1978-08-03-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•Nr. 58
Nr, 58 ^ VABA • EESTLANE neijapäeyal,: 3. a' Thursday, 3,1978; Ui.
7:
^le raskele karistüsii-
Liidus kinnitab, t-i
fistavaä thendiiikidt'
teri hoiatavatele sõ-
J.ing talitavard ülbelt
Imise järele. Nad kal-piselt,
,et Carteii sõ-jinult
hüüdjaks hää-
Ija iiende taga ei oJe
liisi aktsioone, miil.e-peaks
tõsiselt arves-liiduslikkude
sidemett'
le võtmine ja Uhend-
|:tu voolavale ameeri-
(hn^lopgiale veto pea-
Eksperdid arvavad,
je mõjuvaid tagajärt^i
liigi lepingu ülesütlt-j
venelase^ Ühendrii-lie
käega üüüa ninj^;
|)sta Kanaflast, A u ^ l -
ionest t€ist»st nisurik-
King elektronarvutite
)fe kõrgele arenenud
Ihendriikides Vaid ka
iaal ja Jaapanis nlny
fiielastele neid arvu-anna,
siis müüvad .
islased või jaapanlasele
muule üsaks lei-i'arter
ütleb venehs-limüiigi
lepingu, siis
lollu ahieerika farme-
|e sissetulekud selle ;
|ad. Samuti pole lugu
elektronarvnitite \d
masinate ^nüüffist
Üvuna s e l l i n e ! müügl-
Ihistaraine käib kõ
: tÖösturiteh^ ja äji-
\\ peale. i
on osaliselt õigvd, .
ttab väga fUilis^p kü-peaks
ameerikia- •
| j U T i i k i d e g a ija oniji
L a ka majaiiduslikul
pos töötama, et ühis-
|i(a Kremlile sur\e!
tndriikide, NATO riiva
hei valitseb juba
liüe alusel kontrollimiselt
tähtsate ja olu-i-
sporti N. Liitu, kaid J )le m i n g i t koostööd
[iste produktjde'. ma-
)!oogiliste saavutuste
littestrateegilisi kau-jaid
vajaM.N.iLiit hä-n
a majanduselu käi-s
ja oma tööstuse
Ilseks ning kaudselt
faunasid Ingeda stra-lupadeks;
kuna nad I Liidu maiandUjSt.ja
i'i "enen^iat ellasse
j o l i i t i k a l e . ' :
lonniš äsja toimini^id
iihtsama tööstusrü-
|i! räägiti paljudest
liid keoif] ei söanda-küsimus*,
l-jidn-^ ja
iMua majafidi?Sii}.Jvu
piij i n i p e r i a l i s m i pi-
<i vene . m a j a n d u s e lu
t r a m i s e k s . /
^.JärjT lk. 3) '
f
VALVEARST
^NÄDALALÕPUL
5., 6. ja 7. aug. on valvearstiks
dr. A. Mae, tel :493-7231. •
LONDON (EH) - Rahvusvaheline
rekordite nhnekiri (Guinness
Book of Recori^s 1 ilmus 24-ndat
korda käesoleva aasta väljaandes.
Lehitsedes selgub, et rekordite
raamatus püsib. - endiselt eesti
maadleja Martin Klein, kelle 11
tundi 40 minutit kestnud jõukatsumine
Stofeholmi olümpiamängudel
1912 kreeka-roömä stiilis soomlase
Armas Asikäineniga on senini ületamatu.
Kleliü päevatöö'• lõppes
võiduga, mis on märgitud leheküljel
.336.;/
Sama raamsjtu 78 leheküljelt: loeme,
et Eesti Vabariigi Piiritusmo-nopol
turustas maailmas kõige tugevamat
märjukest, mUleks oli 98
prots. kartulipiiritus.
Kiini tänapäevani keegi teine ei
ole jõudnud sellise kanguse turustamisele..
Ameeriklased hakkavad
lähemale jõudma, ^ sest Amei^ican
Dtstilling Co. turustab ,fEverclear
alcoholi" 95 prots. tugevuses.
Põranciaciluse kirfcindys©
ral^kused R Midias
Kirjutusmasin on N. Liidus iHegaalselt Ümuva mi. sanüzdat-kirjanduse
kõige tähtsam abinõu. SeUega valmistatakse viis kuni
viisteist eksemplari, igast kirjandist. Kui on tarvis rohkem eksemplare,
tarvitatakse oheniaid pahereM muidugi tulemusega,
et need kuluvad kiiremini ära.
