Vaba eestlane , January 29, 1980

              p
i
Nr. 8
Hind Saatekulu
11.-
2.50
5 . -
3,50
10.-
3.-
3.-
8 - -
1.50
5.-
5.-
14:50
AJ50
3.-
3. -
4. -
2.-
1.50
14--
1.65
2.1c
5.30
2.50
2^
2.25
2.25
8—
1.50
4.-
1 -
4. -
8Ä)!
5. -
1.50
2.75
4.r-
8 -
1250
16.20
85
15
40
8S
50
50
m
25
1§
15
25
20
8^
40
40
m
20
20
20
20
40
50
15
40
30
30
40
20
25
50
40
50
50
8 . -
3 . - 35
2 . - l . -r
5— ,
7.50 50
2J5Q
IM
12^
Ei tohi viia elavaid
Ija! •
puutus asjasse jon-
1. — Seemned on
üei ei saa enam mi-a
tulirelvad on pä-oh
arusaadav, et
ikogude Ldidusf. viia
!KX>me turistid võik-ikpgude
pussikaui>
iSoome tagasi revo^
ä. See on täiesti
Ivad on venelastel
itseks.
ce ja liikumatuid
ad kõik S(K)mlased.
eidel võib pila mõ-nia
akna peal. Sel-
•aulgi ja seda män-ki.
.Ega raadio ei
kindlasti teatakse
^ d i i s , ' ; , Jutlustas"
indlasti kuulnud se-raadiost,
kui kord
It oskad.
~ula mingit Soome
keelatud^ ütles näi­line
nüüd minema,
taim.
gl vaid seUe härra
.a. Aga asi on nii,
olema selle härra
Idaja. Minu kohus
a asju, sest ta ise
• •. puudulik. Aga
tuntud polütik, siis
usugune reisikaas=
dajaks.'
I
Nr. 8 ¥ Ä B A mSSTLME teisipäeval, 20. j
4XB
OB
Toronto kandlemängija Alfred Kuus Milwaukeeg-i,Euroopa küla
tl
Milwaukee muuseumis avati detsembris uus osakond m. Euroopa
küla (European, Village). Selles on esitatud koik Euroopa rahvused
päritolumaade järgi, kellede liikmed on emigreerinM^ Wiscomsinisse.
Etseal emigratsioon oli .eriti intensiivne ajavahemikui 1875—1925;
soovis muuseumi Juhatus, et väijapaiekutel oleks selle ajajärgwle
omane etniline ilme. . ;.. • • • 1 /.
Eiuroopa küla on paigutatud
muuseumi ühte suurde ruumi, kuhu
igale rahvusele ehitatud oma ma­ja:
Baltf rahvad, Eesti, Läti ja
Leedu asuvad ühes majas, igaüks
eriruumis, _ milledb suurus määra­ti
rahvusgrupi suuruse järgi Wis-consinis:
Lätlasi on siin kõige roh­kem.
Nad said kõige suurema ruu­mi,
eestlasi kõige.vähem*, nad said
kõige väiksema ruumi. Ruumi'eest
tuli eestlastel maksta $1000.
See muuseumi üritus on ühend­riikides
ainulaadne.
Muuseumi Isülastab aastas ca
2.000.000 inimest,' eriti palju l^oolide
ekskursioone väijäspoolt. Sellega
on siin hea võimalus ameeriklaste­le
Eestit tutvustada.
Euroopa küla koosneb 32 eri maa
rahvusest: Austria, Belgia, Bulgaa­ria,
Kroaati, Tshehhi, taani, Hol­landi,
Inglise, Eesti, Soome, Prant­suse,
Saksa, Kreeka, Ungari, Iiri,
Itaalia, Läti, Leedu, Norra, Poola,
Portugali, Rumeena, Vene, Shoti,
Serbia, Slovald, Sfoveeni, Hispaa­nia,
Rootsi, Shveitsi, Ukraina ja
Welshi. . -
... Eesti.raisvusgrüpp/võfttiš .asja
:.väga tõsiselt.. "• \..".
Pärast üleskutse avaldamist ja
suulist selgitust, laekus võrdlemisi
lühikese aja jooksul sissemaksmi­seks
vajalik summa ja veel roh­kemgi,
ka sisustuse jaoks.Illinoi-sist
annetas 4 inimest. Ka E. Rah­vuskomitee
USA-s ohverdas sum­ma.
