Vaba eestlane , August 3, 1978

              YABA « S l l Ä indiapäevtal, 3;a;ugusta^^^ August 3, 1978 Nr..58
Pedro Krusten, Aiapidu jam-1 mõnele isikule ka teisest aspek-pioonidega.
Väikseid asj" H'^* läiienemise võimaluse annab,
suurest miimist. EKK^Lünd Need 57 lliühikesit pilti on väärtus^
mäng, jalgpall, on teatavasti
milles tnlemušl ei saa fikseerida ajaga yõl mõõtiibikutega. Sellele
vaatamata peetakse ka sel alal >;raamatuiä** mitmesugnste saavu-
1 ^ kohta, naga paljudes teistes mängudesld. Ülaeks selliseks,on
istika mängijate kobta^ kes M l g e TolskeM oi4 esinenud oma imäa
rähvusmeeskonnas^
Jalgpallureile on maagiliseks ja
ihaldatud arvuks sada, sest on üs­na
haruldane, kui mõni mängija
teeb oma mäa koondises kaasa 100
või rohkem mängu.
Praegusel ajal peavad rahvus-meeskonnad
tavaliselt aastas küm­me
maavõistluse mängu. See tä­hendab,
et pidevalt meeskonnas
püsiniiseks tuleb säilitada kõrg-vornü
umbes aastat.
Äsjasel MM-võistlusteiÕpptur-niiril
Argentiinas Brasiilia ning
Rootsi vahelises kohtumises kait­ses
oma maa värve 109. korda
Rootsi keskkaitsja Björn Noritl-qvist
ning püstitas seMega
.,ma£^marekoräi".
Peale tema on, 100 mänguga toime
tulnud üsna vähesed mängijad —
R. Moore (Inglismaa) 108. R.
Charlton (Inglismaa) 106, W.
Wright (Inglismaa) 105, T. Svens-son
(Norra) 104, F. Beokenbauer
(L-Saksa) 103 ja hiljuti surnud J .
Bozsik (Ungari) 100. Kõigi aegade
maailma ühel parimal mängijal,
brasiillasel Pelel pn kirjas 97 män-
Teadet, et Tuneesia meeskonna
kes püsisid rahvusmeeskonnas ku­ni
ikümmeaastatv ei jõudnud keegi
ülalnimetatud unehnpiirini. Pea­miseks
põhjuseks oli asjaolu, et
nieil ei peetud küllaldasel arvul
maavõistiusi. Eesti kuldmternat-sionaalide
rida juhtisid (1940. a: lõ­pus)
Evald Tipner 65, Evald E i n -
1.978. 223 lk.
Pedro Krustenii täitus eelmise
aasta .maikuul 80-es eluaasta. Te­ma
81. sünnipäeva "eel ihnus uus
raamat „Aiapidu laimpioonidega",
millele. alapealkirjaiks on pandud
Ukuks lisandiks meie kultuuriloo­le,
kus vaid paar eksitust onmär-ipeal
© ilmumisit.
Raamatus on siiski k a veel kol­mas
c-sa, see on ikujutavteunstili-ne,
kus iklrjanlk.P. K n i s^
müügil
.VABA EESTLASE" ITALI^USES
Hind Saatekulu
^. . Jtäb niiks ta kunstnikuks ei haka-,
on olnud annet ja f 1 ^ ! ^ ^ " ^ ^ ^ öietil
olnud joonistamine juba enne
man ja Eduard Eelma 62 mängu- mese looduse
ja .mälestuskildey muljeid ja pii
diikesi on varem aastate jooiksul
ajakirjaaduses ilmunud. Nüüd
ilmuvad need ©riraamatuna, fcuhu
ka mõned pikemad mälestused
pn juurde lisatud, andes niiviisi
koguika teose P. iKrustoilQ jKiia^
päirast hella ja koguni lüürilise
kaülakuga eluvaaitlusi, kus ta
meeldivalt on sageli sidiuiud ini-kirjutamišt
talle vajalik enese-
Ja üeM.töödest annabki ta var
,,Kaks kuju ja kümme |
sest inimesi näos Üm-1
ta
a. Kuldmternatsionaali,,tiitli''sai
50 maavõistluse puhul.
rcadcidilf
Soomlane Rauli Pudas hüppas
Nivalas*mie Soome i^kordi teivas-
Raamat jaguneb kaihte
esimeses on mälestused.