Etniliste ajaleMede tounetajad Tarbijate Monnatsnooni Keskuses. Vasakid minister Larry Grossman annab
seletusi uue asutuse tegevuse koMa. • • ... J. K r e i l is
Mõaiel õnnelikul samizdati-valmistäjal
on võimalik kasutada
ka ikopeermasinait mõnes asutuses.
Aga enamasti on. liiga palju
teisi masinaikasutajaid ja juurdepääs
luga kardetaV:
Pildistamine on ka võimalik.
Keegi teisitimõtleja olevat vä,ija
arvesitanud, et pildistamine koguni
on odava;m kui masinal kirjutamine-
. . v :
. Trükimasinad on võrdlemisi
haruldased, aga mõnel grupil
m kogwni neid olemas.. .:
C.2)
Möödunud laupäeval Toronto lähedal
Moonstonel suiisakuurördis
korraldatud eestlaste siivisej pi-difstttsed
Killamängud — õnnestusid
nii kaäselajäte kui korraldajate
hinnangul hästi — rahvast oli
vaatamata tujukale ilmale erakordselt
rohkelt, maakondlikud or-ganisatsiooiiiid
töötasid ja tegutsesid
innukalt oma ,,maakonna"
üSesehitamisel ja mis kõige olulisem
>- noorus võttis nendest pi-dusiustešt
innukalt osa ja andis
oma olulise ja tüseda panuse õhtuse
kava täitmisel.
Sellega seoses tekib -aga
keelele küsimus: kas Killamängud
oli(? iihekordne üritus või võib sel-
H j s t kujuneda permanentne Toronto
ia selle ümbriiskonna eestlaste
suvine kokkutulek? Esitasime selle
kiisimuse iihele ,killamängude or-
' üjamseerijale. kuid ka tema ei osanud
sellele vastata,' arvates, et kogu
setvprobleem peab veel välja
' kristalüseeruraa. ^
Kahtlemata vajab Toronto eest-faskond
ühte suuremat suvist eestlaste
kokkutulekut — juba noorte
pärast. Kas neid korraldada KUla-mängüde
või mõne muu sildi all,
on omaette küsimuseks. Killamän-güöe
korraldamisele ja organisee^
rimisele aitas kindlasti palju kaasa
asjaolu, et idee oli uUdne ning
maakondade kaupa organiseerimi-iie
andis asjale juurde hoogu ja
värskust, tuues organiseerimise ja
korraidamise töölel suurel arvul
selliseid inimesi, kes varem pole
eesti ühiskonnas sellel alal tegutsenud
ja on leppinud pealtvaataja
osaga. Samuti oli idee huvitav ka
meie noorusele, kes õppis Killa-mänguäe
kaudu tundma meie maakondade
omapära ja iseloomustavaid
jooni — niipalju kui seda väikeste
ettevalmistuste ja piiratud
võimaluste juures oli võimalik anda
Järgmisel aastal on i kahtlemata
sellest uudsuse j a värskuse momendist
palju kadunud ja haihtu^
nud, mis võib kujuneda pidustuste
korraldamisel pidurdavaks teguriks.
Seda lünka oleks siiski võimalik
täita kui pidustusteks tehakse
pikemaajalisi ja põhjalikumaid
ettevalmistusi ja kui maakondlikud
organisatsiooMd tulevad oma kodukoha
esile toomisel välja uute ideedega
ja uute algatustega. See kõik
nõuab aga tööd, ^et nõuab ka palju
teotahtelisi inimesi, kes on valmis
oma aega ja energiat ohverdama.
: • ) .
KuM alus Killämängudele on esimeste
pidustustega pandud. Nende
korraldamisel Ja läbiviimisel selgusid
paljud vead ^ja puudused, niida
järgniiste pidustuste korraldamisel
on võimalik vältida. Pidustustele
ön vajalik ainult, varakult
hakata mõtlema^ ja ettevalmistustööd
käima panna se#on kõige
kindlamaks pandiks nend^ õnnestumisele.
