1987-01-06-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m
Nr. 1
11 h i f
'iI itt lII lI0 H4U i 1Il 1>i4
l i l l i l 1^1 f
11 1141
^ I l l i l
las.
ine 100 aasta piires, lõpetas
eleja.
ärgmisena teatas auhinnako-ion,
koosseisus dr. A. Kur-is,
dr. M. Pühvel ja õpetaja
Laaneots oma hindamise tu-
|used. A. Kurlents ütles, et sis-i
antud ainult üks töö väga
|eva teemaga, pealkirjastatud
batovi Teesid'*. Need on po-ise
sisuga vaated, mis on
upandud M. Gorbatshovi
na nõuandja Arbatovi poolt,
isjon hindas töö siiski I au-a
i vääriliseks ($500.00) ja
riks oli Toronto üliõpilane
asH. Heinsoo. Samas kuu-dr.
M. Pühvel välja ka järg-aasta
võistlustööd • Lähema
matsiooni saamiseks tuleb
duda dr. A . Kurlentsi poole,
Circle Rd., Montreal, Que.'
' 1Y5.
ppsõna oli Tiiu Põldmalt,
itänas kõiki osalejaid. Aktus
s Eesti hümniga, mille jä-^
suti kohvilauda.
|eta allkirja andmisega
tkja staatuse nõudmisi
[ijti Vabariigile ÜRO's
iicesti Vabadus ca
võitlejate
perekonnad
vajavad abi
ida oma kodumaisele va-lasvõltiusele
määratud toe-
EVV Abistamlskeskuse
leie väljakirjutatud tsheki-aadressil:
Eesti Vangista-
Vabadusvõltiejate Abis-liskeskus,
Box 34018, §-
26 Stockholm, SwedcB.
Jälgige
eesti
ganisatsiooiiide
tegevüst
BA EESTLASES;
Tmii!Tn'rnnMifin.HMjnujmsaa
61
Moskva suured programBiBli p
projektid Eestis kinnitavad,
venelased on lülitanud Eesti ter°
fltooriuEii! täielikult oma '
ffiumi mag
suure
huvides oma-äranägeBnise järele.
Seda näeme eriti põlevkivi rööv» ver
majandamise ja Tallinna k&ilje
alla rajatud Muuga suursadama
ehitustööde jälgimisel. Idast töl°
nud yallutajatele ei ole midagi
kallis ega püha — md ei hooli
keskkonnale tekitatud kahjudest
ja maa pärisrahva Õlgadele vaju*
tatud kannatustest r-- neid huvi*^
lab ainult, Ikuidas kõige paremini
Moskva koloniaalvõimude huvisid
teenida ja Eesti maast |a rahvalt
viimanž välja vptta*
Kuid lood on sama
teistes Balti riikides
Leedus, kus samuti lagastatakse
maad ning ehitatakse jõujaama-sid
ja suurtööstusi, mida läti Ja
rahvad ei vaja, kuld mis
suure Venemaa
nõudmisi. Lätlastele on eriti
valusaks konnasilmaks
suur jõujaam
maa
1. KALLAB (E-Uferr
}mi Angel-Love * Midlifö
irome * L A . Angel * Lovc'§
;ic * Lookin* Down at
Hotell Bathroom
ai
isGoodbye'^
Borealis Alone.
Cass@tte-4S $14.9^ (CaBa,!)
90
Hei. Alfred, tel. 444.
