Vaba eestlane , January 6, 1987

              L U G E J A K I R I
a l , ; 6 .j
v õ i k s k i iuyJelcš
Lesti"
28. detsembri 84 veergudelt
Älelcsis^^ te^^
3 ,i|ia paris jahmusin, sest ma ei
^ mitte ühestki silbist seal
midagi ühist sellega, millest Ees­ti
suurmeistrid Liiv^ Haava, U n -
der ja Visnapuu oleks kuidagi^
moodi aru s^nud, et on lüuleru-sega
tegemist; :• -
Jah, ilrna lugemata, see tõesti
päeb välja kui luuletus, kuid kui
hakkad lugema; siis OB eht proo­sa,
kirjutatud püsti reas. Võtame
näiteis ühe osa luuletusest He--
reas:
Ijala vald, ja need
valgus-lembesed talvehellaä,
poolpimedaga leplikud lilled,
millede riime
olen meelest kaotanud. ^
Neil olid neljatised lehed
|a nad olid kollakashällid,
allalookievate
kolmehuuleliste pungadega.
jutame selle proosas:
Haljiaja vald ja need valgus-lembesedtalvehellad,
aga pool­pimedaga
leplikud lilled, millede
nijme olen ineelest kaotanud.
Noil 'olid neljalised lehed ja nad
olid kollakasÄallid, allalookievate
kolmehuuleliste pungadega . . .
Loe ja imesta kui kõige eht^^^
samat ja väga soravat proosat.
Luuletus, kui mõtteavalduse
vorm, peaks ju luulekunsti sea­duse
järgi vastand^ äga mitte
identnie proosaga ol^ma. Luule­tusest
kui niisugusest pole siin
muud olemas kui vaid sisu. Aga
seda oleks Võinud ju kirjutada
harilikus proosa vormis. Luule­tus
peaks siiski miskit moodi
le''; alluma, eriti siis,
kui seda on kirjutanud isik, kes
ku vma ei eksi,pn vist isegi selle
õpetuse professpriks olnud. Mida
siis lugupeetud luuletaja on õpe­tanud?
Kas sedaV.kuidas proosat
püsti reas kirjutadä?;Kui nii, Siis
on ju Pii bei suurim luulekogu
maailmas või teise sõnaga, • et
Piibli 'kirjutajad olid tänapäeva
moodsa luule suurvaimud ja kü­na
Piibel on Jumala sõna, siis
ergo Jumal oli nioodne luuletaja,
ilma: mingi vormita, ilma värsid
mõõduta ja värsijalata; ei mingit
riimi ega rütmi, taunides selliseid
luuletuste mõõdupuid nagu:
„jamb" ja ,vtrohheüs", rääkimata
„daktülist'' ; jä v,anapestist".
Goethe, Schiller ja Shakespeare
on vist küll oma kirstudes kum­muli
suurest häbist.
kobades
Või moodsa luule pimeduses
Või luuletustest luuletust
otsides.
ise i
Buffalo
24; oktoobril sildus Tallinna
Uussadamasse esimene viljaläev
viljalastiga. Selleks oli Eesti Me­relaevanduse
kaubalaev ,,Mak-sim
Litvinpv", mis tõi 6700 ton-fi^
teravilja. Samal päeval alus­tasid
Uussadama töötajad koos
Lääiie-Saksamaa firma i , B u i i f e ii
Miag" spetsialistidega losslniis^/ij
tööd ja Mälestamist. Kavakoha- ^
selt lõpetatakse laeva lossimine
Icahe päevaga. Saabumas olevat
uued viljalaevad järjekordsete
viljalastidega,
lavat
JÜBI-FEETERS - LAÜLUSILD
NR. 3; Estival, Aias õitsvad veel meroosid,SaveYour, Vaba­des
ja rahiiš,ScpmeoneNeedsSombody-^ Don't
EMP SLP; 101? - LUNDS
BohUn-eesti ja soome koorimuusika V
kooU35Ö®.jüubeH puhul Tartu ÜlikooM aulas Juuiiis 1982.