• . ••- ..AMI •
Torontos o vati rb ijote
Ontario tarbijate ja majanduslike suhete minister Larry Grossman andis möödunud meljajpäeval etniliste
ajalehtede toimetajatele pressikonverentsi, milles ta eriti toonitas, et tarbijaid tuleb kõigiti infpr-meerida
ning neile vajalikke ihštruktsioone anda nende seaduslike õiguste selgitamisel. Selleks on Torontos
asutatud Consumer Information Centre (Tarbijate Informatsiooni Keskus), mis on
inimeste teenistuses, kellede esimeseks keeleks e! ole inglise ja prantsuse keeled.
Pressikonverentsist võttis osa l i gemale
50 etnüise ajalehe toimetajat,
kelledele tutvustati, pärast -
iantshi ka ministeeriumi uut Tarbijate
Informaisioorii Keskust, mis
asub TorontoSj,. 555 Yonge Street
suure hoone esimesel korrusel. Informatsiooni
keskuses antakse
soovijaile vajalikku informatsiooni
ning inimestel on võimalik tutvu-neda
paljude vajalikkude erialaliste
ajakirjadega jä infbrmat-sioonimaterjaliga,
mis leiduvad
keskuse pikkadel raamatmüuli-
•.tel:-'"' V . • y '
Minister toonitas eriti, et ta loodab
vajäiikku abi etniliselt ajakirjanduselt
kuna etnilistel ajalehtedel;
on tihe kontakt paljude rahvus-gruppidega
ja tuhandete lugejatega.
Ta ütles, et uustulnukate seas
võib leiduda näiteks inimesi, kes
soovivad üksiäsjalist informatsiooni
siinse kindlustuspoliitika, uue
äri avamise võimaluste ja teiste
probleemide kohta. Seda kõike, võivad
nad saada uues informatsiooni
keskuses, ; :
kus; .peaaegu • kõigi', küsimuste
kohta; leidub üksikasjalist trükitud
materjali ja informatsiooni.
Lisaks kirjalikule .informatsiooni-ie
annavad kompetentsed ametnikud
tarbe korral suulisi juhiseid.
Kui küsimus on komplitseeritud
ning nõuab eksperdi selgitust, .siis
juhitakse informatsiooni taotleja
vastava kompeteritse eksperdi
juurde. , '
Tarbijate Keskus asub Torontos
Yonge'i ja Wellesley tänavate nurgal
ning igal isikul ja; asjast huvitatul
on võimalik seda külastada,
sellega tutvuneda ja vajalikku nõuandeid
või informatsiooJii hankida.
Tarbe korral on võimalik ka keskusesse
helistada telefonil 963-
E r i t i baptistidel leidub trükimasinaid.
Ilmselt on need N. Liidus
ehitatud.
Kord kirjutatud samizdat-leht
levib kiiresti. See, kellele leht
ineeldib, kirjutab selle tihti veel
kord ümber ja leht levib ikka
suuremas SITUS. Lõpuks on see
nii tuntud, et tähtsaim samizdat-leht
„OhrQnicle of Currmt
Events" märgib selle öleonasolu
oma samizdat-kirjandiise nimestikku.
Igas numbris on pikk rkia
srumlzdatHkirjanduse väljaandeid
ära märgitud ja tutvustatud
.,Chronicle1" ' higejaskonnale.
Süamaani on „Chronicle'; suutnud
olda valjulit neutraalne ja ainult
avaldada (tõsiasju j a mitte
poliitüisi arvamusi.
Kuidas „Chronicle" säab^ oma
informatsioonid?
„Ghronicle" tojutäb ise selle
kohta järgnevalt: „Igaüks, kes
soovib N. Liidu avalitokusele mi-dagi
teatada, ^mis maal juhtub,
saab lihtsalt toimetusega kontek-ti:
Räägi oma jutt sellele isikule
kellelt sa lehe said, tema räägib
oma korda edasi sellele, kellelt
tema lehe sai -jne; Aga ära ise kat-su
jälitada, kellelt ajaikiri algupäraselt
pärineb — süs koheldakse
sind politsei luurajana."
i-imbrikutes. Ümbrikule kirjutage
pseudonüüm peale. ei tarvitse
olla sama pseudonüüm, müle all
kaastöö pärast avaldatakse.
Palume 'k^^gü kirju edaäi saasta
kiiresti, nii et meie informatsioon
on akituaalne. Need. kes soovivad
pidevalt saata kaastööd, peavacjl
katsuma muretseda mitu kanalit
s6lle saamiseks. Kui ü k s kanal
katkeb, siis jõuab hifömiatsioon
siiski kohale."
