla
büdu sissetimgi M°
Ilsed siindmiised*',
jer Jean Francols-
[ab külmalt, et
mõtlegi Afganis-majanduslikke
sl-
|ga katkestada. Ja
kantsler Helmut
Itse tühistada oma
is toimuvat kiÜas-lärkides
lakoonili-sgadel
tuleb meil
vähem üksteisga
on mõistetav kui
|t Lääne-Saksamaa
tastal 13 miljardi
suurim kaaban-jänes
ja sakslased
|d ei-võida kunagi
isid kui nad vene-Üandnsliknd
side-juures
ei sa®
|ösiasja — Lääne-lud
viimase paa-iokšul
oma kõrge
Ires mugavaks ja
[teab, et ta peab
i a N . Lüdu eda­sisel
ja südamest
>ni' aktsioonidele
|. Kuid samal ajal
Ima sõda, rahvus-ja
sõjaohtu ning
itest ohudest kõr-kaua
koi võima-laks
— ka Lääne-raabia
õli ja küD
kontrolli alla,
[kraatlike ja ise-riikide
iäal lõp-nieeste
hulka,
^loskva ölümpia-jerimist
Afganis-pärast,
on astu-jUberaallde
partei
iminister Pierre
sitas seda küsi-
5-iš valimiskam-iunud
pressUson-
|»aljude teiste pre-jiiimpia
boikotee-vastaste
eesku-
[jorti ja poliitikat
ning kui riigid
ipiamängudega
it, süs lähendab
ide lõppu.
et Moskva ei
fingusid tema ar-otstarbeks.
Ta
kedon varem tun-jiehhoslovakkiasse
keegi ei ole ta-lijustel
venelaste
längudest. Tm-
Itema arvates ta-
Afganistani i n -
Idada N. Liidule
[ad selleks olüm-
Kanada ei peaks
lema. ,Jiui me
N. Lütu, siis
jüdist globaalset
vääna vene kara
|tgudega", lõpetas
oma seisukohta-
(Järg lk. 3)
hindamist kui
|ti kultuuriisik as-
.,,Vahetuskaubas
jlla Vuoiijöki me
lärgatavait: roh-bmläne
eestlasist.
vüs fotot vaat­ust.^
äi-'
1=;.
u.
f'
Nr. 8 ¥ABÄ E E Š B O Ä N E teisipäeva^^ 29. jaanuaril 1980 — Tuesday, Janüary 29,
2. j a 3. veebr. dr. R. IPähapili,
iel. 921-7777.' / •
Ja 10.
751-6141. sün süntönnd ja traditsioniline igaaastane!
. _.; ESTO-80; kavas on märgitud ralivatantsu. lavastus
^,kunglä" lavastus OM aga eime -ij •
„KuiigIa" rahvatantsulavastus. Eelolevast „Lmia" lavastusest, selje^käsikiriast Ja tantsudest aadsi^
meie lehele i i t o
le tantsude kirjeldused, taktide ar-
Kuna ühendiises Nõukogude L u ­du
agressiooniga Afganistanis on
praegu aktuaalselt päevaisorrai
Nõukogude: Lüdu^nperialisÄ ag­ressioon
iilemaaifnseš ulatuses,
korraldavad; Euiföopa ikestatud
rahvad Torontos^ iihisb suurema
protestidemonstratsio<jni Nõuko­gude
Lüdu agressioonide hukka-mõistmiseks
j a 'kõigüe ikestatud
rahvaile vabaduse põudmiseks.