Leelo, M.Saar, Hälülaul, Wakkame mehed minema, G.iieriie°
saks, Kõ^^k6]^^,R.iiitsing, Santa Man^^
Tormis -Bilder frän Ormsö, Meie varjud, Kohn mul oli kaunis
sõna - Annas Järnefeldt, OnneUšet,S Kesäilta,
Toivo Kuula, Piirilaulu, NUsEnc Gougstedt, Gardstango,
Erik Bergman, Nordisk vär, Eino. Juahni Rautayaä^a, Elämän
EMP SPL 1020 . - K A K S KÜ
K A T - K A S S A R I rahvapimmehed ja-lauljad: T
ka, Suur meri, Räditants, Sea surmsdugu, Lätsi aH^
divaltser, Pul
põõsa alt,
Stockholmi Eesti Noortekoor: Mart Saa^^^
nesaks^ Näärisokk, Kaljo Raid, A j a kari siia, Veljo Tonnis,
iRingmängulaul,Tantsplaul,Miina Härra Ei saa mitte vaiki
olla, Ed.Oja, Kangakudumise laul- ••••••••.••.««•«••••«•.••oo.ooeoo»..
- Arvo Pärt - TABULÄ RÄSA » . . . » o . » o o . . . . . o .
Järgneva4 plaadid on kõik si
264-Sym
EdTubin;
BIS 219 -^Wilhelm Stenhammar, Symphony. No 1 in F
BIS 251 - Wilhelm Stenhammar, Symphony No 2 Op.34 in
minoir, Excelsior! Op. 13 ^
BIS 221-Jean Sibehus, V o l l Symph^^
BIS222 -JekaSibeliusvol. 2Symphony No 5in E-fflat Öp. 82,
Andante Festivo, Kareha Overture OplO
BIS:228-Jean:Sibeüu&voL:3 Symphony No3 in G Op^SŽ^-
S Ä i r w i i ''King Kristian IFVOp
BIŠ 237 r Jean Sibelius Vol. 4 Symphony Nr.6 Op.-104; ,
Pelleas-.&:;MeUsandeOp.46^;:;"v;^^^ , ^
BIS .250;jeah Sibelius Vol. 5 Junfnini Tornet, opera m.oiae
actvKareUa-süite Op. 11
BIS .252 - Jean Sibelius VöL 6 Sy
Römance in G for
1011 - .Stockholmi Mees:- ja Nais- ja Noortekoor esitavad:.
Sa õnnistav, Üks roosike on tõusnud, Siioni tütar, Jõulu-
Jõulupuu, kuis armsalt vaatad, Püha öö, M a tulen
taevast ülevalt - Eks teie tea, Su Põhjamaa päikese küllast,
Suveöölj Veel kaitse kange: Kalev, Minu kodu, Hoia Jumal
Eestit, •Hümn;(;v-v
Jõulude rahutervitus; nr. 12 - Toronto E. Baptistide Noorte­koor:
Sind tulevad austama, Kuninglikust Taaveti linnast.
Üks laps on täna meil sündinud. Jõuluööl, Oh Jõulupuu kui
armsalt, Püha öö, Gloria - Tulge nüüd, Vaikuses lumehelbed,
Ob õnnis öö, Petlema väljadel, Püha ööl sa rahuingel, E t
BIS 286 Bd. Tubm - Viqilin Goncerto No I Süite on Estoniag
~ for ViöiinÄ Orch. juh. N . J ä r v i . $ 1 5 . —
lony Nr. 7 Helsingborgs^
H«P. E r a n k « « « « . » « « » » « « . . . « « « « » . » o . » « « « « » « « » « » . « « > . « « » . » . « » « « , » « . . , « . « , , , , j , , . , . , , , , , , , , , $ J5,"~~
Prpp 7793 Käbi Laretei mängib Chopini, Griegi, Schumanni ja
Debussyd Beethoveni '*Špöksonat". ................... ..;.o..o.$i5;»«
Prop 7809 Käbi Liareiei mängib Ingmar Bergpani
f i l m i d f i > l p - - :•/••:••••-:'•'••' • : '
Virtuöse Kammermusik mit Gitarre - Kammermusikans,'
Camerata,Boris Björn Baggeriga.......