fotole, mis tablli
ÜSA tänupüha nädalalõpul ne kuulaja silmad õlid siiski pä-Af^^ Teema, teadagiv oh
7.^3®. Hiov. 1986) toimusid raol ja lukkujaid oli suhteliselt huvitav ja ettekandjal oli palju
Chicagos järjekordsed Kesklääne vähe. Ettekandja pilud oli ütelda/ Kahjuks polnud taf
Eesti Noorte Koonduse ja Geis- näidata, kuidas nii erinevad l õ o -
lingeni Gümnaasiumi ühised jäd nagu Liiv, Rummo ja Run- erilist tah
sõpruspäevad. feale plduelnet ne! ometi räägivad samast asjast giyaldab vabalt kallist maa
us enam jälgegi — eesti rahvast nii nagu ta
pole hiljutisest üputiDsest) kuulu° TaavoVirkhausi loengu Di- kutuleku puhule ku^
in, mis ii peaministri Shämiri; püstolkuu- tati päevad ,,avätuks" Harri rigendist naljatades ja tõsiselt*' gi puuduliku
•aladele lipildujat proovimas. ?ilda allklr- Mürgi poolt. Aime Andra esitas meeldejäävam osaAoli osal ^,nal- haks ei panda; aga ometi ooda-anda
hoopis teise ilme ning te- jasmainltakse^^ Küllap sellepärast, et takse, et igauks püüab ka
kitab tohutuid ökplooglllsi prob- aastat tagasi vabadusvõitleja, denkk^^^^^^ y» dirigente saab tõsiselt mõista seoses pakkuda ömä parimat,
leeme, mida lätlased on hakanud kuld on nüüd Iisraeli parlamen-tarrlsäatel. Järgnen videoette- vaid neid nähes ja kuulates, nal^ Eriliseks elamuseks o^
viimasel ajal |illatusllkult energi-dIsLIkudH bloki jiiht. Kirja kir-^ ^^^^^ Korgi ju- ja äga võib visata k i ilma muu- AnsonieU^
Ilselt Moskva valitsejatele ette jutaja hurjutab esinevat tustusesaate^ Õhtu peasündmu-sikata.E
heitma* V topeBt-standardIt, sest 40 aastat seks oli E v i Hiljem, kui igasugu tõelised ja
Jõujaama ehitustöödega alus- ^a^^^ jõuku kuulu- sert Richardi Ankhutä klaveri- jašoont, mida Taavol õn küll- oletatavad sõjaroimad aset leid^
tati jiiba 1979. aastal ning tööde nwd juuti nimetatakse hüüd va- saatel. Evi Liivak neid küll ja jääb ülegi/ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
letannne on kavandatud prae* J^adusvõltlej oma maa haruldasi kunstnikke, keda ka Teise päeva pööranud USA^s aset leidvale
gukäimašolei'a viisaastaku raa- pagasi inuidu klas- lingenlastele (lugöda:
mides, mille lõpuaastaksdn 1990. lestilnlased tembeldatakse aga suisest muusikast suuremat ei geh-last^le) ja rõhk oli sedapuh-mend aastat peale sõja 1
lõe paisutamise tulemusena ku- terroristid hooli, fika päeva õhtuks ilmus ku tantsul, ajaviitel ja ,,sõprussi- Tema ettekanne oli^^ t
jundatakse suuri maä-alasid hõi- ^ t':!:..»»-^ r - n JJ Eesti Majja Ghicago rahvatant- demete uuendamisel'\ nagu ütle- sent^ aga selle as-mav
190 kilomeetri pikkunlee ^l^. 1^ Y ' A - ssuurrÜunhmm „MMuusstlj|aaliaa^"- jJaa vvedeaas^a^^s^ vaa nooriejunia ja sKauimasie- jaiiKKus oii seaa mojuvara. lyuKS
järv, mis ulatub Valgevenemaale 3 vanasti rid. Uuendati, mis jõuti. Muüsi-^^^^ 6
Polotski linnani. Lätlased on j u - y ^ ^ ^ E ^ ^ ^ ja ajaviitelise osa eest ja ukrainlaste huigas? Ameerika
aastaid taeasihoidlikultDro- Kommu- «gja-ii ar«<i, «^^^ VQCC^» viJmacAn Qactiiirrimn<*i
i ^ i i .^.4.. hJi* 1^»^ nistlike jõukude juhtidega vahe- ^^^^ . ^
tarni
ka need, kes rahvatantsust mõh- hoolitsesid ^^U aastakümneil
Jekti vastu häält tõstnud. Nüüd ei tea. Nalja oli palju. Olaf Kopvillem,Jyri Kork ja ÄI- tulnud ini
on need hääled muutunud üha ^^"^^^v^^^ „fashismimaaltq kui