Eesti osakonna organiseerimi­seks
moodustati toimkond,' kuhu
kuulusid esimees arhitekt Raimond
jt., küpsetades eesti kokaraamatu
retsepti järele ka kringli. Huvi ret­septi
vastu oli suur. _
.. Toimkonna;: liikmed.- E d ;
Ja Johannes Malm korrkdasid
raha. kogumise. . ..^
Muuseumi soovi kohaselt olid
rahvarüdes toidulaua juures. Koi­dula
Mäeste, Anne Clasen, Toni
Scheir, Silvia Bülme ja Heljo Has-ler
ning tehnilise korraldajana te­gutses
Vello Malbe.
Kanneldaja A. Kuus sai rohke
tähelepanu osaliseks. Temast ilmus
suureformaatiline foto„Milwaukee
Jöurnalis" alapealkirjaga — ,,Alf7
red Kuus played än Estonian inst
rument,,kannel-'inPäpstSquar^
of the .Museums Europeari Vil­lage."
v••^/:.^.•V::
A. Kuus esines ka TV kanal nr.
.4 „New Day'* saates 8. dets. kl. 9
homm.
Rahvast oli .avamispäevl, millele
kogunesid ainult Muuseumi Sõpra
de Seltsi. Hikmed ja kutsutud külali­sed
— kokku 4000 inimest.
Kohal oli julhia ka Jõulupuu, mille
iga oksa., oli dekoreerinud- erirah
vus. •:•};•••
Eesti oksale heegeldas jõülutähec
Linda Randpalu ja traadist küünla­jalad
käbidega valmistas Koidula
Mäeste.
Muuseumi poolt on l u b aM ase
tada seinale kaart, millel on mär­gitud
kõigi Euroopa külas esineja­te
päritolumaad. Ka on kavas kor
raldada rahvuste heliline saade
Eesti osas on selleks eeltöö teinuc
Eduard Piülme.
Lõpuks paar sõna uuest ERKtJ
Jürisson, ning liikmed Anu Uusta-; voldikust: vähselt nägus, heal pa
lu, Benita Uustalu, Enno Jeedas, ^^^^ü, kuid Eestist ei ole ühteg
OlafTammark, George Saar. Koi-[ P^^^; ^ n r ^
dula Mäeste, Eduard Billme ja Jo­hannes
Malm.
••UI
; ^ ADVOKAAT-NOtÄR .
iloom 1002, Royal lYust Tower
Toronto. Dominioii Centr©
Postiaadress: PIO- 326, Torc^ato
•Ont. (Bay &.KJng.) M5E IK?
Teiefon: 869-1977
24-tündi telefoni valveteenistus
^ Edmehel,.arMtek^ iürisso-nii
tilli mitmel korrat käia muu­seumi
koosolekutel ning võidel­da
Eesti osakonna parima asu-
; 'koha.pärast. • • ' ' |. •
See on nüüd heas kohas, 1 a.ö. kü­lastajate
jalus. R. Jürisson korral­das
toimkonna koosolekud oma ko­dus,
jaotas tööülesanded,, avaldas
üleskutsed V E Sõnas, otsis ja lei­dis
Emmaste rahvariidedl nagu
väljapaneku korraldaja Sjoovis.
Nende valmistajaks oli Helmi Tüll
Kanadast. Tema kutsus, ka ava-mispäevaks
eestipoolseks esinejaks
kandel Torontost Alfred Kuusi, kes
oli kolm päeva tema külaline. Te­ma
pidas läbirääkimisi kä A, jKuur
si esinemiseks TV-s. .
Kuigi ruumikitsikus oli suur, suu­tis
väljapanekute korraldaja Anu
Uustalu . oma töökate abilistega,
kelledeks olid Benita Uustalu, Val­ve
Suik, Linda Kuuskne, Otto Suik,
Enno Jeedas • ja Carmen Johanson,
kõik hästi korraldada. Väljapane-küiks
annetasid esemeid Malle
Väärsi, Benita Uustalu, Linda
Kuuskne, Heljo Hasler, vennad
Paid < 100 a. vana riidekiršt) ja
Aug. Maiste. Tänu kõige sellele on
Eesti osakonna väljapanek eesti­pärane,
lihtne ja esinduslik. Toim­konna
Hige Koidula Mäeste k o r r a l ­das
veel eestipärase toidulaua koos leviks kõikidesse eesti kodudesseJ
abiliste Anne Claseni, Toni Scheiri; . \ ; . : „„ un,^ . . . « m rE
Seda voldikut jaotati arvukalt.