LIISA &TÕNUr Igaletihele - Midagi^^-
Mõtted, Xü, Unelaul - Kdduig:atsus, Nimetu, Lihtne meloodia:
lju tervitusi eestlastele San F r a n c i s c o s t 5
E M P SLF 1017 M Ä L E T A N V E E L --^^^^t^
WiDHOLMI PIDURIPÄEL. Otse laul, Tean küllalt su sonu, Val­ged
roosid, Sha-la-1,1 love you - Meil vaja rahu, Saaremaa, Blue
Gayou, Otse reaggy, Meil merivood on vabad. $10.,^
> 1180 NicolausŽwetnow; balalaika ---LueiaNegr^
holmi Filharmoonia E d . T u b i a - ^^
nle — Nikolai Budasjkin —
— sonatiin balalaikalt ja klaverile, N.Zwetn^^^
Trojanovskij-- Neli rahvaviisi balalaikale ja klaverile. ^$ 12.--,
e 10; — 18257-8 -rMart Saare iüüdid, klaveril Rümesson.
.$10.—^õp.- $15.—
0 16 - ^ 13959-60 Veljo Tormis, teosed
ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele, MALES-t
U S (J. Kaplinski), PIKSE LITAANIA (A. Kaalep), VASTLA-L
A U L U D r - Vistel-vastel, Lina loitsimine, Liulaskniise laul, Poh-ja-
Vene bõliina, Hääled Tammsaarel k^^^^
lik Akadeemiline Meeskoor. $ 1 3 ;^
03466-2523 — R A M Koorisüit «Kuidas kalamehed elavad (G.
Ernesaks-J.Smuul USTAVUS, kähe
ENSV RiikliikAk. Meeskoor, juh.^^a
C 10 13137-8 R A M Cbncertö d^^^^^^^
daly)^ Laulja, ööd meeskoorile; orelile, ja^^l^^^
ja mälestus (V. T[brmis J . kaplinski> P
Laalep)/ Kontsertsüit ,,Inimene ja meri*- (E, K a p^
G. Braesaks (kühstiline juh.), K / Areng.^^^ $^^^^ - ^ -
Bis LP-283 Ed. Tubin: Prelude söiennel-violin ConcertoNo. 1.