Protestidemonstratsioon toimub
laupäeval, 9. veebruaril kell 2 päe­val
Toronto Raekoja ees seitsme
ikestatud rahva — baiti rahvaste,
ukraina, poola, i ungari ja tshehho^
slovakkia rahvusgruppide 'koos-
Korraldatava demonstratsiooni
juhtmõtteks on ,,Vabadust kõiki­dele
ikestatud rah\rastele!*S^^^^^M
sed demonstratsioonist osavõtmi­seks
on saadetud kõigil(B kõlniele
Vesthišt ahistab T. Eütti, öeldes,
et kevadise kava asemel on täna-,
vu ettenähtud suurejoonelisem la­vastus,
kuna seda loodetakse esita­da
ka Rootsis, Põhja-Ameerika
noorte taidurite õhtutel. „Kungla"
kevadtalvine lavastus on nagu trä-ditsiööniks
saanud koos Külapoiste
ja Jaaniku ansamblite ning rahvä-pülide
orkestriga. Iga lavastus õi
olnud eesti rahvakuhstüoomingule
baseeruv, samuti ka seekordne. j
selles, ;et
valimistada sellised
kulissid, mida saaks Euroopasse
kaasa vStta, kuna vÕib olla ka
esinemisi
Seekordse eeskava nimeks on „Lii-na"
ja see. on lugu ühest armastu-
. sest.
Kuid seda teab juba täpsemalt
rääkida T. Metsala, kes on käslkirr
ja koostaja. Ta ütleb, et lavastuse
süzhee oii ajaloolisel ainel, tege­vus
on umbes 150 aastat tagasi. See
on lugu ühe mehe ja tütarlapse va-
J ... .1 r - j 1 • J hekorrast, mis juba teises vaatuses
eesti rahvapäraste pulmakommete
1! vü, millele Toi on suutnud hästi
HS^^muusikat kohandada.,Ta üüeb,:et
"l^^;ToT muusika
tario i^rovintsi ulatuses. Palvuse
demonstratsioonü ; peab Toroato
kardinal Carter, sissejuhatav sõ­navõtt
seitsme rahvusgrupi x^ünel
on koostöö 'komitee esimehelt dr,
L. Lukss'ilt. Teadustajaks demons­tratsioonil
on E K N abiesimees L .
alusel. Sellesse on põimitud origi­naalseid
rahvatantse ja T. Metsala
poolt kombineeritud vaheiiikumisi.
Kuid kolmas vaatus on traagiline,
sest esimese öö õigusel kutsutakse
, õnnelik mõrsja mõisa j a — lõpu-
Leivat.Demonstratsioonüt_ saade- k u i m i n a t e^
takse osavõtjater seisükol|taüega
resolutsioon Kanada valitsusele,
E^tlaste Kesknõukogu KaSnädaš
korraldatava demonstr-ätšiooni
kaaskorraldajana kutsub eestlasi
üles sellest ühisest protestist ja
ikest^atud rahvaUe vabaduse nõud­mise
demonstratsioonist arvukalt
osa võitma. Praegu on a^g, kus
ikestMud rahvad peavad võimsalt
tõstma oma häält.
Sihtasutus Eesti Päevad Toron­tos
, kes tegutseb Stokholmis toimu-vate
ESTÖ-80 pidustuste organisee­rijana
Kanadas, saadab käesoleval
nädalal: välja pidustuste ürituste
püetite tellimise- ja registreerimis­lehed,
kuna püetite eelmüük on ju­ba
alanud. Registreerimislehed
saadetakse eesti organisatsioonide­le
Kanadas ja Pohjakotka ühisleri-nuks
registreerinud isikutele. Siht­asutus
loodab, et Iregistreerimis-lehti
saavad organisatsioonide kau­du
kõik isikud, kes on huvitatud pi­letite
etteteUimistest. '
kida. v^.,
„kungla" on ka varem- oma la­vastusil
kasutanud d r v R . , To!
muusikat Ja see on olnud efekt­ne,
nii et ka seekordne koostöö
, põhineb Juba eelmistele kogemus-
.rtele..
Seekordne eeltöö on mõneti olnud
parem, kuna kumbki pole 100%-
liselt seotud ESTO-80-ga, mistõttu
on aega võ^ta just selle tegemiseks,
mida me teha tahame," ütleb T.
fctsalä. :
T, Metsala jätkab , öeldes, et
, ,Kurigla*' tantsurühm on tehmliselt
niivõrd arenenud, et tantsijad
mõistavad palju tantse, kuid ka
liikumist arendada, mis on esiine-ne
lavaliikluse põhialus. Seda on
,,Kungla" aastaid harjutanudj kuna-see
ongi originaalseim rahvatant-suvorm,
kus tantsulist tegevust ei
juhitud sisse akordidega. Nüüd
suudame inimesi laval liikuma pan­na
ilma tegevusi kahjustamata.