tugevamaks, saades nähtavasti wr^«,|l^|uff olid pühendatud Kopvillemilt kuulsime klassikaks Saksäm^^^
toetust Gorbatshovi paljutõotav ^^^-^^^
tud „avameelsuse" poliitikast, ^ ^ . J ^ " ^ ^ ^^^^ jõuab õhtu . . . lehm sööb roh-mätä teistest lääneeüroop
mida lätlased on asaiiiüd o s a v a U ^ ^ Felix Oinas) ja tu . . . oma kohtu . . . ' ' j a palju kes pole^^^k^^
Ja energiliselt ära kasutama, ^^^^ dirigentidega lõgeta- muud. lugeja peab mõistma, et ^^p^
avaldades poolelioleva projekti pole see leh- Roimareid otsitakse nimek
vastu arvustavaid artikleid. teiii tr*"!? • ^^^^^ Oinase ettekandes peegel^ mälugu eriti põnev, on asi hoo- eurooplaste hulgast, pealegi me-
Läti kommunistlikud võimud EiTOo^ erakordselt pis teisiti, kui Villu ise sügava netlustedüsel mis palju soovida,
ön suutnud nüüd viia asja nii u -^^^ K«^«.ni. L P^^J^^^^ ^^^^^^^^^^
kaugele, et Moskva on andnud ; 5 » a v a d r a h^
nõuLleku ivLbariiklikul pinnal" ^ ^ ^ ^ ^ ^
asja uurimiseks. U u r i m l Ä teos-^^^^^S
tavad ühises koostöös Läti Tea-^^i^^^^ , . . . ^^
ladeemla. Läti Põlluma-e
Komiteele Läti valltsu- S ka pseudo-isamaalikkusest se käia.^^^^ ^ ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ k ^
se ehitusküsimus4 asutus. K o - S u ^ ^ ^ asendavad Laupäeva hommik oli jälle^
misjon peab oma aruamle esita-ma
juba 15. jaanuariks. Vaevalt v5gjj,^^ osast eesti oleks pisut ette tutvustanud. A p .
selle lühikese aja jooksul suude- Lood kõigest, mis tõesti kunagi kirjanduses ja puudutas muu niigi oli asi väga nauditav; Sest
takse põhjalikku uurimistööd usuti. hulgas ühte mõnelegi kaasmäarAlan^^^
sooritada, kuid venelased andsid ameeri^^^ valusat punkti. On ande- teha-, nagu igaüks veei
nähtavasti lätlastele loa sellise Ühendriikide tööstused saadavad olid pühendatud eesti liiulele^^— eesti päritoluga kirja- võib k^s^n^^^ näinud on.
meelsuse**
Düüna jõe tammi
misjoni töÖ tiindub
iib, et kogu see keskkonna hendatud ühe ainsa luuletuse ma, kui tahame püsida reaalsuse Areng, tantsuks Albert Siskä ja
mürgitamise probleem; on kahe põhjalikul^ vaatlusele, Tolmust pinnal. Järgnes iaudkonnävesri^^^
—-ka kanadalased õn ja värvidest saavad uued libli- eesti kirjanduse (nii Kodu-Eesti gi mõni tegelane pii sportpintsa-e
i T 'A1^ %m ja Mi«Bi>es üks neljandik omava- Sellepärast ongi meil vaja inime- vaks. llaudkonda kuulusid Helbe venis pisut, sest palju see kesk-V Korraldustele ja P»aaniaeBe oma
metest eksisid möödunud aastal ma ettekande puhul oli iga lause Elin Toona ja Heino Stisi. Kuigi
^ provintsi vee^^^ ja läbimõeldud, laudkondlaste keskmine
vastu. Vanasti soovitati luud aga ometi lihtsurelikele mõiste- on kusagil yiletLÜmne^^^^
probkeme enne tav. Bravo! Heino Susi rääkis püüdnud ükski neist diskussioöm tud sõbra sõnu: aeg pnasuda^^
maailmas palju. T^^ aeg- gema kokkuvõtet. See tuleb liht-;
kohta m(mingaid naiteid,^^^^^^m^^ ja Hando Runnelist. Nagu ajalt keskealiste kaasmaalasi^
välja nopitud Silt ja sealt ajaleh-^ ^5 tuleks teha tavaliseh, oli tema ettekanne ük- puhul juhtub. tekandeid, sai palju nalja, ja kor-tedest
ja päevauudiste saadetest, ^gg^^ja võimudel enne kui sikasjalikult ettevalmistamata, Pealelõunal leidis aset kaks raldajad ei jäänud omadega nüt-endriSkfidele
ette- 4cuigi juttu oli mitmest väga eri- loengut ühiskondlikult --^^^^^Y^^
t ncvast luuletajast ja rohkem; kui ka ütelda poliitiliselt alalt, jatele!
