Vaba eestlane , January 6, 1987

              Lk. 6 . V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 6. jaanuaril 1987 — Tuesday, January Nr. 1
1
J aapanis novembri alguses
korraldatud noorte (16-aastased
ja nooremad) tennisistide maail-makarikavõistlustest
võttis osa
16 esindust • mõlemast soost.
Poeglaste karika omandas Aust­raalia
võiduga 2: i USA üle (iga
maad esindas 3 mängijat). Män­gus
3. koha pärast alistas Rootsi
Novembri viiiniasel ja detsembri esimesel nädalatö^ '. . 4^,
- Tütarlastest tuh esimeseks
»li veespördihuvilistel põhjust suunata pilk Toronto Belgia koondis, võites Tshehho-poole,
kms toimus suuremaid võistlüsS masnltoa paffimat© Slovakkiat 2:1. Sama tulemusega
e . . -A- - lõid Jaapani tüdrukud Shveitsi
Eijujateosav^^^^^^^^
Kolm päeva kestnud Essorah- (2.24^^ ^"^"^^'^
vysvahelised võistlused olid mee- Kanada maailmaklassis op Jj-P^ ^^'^^^^^^
litanud Torontosse peale oma üks nõrgemaid kohti meeste va- J^^^^v^P"^'^v.
tähtede eliitklassi ujujaid USA'st,baujumine. Seetõttu pannakse . ;
Saksamaalt, inglismaalt, Shveit- suuri tulevikulootusi hiljuti vaba- Hiljuti oli meie
s i s t j ä esmakordselt N. Liidust, dusse pääsenud ja^n
Ida-Saksa suurteks staarideks t i c G l u b i " liikmele tshehhi noor- tonijooksu võitjast Kee Chung
piid 185 sm pikkune Kristin Ot- mehele / M a r Gerylc. D)et-Sohn'ist, kes siis võistles Kitci
10 (võitis suvel MM- veel Soni nime all Jaapani värvides ja
tieli kulda ja kaks hõbedat) ja mitte täiesti kosununa, saavutas soovib nüüd Berliinis oma nime
Silke Hörner, maailmarekordi- ta tugevate ida-sakslaste järel tci- õige kuju jäädvustamist. 50 aas-omanik
rinnuliujumises. Viimane šed kohad
011 äärepealt kaotamas Kanada ning esikoha 100 m liblikas, kas kätte oma võiduauhinna, ühe laskurid (vasakult) Margus Jukkum, Ivo Rannala, Peter
Randmaa,
13-aastasele imelapsele'' Aili- tä saab võistelda Kanada nimel kreeka ajalehe^^^p^^^
§on Higsonile 200 meetris. A i - järgmistel olümpiamängudel hinnaline antiikse kiivri. Tplle-nult
väike vääratus pöördel Ka- 1988. a. oo vee! selgusetu. ae^^^
nada tüdruku poolt andis saks- . . r>i * T ^ tõttu ei saanud ta seda . si' ^ « i ^ ^ j i vW ks.1 vahaniktnik
lannale võidu nii väikese cd^i^ .^^^^ iQSkund edukü4 ^ . 3 ^ . ^ ÄSJ
maaga kui kuus sekundisajan- '^^^ EktSa^ L a H k Ä . r rlf dikku Graig Potsep, 13-14-aastas- ^ ^- Lääne-Berliini ^ Punktiga võimalikust 600-st. Tei=
^^^^^^^ toimunud „Schüt. seks tuh Matti Germg 518 punk»
Kanada teine taht ja reM^^ ^ zenfesti" laskevõistlustel Kitche- . , ^^^^ vabapüssi
omanik 200 meetris rinnuli,^ duaalvõistluses esikoha 100 m Maailma parim mootorrattur, neris (linna nimetati varem Ber- Yf"^"^^^^^^! olümpiamehe
Ondy Õunpuu ei saanud osa seliliujumises jateised^ hispaanlane Angeljinlks), esinesid püstoli alal k a , ^ ^ f ^ V^"?^^ PfJ^S-
1 võtta Torontost äffaolekei^ö^^^^ TEP&P Klubi liikmed, ^^^^^^ samasuguse
tu. ujumises (iga JOO m eristiilis), võistlussõitudest. Oma karjääri kes oma tulemuste järgi otsusta- a u h i n n a t e i s e koha - 22 kai.