Ta räägib (Bdasi, et õnneks on
,,Kunglal" kaks valikrühma, kes
on võimelised soolotantsudeks.
/ T O O M A S METSALA:
bitamä vastavaüe rühmadele, leid­ma
neüe vastava riietuse, kujunda­ma
kulissid, mis teeb sellise lavas­tuse
esitamise keerukamaks võr­reldes
tavalisest rahvarõivais rah­vatantsu
esitamisest. Tööd on ol­nud
palju, ka erirühmade organi­seerimine
140-st tantsijast. T. Met­sala
ütleb, et ,,Kungla" õnn ja sa­mal
ajal ka tagasilöök on, et neil
on nü palju noori, kes kunagi kor­raga
ei niahu lavale. Kuid ka noo­rem
aüe tuleb iavakogemusi anda
ja nad osalisteks lavastusse võtta.
Oma tööst rääkides ütleb t . Met­sala,
et ta teeb enne uut lavastust
valmis , ,sõjaplaani"^ kus igale
grupüe on määratud ta positsioon,
kus nad lavastuse käigu ajal pea­vad
olema, et neid sealt õigel ajal
lavale juhtida. Kuid kaks valikrüh-ma
teavad mis teha ja teised lUgu-vad
nende ümber. *
järgi on hea tantsu
luua. ;,Kungla polka" kujundas T.
Metsala veerandtunniga,} küna
muusika otse dikteeris mida tuleb
tantsuliselt teha. Tantsu füleskirju-tamine
võib aga nõuda päev-otša
tood. ' ;
MÕMikord tuleb uras tants konst­rueerida
eesti rahvatantsude ük­sikelementidest,
iga samm mis
laval on näha, on pärit kostki
rahvatantsusi
Nn on ka uues lavastuses ,,Ärmas-ajate
tantsu" kõik li&umised eesti
•ahyatantsude üksUfud taktid eri-tantsudest,
mis kokku annavad ori­ginaalse
tantsu. Sellele tantsuele-mentidele
kirjutab Toi rahväyüside
elementidest vajaliku, yüsi. „Kung-la"
sai Soomest Väisaneni kogutud
eesti rahvavüside kogud, mistõttu
on olemas väga. häid materjale.
Lõpuks / ütleb veel T. Kütti, et
„Kungla" seniste lavastuste juures
on kogetud kahjatsusega, et Toron­to
koolide lavad on mõeldud kooü-aktusteks,
aga mitte suurearvulise
Teari fuajee aga muutub ESTÖ-
80 teenindusbürobks ja informat-šioOnikeskuseks.
Süa tuleb ka
oma kohvibaar, kust saab osta ka
pirukaid ja karastavaid jooke.
Teater on varustatud moodsa
tehnikaga. Nü liiteks on igal
istekohal kontakt, kuhu nõrga
kuulmisega teatrikülaline võib
lülitada oma
tegelaskonnaga lavastusteks. Ini­meste
hulgas bn vümastel aastatel
olnud" nurinat, et etendused toimu­sid
kaugel linna servas. Kuid
„kungla" öisis head lava.
Sel aastal on neid rahva nõudmi­si
arvestatud ja üüritud südalin­nas
olev Ryersoni teatrisaal, mis
iile lÖOO inimese. ^
STOKHOLM — Teater saab üha kesksema koha ESTO-80 Mtoste
seas. Etendused toimuvad Stökhölmi moodsas Linnateatris, mis
asub keset lüina, lühikese jalamatka kauguses Eesti Majast, Stok-holmi
Eeskraudtciejaamast, ällmaaraudt^ ja suurtest hotel-nud
kellale 14.30. NU saavad teat-r&
ülalised • a ^ a süüa, puhata ja
rahulikult Jäästaadionile sõita,
'kus „Festival G-ala** algab kell
19.00.