Neist
ja.
ossa,
Neisit võib ebk järeldada, et eest­lased
on kaotanud hea karikatu­risti
kellele hinge näkku
on esmane nõue.
Lõpuks kohtume raamatus ka
„Mius" kirjeldab IP. Kmsteni kui luuletajat. Ta
ta elamusi tsaari armefe nöukö- töid on ilmunud ajakirjaides^ vii-gudelikuks
iimberkujunemisel m^ Osa neist
revojutsiooniaegsel Venemaal.- sai lia nüüd kodumaalt käifcte.
Selles segaduses saab ta Krusten
hüppes, tagajärg 5.58. See rekord ohvitseriks", millise
-
20,8.
navu Euroopas neljas. Samal võist­lusel
Pudas hüppas 5.40. Päev hü-jem
ka Kalliomäki leppis Ylivies-kas
sama tulemusega.
Teistest Soome sportlaste tule­mustest:
Reijo Stählberg tõukas
praegune väi-avavaht Attx)uga olfi- kuuli 20.15, Ossi Karttunen jooksis
vat kaasa teinud 175 mängu, ei võ- 200 m tänavuse Soome pärima tu-ta
Euroopa statistikud puhta kul­lana.
•
Tõenäoliselt on sirina hulka loe-iud
ka rahyusmeeskonna män­gud
klubimeeskondadega, mida
Euroopas ei arvestata.
Kuigi ka Eestis iseseisvuse pe­rioodil
leidus üksikuid mängijaid,
pealkirja ön ta hiljem andnud
„Looduse" romaanivõistlusel au­hinna
saanud romaanile.
Mälestused jätkuvad pärast se­da
kui ta optandina Eestisse tu­li,
töökoha sai kohtuametis ja
juurde, esiti „Vaba Maa , hiljem
sai siiski ainult mõie päeva püsi­da,
kui endine Soome teivashüppe
rekordi omanik Antti • Kalliomäki
tegi Raahes uueks rekordiks 5.58.
Tulemusega A. Kalliomäki tõusis
kõikide aegade maaihna kümne
Need olid talle 'kohtumiseks ise-enjesega,
ikeda ta. enam igas luu­letuses
ei tundnudki. Paar neist,
poeemi .^aagivaht" ja ühe peal­kirjata
on ta valinud käesolevas­se
raamatusse. Need on (kirjuta­tud
30-ndate aastate luulevormis,
aga praegu nii lähedane maailma-on
siis juba olnud ' sama-
E S T O MOTÜÄL F Ü M ) , L T ^^
Aktsia hind 28. juulü $6.76
Walwyn, Stodgell, Codirajie
Murray Ltd
145 Külg St. W., Room
Toronto, Ont. M5H IJS.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Ameerika tihendriikide koolides
on ^häid jooksjaid. Hai Woolfblk
jooksis Napiervilles 100 m ajaga
10,1 Ja 200 m ajaga 20,4.
Cblumbias peetud kergejõustiku­võistlustel
olid esireas Kuuba
sportlased. Silvio Leonard jooksis
100 m ajaga 10,10 ja 200 m ajaga
20,49; Älberto Juantorena jooksid
ka „Päeyalehe" toimetusse. Ka j P. Krusten on aastaid elanud
seda aega ja seait saadud amet Washingtonis. Sealne elamus
on ta hiljem käsitlenud oma teos- kokkupuutest übe lampioonidega
tes. sest kohtuMrjutaja^^t^ andiski aine
VI3 teda maailma, kus himesed jutustusele eestlasest kellele^^^^^^^
oma protsessidega said tuntuks ti keeles rääkimine oli elamu-ja
lähedasteks ning kus selgus seks. Sealt sai see edasi raamatu
inimpsüübe mitmekülgne Keeru-1 pealkirjaks,
kus. See aga tingis tesmaloomin-g
i i ; oskuse inimpsühholoogia nä­gemiseks
sageli just eriti peene
filigraananalüüsiga.