Detsembri nädala noorte kari» tuli ta maailmameistriks fe edukalt tegutsesid. Parim st^ndardpusto is „sarpshooteF'\
M ^ I S l ^ ^ seas oli noorema-põlve ^^^ssis 525 süniaga, kuna Misler SYOS^ >^ Peter Misler, kes tuli kolmandale kohale „eks»
toalS m^^^^ mõned aastad läskespordi "assis 531 punktiga,
korralduse t alal on tegutsenud, kuid selle SuurekaHibnHses püstolis (cen-
^ mes teateujumises. Tshehhoslovakkias korralda- ajaga Ontario provintsi parimate ^^r fire) tuli Misler meistriklassis
sügisel terviseujujate hulka jõudnud. Ta tuli Kitchene- ^^^e pq koige korg^^^^^^
Jandaks 576 punktiga võimali
oma suun
teistel aladel: esikoht 200 m va
baujumises (aeg 2.06,9) ning Graig Potsepa nimi ei
kolmandad kohad 50 meetris va- nud temavanušte poiste esikoha teateuj
bait (27,98) ja 200 m liblikas võitjate hulgas.
jumisvõistlus 1000 x 1
kust 600-st; teine ja kolmas
EERIK LAIDSAAR
:4
ISTUSI SÕDURIELUST
meetrit. Tänavu startis suurema­test
ja väiksematest asulatest 62 jalgpaU õhus hoides 45 kilo- l^oht olid viigis'578 punktiga,
võistkonda, kellest parimaks osu- meetrit, mis on 15 km rohkem ^"^^asikoht oli 583 punkti,
tus Brno linna oraa ajaga 22 kui eelmine tippsaavutis. Aega Suurekaliibrilises jäi Matti Ge-minutit.
kulus selleks 7 tundi ja 29.2 ring „sharpshooter" klassis nel-r,,^^
sekundit. Pall kukkus maha vaid jandale kohale 535 punktiga,
Ainulaadse maa:ilmarekprdlük^ alles äsja tõsiselt püstolit
püstitas 34-aastane slovakk Jan vahelise tava kohaselt katkesta- laskma hakanud Märgus Jukkum
Skorkovsky. Brno autoringrajal takse võistlus alles siis, kui pall tuli „marksman'' klassis csiko-läbis
ta jala- ja pealöökidega on maha kukkunud kolm korda. hale.
liillllllllllllKli9HIHIIIHIiiillliytlltn
la aga neea egiptusenuntiusea vaj
määral ei Kairi, see on Pension ise. Muheldes
astub ta rivisse, muheldes jälgib koos teistega
ülevaatuse jätkamist teistes jagudes. Rõivastus,
nägu,
konksu küljes kõikus, köhatas siis ja lausus:
-— Kes selle viiuli sinna üles riputas? hää-need
peavad olema korras vastavalt kaitseväe
nõuetele, ja häda sellele, kes mõnes suhtes on
olnud hooletu, sest toimkondade või kasarmu-keeles
,,tongide*^ määramineV^ h
vaatusel on niihästi jaoülemate kui ka rühma­vanema
käes lihtsamaist lihtsaim toiming. Ja
kui üldse keegi karistada saab, siis on see esi--
mesesjärjiekorras ikka Pension.
- See mees l^una-Eesitist; oma toimkondade
rohkusele vaatamata, on kompaniis populaarneo
Juba esimesel kasarmupäeval sai ta kuulsaks
sellega, et pärast sisekorratundi riidenagile
ronis ja oma viiuli, mis kuulus ta kodust kaasa
TOetud eravaranduse hulka, lakke, tühja lambi-konksu
külge riputas. Oma veidi kummalist teo"
viisi põhjendas Pension sellega^ et esiteks: ka­sarmus
peavad kõik esemed olema joondatud
Ja nüüd on ta viiul lampidega ühel joonel ning
teiseks: nii ei saa keegi viiulile kogemata peale
a. mis nõrganärviliseniatele judinad s
aias. Olgu mainitud, et veltveebel ei võtnud
asja sugugi nii traagiliselt kuisee välja kukkus.