: „Ukrainian Herald" oli danal
ajal veidi teistmoodi kui harüUcud
põrandaralused aj akirj ad 'M L i i -
•dus. .•• ^- ' •,„•.
Seal esines näiteks palju poSii-
' tilisi. vaidlusi- j a poleemikat.,
Poliitilist samizdat-kirjandüst
jälitatakse muidugi kõige agaramalt
K G B poolt. E r i t i kehtib see
ajakirjade kohta, mis endid
kommunistlikeks või sotsialistlikeks
peavad; Niisugust ideoloogilist
Võitlust N, Liidu võimud ei
salli. „PoliticaJ Diary", mis ümus
1964-^1970, sai siiski oma ilmumisajal
. kõige suurema arvu
numbreid avaldada. Kokku ilmus;
72 numbrit.
SaHiizdat-kirjanduse I suurest
levinemisest on näJia, et opositsioon
töötab edasi. Palju tuntud
opösitsioonitegdasi on küll maapakku
aetud, veel rohkem; on'
trellide taga. •
Kusagilt ^ l e b saanizdati kirju
tajaid ja lugejaid järjest juur-
•:ac.:
Nõukogude Ludus on: tagakiusamine
nii äge, et samizdaiti kirju-tajatel
pole yõhnalik teha;nagu
Poolas ja avaldada oma nimed ja
aadressid. ".
Samizdati tegevus areneb n i i
kvalitatiivselt kui kvantiteedilt.
Pseudonüüm S. Topolev tegi ühes
1 saanizdait-Jkipjandis ettepaneku, et
Fõranda-alune ajakiri ,.Freel tulevikus kõik kirjandid avaldada
Pressikonverentsi kestel vestles minister Larry Grossman etmlistc
ajalehtede ^ toimetajatega: Pildil näeme teda. lutlemas ,,Vaba Eestlase".
peatoimetaja K. Arroga....
Keskuse materjalid on kasutada ka
nendele organisatsioonidele jä asutustele,
kes kavatsevad korraldada
tarbijatele nende probleemide ja
küsimuste selgitamiseks koõsole^
kuid ja seminare.
Minister Grossman Hinnitas, et
keskuse tegevuse vastu tuntakse
suurt huvi ning et kee kujuneb
tähtsaks instiiimendiks Ontario
: Thought".. kirjutab veelgi • % -
• •••semalt.
„Ajakirja saab tellida nende
isikute käest, kes seda enne teile
on üle andnud, Nende kaudu
saab ka.. kaastööd toimetusele
edasi saata.
Me palume ainult lühikesi kirju
saaita. Saatke Idrju suletud
lehtedes, mida trükitakse- mõnes
salajases trükikojas j a mida saab
tellida raha eest. Praegu coi suurimaks
mureks, et; uus samizdat-kirjandus
levib nii aeglaselt ja
nii vähestele. Soovijaid on hoopis
rohkem. Poolas on jÕutud^ n i i
kaugele. Võib-olla jõuab N, Liidu
opositsioon ka kord simm.
Foto: J . Kreilis
keskuse tegevuse vastu nähtub juba
sellest, et -keskusele saabus juba
enne selle avamist 200 kirja nädalas,
milledes päriti informatsioo-'
ni krediitkaartide, autode parandamise,
lepinguosaliste õiguste ja
kohustuste ning muudel küsimuste
kohta. Kirju on saabunud ka teistes
keeltes peale inglise ja prantsuse
keele ning nendele kavatse-
Maksab Kanadag;
Aastas 32..
Väljaspool Kanadaft:
$35.*
SIEiPOSTIGiÜ-tarbijate
abistamisel. Siiur huvi takse võimaluste piirides vastata.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
: ;''INSURANCE'' : ^
1482 Bathurst St.,-4 kord;
(Bathurst-St. Glaü:)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
o Ameerika Leegioni West HoUy- « Seattle eesti kahnistu osas on
wood Post 405 komandöri ametisse kogudus senini müünud eestlastele
astus 13. juunil eestlane Kuno Lill. 72 atsi. Juhatus reserveeris
Tenia abideks on BenNurmsen ja mõneks kuuks 20 platsi, hinnaga ä
leedulane-Victor Vidugiris. Varem •'^^^O.;Osta võib neid 2-aastalise jä-.
