1984-11-01-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ a i ; i : novembri 15>84 — lliursday; November 1, 1984 Nr, 81
. A I M A S T • AIM^AASAT JA POEGA
sündinud 6. septembril 1933
surnud 28. oktoobril 1984
Ja E M A ,
Usupuhastuse pühal oli Peetri koguduse külaliseks 16. ja 17. sajandi vokaalmuusika stiile harrastav laulukoor
Toronto Chamber Soeiety. Pildil koor Peetri kiriku altariruumis, ees koorijuht ja dr. R. Toi, kes andis
sissejuhatuse esitamisele tulevaist Martin Lutheri loo dud viiside ümbertöötlustest. Foto: Vaba Eestlane
m
AMfAST NOORPÕLYESÕPRA
Möödunud pühapäeval tähistas
Peetri kogudus meie usuisa Martin
Lutheri kardinaalset sammu 95-e
teesi naelutamist Wittenbergi lossi
kiriku uksele. Need teesid — väited
— kujunesid aluseks, millele teetus
kogu jätkuv usupuhastus.
Protestantliku kiriku koguduselaulu
arengu jälgimiseks oli Peetri
kogudus omale külla kutsunud 16.
ja 17. sajandi vokaalmuusika stiile
harrastava laulukoori - r Toronto
Chamber Soeiety.
Enne koori esinemist andis dr.
Toi lühiülevaate jätkuva teenistuse
muusikalistest eesmärkidest. Ta ütles
muuhulgas: „Luther tõi jumalateenistuse
oluliseks osaks kirikusse
tagasi koguduse laulu. Koguduse
laul pidi võimaldama koguduse ak-tüvset
liitumist teenistuse käiku
ning olema, nagu jutluski, emakeel-ne.
Koguduse laulmisele rakendamine
ei toimunud raskusteta. Peamisteks
mure-allikateks olid inimeste
nooditundmise puudulikkus ja vähene
kirjaoskus. Ja lõpuks — vahest
kõige olulisema takistusena: kutseliste
laulukooride võimekusele
kasvanud vokaalmuusika traditsioon,
mis oli koguduse lauluna liiga
keeruline. Koraalide samm-sain-mult
kogudusele soodsamaks laulmiseks
kujunemisprotsessi vaatleme
täna ühe saavutusena usupu-hastuslikus
töös. Toronto Chamber
Soeiety kaasabil kuuleme, kuidas
õitsevast renessansi polüfooniast
kasvab koguduse lauluvõimeid arvestav
ja loomulikku lauluhäält
omavale inimesele jõukohanfe luterlik
koraal.
Esitamisele tuleb neli koraali,
millised kõik nii sõnade kui viiside
poolest on Martin Lutheri looming.
Nende koraalide sünniaastad on
märgitud laululehele.
Laulmise kulgedes märkame,
kuidas koraali välimus muutub aina
läbipaistvamaks ja viisi poolest
hõlpsamini jälgitavaks ja kaasa-lauldavaks:
igale sõnasilbile vastab
viisis üks noot. See on süil, mida
me praegugi oma kirikutes kasutati
•Puhka-.
ARWjaEVY
VÄLDE ja E L O
HELDUR ja ANNI
ÜLÖjaMAIA-ARTHUR
ja HENNY
DONjaLHA • /
swnm läM lahkimud
A n n ^ venda ja om
lil surnud 25. ok:toobril 1984 Alingsäsis Rootsis
HEINO KRUUK
PRHDÜLnGSOO
li;VDIA MEIKAR
Mälestame
li^et
SAAÄASTE ÜHING
362Dimfo9lii
aOWEBS & eiFTS
igsiBS siSadmiise^
Ä avatud juunK j augustSs:
eanap.-reedeni 8.30h5^ läup^ 8.30-3
Austraalias Perthis suri 27. juulil
WassilWaajpil, sündinud 20. märtsil
1902 Saaremaal.
Sydneys suri 1. augustil Ernst
Reiman, sündinud 12. oktoobril 1909
Tartumaal.