JOHANNES. MALM ^
Keres, Paul X7. jaan. M 6 - 5.
juuni 1975) kohta on asidmed eat-süMopeedias
väga ulatuslikud., In­ternatsionaalne
suurmeister, kel­lest
sai üks tugevamaid ja popu­laarsemaid
suurmeistreid meie
ajastul, on sündinud Narvas. Juba
13-aastaselt tuli ta Pärnus pee­tud
meistrivõistlusel teisele
le (eksikombel on Pärnu
tud Eesti pealinnaks). Ta arendas
korrespondentsmalet, sai 1935. a.
esti meistriks j a samal ajal de­büteeris
esimesel rativusyahelisel
yõistluselj esindades Eestit Vars­savi
maleolümpiaadil, saades, 12,5
punkti 19-št, mis näitas tä tuge­vust
mängijana. 1936. a. ja 193Ö. a. •
vahel tema tulemused, paranesid,'
kulmineerudes esimese koha jaga-1
niisega A.V.R.O;turniMl 1938, m i l '
a läks mööda maailma suurimaist
Juba .käisid jutud; võistlusest A l -
johhiniga maailmameistri tiitli
pärast, aga sõda tuli vahele Ja
maletegevuse vähenemisega oli
jKeresel raske Eestis pinud sünd-musite\.
tamstal . kontsentreeruda
malele.
Pärast sõda Keres asus oma
täielikule mängija karjäärüe, aga
ta oli kaotanud oma parimad või­malused
maailmameistri tiitli võit­miseks..
Siiski jäid ta tulemused
väljapaistvaiks j a ta võiks julges-
;i väita, et ta on teine või kolmas
maletaja maailmas 1948-st kuni
1965-ni.
Nimekiri esikohtadest internat-sionaalseil
turniiridel ulatub üle
40 aasta ja jääb üheks suurepära-semaks
meie ajaloos:.,Tallinn 1936,
Ead Nauheim 1936, Tallinn 1937,
:argate 1937, Ostend 1937, Prahi
1937, Viin 1937, Semmering-Baden
1937, A.V;R.O. 1938, Märgate 1939,
Buenos Akes 1939, Posen 1943,
Salzburg 1943, Madriid 1943, Rüa
1945, Pärnu 1947, Sezawno Zdroj
1950, Budapest 1952, Hastings
1957/8, Pärnu 1960, Zürich 1961,
Los Angeles 1Ö63, Beverwijk 1964,
Buenos Aires 1964, Hastings 1964/5,
Märianske Lazne 1965, Stokholm
1966/7, Bamberg 1968, Budapest
1970, Tallinn 1971, Tallinn 1975 ja
Vancõuver 1975.
, . Sellele võib lisada Eesti meist­ritiitlid
aastail 1942, 1943, 1945 ja
1953, Gruusia meistritiitel 1946,
.• N.- Liidu, meistritiitlid 1947, 1950
ja 1951,
koos teiste kohtadega kandidaati­de
turnüridel 1953, 1956 ja 1962,
andes kokku täielikuma suurepä­raste
tulemuste loetelu ühelt meie
aja tõeliselt suurelt mängijalt.
Teel Vancouverist koju 1975 Ke^
res suri südameataki tagajärjel.
1940, esimene sanaas 1941, jagas
esikohta; koos Äljohhiniga Krako-yis
19,41, oli kolmas Salzburgis
1942j teine Viinis 1943 ja kolmas
Salzburgis 1943. ;
Pärast. neljaaastast vaheaega
mängis ta Kasselis 1947, 'kus ta tuli
teiseks. Hastingis 1948/9 tuli
kuuendaks ja oli 1949. a. teine,
kolmas Heidelbergis, 1949. ä. ja
teine Saarbrtickenis 1950. a.
Tema viimane võistlus oli Sak­sa
meistrivõistlus BadPyrmon-tis
1950. a., kus ta Jäi üheksan-daie
kohale. • -
Siis lahkus ta Ameerika mandrile,
jäädes pärast ajutist Kanadas vii­bimist
USA-sse. Elab nüüd Ällen-townis
ega pole pöördunud enam
male juurde tagasi. :
Omaette märksõna on Uusi, Gun­nar
(sünd. 1931), kes on ohiud N.-
Liidu meister ja mitmekordne
Eesti meister.,
Keres,e nime on märgitud veel
ühenduses Austria maletaja Elis-kasesega,
Gelleri. nimemärgi all ja
mitmel teisS juhul, kuna ta on
viimase neljafcünine aasta. male-kuulsuste
kaasaegne.