Eestlane,' kes oE eemal.olnud
omast keelest, imetles kirjani­ku
head eesti keelt.
Teose teises osas on lüMpil-did
ja portreed eesti kultuuri-isilmist.
Seal on kokkupuuteid; Vilde,
Tammsaare, karikaturist Valtma-ni;
bioloog Leppifcu,' astronoom
Reedi Mömi, E l l a Ilbaku,
40a m ajaga 44,2r j a 800 m 1.47,23.. Leitu, K a d Rumor^Asti, V.
: , • . 1 Mefjtuse, G. Helbemäe ja paljude
India maratonijooksja Shivn^h teistega. See on rohkete isiku-
Smgh jooksis JuUunduris, Indias portreedega eesti kultuuriajalu-maratoni
ajaga 2.11.59,4, mis on gu, ikeda P. Krusten oma mäles-uueks
India rekordiks. Ta jäi tustes pastelltoonides uuesti ela­Montreali
ma paneb või nendib midagi, mis
ajaga 2:16,22. Seekord
väga suures kuumuses.
11-ks,
jooksis ta
Soonilane Hannu Põlvi pärandas
4 sm võrra Soome vasaraheite re-
P. Krüsteni eesti kfeelt ei tarvitse
mitte ainult see Washingtoni eest­lane
imetleda, tema teoste kaudu
on paljudel võimalus selle elamu­se
osaJiseks saada. Uus teos on
rikas inimestest ja sündmustest,
möödaläinud ajast, mülele kirja­nik
on olnud kaasaelaja. '
^ HANNES OJA
kordi Teuval peetud võistlusel tu­lemusega
73.12. See on samal ajal
ka uus Põhjamaade rekord.
® Läti laulupeol Bostonis toimub
kolm kontserti. Kuna lätlastel or­kestrandid
puuduvad, kasutatakse
kohapealseid ameerika orkestran­te.
Läti päevade kolme orkestri
koostajaks on kutsutud lätlaste
poolt Bostoni ülikooli õppejõud
muusika alal Endel Kalam. }
% -
Dme Ivandi — Parg^ S5
Ealdne tammetõra — ^äiaeidid ja
ettekanded noortele 1 - m
L, Wahtras — Uivaklass 15.
Eavimtaiiwjd, 20 retsepti j m 15
Enn Nõu Vaäuvett
Anna Ahmatova-— Mahe Und&r — H s M em
5 - 40
%m 39
VL Michelson - SkautUkul teeš 3 - 39
H. Michelson — Noorsootöd i^adaädl 4.30 35
H. Michäson ~ Eesti radadel^^^ e . - 39
Eduard Krants — Lnmeiiitlased (lutiil®ttiskogu) 3 - • 19
lona Laamaa — Mis need sipelgad - h
(luuletoskögu) • 15 -
Esioiüan Olfiet^ Gaiäe 40
Paul Laan — Mõttelend — pilte ja peegeSäasS 5.-
Karin Saarsen — Lohengrini lal toiMine 19
H e d ^ Salu ~ Utoopia ]& iaturolo^ 25
Triinu" üksiknüm^ 1.50
A. Kubja — Kadondd kod^d — mälestä8®<ä 4 . - • 25
A. Kubja — Mglestosilodasaarelti , 2.- 20
A. Kubja—Palakesed 1.50 • 20
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk.-h 64 %. fotosid M . - 'm
Leho Lumiste — Alamnse Andres - biograafi­line
Jutustus kirjanik Oskar Lutsiist 8.05 m
L LumJste Atlandi aknal 2.1C • 40
L. LuDiiste — Killad küSas / 5.80 40
Ä. Vomm ~ Ristsõnad I 2.50 20
A. Vomm — Ristsõnad nV 2.25 20
A. Vomm r- Ristsõnad III 2.25 20
A. Vomm Ristsõnad IV 255,
Ants Vonun ~ Minn hing (luuletuskogu) 20.-
E. Eenne — Snrnnd laevad Ja elavad
' , mälestused' • . ; ' . J 1.50 19
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta õöd D . 4.- " 40