Lasteteatri etendas* toimub Bo-hüsgatani
koolimajas. Kõik teised
aga Lmnateatris, kus saalis cm vei­di
üle 800 koha, see tähendab^ et
umbes iga kolmas ESTO kiÜas-taja
võib arvestada mõnele
etendusele pääsemisega. ,
Seepärast soovitame juba varakult
piletid tellida eelmüügEt. Püetite
hinnad eelmüügü Rkr 30, peale
eölmüüki Rkr 35. Noortele kuni 19.
eluaastani Rkr 15 nü eelmüi
kui ka hiljem: Kuiia püeti
nummerdatud saavad eelmüüggt
ostjad paremad kohad varuda.
Lasteteatri püetüünöa^ on Rkr 20
ja Rkr 10.
Nägusa teatrünärgi rõõmuiroo-sas
ja leinalülas on kavandanud
Gustav Uves. Teatritoünkond on
tellinud 5000 niisugust rinnamär-ki,
mis kaasuvad tasuta eelmüügilt
ostetud esünese viietuhande teat-ripääsmega.
Sama maja teisel korral asub
suur esmaklassiline restoran
,,Baldakinen'V fcus öhüiti
ter mängib tantsumuusikat.'Teatri
all keldris aga on ööklubi „Aläd-din".
See tähendab, et teatrisõber
võib enne restoranis hea eine telli­da,
seepeale samas npjas teatrit
vaadata ning sealt otse ööklubisse
tantsima minna. ESTO ballile päär
seb vaid 1200 inmiest
Neü, kes ballipüetitest ilma Jää­vad
ei puudu nüvüsi alternatüv.
Kuna ESTO-80 liikumislavastus,
mis on saanud ilusa nrnie — „Fes-tival
Gala", m üle viidud-Jäästaa-dionüe,
kuhu mahub kuni 10 000
i pealtvaaitajat, on Pinna Stuudio
oma etenduse sel päeval nihuta-
(Algüs lk. 2)
T. Metsala ütleb, et,
probleem pole tants, vaid lavas­tuse
koordineerimine.
Kuid „Kunglal" on mitW' gruppi ja
neü omad juhid, kelle abU kõik on
koordineei:itud. Ta hindabki neid
juhte, kes on-loobunud muust tege­vusest,
aga on jäänud ikkagi
, ,Kungla'' juurde; ka teised endi­sed
lantsiiad tulevad alati abiks
kui abi välja. ,,Kungla^'^^
väga aktiivile rühm ja kõik tantsi­jad
püüavad kõrgemasse rühma
jõuda, aga „vanemad ei' lähe na­gu
eest ära-'. Praegu õpetame kol-mahdale:
rühmale neid tantse, mis
varem kuulusid valikrühma pro­grammi.
:
T. Metsala räägib oma töömoo­dusest.
Alul teeb ta süzhee ja hak­kab
süs sellele sobivaid tantse ju­tustuse
arengu edasi vUmise vaja­dusel
otsima. Ta ütleb, et eestlasil
on palju tantse, mis annab valiku-tJldse
on tantsurühmi praegu kuus.' võimalus^, kuhu tuleb luua vahe-
Praeguse lavastusega on rühm ja liikumisi vajaliku muusikaga. Et
juhatus töötanud juba möödunud rahvaviisidele baseeruvat - muusi-sügišest
alates. Tantsud peab so- kat saada, on ta aijdnud^dr. R. Toi-
Kuid see on ka majanduslikult
palju kulukam. T. Kütti julgeb siis­ki
loota, et loodetavasti tullakse se­da
kä rohkem vaatama, kuna sel
on huvitavam sisu. Võimaük tulu
on vajalik liikmeta Rootsi saatmise
toetamiseks. Pi;aegu on minejaid
ligi 50% rühma 140-st Uikmest.