•. • AMI • tosinast luuletusest.-Näis, et .mõ° ;'Peeter 1 '
® Toronto ,,Star1s" kirjutab hakatakse
üks liigejä' lugejakirja,. iinilles' ita
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 6, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870106 |
Description
| Title | 1987-01-06-03 |
| OCR text |
m
Nr. 1
11 h i f
'iI itt lII lI0 H4U i 1Il 1>i4
l i l l i l 1^1 f
11 1141
^ I l l i l
las.
ine 100 aasta piires, lõpetas
eleja.
ärgmisena teatas auhinnako-ion,
koosseisus dr. A. Kur-is,
dr. M. Pühvel ja õpetaja
Laaneots oma hindamise tu-
|used. A. Kurlents ütles, et sis-i
antud ainult üks töö väga
|eva teemaga, pealkirjastatud
batovi Teesid'*. Need on po-ise
sisuga vaated, mis on
upandud M. Gorbatshovi
na nõuandja Arbatovi poolt,
isjon hindas töö siiski I au-a
i vääriliseks ($500.00) ja
riks oli Toronto üliõpilane
asH. Heinsoo. Samas kuu-dr.
M. Pühvel välja ka järg-aasta
võistlustööd • Lähema
matsiooni saamiseks tuleb
duda dr. A . Kurlentsi poole,
Circle Rd., Montreal, Que.'
' 1Y5.
ppsõna oli Tiiu Põldmalt,
itänas kõiki osalejaid. Aktus
s Eesti hümniga, mille jä-^
suti kohvilauda.
|eta allkirja andmisega
tkja staatuse nõudmisi
[ijti Vabariigile ÜRO's
iicesti Vabadus ca
võitlejate
perekonnad
vajavad abi
ida oma kodumaisele va-lasvõltiusele
määratud toe-
EVV Abistamlskeskuse
leie väljakirjutatud tsheki-aadressil:
Eesti Vangista-
Vabadusvõltiejate Abis-liskeskus,
Box 34018, §-
26 Stockholm, SwedcB.
Jälgige
eesti
ganisatsiooiiide
tegevüst
BA EESTLASES;
Tmii!Tn'rnnMifin.HMjnujmsaa
61
Moskva suured programBiBli p
projektid Eestis kinnitavad,
venelased on lülitanud Eesti ter°
fltooriuEii! täielikult oma '
ffiumi mag
suure
huvides oma-äranägeBnise järele.
Seda näeme eriti põlevkivi rööv» ver
majandamise ja Tallinna k&ilje
alla rajatud Muuga suursadama
ehitustööde jälgimisel. Idast töl°
nud yallutajatele ei ole midagi
kallis ega püha — md ei hooli
keskkonnale tekitatud kahjudest
ja maa pärisrahva Õlgadele vaju*
tatud kannatustest r-- neid huvi*^
lab ainult, Ikuidas kõige paremini
Moskva koloniaalvõimude huvisid
teenida ja Eesti maast |a rahvalt
viimanž välja vptta*
Kuid lood on sama
teistes Balti riikides
Leedus, kus samuti lagastatakse
maad ning ehitatakse jõujaama-sid
ja suurtööstusi, mida läti Ja
rahvad ei vaja, kuld mis
suure Venemaa
nõudmisi. Lätlastele on eriti
valusaks konnasilmaks
suur jõujaam
maa
1. KALLAB (E-Uferr
}mi Angel-Love * Midlifö
irome * L A . Angel * Lovc'§
;ic * Lookin* Down at
Hotell Bathroom
ai
isGoodbye'^
Borealis Alone.
Cass@tte-4S $14.9^ (CaBa,!)