Rootsis Heisingborgis suri 21.
juulil Salme Ojala, sündinud 23.
juulil 1900 Paides.
Rootsis Mölndalis suri 22. juulil
August Köster, sündinud 10. augustil
1901 Torgus.
Rootsis Lidingöl suri 20. juulil
Louise Speek, sündinud 26. juunil
1891 Järvamaal.
USA-s Torringtönis suri 26. juulil
K a r l Kaseoru, sündinud 16. juunil
1906 Võrus.
Brasiilias Sao Paulos suri T.ojuu-lil
Rudolf Tümer, sündinud 28.
märtsil 1908 fetis.
Rootsis Hörbys suri 2. juulil Elsa
Nõu, sündinud novembril 1899
Vändras.
Rootsis NorrkÖpingis suri 6. au
gustii Juhan Mitt, siiindinud 28.
detsembril 1900 Pärnus.
Tartus suri 4. augustil Valter
Roots, sündinud 2. mail 1903 Jäga-las.;
Austraalias Melb6urne'is suri 26..
juulil Lonni Toomik, neiuna Rei-senbük,
sündinud 20. augustil 1904
Avinurmes.
Austraalias Springwoodis suri 1.
juulil Oskar Tomberg, sündinud 25.
märtsil 1908 Valgas.
Tartus suri 10. augustil Jüri Roo-nurm
(Reisenbuk), šimdinud 20.
detsembril 1890 Avinurmes.
^ Tallinnas suri 3, augustil Marie
Mumm, sündinud 14, aprillil 1902
Eestis.;.:
Stokholmis suri 14. augustil Aleksander
Eskemark, sündinud 29
märtsil 1908 Tallinnas.
vend LEANDER abikaasaga
ENN OTS perekonnaga
MARY DONALDSON perekonnaga
ANNE-LnS GOODMAN ja RACHEL
VENNAD perekondadega Rootsis
Pikaldase haiguse tagajaijel igavesse unne suikunud koguduse
:BÕukoguliiget: • '.
sündinud 3. aprillü 1925 Lümandas, Saaremaal, Eestis
surnud 15. oktoobril 1984 Sault Ste. Maries, Ont. '
mälestab sügavas I dw
SAULT STB. MARIE E E I Ä KOGUDUS
me.
Jätkuvalt esitas Toronto Chamber
Soeiety nimetatud neli koraali.
Need esitati salm-salmilt nõnda nagu
Praetorius, Hassler, Walter, Ot-mayr,
Bach, Schein ja Eccard neid
olid harmoniseerinud. Peale Bachi,
kõik kasutatud laulude loojad elasid
Martin Lutherile ligilähedastel
aastatel. '
. Toronto Chamber Soeiety esines
ühtlase, meeldiva tämbri Ja oma
juhti hoolikalt jälgiva koorina.
Imetletav oli nende kindlus keerulistes
kontrapunkUlistes käikudes ja
intonatsioonipuhtus akordilistes kõlades.
Ilmekalt ja asjalikult juhatas
oma koori noori Toronto ülikooli
muusikafakulteedi magister David
Failis.
Muusikaliselt väga üiendav sündmus
tutvustas suurele kogudusele
uut ja värsket koorimuusikalist värvi.;
\ .:
Aga tutvunemine raskustega, mis
esinesid koguduse laulu rakendamisel
reformatsiooni alguses, andis
sellele jumalateenistusele uudse
sügavuse. ^
Kogu jumalateenistuse välimuse
ja ilme oli kujundanud Peetri koguduse
praegune organist, dr. Roman
Toi. Toi oli selleks puhuks
veel komponeerinud stiilselt sobiva
ja koori esinemisega harmoniseeri-ya
lühifantaasia orelile, kasutades
Martin Lutheri koraalivüsi „Vater
unser im Himmelreich".