S. Ekbaum — Äjatar (luuletuskogu):
Aarand Roos — Jomalaga, Kars ja Erzomm
4.- 80
4.~ 80
J. Pitka — Rajnsõlmed m 40
A. Käbin — Vaim ja muld 5.- 40
Urve Kaniks ~ Kodakondor (luuletuskogu) 20
H. Oja —; Koputused eneses (luuletuskogu) 1.50 25
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu) 2.75 25
A. Küng — Mis toimub Soomes? 14.- 50
E. Sanden ~ Mitme näo ja nimega 12.50
Aarand Roos — Juntide kuningas Tallinnas
RAAMATUID LASTELE:
2.50
8.-
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
^eta'mind lugema I — (õpp^ ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema H ~^ õppe- ja tööraamat
-i eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.~
Eesti keele Harjutustik I ^ 2.25
50
40
40
39
ÄRVIKORK
9.
,,Revolver raporditud varasta­tud,
Noah Webster'! poolt, kes elab
kanafarmis Flinfi linna ligidal
Michigani osariigis. Ajal, kui re­volver
kaduma läks, külastas Noah
Webster'it tema vennapoeg Aht-hony
Webster Kanadast, 17 aastat
vana. Isikukirjeldus: Meessoost,
neeger, 5 jalga kuus tolli pikk, ke­hakaal
umbes 135 naela. Enne kui
Michigani osariigi politsei Antho-liy
Webster'it üle sai kuulata, pii
see maalt lahkunud. Asi oli iüga
tähtsusetu, et Kanadast teda välja
nõuda. Oh teü asja kohta rohkem
informatsiooni tarvis? Kui on, siis
teatage, saadame ühe oma agenti­dest
Mr. Noäli Webster'it üle kuu­lama."
liaifcfcas asja vastu huvi tek­kima.
Anthony Webster külastab
tJhendriiges oma onu, kel läheb
revolver kaduma. Ta on juhusli­kult
neeger. Siin tapavad kolm
neegrit taksojulii ära — ja see va­rastatud
revolver ümub järsku
mõrvakoha ligidale võsa vahele.
Kas ei peaks ma mitte selle Tony
Webstei:i üles otsima ja temaga
mõned sõnad jutlema?
Laenasin doktor Kroma telefoni
ja helistasin jaoskonda — detek-tiiv-
osakonda.
„Kohnas jaoskond, asetäitja de­tektiiv
Naylor!'' vastas pehmeakt-sendiline
JsifflaLka-murr akuline
hääl telefonis.
;,Hei, Riek — sa oledki juba au­kõrgendust
saanud? Kas staabi-seersant
Cluff on seal?"
.. kinni — ma olen kohe seal — nagu.
õlitatud välk, mees." -
„Okei mees — siis näeme sind
peatselt."
Läksin uuesti -kompjuuteri-plika
juurde tagasi ja lasksin tal järgmi­se
teate masinasse lüüa:
^Tagaotsitav: Cl Webster C2
Anthoriy, vanus umb. 17, elukoht
null."
Ja sekundi pärast trükkis raal
vastuse: .
„Tagaotsitav Webster, Anthony
Joel, sünniaeg 15. 04. 58, aadress
null, vanemate elukoht 1504 Par-kington
Gircle, kautsion marihuaa­na,
kautsion varastatud asjad,
kohtudaatum 17. juuni 1975."
..Tagaotsitav Webster, Anthony
„01ed see sina, seersant? Hei,
mees — Cluff läks koju magama,
jättis mind siia telefoni vastama;
Kütai mees, m©es - seda ei küsi- joei, vanus 17, .arreteeruniskäsk
nud, kas mina ka magada tahan
või ei. Mis uudist, seersant?"