90
Hei. Alfred, tel. 444.
fotole, mis tablli
ÜSA tänupüha nädalalõpul ne kuulaja silmad õlid siiski pä-Af^^ Teema, teadagiv oh
7.^3®. Hiov. 1986) toimusid raol ja lukkujaid oli suhteliselt huvitav ja ettekandjal oli palju
Chicagos järjekordsed Kesklääne vähe. Ettekandja pilud oli ütelda/ Kahjuks polnud taf
Eesti Noorte Koonduse ja Geis- näidata, kuidas nii erinevad l õ o -
lingeni Gümnaasiumi ühised jäd nagu Liiv, Rummo ja Run- erilist tah
sõpruspäevad. feale plduelnet ne! ometi räägivad samast asjast giyaldab vabalt kallist maa
us enam jälgegi — eesti rahvast nii nagu ta
pole hiljutisest üputiDsest) kuulu° TaavoVirkhausi loengu Di- kutuleku puhule ku^
in, mis ii peaministri Shämiri; püstolkuu- tati päevad ,,avätuks" Harri rigendist naljatades ja tõsiselt*' gi puuduliku
•aladele lipildujat proovimas. ?ilda allklr- Mürgi poolt. Aime Andra esitas meeldejäävam osaAoli osal ^,nal- haks ei panda; aga ometi ooda-anda
hoopis teise ilme ning te- jasmainltakse^^ Küllap sellepärast, et takse, et igauks püüab ka
kitab tohutuid ökplooglllsi prob- aastat tagasi vabadusvõitleja, denkk^^^^^^ y» dirigente saab tõsiselt mõista seoses pakkuda ömä parimat,
leeme, mida lätlased on hakanud kuld on nüüd Iisraeli parlamen-tarrlsäatel. Järgnen videoette- vaid neid nähes ja kuulates, nal^ Eriliseks elamuseks o^
viimasel ajal |illatusllkult energi-dIsLIkudH bloki jiiht. Kirja kir-^ ^^^^^ Korgi ju- ja äga võib visata k i ilma muu- AnsonieU^
Ilselt Moskva valitsejatele ette jutaja hurjutab esinevat tustusesaate^ Õhtu peasündmu-sikata.E
heitma* V topeBt-standardIt, sest 40 aastat seks oli E v i Hiljem, kui igasugu tõelised ja
Jõujaama ehitustöödega alus- ^a^^^ jõuku kuulu- sert Richardi Ankhutä klaveri- jašoont, mida Taavol õn küll- oletatavad sõjaroimad aset leid^
tati jiiba 1979. aastal ning tööde nwd juuti nimetatakse hüüd va- saatel. Evi Liivak neid küll ja jääb ülegi/ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
letannne on kavandatud prae* J^adusvõltlej oma maa haruldasi kunstnikke, keda ka Teise päeva pööranud USA^s aset leidvale
gukäimašolei'a viisaastaku raa- pagasi inuidu klas- lingenlastele (lugöda:
mides, mille lõpuaastaksdn 1990. lestilnlased tembeldatakse aga suisest muusikast suuremat ei geh-last^le) ja rõhk oli sedapuh-mend aastat peale sõja 1
lõe paisutamise tulemusena ku- terroristid hooli, fika päeva õhtuks ilmus ku tantsul, ajaviitel ja ,,sõprussi- Tema ettekanne oli^^ t
jundatakse suuri maä-alasid hõi- ^ t':!:..»»-^ r - n JJ Eesti Majja Ghicago rahvatant- demete uuendamisel'\ nagu ütle- sent^ aga selle as-mav
190 kilomeetri pikkunlee ^l^. 1^ Y ' A - ssuurrÜunhmm „MMuusstlj|aaliaa^"- jJaa vvedeaas^a^^s^ vaa nooriejunia ja sKauimasie- jaiiKKus oii seaa mojuvara. lyuKS
järv, mis ulatub Valgevenemaale 3 vanasti rid. Uuendati, mis jõuti. Muüsi-^^^^ 6
Polotski linnani. Lätlased on j u - y ^ ^ ^ E ^ ^ ^ ja ajaviitelise osa eest ja ukrainlaste huigas? Ameerika
aastaid taeasihoidlikultDro- Kommu- «gja-ii ar« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-06-03