Kokkuvõttes ütleb T. Kütti, et
praeguse tegevuse eesmärgiks on
rahvale tutvustada eelseisvat„Lü-na"
lavastust. Kuid see vestlus an­nab
inimestele ka võimaluse ees­kava
paremaks naõistmiseks jä ehk
respekteeritakse rohkem seda tööd,
mida tehakse ja aega mida selle
tegemiseks kulutatakse.
Enne lavastuse esitamist on p^I*
ju tööd tehtud, harjutused toimu-yad
pidevalt Eesti Majas.
See on pikk jutustus „Kungla"
rahvatantsijate tööst; nende uuest
lavastusest ja selle eelolevast la­vale
toomisest. Kuna meie teatrite
tegevus on oma aktiivsuse kaota­nud,
siis täidab see lavastus mõ­nel
määral oma eepilise sisuga kä
teatrilavastust. Ja see teeb noorte
lavatöö veelgi enam hinnatuks...
STOKHOLM ( E P L ) — Ajaleht
„Expresseni" järgi tounuvad
Moskvas praegu kursused 10 000
kodanikule, kes peaksid võtma
vastu olümpiaadi ajal Moskvasse
tulevat 300 000 yäiUsmaolašt.
Ette on nähtud vüs kursuseprog-rämmi:
/
1. Kommunistik ülesehitustöö N.
Ludus-
2. / Vene kömmunistl&il partei
juhtiv osa ikommunistlikus üles­ehitustöös.
3. Sotsiailistliku maaümasüstee-mi
eelised.
4. N. Liidu põhiseadus: nõukOr
gude demokraatia on parim demo­kraatia.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, t)nt. M9V 3Y7
Tel. 7454622
5. N. Liidu, ja sotsialistliku vend-luskonnä
riikide võitlus rahu, de­mokraatia
ja sotsiaalse arengu
eest;
Expressen kommenteerib: „Nü
taitade giididega ei kujune reis
Moskvasse eriti lõbusaks."' -
Need väljendusedl. kutsuvai esile
terve rea vastuväiteid.. Esitanae
mõned neist allpool:
1. Olümpiamängud on Juba am­mu
varem politiseeritud, eiiti sel­lest
ajast alates kui N . Lüt ühines
olümpiamängudega. Tõendeid sel­leks
on palju, et N. Li|t tatfab
kujundada Moskva | olümpamän-gud
suureks kommunistliku süs­teemi
propagändašpekftaaliks.
2. Kui vaba maailm I^.Lüduoku-patsioonijõttdude
sissetungile
TshehhoslbväkMasse Ja Ungarisse
ei reageerinud, siis ei tahenda see
veel seda, et teda J^ganistani sis­setungi
puhul ei tuleks karistada.
Kuritegu jääb ikka kuriteoks,
ükskõik siis kas teda sooritatak­se
esimest, teist või kolmandat
korda ning praegust kuritegu Af­ganistanis
ei amiuSeeri vaba maaiS-ma
juhade saamatus,Ükskõiksus
Ja algatusvõime puudumine Unga­ri
ja TshehhoslovakMa sündmuste­le
reaE^eerimisel. 1
3. Üldise globaalse poliitika esi­ta
miseks Ni. Liida a^essioonile
vastu astumiseks on läänemaailma
riijfimeestel olnud aastate kestel
võimalipsi Liitunud Rahvaste Orga­nisatsioonis
ja Ni^TO-s. Sellise
plaani oleks võinud esitada ka
Kanada j a jääb ainult huviga kü­sida,
miks seda seni tehtuü ei ole
eriti kui endisel peaministril olid
selleks, I t e d Ja.