on Post 405 komandöriks olnud J:e]maksuga. Matta võib igale plät-
Beii Nurmšen (koim korda), U m u - süe ühe kadunu kirstus, ühe kirsti
Jaak Kukk, Uno Kakla ja Tõnis W ja teise kremeeritultCerhnaks
Rebane. Kuno Lille ametisseastu- j ^^^0} või kaks kremeeritult (eri-mise
tseremooniale oli kutsutud ka "^^ks ;$iOO). Reserveeritud platsid
aukonsul Ernst Laur^ ^ on eesti kalmistu kõrval, mõneyõr-
1 aga segatud seal juba maetute-
• " - ' /' . ' j g a . Informatsiooni saab juhatuse
'esimehelt Mägistelt. Kogudus ostis
.;4'platsi. ^
USA-s:
$58.
$30.
Aastas $69,—, poolaastas $34,50, veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 40 centi. Üksiknumbri hind 40 centi.
Laenu vajaduse .korral kasutage
Toronto iEesti Ühispanga madalaid
laennintresshn^rasid.
HÜPOTiEKLAENÜD f .75%
Intressid arvestatud yeerandpsta viisi. Laenud oii lahtiseä.
' fERSONÄÄLLAENUD 10,2% @ast«9s
Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetus®
puhul kindlustatud $10 000.— ulatoseSo
Insurance
Agency
ä3 WESTMORE Dr., Snite 20«
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel 745-4622
Kurnid aadressidele palame märkida ,J*OStAL OODE
USA aadressidele „ZIP COpE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
iFtee Estostkm Pabllshers nimele.
f®stöl Stn. C, Tof öRf © 3, @ni
MM m
Palun mull© saata VABA EESTLANE aastaks / poolaaataki /
veerandaastaks — tavalise / 1» - - -
Tellimise katteks lisan f _ simjuures
rahas / MeMga / rahakaardiga. (Kaha afiaSa siniill tähtkirjas)..
Nimi-
AadresiD ' . . . . . . ..
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 3, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780803 |
Description
| Title | 1978-08-03-03 |
| OCR text | •Nr. 58 Nr, 58 ^ VABA • EESTLANE neijapäeyal,: 3. a' Thursday, 3,1978; Ui. 7: ^le raskele karistüsii- Liidus kinnitab, t-i fistavaä thendiiikidt' teri hoiatavatele sõ- J.ing talitavard ülbelt Imise järele. Nad kal-piselt, ,et Carteii sõ-jinult hüüdjaks hää- Ija iiende taga ei oJe liisi aktsioone, miil.e-peaks tõsiselt arves-liiduslikkude sidemett' le võtmine ja Uhend- |:tu voolavale ameeri- (hn^lopgiale veto pea- Eksperdid arvavad, je mõjuvaid tagajärt^i liigi lepingu ülesütlt-j venelase^ Ühendrii-lie käega üüüa ninj^; |)sta Kanaflast, A u ^ l - ionest t€ist»st nisurik- King elektronarvutite )fe kõrgele arenenud Ihendriikides Vaid ka iaal ja Jaapanis nlny fiielastele neid arvu-anna, siis müüvad . islased või jaapanlasele muule üsaks lei-i'arter ütleb venehs-limüiigi lepingu, siis lollu ahieerika farme- |e sissetulekud selle ; |ad. Samuti pole lugu elektronarvnitite \d masinate ^nüüffist Üvuna s e l l i n e ! müügl- Ihistaraine käib kõ : tÖösturiteh^ ja äji- \\ peale. i on osaliselt õigvd, . ttab väga fUilis^p kü-peaks ameerikia- • | j U T i i k i d e g a ija oniji L a ka majaiiduslikul pos töötama, et ühis- |i(a Kremlile sur\e! tndriikide, NATO riiva hei valitseb juba liüe alusel kontrollimiselt tähtsate ja olu-i- sporti N. Liitu, kaid J )le m i n g i t koostööd [iste produktjde'. ma- )!oogiliste saavutuste littestrateegilisi kau-jaid vajaM.N.iLiit hä-n a majanduselu käi-s ja oma tööstuse Ilseks ning kaudselt faunasid Ingeda stra-lupadeks; kuna nad I Liidu maiandUjSt.ja i'i "enen^iat ellasse j o l i i t i k a l e . ' : lonniš äsja toimini^id iihtsama tööstusrü- |i! räägiti paljudest liid keoif] ei söanda-küsimus*, l-jidn-^ ja iMua majafidi?Sii}.Jvu piij i n i p e r i a l i s m i pi- - noorus võttis nendest