Osävõturohkei jumalateenistusel
pidas sisutiheda jutluse õpetaja
Andres Taul. Jutluse aluseks oli
valitud lõik n Kuningate raamatust:
„Aga siis nad ütlesid üksteisele:
„Me ei talita õigesti! Seesma-ne
päev on hea sõnumi päev. Kui
vaikime ja ootame, kuni hommik
koidab, siis jääme süüdlasiks. Seepärast
tulge nüüdy mingem ja kuu-lutagem
seda kuningakojas'^
iniiiiniisjiiiiiiiiiiiiininHuiiiHiiiiiiiiiiiiinmiiiiRinuil
M
B^Btkste poolt edistatud ja tradittiooiiiliadtt kujusošitsd
rm. C H A m 2180 HurontaHo st., 279-7M3
MATUSEMAJA
txmm&isi oo Jile 115. aa«ta teemniMl Metropolitan Toroft-tot
tarna perd^onna poolt väljakaijanaiud tradkiiocmideia.
ModcfiusMritud avand niuinid, kvalifitseeritud persoc&al )a
l^aldaselt parkimiseruumi.
teenimine
QOSfCEIVALUS .CKAFEL 436 Ronceivtilei Avo.
? r 53J-7954 :
VOWCE CHAPEL 2357 Bloor St. W.
• 767-3153
ROSAR-MORRISO
FUNERAt HOMES LT
T; L. MORRKON — Fimefal Direder
Slierfooose St, Toffonte, Ont M4X IKS
Tdrfoa 924-14Ö8
rvNOAi Dtttnoat i m iD
Off-A^Stretl Parking at all Ch»pels.
Meeldiv, väärilms ja individuaalset
tähelepanu osutav teenimine.
Oma parkimisplatsid kõikide
matusemajade juures
iililiillilllliili.dlllllllllllliililiilinililillillllillli]iliiillii)
MallJiirma si
New Yorgis suri ej
esseist Mall Jürma,
kes oli sündinud 17.
Tallinnas.
M. Jürma on õppii
lõpetanud E. Lendel
Gümnaasiumi 1920.
ülikoolis füosoofil
inglise ja saksa keel
gu, eesti ja üldist kii
27, saavutas magistrj
kirjanduse alal 195
töötanud raamtukogi|
tu ülikooli raamatuki
Keskraamatukogus,
graafia Instituudis jnj
ke raamatukogude inl
Põgenikuna Saksa]
(1944—50) on olnud
olubüroo juhataja, Ü
Uku M a ailm aliidu j i l
ametnikuna ja õppij
selt Columbia üli
Schooris 1950—51.
sionile minekuni A[
Eesti osakonna toil
hingtonis.
Esseistina avaldal
paguluses rikkalikij
arvustusi eesti, m
perioodikas kirjand^
fia jne. alal.. E r in
nud lühimonograafij
ten" (Lund 1964).
New Yorgis elad(
osa eesti ja balti n?
nide tegevusest ja.l
leja paljudel konyj
deemiliselt kuulus
liikmeskonda.
Poola preesi
VARSSAVI -
päeval demonstre(
Solidaarsust jä
nõudva preestri Jej
röövimise ja teadnif
eest. Üks politseika|
distatakse preestri
rääkmud ametivõij
mõrvas 37-aastase
osutus ka möödum
õigeks, kui preestril
veekogust. Kardetal
tum võivat kiskuda!
hutuste keerisesse.
Walesa on katsuni
rahustada.
iHiuHiuiiiimuiuiiiiiHiiiinii^
KAS KEEGI TE^
HUGO MÖRITi
LEETSOJ
sündinud 25. apr.
vallas. 1944. a. kc
pandi Pärnus sanij
samaale viimiseks.
Teated tel (416) 53
jutada: A. Tamm,
Rd., Toronto, Ont
lUiUlliiillllllllliiniilliiiillillll
HAUAI
Y O N G E MEM<
2M4 Yonce
ORI.
(Daviffville 4b E|
TeL 4«:
Eestil S i h t .