Endiselt Liivimaalt on pärit ka
maletaja Lionel Kieseritsky (1806
—1853), kes hiljem elas ja suri Pa-
' riisis.
Khrjanduse loetelus on märgitud
Paul Kerese vümane raamat
,J'ractieal Chess Endings" (Lon­don
1974), samuti P. Kerese ja A-Kotovi„
The Art of Middle Game
(Harmondsworth 1964) ja P. Kere-ter
on eesti päritoluga. Emigree-' "^^^^dmaster of Ghess" (Lon-rus
Austraaliasse kui dp Saksa- - ^«^1964), viimane on--kplmeköi
maalt. Võitis AustraaUa meistri-. on kogutud Kerese
tiitli 1957-59 aastail, siis läks Uus- mangud 1965-67.
Keres (vasakul)
esimesi eestlast, kes pääses pä­rast
Eesti teistkordset okupeeri­mist
punaarmee poolt ametlikult
välismaailma. Pildil näeme teda
jalutamas Stokholmis.
Meremaale ja. võitis seal meistri-tiitli
i970. 1966. a. võitis Ida-Aasia
tsooniturnüri Aucklandis. See an-'
dis täile internatsionaalse meistri
tiitli ja õiguse võtta osa Tuniisis
peetud võistlusest 1967. a., kus tal
edu polnud. Esindas Uus-Mere-maad
1974. a. Nizza maleolümpiaa!-
dil..
Schmidt, Paul F. (sünd. 1916).
Internatsionaalne meister, kes elas
kuni It maailmasõjani Eestis, kus
ta oli lähedane rivaal Paul Kere-sele
jä ühel ajal oli. suurmeister.
Schmidt On siindinud TaUimias ja
võitis Eesti meistritiitli 1935. ja
1937. aastail. Ta oli edukas Tallin­nas
1935, kus ta edestas Kerese.
1936. a. tal oli suur edu Pärnus,
kus ta jättis selja taha Flohri, Ke­rese
ja Stä-hlbergi. Mängis teisel
laual Eesti meeskonnas 1937. a.
Stökholmi maleolümpiaadil ja oli
jälle teisel laual Buenos Aü-eses
1939. . . ••
Sõja ajal tal oli rida - edukaid
võistlusi Saksa okupatsiooni a ll
'olevas Euroopas, olles teine Saksa
Teda mälestatakse kogu maailma meistrivõistlustel Oeynhausenis
maletajate hulgas tema humaan­sete
kvaliteetide tõttu samavõrd "
kui tema elavate atakkidegä män­gustiili
tõttu.
Artikli juurde on lisatud tema
suur foto ja partn, mille ta män­gis
1935. a. Varssavi maleolüm-
W. Winteriga.
133 Bichmond S i W., Ste 7®5
./.^ •..V^Torontoi, M5H 21L3.^^ .
Tel. 364-7072 '\
Aidake kaasa, et
© ,,Who's Who in Finance and In-dustry"
toob oma 1979.—1980. a.
väljaandes 18.500 ameerika äri- ja
rahandusmaailmas esineva isiku
nime, ühes lisandusega tööalalt.
Sn. ,,Sajandl v õ Ä s e r k u s N ' Nende nimede seas on ka kaks
Ludu meesi«md mängis ülejäänud eestlast New Yorgist, dr. ins. Tõ-
Eestlaste osa „Golombek's. En-cyclopedia
of Chessis" on märki­misväärne.
Eesti nimed ja ka kohanimed on
õieti kirjutatud ja autoreil näib
olevat teatud sümpaatia Kerese
vastu, keda on mõistetud silm
paatse inimesena. ,
Selle suurteose on rändauhinnar
na liikuma pannud ee^ti maleklub
entusiast Lembit Joselin Toronto
eesti noortele, et näidata male osa
maailmas ja selle kõrval ka mÕne
eesti mehe tehtud tööd. Eesti nim
on seal kustumatuna.
T Ä H E L E P Ä N U I
saa
VABA EESTLANE
QurrNsT.
i
ss:
lu
«csx:
ai
W-RICHMONOST:
w
VABA iiSlL^NE Of
nVaba Eestlase •* toimetuse ja
talituse asukoha piaaB
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ni. |
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
Karl Arro 482-0242
. Hannes Oja '481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esünesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala, teise ajalehte kuni kol-map.
homm, kella 11-ni.