Süite on EstonianDancesfbr Viölin & Örchestra. Mark Lübotsky,
violin;TheGotheburgS.O. / Neeme Järvi^^^/.^^.^.^^.^.^^^..v
Bis LP-297Edv Tubin:
Soldiers Sdng and Ave Mariad . . . . . . . . . . . . . . . . . ...$15 —
Tellimine saata:
„yaba Eestlane'
Ont.M2N4Y2
e Ave.V-TELLIGE
10
VÄLIS-EESTLE^^
EP 1301 — Els Vaarman: Mustlase laul op. Muf:tlaspanm,| Habanera
oop. Gannen õ i^
1303 ~ Naan Poid: Miks s
Kuku sa kägu, Küs oii^^^l^ |V
1304 K t o Laretei; Neli rähvävn^
variatsioonidega, Viljategemise laul — Kandle polka, " T^
.'.ga^rehe all. •
EP 1305 — Roma Persidsky: lärbu laul,^
; ilus laul, Mu u^^^
EP 1307 — Stokholmi Eesti ileeškoor:^i^^ uhke, Hakkanie inehed
minema Meeste laul,
EP 1308 - - A l f r e d Kuus ic^^
. Torupilli Jussi labajalg, Setu kargus ' f
EP 1309 — Naan Põld: Vares vaga linnukene, Tiiderätas— Tere
tibukene, Rilmaroõm^^^^^^v j
EP 1310 — Naan Poid: Nii mina neitonen sinulle laulan, Kuri päivä
paist — Põhjamaa lapsed, Metsateel^^^^^: V
.•. tuntumaid'T}alü:-;\:;'':
EP 201 T - Alfred Pisuke viiulil: Preiude, K M ^
Poeme d'aniour,KülaJtarj ase sarv
EP 205 — Hille Ostrat:Käks kollast roosi, Õitsvad sirelid ~ Marifred
BoderLulläbyof: Birdl^^
EP 705 — Hille Ostrat --^^^H^ Portugali pesu-tüdruk
— See pn jaanikuu 00, LäPaloma V
E P 711 Harald Lutterus: õlitüne päike, Seal, kus Emajõgi vöolab —
Ju laias laanes, Mehhiko teel
EP 712 Mllar Malm: Mulgü^
Seal Bišcaya lahel. Väike ahvipärdik . ^ ^
EP 719 — Harald Lutterus: Mu tneelen kuldne kodükottus/ Seal. kus
rukkiväli -—Möldri neiu maja ees. Mu juurde jää
EP 720 - - H a r a l d Lutterus: Kui Kun^a rahvas, Kord eilasniöMCT^^
veski peal -~ M a yaatsin liaadist kiikriga. Mats alati
EP 725 — Hille Ostrat ja Harald Lutterus: M u ainus maailm, Jonny
Guitarr —r Hei valerü, Vana jahilugti
SKP 1311 — Stokholmi Eesti Meeskoor:
Jaan -^Põhjarannikul (solist
EKP 1313—Kassari t ^ ^
Targa rehealune, Hiippepolka^^^^^^^^^^
EP 708 — Hillar Malm: Posti|jpisš, Hulkuri valss Süda see ihaldab
•/ Vlaineidj.Sonny-Boy.-:
TEP 101 - Ema süda (Hard Vasar ja lastekoor), Muinaslood (Kalmer
Te^^
; \; • ^põllu^seesyCA. Biime'^^
TEP 102 Hõissa pulmad (Meeskvartett), Pulmalauas käisid jutud
Konna: seiklus O^ahh^
TEP 103 - Romantika (Meeskvartett), Tde minu purje^
Temiosaar), Salaarmastus (Unq^^^L^^^
Rohelised niidud (Meeskvartett); Shoti matkalaul.
EP 456 - Sõdurilaühid (Harry Verder), Ilmeni ääres, Tuhal tähte '-^
Kaugel Sinust ja kodumaast, 1^^
ülalnimetatud plaaftdeh^
: v;-33:RPMPLM^
BLP 23--Jaan Kuusk laulab
purjed üles, Mind saatus kaugele^ Väike kambrike südames mul
Koduigatsuse laul, Hõbedaselt helgib juuste kuld Mu' irieeleh
kuldne kodukoltus, Nõmmeteel, Müstaläinen, T ^
Mult ära küsi. Taamal, kus vikerkaar. '
ELP 1001- H e l i Neli^^^
päeva 00, Tantsi, taiitsi. Kord k^^^ Jukukene. peiu
GlO 079334. ( ) 7 ^ ^
CIO 14027^ Pmntsuse X V I saj. i b n a l^
CIO ()6495-5()0^701M6 Mä^
siinjuures raamatud ja plaadid kokku $.