Annetused, testa;.]
ja mälestu8fondid|
vaiMd. Suunake
noortele ja teijrteU
sioonij
l j
EesÜ SiSidLapt
kaudu tulumaksij
saamiseks. — Ei
Broadview Ave.,
M4K
4812 YONGE
(Sheppaixli Ifth
WlULOWDi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 1, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841101 |
Description
| Title | 1984-11-01-04 |
| OCR text | ^ a i ; i : novembri 15>84 — lliursday; November 1, 1984 Nr, 81 . A I M A S T • AIM^AASAT JA POEGA sündinud 6. septembril 1933 surnud 28. oktoobril 1984 Ja E M A , Usupuhastuse pühal oli Peetri koguduse külaliseks 16. ja 17. sajandi vokaalmuusika stiile harrastav laulukoor Toronto Chamber Soeiety. Pildil koor Peetri kiriku altariruumis, ees koorijuht ja dr. R. Toi, kes andis sissejuhatuse esitamisele tulevaist Martin Lutheri loo dud viiside ümbertöötlustest. Foto: Vaba Eestlane m AMfAST NOORPÕLYESÕPRA Möödunud pühapäeval tähistas Peetri kogudus meie usuisa Martin Lutheri kardinaalset sammu 95-e teesi naelutamist Wittenbergi lossi kiriku uksele. Need teesid — väited — kujunesid aluseks, millele teetus kogu jätkuv usupuhastus. Protestantliku kiriku koguduselaulu arengu jälgimiseks oli Peetri kogudus omale külla kutsunud 16. ja 17. sajandi vokaalmuusika stiile harrastava laulukoori - r Toronto Chamber Soeiety. Enne koori esinemist andis dr. Toi lühiülevaate jätkuva teenistuse muusikalistest eesmärkidest. Ta ütles muuhulgas: „Luther tõi jumalateenistuse oluliseks osaks kirikusse tagasi koguduse laulu. Koguduse laul pidi võimaldama koguduse ak-tüvset liitumist teenistuse käiku ning olema, nagu jutluski, emakeel-ne. Koguduse laulmisele rakendamine ei toimunud raskusteta. Peamisteks mure-allikateks olid inimeste nooditundmise puudulikkus ja vähene kirjaoskus. Ja lõpuks — vahest kõige olulisema takistusena: kutseliste laulukooride võimekusele kasvanud vokaalmuusika traditsioon, mis oli koguduse lauluna liiga keeruline. Koraalide samm-sain-mult kogudusele soodsamaks laulmiseks kujunemisprotsessi vaatleme täna ühe saavutusena usupu-hastuslikus töös. Toronto Chamber Soeiety kaasabil kuuleme, kuidas õitsevast renessansi polüfooniast kasvab koguduse lauluvõimeid arvestav ja loomulikku lauluhäält omavale inimesele jõukohanfe luterlik koraal. Esitamisele tuleb neli koraali, millised kõik nii sõnade kui viiside poolest on Martin Lutheri looming. Nende koraalide sünniaastad on märgitud laululehele. Laulmise kulgedes märkame, kuidas koraali välimus muutub aina läbipaistvamaks ja viisi poolest hõlpsamini jälgitavaks ja kaasa-lauldavaks: igale sõnasilbile vastab viisis üks noot. See on süil, mida me praegugi oma kirikutes kasutati •Puhka-. ARWjaEVY VÄLDE ja E L O HELDUR ja ANNI ÜLÖjaMAIA-ARTHUR ja HENNY DONjaLHA • / swnm läM lahkimud A n n ^ venda ja om lil surnud 25. ok:toobril 1984 Alingsäsis Rootsis HEINO KRUUK PRHDÜLnGSOO li;VDIA MEIKAR Mälestame li^et SAAÄASTE ÜHING 362Dimfo9lii aOWEBS & eiFTS igsiBS siSadmiise^ Ä avatud juunK j augustSs: eanap.