,;Hmm - T - ; uudist on mõndagi.
Meeldib suUe kalastada, Rick?"
„Kalastada, mees? Hei, mees,
ma olen vana kalapüüdja — tahad
sa kalale minna, seersant?" -
,,Jah, võibolla. Kuule — mine
võta mu kapist pruun spordijakk
ja mu vana tweed-riidest kaabu —
ja löö omale ka tsiviil-riided selga.
Laena staabiseersant Byron'i
käest paar taskuraadiot — ja tule
mulle järgi. Saame laboratooriumi
ees parkimisplatsu kokku. Okei,
Rick?"
Okei, seersant — aga ma ei tea,
kas ma tohin siit ära niiiina, staa­biseersant
Cluff käskis mul telefo­nikõnesid
vastu v õ t t a . . ."
„Mis on tähtsam, Rick — kõne­sid
vastu võtta või mõrvareid püü­da?"
„Mõrvareid? ütlesid sa mõrva­reid,
mees? Hei, mees, hoia hmge lon
alkoholi kuritarvitamise eest, koh­tudaatum
.5. november 1975, jäi i l ­mumata
, arreteeruniskäsk Välja
antud."
„Tagaotsitav Webster, Anthony
Joel, sünniaeg 15. 04. 58, isikukir-jeldus
meessoost, neeger, 5 jalga
seitse tolli, 140 naela, juuksed
mustad, kräsusj sumad pruunid,
arm otsaesisel, tätoveeringud käe­varrel
ja randmel — ankur ja
„Mom" vasakul randmel,,leegitsev
süda noolega ja ja „born to be
bad" paremal käsivarrel. Viimane
teadaolev aadress 1504 Parkington
Circle."
Nü nü, see tolmuahv oli siis
kautsjoni vastu väljas potisuitse-tamise
ja varastatud asjade varja­mise
eest. J a ta ei olnud alkoholi-kohtusse
ilmunud, nü et ta vastu
oli arreteerimiskäsk välja antud
See oli kasulik teada. J a viimane
elukoht, Parkington Circle? Ta
võib veel praegugi seal elada, see
- M d l piirkond, Roxbo-ro
lääneserval. Suurem osa üür-ke
neis korterimajades Par-kingtoni
peal ei käi üldse tööl,
vaid elavad sotsiaalabist. Peaks
sinna kord sisse vaatama.
Vaatasin randmekella. Oli juba
viisteist minutit möödas, kui Rick-poisiga
olin jutud maha rääkinud.
Ta on kindlasti varsti parkimis­platsil.
•
Jätsin lahke doktor Kroma'ga
jumalaga, lehvitasm raaliplikade-le
ja astusin tagasi tänavale. Vae­valt
olin parkimisplatsile tagasi
jõudnud, kui juba Rick Naylor
oma kirevaks-võõbatud privaat-autoga
sinna sisse tüüris. Ta oli
riietatud pärlhalli, laiade revää­ridega
ja teravate õlanukkidega
mantlisse, punasesse laia äärega
kübarasse ja laiadesse, lehvivate
säärtega lilla-yärvi pükstesse. Tõe­line
Jamäik^nsambel!
„Hei, mees!" hõikas ta, minu
poole kätt lehvitades, „tõin ka si­nu
hõlstid, seersant!"'
Viskasin oma tumesinise polit-seikuue
seljast, rihmad-kabuurid
läksid auto pakikasti, torkasin
oma Smith-Wesson 38 Special re-volwi
lahtiselt püksivärvli vahele
ja. tõmbasin Rick-poisi poolt kaasa
topdud vana pruuni tweedjaki sel­ga,
üle sinise politseisärgi. Vana
tweedkaabu kõrvuni pähe, ja ma
olin Rickiga paras paar — mina
nagu vana pomm, tema kui Mir-gavate
kaatsadega neegrisoost pil-jardi-
hai. Kumbki meist ei pais­taks
Parkington Circle kõrvaltä-navail
eriti võõrana süma.