$35.^
$19.^0
$10.50
$38.—
$21.—
$11.-
K I E I P b S 1 1 G Ä
USÄ-s:
• MOSKVA —.N."Liidu võimud on pärast dissident Ämdrei SaWia»
Tovi küüditamist Moskvast Gorkisse{teatanud, et Sahharov ei olhui
ühtne dissident ega nõukogude koka vastane vaid ka lääneriikid©
spioon. Valitsuse häälekandja „Izvestija" nimetab Sahh§rovi ,;ree-turiks"
ning tõenäoliselt on see kalMetung ieelmänguks SaMiaro
saatmiseks kotosse
Ajalehe andmeitel on SaMiarov
andnud ka, läänerükide ajakirjani­kele
andmeid ja informatsiooni,
mis kuuluvad riiklike saladuste
Sahharöyl väljasaatmine Mosk­vast
ja temale suunatud kallale­tungid
nõukogude ajakirjanduses
on itekitanud äge<la reaktsiooni
IMnemaailmas
ning Pramtsušmaa endine pea­minister
Jaeques Chaban-D'el-mas
tühistas Isegi oma Mllas-
Tema sõidu tühistamine on vene­lastele
seda püniikum, et C3iaban-
Delmas pidi kohtuma ka Brežline-viga
ning vene ajakirjaridus tegi
sellele kohtumisele suurt reMaa-nu.::'::;.:
„Izvestija": nimetab Sahharovi
„Trooja hobuseks", kes enda ma­ha
on müünud lääneriikidele. Le­hes
mainitakse, ©t Sahharov kuu­lub
nende pärastsõjaaegsete fas-histlike
põrandaaluste t^elaste
ja mõrvarite hulka,
kes tahai^vad
de räMo.
Lockportis, New Yorgi osariigis,
ilmuv ajaleht „Uniori-Sun and Jour­nal"
mainib, et eestlane Jaak Rak-feldt
on nimetatud sümapaistva-maks
nooreks Ameerika tJhendrii-kides
1979. aasta „Oustanding
Young i i e n of America" välja­andes.
Väljaandes mainitakse, et
nimekirja avaldamise eesmärgiks
on esile tõsta j a austada noori me­hi,
kes on osutanud teenuseid teis­tele
ning kes on süma paistnud
oma'kutsealal ning andnud oma pa­nuse
ühiskonnale.
Jaak Rakfoldt on sündinud 1946.
il Rootsis ning 1950. a, kooS va­nematega
ühendriikidesse saabu-nult
elas ta kewfanes, kus lõpetas
keskkooli. Ta õppis New Yorgi
WASHimTON'-^^^ Vene okupat- State Universitys psühholoogiat ja
sioonijõudjide eest põgenevad af- sotsioloogiat ning saavutas BA
ganistani põgenikud mainivad, et kraadi 1968. aastal. Ta töötas psüh-Äfgänistani
tungimid punaarmee hiaatrilise sotsiaalametnikuna hing
kasutab partisanide vastu võitle- snrdus 1970. a. Syracuse ülikooU
misel keemilisi pOmme. l^eed kus saavutas sotsiaaltöö^^^^a ma-ponunid
lõhkevad õirus nmg vaba- i gistrikraadi. 1973. aastast kuni
nenud gaasid põhjusta^md süda-,j p^ ta üticas, New
mepöoritUst, pimedaksjäämist, \ Yorgi osariigis Mohawk Valley
hingeldamist, ja isegi surma. Põ-' Community CollegeUs psühholoogia
genikud mahuvad et neid pomme alal assistant professorina ning pea-bn
kasutatud Pakistani jä Hüna le selle nõuandjana mitni^äUgustes
pürirajoonides, kus partisanide institutsioonides ja asutustes. Ta
56. 61
LEIWUPÖSTIGÄ ülemere^maa^ssei
Aastas $72^, pooHaastae^^S^ ^
Aadressi muudatus 50 centi. tJksikmmibri hind 45 c eÄ
l a n a ^ aadressidele p Ä a e märkida , J>OSTÄL COPE" Ja
ÜSA aadressiMe ,,ZIP CODE" ^
Faagafcdiekk vöi rahakaart kirjutada
Free Estonian FublishOTsnime^^
yaistupanu okupantidele on kõige
1).
on paljude ühendriikide, balti
eesti orgamsatsioonidelüge.
ja
li
f©stalSfn.C,
Palp mulle saata VABA EESTLANE aastad /
veerandaastaks— tavalise / kiripostiga alates „-^-
_ _ 1^ TeDMise katteks lisan |
rahas / hekiga / rahakaardiga. (Raia saaesali!^
•li-i