-reedeni 8.30h5^ läup^ 8.30-3 Austraalias Perthis suri 27. juulil WassilWaajpil, sündinud 20. märtsil 1902 Saaremaal. Sydneys suri 1. augustil Ernst Reiman, sündinud 12. oktoobril 1909 Tartumaal. Rootsis Heisingborgis suri 21. juulil Salme Ojala, sündinud 23. juulil 1900 Paides. Rootsis Mölndalis suri 22. juulil August Köster, sündinud 10. augustil 1901 Torgus. Rootsis Lidingöl suri 20. juulil Louise Speek, sündinud 26. juunil 1891 Järvamaal. USA-s Torringtönis suri 26. juulil K a r l Kaseoru, sündinud 16. juunil 1906 Võrus. Brasiilias Sao Paulos suri T.ojuu-lil Rudolf Tümer, sündinud 28. märtsil 1908 fetis. Rootsis Hörbys suri 2. juulil Elsa Nõu, sündinud novembril 1899 Vändras. Rootsis NorrkÖpingis suri 6. au gustii Juhan Mitt, siiindinud 28. detsembril 1900 Pärnus. Tartus suri 4. augustil Valter Roots, sündinud 2. mail 1903 Jäga-las.; Austraalias Melb6urne'is suri 26.. juulil Lonni Toomik, neiuna Rei-senbük, sündinud 20. augustil 1904 Avinurmes. Austraalias Springwoodis suri 1. juulil Oskar Tomberg, sündinud 25. märtsil 1908 Valgas. Tartus suri 10. augustil Jüri Roo-nurm (Reisenbuk), šimdinud 20. detsembril 1890 Avinurmes. ^ Tallinnas suri 3, augustil Marie Mumm, sündinud 14, aprillil 1902 Eestis.;.: Stokholmis suri 14. augustil Aleksander Eskemark, sündinud 29 märtsil 1908 Tallinnas. vend LEANDER abikaasaga ENN OTS perekonnaga MARY DONALDSON perekonnaga ANNE-LnS GOODMAN ja RACHEL VENNAD perekondadega Rootsis Pikaldase haiguse tagajaijel igavesse unne suikunud koguduse :BÕukoguliiget: • '. sündinud 3. aprillü 1925 Lümandas, Saaremaal, Eestis surnud 15. oktoobril 1984 Sault Ste. Maries, Ont. ' mälestab sügavas I dw SAULT STB. MARIE E E I Ä KOGUDUS me. Jätkuvalt esitas Toronto Chamber Soeiety nimetatud neli koraali. Need esitati salm-salmilt nõnda nagu Praetorius, Hassler, Walter, Ot-mayr, Bach, Schein ja Eccard neid olid harmoniseerinud. Peale Bachi, kõik kasutatud laulude loojad elasid Martin Lutherile ligilähedastel aastatel. ' . Toronto Chamber Soeiety esines ühtlase, meeldiva tämbri Ja oma juhti hoolikalt jälgiva koorina. Imetletav oli nende kindlus keerulistes kontrapunkUlistes käikudes ja intonatsioonipuhtus akordilistes kõlades. Ilmekalt ja asjalikult juhatas oma koori noori Toronto ülikooli muusikafakulteedi magister David Failis. Muusikaliselt väga üiendav sündmus tutvustas suurele kogudusele uut ja värsket koorimuusikalist värvi.; \ .: Aga tutvunemine raskustega, mis esinesid koguduse laulu rakendamisel reformatsiooni alguses, andis sellele jumalateenistusele uudse sügavuse. ^ Kogu jumalateenistuse välimuse ja ilme oli kujundanud Peetri koguduse praegune organist, dr. Roman Toi. Toi oli selleks puhuks veel komponeerinud stiilselt sobiva ja koori esinemisega harmoniseeri-ya lühifantaasia orelile, kasutades Martin Lutheri koraalivüsi „Vater unser im