KUULUTAMINE •
VABA EESTLASES . \
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste himaadl:
üks tolli ühel veerul $3.50
esiküljel
tagaküljel _ _ . - ^ _ ^ - .: $3.75
: KUULUTUSI VÕTAVAD :
..VASTU:..';
1. Vaba EestSase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70, Stn. G,
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
: WiUowdale, Ont. M2M iŽ7
Telefon: 223-0080
Ah, rõõm tuleb nii sagedasti lii­ga
hjl ja! Mõnikord mõtlen ma: ini­mene
sünnib ja sureb Uiga vara,
liiga ruttu, rciõm ei jõua talle jä­rele..
- A.H. Tammsaare
selle lehekülje. Palyme, et lõikaksite selt©
jäi j q
TAB.ELKALENDER 1981
maailma vastu oli Kerese vastar
seks Ivkov, kelle ta võitis; kolm
korda neljast mängust.
nis Raamot ja Rudolf Härmar.
Märgitud on, et mõlemad on eest­lased,
ön antud nende vanemate
Oma nimemärgi omab ka livo Ja kste nimed, hariduskäik ja kut-
Nei (sünd. 1931), mitmekordne i ^ ? ^ ' ! ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Eesti meister ja raiivusvaiieline I
meisteraiatesl964. Ta jagas esi-i"^^^
mest kohta KeresegaPö;t^che j a i ^ ^ ^ ^ '^'^^ presidendi-seitsme
suurmeistri ees Wijk^^
iees. 1972. a. maailmameištrivõist- j ^ ' ^ ^^^^
e ajal Nei oli üks Spassky t r e e -[1W^m^. . Sa^n derj erCsoe-vss, miail lCeo nannedct Nicu.-
neMd ja temiismängu partnereid.
Uus-^Meremaa maleülevaates on '
märgitud, et aastail 1951/2, 1952/3, -
1954/5, 1959/60, 1960/1, 1962/3,
1965/6, 1966/7 ja 1968/9, 1989/70,
1973/4 ja 1975/6 aastail oli Uus-
Meremaa meistriks kas üksinda
või paaril julmi meistritiitlit jaga­des
eestlane 0. Sarapu. '
Maleolüinpiaa^ cm Keres ol­nud
1954. a. neljas, 1956. a. kolmas,
1960. a. kolmas.
. Meeskondlikidt .võtsid .eestlased•
. osa . 1935. a.-.^Varssavis ' peetud'.
maleolümpiaadist jäädes 11.
kohale, 1937. a. Stokholmis olid
juba 8. kohal ja Buenos Äireses;
1939 kolmandal :kohaL
Sarapu, Ortwin (sünd. 1924) Uus-
• Meremaa internatsionaalne • -meis-ÄccountoS
5."» University Ave.; Ste.'
t e l . 862^115
Toronto, Ont. M5J 2H7
J A A N X J ^ VEEBRUAR
p 4111825 P 1 81522 p ; 1 8152229
E : '51219 26 E 2 916 23 •E 2 916 23 30
t 6132027 T • 31017 24 3 10 17 24 31
K 714212a .K .... 411 18 25; K • 4111825
N . 1 815 22 29 N 5121926 N 5121926
R. 2 9162330 R • 6 13 20 27 •R 6132027
L 131017 24 31 L . 714 2128 h • T14 2128
APRILL MAI
p
E
T
K
•R
L
51219 26
6132027
714 2128
1 8152229
2 91623 30
31017 24
4111825
JUULI
p 3 1017 24 31 714 2 1B
E 41118 25 E 1 8 15 22!©
T • 512 19 26 T- 2 9 16 23 30
K • 613 20 27 K 31017 24
N • . 714 2128 N • 41118 25
R .. 1 8 15 22 29 R 51219 26
L 2 9 16 23 30 L 6 13 20 27
AUGUST SEPT lER
p 51219 26 .P: 2 9 1623 30 613 20 27
E 6132027 E 310172431 E. 714 21 28
r 7142128 T.' 4111825 T • 1 8 15 22 29
K |1 8152229 K 5121926 K 2 9 16 23 30
N 2 916 2330 N 613 2027 N 31017 24
E . ' 1310172431 R 7142128 R 4 1118 25
L 14111825 L ! 1 8 15,22 29 L 51219 28
OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER
F • 41118 25 . ?: 1 815222§ p •: • 6 13 20 27
E ! 5121926' E 2 9162330 E 714^28
.T 1 613 2027 T 3101724 T I l 815 2 2 ^
K ! 7142128 K 4111825 K 2 9 16 23 30
N. 1 815 22 29 N 151219 26 N 3 1017 24 31
R E 161320.27 R ^ : 41118 25
•L . 31017 2431 • L 7142128 L . [51219 28