Ta astus oina noort vaatama niisamuti, mööda
minnes, ja oli heas tujus. Kui ta oleks võinud,
oleks ta naeratanudki in küsinud:, et. mu härrad,
mis nalja te, sindrinahad, siin olete teinud, kuid
et ta juba vana lahihgumees oh ja^^^^K
sündmuste puhul Isegi vabadusristi pälvis, siis
ei saanud ta parimalgi tahtmisel anda oma hää«
leie pehmemat kõla kui see ühelt riviveltveeblüt
nõutav ja aastatega luusse ja lihasse kasvanud
Noor Pe^^ astus ette ja põrutas oma
sügavaima rinnahäälega, nagu seda kõigile
noortele õpetatud juba väeteenistüsse
esimese päeva esimesel tunnil:
~ Mina,- .härra: veltveebet :: • ^,
Soqi::J^ sindrinahk,, seiie puu
siis sinna riputasite? Kas arvate, et see lamba
kintS'niiilus. on vvõi?, --^^
Ei arva, härra a ma kär-dan,
et mõni talle muidu e. istub-Ja; katki
[i oli varsti pärast seda ruumi astuv
asja kohta eriarvamusel. TPa kõike-nägev
pilk märkas kohe noorsõdurite elevust ja
lõbusat meeleolu ning jälgides pilke, mida üks
kui teine vahetevahel poolvargsi lae poole saa­tis,
avastas temagi omapärase laeilustise.
Veltveebel Saulep, noortekompanii kaadri
kardetavaim mees, vaatas lakke, kus Pensioni
viiul-:nagU-.haruldane võõramaa ^
• -\.,
,.. , . . ^^ga -rensiosii,.
ähtavasti ei olnud selle likseeringu tulemus
just eriti soodus Pensionile, sest veltveebli lau­bale
tekkis pisike korts ja seekord oli ta hääl
ikult. amethk» ;^kui: .ta;:olukorra^^
i i t u u m d ole mitte kraamikast, noorsõdur. Ja ^^^^ ISIKmIIa
kord juba karistan. Kuidas Te nimi on?
Sellega jäigi. Ehkki Pension haleda näoga
oma pilli poole vaatas, nagu võiks see ise ülalt
maha tulla, ei jäänud tal muud üle kui taas ro­nida
riidenagile ja kogu rühma lõbuks sooritada
viiuli mahatoomise-trikk.
Muide — selle viiuliga debüteeris ta hil"
jemgi. Poisid olid löönud nimelt kokku väikese
omavahelise orkestri, kuhu ka Pension oma pil­liga
mängima kippus. Kuna ta aga viiulit ilmaski
häälestada ei. viitsinud, andis see võimatuid
valetoone ja orkestrijuht, Võru poiss Entsel,
küsis juba, kuipalju Pensiqn soovib,, kui ta lak­kab
rühmaruumis oma viiulit kätte võtmast.
Pension, väitis küll. et häälestamine on asjatu
vaev, sest pill läheb niikuinii jälle häälest ära.
kuid lõppeks^ kapituleerus rõhuvale enamusele
ja hakkas.oma mänguriista teistega kooskõlas­tama;
Selle toimingu juures katkes aga viiulil
üks keel ja see otsustas asja.
Kui Paganini mängis ühelainsal keelel, siis
mina oma kolme keelega pole ka põrmugi vilet­sam,
deklareeris ta.
Kuigi sel seletusel ei puudunud omamoocli
loogika, ei rahuldanud see muusikamehi siiski
ja Pension lahkus nende hulgast käega lüües,
olles enne seda viiuli visanud lähimale voodile.