Himmelreich". Osävõturohkei jumalateenistusel pidas sisutiheda jutluse õpetaja Andres Taul. Jutluse aluseks oli valitud lõik n Kuningate raamatust: „Aga siis nad ütlesid üksteisele: „Me ei talita õigesti! Seesma-ne päev on hea sõnumi päev. Kui vaikime ja ootame, kuni hommik koidab, siis jääme süüdlasiks. Seepärast tulge nüüdy mingem ja kuu-lutagem seda kuningakojas'^ iniiiiniisjiiiiiiiiiiiiininHuiiiHiiiiiiiiiiiiinmiiiiRinuil M B^Btkste poolt edistatud ja tradittiooiiiliadtt kujusošitsd rm. C H A m 2180 HurontaHo st., 279-7M3 MATUSEMAJA txmm&isi oo Jile 115. aa«ta teemniMl Metropolitan Toroft-tot tarna perd^onna poolt väljakaijanaiud tradkiiocmideia. ModcfiusMritud avand niuinid, kvalifitseeritud persoc&al )a l^aldaselt parkimiseruumi. teenimine QOSfCEIVALUS .CKAFEL 436 Ronceivtilei Avo. ? r 53J-7954 : VOWCE CHAPEL 2357 Bloor St. W. • 767-3153 ROSAR-MORRISO FUNERAt HOMES LT T; L. MORRKON — Fimefal Direder Slierfooose St, Toffonte, Ont M4X IKS Tdrfoa 924-14Ö8 rvNOAi Dtttnoat i m iD Off-A^Stretl Parking at all Ch»pels. Meeldiv, väärilms ja individuaalset tähelepanu osutav teenimine. Oma parkimisplatsid kõikide matusemajade juures iililiillilllliili.dlllllllllllliililiilinililillillllillli]iliiillii) MallJiirma si New Yorgis suri ej esseist Mall Jürma, kes oli sündinud 17. Tallinnas. M. Jürma on õppii lõpetanud E. Lendel Gümnaasiumi 1920. ülikoolis füosoofil inglise ja saksa keel gu, eesti ja üldist kii 27, saavutas magistrj kirjanduse alal 195 töötanud raamtukogi| tu ülikooli raamatuki Keskraamatukogus, graafia Instituudis jnj ke raamatukogude inl Põgenikuna Saksa] (1944—50) on olnud olubüroo juhataja, Ü Uku M a ailm aliidu j i l ametnikuna ja õppij selt Columbia üli Schooris 1950—51. sionile minekuni A[ Eesti osakonna toil hingtonis. Esseistina avaldal paguluses rikkalikij arvustusi eesti, m perioodikas kirjand^ fia jne. alal.. E r in nud lühimonograafij ten" (Lund 1964). New Yorgis elad( osa eesti ja balti n? nide tegevusest ja.l leja paljudel konyj deemiliselt kuulus liikmeskonda. Poola preesi VARSSAVI - päeval demonstre( Solidaarsust jä nõudva preestri Jej röövimise ja teadnif eest. Üks politseika| distatakse preestri rääkmud ametivõij mõrvas 37-aastase osutus ka möödum õigeks, kui preestril veekogust. Kardetal tum võivat kiskuda! hutuste keerisesse. Walesa on katsuni rahustada. iHiuHiuiiiimuiuiiiiiHiiiinii^ KAS KEEGI TE^ HUGO MÖRITi LEETSOJ sündinud 25. apr. vallas. 1944. a. kc pandi Pärnus sanij samaale viimiseks. Teated tel (416) 53 jutada: A. Tamm, Rd., Toronto, Ont lUiUlliiillllllllliiniilliiiillillll HAUAI Y O N G E MEM< 2M4 Yonce ORI. (Daviffville 4b E| TeL 4«: Eestil S i h t . Annetused, testa;.] ja mälestu8fondid| vaiMd. Suunake noortele ja teijrteU sioonij l j EesÜ SiSidLapt kaudu tulumaksij saamiseks. — Ei Broadview Ave., M4K 4812 YONGE (Sheppaixli Ifth WlULOWDi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-01-04