pi-dusiustešt innukalt osa ja andis oma olulise ja tüseda panuse õhtuse kava täitmisel. Sellega seoses tekib -aga keelele küsimus: kas Killamängud oli(? iihekordne üritus või võib sel- H j s t kujuneda permanentne Toronto ia selle ümbriiskonna eestlaste suvine kokkutulek? Esitasime selle kiisimuse iihele ,killamängude or- ' üjamseerijale. kuid ka tema ei osanud sellele vastata,' arvates, et kogu setvprobleem peab veel välja ' kristalüseeruraa. ^ Kahtlemata vajab Toronto eest-faskond ühte suuremat suvist eestlaste kokkutulekut — juba noorte pärast. Kas neid korraldada KUla-mängüde või mõne muu sildi all, on omaette küsimuseks. Killamän-güöe korraldamisele ja organisee^ rimisele aitas kindlasti palju kaasa asjaolu, et idee oli uUdne ning maakondade kaupa organiseerimi-iie andis asjale juurde hoogu ja värskust, tuues organiseerimise ja korraidamise töölel suurel arvul selliseid inimesi, kes varem pole eesti ühiskonnas sellel alal tegutsenud ja on leppinud pealtvaataja osaga. Samuti oli idee huvitav ka meie noorusele, kes õppis Killa-mänguäe kaudu tundma meie maakondade omapära ja iseloomustavaid jooni — niipalju kui seda väikeste ettevalmistuste ja piiratud võimaluste juures oli võimalik anda Järgmisel aastal on i kahtlemata sellest uudsuse j a värskuse momendist palju kadunud ja haihtu^ nud, mis võib kujuneda pidustuste korraldamisel pidurdavaks teguriks. Seda lünka oleks siiski võimalik täita kui pidustusteks tehakse pikemaajalisi ja põhjalikumaid ettevalmistusi ja kui maakondlikud organisatsiooMd tulevad oma kodukoha esile toomisel välja uute ideedega ja uute algatustega. See kõik nõuab aga tööd, ^et nõuab ka palju teotahtelisi inimesi, kes on valmis oma aega ja energiat ohverdama. : • ) . KuM alus Killämängudele on esimeste pidustustega pandud. Nende korraldamisel Ja läbiviimisel selgusid paljud vead ^ja puudused, niida järgniiste pidustuste korraldamisel on võimalik vältida. Pidustustele ön vajalik ainult, varakult hakata mõtlema^ ja ettevalmistustööd käima panna se#on kõige kindlamaks pandiks nend^ õnnestumisele. • . ••- ..AMI • Torontos o vati rb ijote Ontario tarbijate ja majanduslike suhete minister Larry Grossman andis möödunud meljajpäeval etniliste ajalehtede toimetajatele pressikonverentsi, milles ta eriti toonitas, et tarbijaid tuleb kõigiti infpr-meerida ning neile vajalikke ihštruktsioone anda nende seaduslike õiguste selgitamisel. Selleks on Torontos asutatud Consumer Information Centre (Tarbijate Informatsiooni Keskus), mis on inimeste teenistuses, kellede esimeseks keeleks e! ole inglise ja prantsuse keeled. Pressikonverentsist võttis osa l i gemale 50 etnüise ajalehe toimetajat, kelledele tutvustati, pärast - iantshi ka ministeeriumi uut Tarbijate Informaisioorii Keskust, mis asub TorontoSj,. 555 Yonge Street suure hoone esimesel korrusel. Informatsiooni keskuses antakse soovijaile vajalikku informatsiooni ning inimestel on võimalik tutvu-neda paljude vajalikkude erialaliste ajakirjadega jä infbrmat-sioonimaterjaliga, mis leiduvad keskuse pikkadel raamatmüuli- •.tel:-'"' V . • y ' Minister toonitas eriti, et ta loodab vajäiikku abi etniliselt ajakirjanduselt kuna etnilistel ajalehtedel; on tihe kontakt paljude rahvus-gruppidega ja tuhandete lugejatega. Ta ütles, et uustulnukate seas võib leiduda näiteks inimesi, kes soovivad üksiäsjalist informatsiooni siinse kindlustuspoliitika, uue äri avamise võimaluste ja teiste probleemide