Jätsin oma politseünasina labo­ratooriumi
parkimisplatsüe ja me
asusune Rick-poisi vanas, kire­vaks-
võõbatud Chevrolet-autos sõ­jateele.
See-auto oli sama kirev
kui ta riietus — puipur-punane ja
sirelililla, valgete triipudega kül­gedel.
Rick tüüris, vahete-vahel
sarvesarnast röögatavat signaal-pasunat
vajutades, mis fcõlaö um­bes
nagu: >,ööga—ööga!"
„Kuhu nüüd, seersant?"
„Parkingtoni dzhunglisse, Riek-poiss.
Tead sa kus see on?"
„Küll tean, seersant, mees —
mul oli kunagi üks tibukene seal
pesitsemas. Dzhungliluid, võiks
öelda, mees." 0
Umbes pooletunnise sõidu järgi
olime Parkirigtonis väljas. Aga kui
majanumbreid kontrollima hakka-sune,
tuli välja, et nii kõrgeid
numbreid nagu 1504 seal ei olnud.
Oli ainult viis kõrgehitust ja mõ­ned
väiksemad majad. Süs kusl^o-haist
oli see . raal sellise suure
numbri välja nuputanud?
Kuidas oleks — hoone number
üks, korter number 504?" arvas
Rick.
„Okei poiss. Mine sa eesukse
kaudu, vaata niniesüdüt, kas seal
on perekonda nünega Webster.
Siis, kui leiad, mine liftiga üles,
ma lähen tagatreppe mööda. Ko­puta
ukse peale ja küsi Tony
Websteri järgi, ütle, et oled
noh, kas või kindlustusseltsist. To­ny
jaoks on arreteerimiskäsk väl­jas;
kui teda näed, võid ta kohe
kinni haarata. i7-aastaine jõmpsi­kas,
5 jalga kuus või seitse tolli
umbes 130 naela, musta jumega
nagu sa isegi — kui kontakti saad
anna mulle signaali raadiokarb
kaudu — niiviisi." Ja ma vajuta­sin
paar korda signaali-nupule
Teine aparaat piiksatas Rick-pois
mantlitasküs.
„Okei, seersant. Kas pean tule-nuia
käepärast pidama?"
„Parem on — ma ei usu, et tal
müristajat on, aga ei või iial tea­da.
Tal võib teine veel olla, kuigi
ühe metsa alla ära kaotas."
,,0hoo — sa süs arvad, et tema
see oligi, kes taksosohvri külmaks
tegi, seersant?" ' .
^ „Kas tema või ta karvased sõb-
-ad — aga tema kaudu said r|ad
üki, nii et ole igaks asjaks val­mis."
-; '\.:
„Okei, seersant." Rick liigutas
oma relvarauda mantlitasküs. „Kui
abti läheb, siis suitsetame."
„Smoking", suitsetama, nii ni­metati
meie linnas tulenuiaga tu­listamist.
Nojah, kui tarvis, siis tu­leb
suitsetada. Muidu suitsetavad
nemad sind. Sellest on juba tükk
aega tagasi, kui viimati kedagi pi­din
suitsetama, mõtisklesin, Rick-poisi
laiu õlgu eesukse poole liiku­mas
nähiös. Süs astusin ka ise ta
kirevast sõjavankrist välja ja lii­kusin
hoone tagaukse poole, põiki
üle parkimisplatsi minnes, lohis­taval
sammul ja kübar sümüe
tõmmatud nagu mõni vana pomm,
kes prügitünne revideerima lä­heb,
et endale pisut „elatist" lei­da.
, Tagauks oli lukus, pidin oma
„Gulf; OÜ" krediitkaardi välja otsi­ma
ja sellega luku lahti libistama.
Raadio mu taskus piiksatas. Niisiis
oli Rick Websteri mme eesukse
juurest fuajeest leidnud ja liikus
nüüd liftiga ülespoole, viiendale
korrale. Ma läksin üles neli ja
pool korda, mööda raudset taga-treppi,
ja jäm enne viiendale kor­rale
jõudmist trepiplatformile pi­dama,
.
(JärgnebV