^^•^ 19277O03 Itaalia muusika XVI-XVII saj. 1 L P Vm
Ir. 1
T. Hugo Sala;
Dr.pharm. Hugo Sa|
[Austraalias, Sydney eeslii
siinnipäeya. Meile, eestlasi|
soo juba 34 aastat tunt;
(EAA) ülesehitajana-hool
tunnustatud farmatseudinal
Hugo Salasoo sündis Mci|
vallas Tartumaal. Õppis Kavaj
vallakoolis, siis Tartus Aleksai
ri gümnaasiumis. Majanduslikl
mured dikteerisid tööle asumj
õpilasena Tartu Kivisilla aptt
ki 1917. a. Töö kõrval jätkas
õpinguid Tartu Õhtugümnaasj
mis. Lõpetas keskkooli kursi'
eksternina sooritades eksai
(923. a. Võttis osa Vabaduss
jast Tartu Kooliõpilaste Patal
ni ridades.
Õppis siis Tartu Ülikoolis^
huteadust, lõpetas 1927. a.
laude. Jätkas õpinguid ja onu
das magistrikraadi 1928. a.
dr.pharm. kraadi 1932. a. Tj
tas Ülikooli Farmatseutil
Keemia Instituudi assistendi
1928—1933.
Dr. H. Salasoo elutöö ii
maatsia kutseala organiseerimj
Eestis algas 1933, a., mil ta k
suti Hariduse- ja SotsiaalmJj
teeriumi farmatseutilise inspel
ri kohale, kus töötas kuni i!
pektuuri muutmiseni Sptsiaalf
nisteeriumi Farmaatsia OsakI
naks (1936), mil ta määrati
le osakonna direktoriks. Lahi
riigiteenistusest omal so(
1940 a. alguses ja asutas N(|
mel Kivimäe apteegi, mis^
samal aastal natsionaliseeriti,
mai ajal (1934—1940) oli
Tartu Ülikooli farmatseutil
keemia dotsent.
Dr. H. Salasoo sulest iji
teaduslikke töid ja erialalisi
jutisi farmaatsia ' ja botaai
ajakirjades Eestis, Soomes,
samaal j.m. Ta oli ajakirja „]
ti Rohuteadlane" toimetuse il
ja tegevtoimetaja (1928—19:
Farmatseutilise Käsiraamatul
osa kaasautor ja II osa au
ning Eesti Farmakopöa (19|
toimkonna esimees ja tegelik
metaja. Teenete eest farmaal
kutseala korraldamisel hini
dr. Salasood Vabariigi ValitJ
poolt Valge Tähe teenelem^
annetamisega (1939).
Septembris 1944 jõudis dr.l
Salasoo põgenikuna Saksama
kus oli Rebdorfi. .laagriküm|
esimeheks ja siis tegutses nii
tenstadti kui ka Kempteni 1;
reis, Baieris, eesti gümnaasii
õpetajana (1945—1949)
Kemptenis ka direktorina (1
—19^49).
Emigreerus. Austraalil
1949. a., kus jätkas eestluse
nimist hoopis uuel huvia
Rahvusliku tegevuse sektoris
dr. H. Salasoo olnud Sydj
Eesti Seltsi kultuuFringi
Skaudisõprade Seltsi juhatus
^Meie Kodu" toimetuse kolf
giumis. Austraalia Eesti Seltsi
Liidu juhatuses j.m.
Alates aastaga 1953 on dr.
Salasoo elutööks „Eesti Arl
Austraalias". Arhiivi asutanj
idee tuli A.E.S. Liidult. Idee
kendajaks sai juubilar, kes
ametlikult arhivaari ülesanm
on nüüd olnud 3^ aastat, Ar
vi kogutud materjalide talletaj
seks eraldas ta osa oma elui
jast. Kui ruum kitsaks jäi, ehi
ta oma maja õuele tule-, nüsi
^c- la valguskindla kivist arhij
hoone (1968), mille üürniki
on vormiliselt A.E.S. Liit.
asub terasriiulitele paigutatult]
süstemaatiliselt korraldatud
'aste elu kõiki alasid hõlnj
niaterjaüdekogu, oma täiuslik!
poolest suurim vabas mai