kohta. Seda kõike, võivad nad saada uues informatsiooni keskuses, ; : kus; .peaaegu • kõigi', küsimuste kohta; leidub üksikasjalist trükitud materjali ja informatsiooni. Lisaks kirjalikule .informatsiooni-ie annavad kompetentsed ametnikud tarbe korral suulisi juhiseid. Kui küsimus on komplitseeritud ning nõuab eksperdi selgitust, .siis juhitakse informatsiooni taotleja vastava kompeteritse eksperdi juurde. , ' Tarbijate Keskus asub Torontos Yonge'i ja Wellesley tänavate nurgal ning igal isikul ja; asjast huvitatul on võimalik seda külastada, sellega tutvuneda ja vajalikku nõuandeid või informatsiooJii hankida. Tarbe korral on võimalik ka keskusesse helistada telefonil 963- E r i t i baptistidel leidub trükimasinaid. Ilmselt on need N. Liidus ehitatud. Kord kirjutatud samizdat-leht levib kiiresti. See, kellele leht ineeldib, kirjutab selle tihti veel kord ümber ja leht levib ikka suuremas SITUS. Lõpuks on see nii tuntud, et tähtsaim samizdat-leht „OhrQnicle of Currmt Events" märgib selle öleonasolu oma samizdat-kirjandiise nimestikku. Igas numbris on pikk rkia srumlzdatHkirjanduse väljaandeid ära märgitud ja tutvustatud .,Chronicle1" ' higejaskonnale. Süamaani on „Chronicle'; suutnud olda valjulit neutraalne ja ainult avaldada (tõsiasju j a mitte poliitüisi arvamusi. Kuidas „Chronicle" säab^ oma informatsioonid? „Ghronicle" tojutäb ise selle kohta järgnevalt: „Igaüks, kes soovib N. Liidu avalitokusele mi-dagi teatada, ^mis maal juhtub, saab lihtsalt toimetusega kontek-ti: Räägi oma jutt sellele isikule kellelt sa lehe said, tema räägib oma korda edasi sellele, kellelt tema lehe sai -jne; Aga ära ise kat-su jälitada, kellelt ajaikiri algupäraselt pärineb — süs koheldakse sind politsei luurajana." i-imbrikutes. Ümbrikule kirjutage pseudonüüm peale. ei tarvitse olla sama pseudonüüm, müle all kaastöö pärast avaldatakse. Palume 'k^^gü kirju edaäi saasta kiiresti, nii et meie informatsioon on akituaalne. Need. kes soovivad pidevalt saata kaastööd, peavacjl katsuma muretseda mitu kanalit s6lle saamiseks. Kui ü k s kanal katkeb, siis jõuab hifömiatsioon siiski kohale." : „Ukrainian Herald" oli danal ajal veidi teistmoodi kui harüUcud põrandaralused aj akirj ad 'M L i i - •dus. .•• ^- ' •,„•. Seal esines näiteks palju poSii- ' tilisi. vaidlusi- j a poleemikat., Poliitilist samizdat-kirjandüst jälitatakse muidugi kõige agaramalt K G B poolt. E r i t i kehtib see ajakirjade kohta, mis endid kommunistlikeks või sotsialistlikeks peavad; Niisugust ideoloogilist Võitlust N, Liidu võimud ei salli. „PoliticaJ Diary", mis ümus 1964-^1970, sai siiski oma ilmumisajal . kõige suurema arvu numbreid avaldada. Kokku ilmus; 72 numbrit. SaHiizdat-kirjanduse I suurest levinemisest on näJia, et opositsioon töötab edasi. Palju tuntud opösitsioonitegdasi on küll maapakku aetud, veel rohkem; on' trellide taga. • Kusagilt ^ l e b saanizdati kirju tajaid ja lugejaid järjest juur- •:ac.: Nõukogude Ludus on: tagakiusamine nii äge, et samizdaiti kirju-tajatel pole yõhnalik teha;nagu Poolas ja avaldada oma nimed ja aadressid. ". Samizdati tegevus areneb n i i kvalitatiivselt kui kvantiteedilt. Pseudonüüm S. Topolev tegi ühes 1 saanizdait-Jkipjandis ettepaneku, et Fõranda-alune ajakiri ,.Freel tulevikus kõik kirjandid avaldada Pressikonverentsi kestel vestles minister Larry Grossman etmlistc ajalehtede ^ toimetajatega: Pildil näeme teda. lutlemas ,,Vaba Eestlase". peatoimetaja K. Arroga.... Keskuse