See asjaolu leidis õhtust loendust pidama
tulnud veltveebli poolt kviteerimist ühe tee-iiistustoimkonna
määramisega viiuli lohakale
omanikule ja pikema leevitilugemisega kogu
kompaniile, kelle distsipliinipuuduse ja korra
mittearmastamise õiena toodi näiteks Jüri Jaani
poeg Pension. - ^
Pärnu kutselise
tecatri
Kodumaal tähistati Pärnu
selise teatri 75. aastapa^
„Oma teatri" mõtte algatajj
loetakse Pärnus Garl Robert
kobsoni, kelle eestvõttel orgj
seeriti 1875. aastal „En(
selts, mille põhikirjas mär|
eesmärgiks „Laulmist laoti
kasulikke kõnesid pidada, õ[
likke raamatuid ette iugeda|
vahel ka teatritükke mängi(
Asjaajamine valitsusvõimudj
nõudis palju aega ja alles 18
a. kinnitati põhikiri. Esimes|
lavastati Lydia Koidula „ S ä i
ne mulk, ehk sada vakka tai
soola*'.
Kui 1906. a. Tallinnas „E!
nia^V ja Tartus „yanamui|
kutselisteks teatriteks said
omale teatrihooned ehitasid,
kis ka Pärnus sama mõte.
gakivi teatrile pandi i910.
tal. 23. oktoobril 1911 (uue
lendri järgi 5. nov.) avati p|
likult kutselise „Endla" t(
hoone. Avaetenduseks oli
gust Kitzbergi „Libahunt"
Teetsovi lavastusel. Teatri ji
de asusid mitmed „Vanemu|
näitlejad, H. Hansen, J. Ki
koff, hiljem Liina Reiman|
Eduard Türk.
Eesti iseseisvuse aastail
teatri kunstilisteks juhtideks]
kemat aega A. Teetsov ja
Lemmiste. Draamateoste kõ
lavastati ka operette ja laj
mänge, klassikuist W. Shi
speare'i, H. Ibseni ja Molit
näidendeid. Sõjaraskused kat|
tasid arenenud teatrielu,
see 1944. aastal suleti. Si
sügisel olevat taanduvad S?
väeosad .„Endla" teatrih(
maha põletanud.
Sõja järel asus teater em
pangahoones, kuhu sisustati
istekohaga saal. Esimeseks
järgseks lavastuseks oli 15.
1944 August Kitzbergi „Püv(
lus" A. Sikkeli juhatusel,
järel on teatri kunstilisteks ji
deks olnud Eduard Türk,
Tammur, Kaarel Ird. Yüi
ettepanekul anti teatrile' nii
„Lydia Koidula nimeline P^
Draamateater". Juhtidena
nesid Enn Toona, Kaarin
ja Ingo Normet.
1967. aastal sai teater
hoone, kus on 600 istekol
saal, pöördlava ning avj
proovisaaüd. Teatrihuvi on
renenud; 1985. a. anti 472
dust 176.295 vaatajale,
juurde tuleb selgituseks mi
da, et hoone täidab ka suveti
ülesannet, andes meelelahutul
ke etendusi (mitteeestlasist) J
tajaile. Möödunud hooaeg!
erakordne selletõttu, et teostj
külalisesinemised väljaspl
oma riigi piiri: M. Undi „]
mude tunniga" käidi Rootsj
Soomes, I. Normeti kompos
ooniga „Tuglase elu" Rootsi
Teatri vajadusi arvestade;]
valmimas teatri uue siseki
duse projekt, samuti juurdi]
tus, kus oleks väiksem saal k
sertideks ja kunstigalerii.
Käesolevat juubelit tähil
A. Kitzbergr „Libahundi" id
tuscga. Sellega avati Pärnu 1
seline teater, tähistati tema 21
50. aastapäevi. Lavastas I. lj
met. Tiina osas mängisid KJ
Nielsen ja Juta Tints, Marj
osas Elmar Trink ja Hai
Kulla. Juubelietendus toimu|
novembril.