materjalid on kasutada ka nendele organisatsioonidele jä asutustele, kes kavatsevad korraldada tarbijatele nende probleemide ja küsimuste selgitamiseks koõsole^ kuid ja seminare. Minister Grossman Hinnitas, et keskuse tegevuse vastu tuntakse suurt huvi ning et kee kujuneb tähtsaks instiiimendiks Ontario : Thought".. kirjutab veelgi • % - • •••semalt. „Ajakirja saab tellida nende isikute käest, kes seda enne teile on üle andnud, Nende kaudu saab ka.. kaastööd toimetusele edasi saata. Me palume ainult lühikesi kirju saaita. Saatke Idrju suletud lehtedes, mida trükitakse- mõnes salajases trükikojas j a mida saab tellida raha eest. Praegu coi suurimaks mureks, et; uus samizdat-kirjandus levib nii aeglaselt ja nii vähestele. Soovijaid on hoopis rohkem. Poolas on jÕutud^ n i i kaugele. Võib-olla jõuab N, Liidu opositsioon ka kord simm. Foto: J . Kreilis keskuse tegevuse vastu nähtub juba sellest, et -keskusele saabus juba enne selle avamist 200 kirja nädalas, milledes päriti informatsioo-' ni krediitkaartide, autode parandamise, lepinguosaliste õiguste ja kohustuste ning muudel küsimuste kohta. Kirju on saabunud ka teistes keeltes peale inglise ja prantsuse keele ning nendele kavatse- Maksab Kanadag; Aastas 32.. Väljaspool Kanadaft: $35.* SIEiPOSTIGiÜ-tarbijate abistamisel. Siiur huvi takse võimaluste piirides vastata. KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS : ;''INSURANCE'' : ^ 1482 Bathurst St.,-4 kord; (Bathurst-St. Glaü:) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 o Ameerika Leegioni West HoUy- « Seattle eesti kahnistu osas on wood Post 405 komandöri ametisse kogudus senini müünud eestlastele astus 13. juunil eestlane Kuno Lill. 72 atsi. Juhatus reserveeris Tenia abideks on BenNurmsen ja mõneks kuuks 20 platsi, hinnaga ä leedulane-Victor Vidugiris. Varem •'^^^O.;Osta võib neid 2-aastalise jä-. on Post 405 komandöriks olnud J:e]maksuga. Matta võib igale plät- Beii Nurmšen (koim korda), U m u - süe ühe kadunu kirstus, ühe kirsti Jaak Kukk, Uno Kakla ja Tõnis W ja teise kremeeritultCerhnaks Rebane. Kuno Lille ametisseastu- j ^^^0} või kaks kremeeritult (eri-mise tseremooniale oli kutsutud ka "^^ks ;$iOO). Reserveeritud platsid aukonsul Ernst Laur^ ^ on eesti kalmistu kõrval, mõneyõr- 1 aga segatud seal juba maetute- • " - ' /' . ' j g a . Informatsiooni saab juhatuse 'esimehelt Mägistelt. Kogudus ostis .;4'platsi. ^ USA-s: $58. $30. Aastas $69,—, poolaastas $34,50, veerandaastas $18.— Aadressi muudatus 40 centi. Üksiknumbri hind 40 centi. Laenu vajaduse .korral kasutage Toronto iEesti Ühispanga madalaid laennintresshn^rasid. HÜPOTiEKLAENÜD f .75% Intressid arvestatud yeerandpsta viisi. Laenud oii lahtiseä. ' fERSONÄÄLLAENUD 10,2% @ast«9s Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetus® puhul kindlustatud $10 000.— ulatoseSo Insurance Agency ä3 WESTMORE Dr., Snite 20« Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel 745-4622 Kurnid aadressidele palame märkida ,J*OStAL OODE USA aadressidele „ZIP COpE" Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada iFtee Estostkm Pabllshers nimele. f®stöl Stn. C, Tof öRf © 3, @ni MM m Palun mull© saata VABA EESTLANE aastaks / poolaaataki / veerandaastaks — tavalise / 1» - - - Tellimise katteks lisan f _ simjuures rahas / MeMga / rahakaardiga. (Kaha afiaSa siniill tähtkirjas).. Nimi- AadresiD ' . . . . . . .. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-03-03
