Vaba eestlane , August 2, 1979

              2. augustü — I t e s d a y , August 2, 1979 Nr. 58
VABADE E E S f l i M T E HÄÄLEKANDJA:
¥ÄUÄAH®JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb a Toroatos.
PEATOIMETAJA: Kari A^^
TOIMETAJA: HaanesÖJa
W^MB^m: m.msl^.m. C, Tonmto 3, Oat; MÕJ SM
TELEFONID: toimetas 3S4-7521; talitus (teUimised, kuulutusedv
364-7675
TELLIMISHimAD Kaaadas: aastas 132,-^ poolaastas $18.- ja
veerandaastas |9JO, Mrijmstiga aastas $5S.—,
ja veerandaastas $15.^.
TELLiMISHINNAÖ
tas ^9.— ja vearandaastas $10 JO. Slripostiga USA^: aastss
poolaastas $30.-- ja veeraadaastas^^^
LENNUPOSTIGA üleiner^aadesse:aastas
Aadr^si muudatus 40 c —ükslkaumbd hind 40 e.
Fobüshed by Free Estonian^^^P^^ Tecumsetb St.,
Toronto 3, Ont MSJ 2H2 i
probleemiga, mis kaudls^t on seo­tud
ka suuremate töönormide rar
kendamisega. See probleem puu­dutab
sügavalt kogu marfeistliku
õpetuse juuri ning paljastab Karl
Marxi teooriate kõige nõrgemaid
külgi. Karl Marx suure teoreeti­kuna
ja idealistina oli uniselt ar­vamisel,
et sotsialistliku süsteemi
rakendamisega ning kapitalisini
kaotamisega rakenduvad töölised
suurest idealismist nakatutena
erilise energiaga tööprotsessi,
kuid siin tegi ta suure eksisam­mu,-
mida praegused konmiunist-likud
völmumebed ei ole võimeli­sed
muutma ega parandama.
Praktilised kogemused ja elU näi­tavad,
et sotsialism ei ole see
suur j a võimas ergutusvahend,
mis tüvustäb töölisi tööle ning
et kapitalistlikul siisieemil, mis
tagab suurema tööpanuse eest
N. Vene orjalas^rist nr. 36 pöördus grupp poliitilisi vange kirjaga UN-i poole,v M bukka
mõistetakse Nõuk. Vene kolonialismi. Nad soovivad, et U N pöörduks oma lükmesrükide poole
määruste põhjal, mis rahvusvaheliste kokkulepete alusel käsiflevad koloniaalseid j a vallutatud ter-ritqoriume
ja rahvaid. Kirja tõi ära vene põrandaalune „Samizdat" ja see saabus läände. Kirjale on
alla kirjutanud N. Vene orjalaagris nr. 36 kinnipeetavad polütvangid, nimelt eestlane Kalju Mät-tik,
9 ukrainlast, 2 armeenlast, kaks juuti, üks venelane ja iiks tatarlane. -
Kas 'kiri on jõudnud otsaga
UN-i, selle kohta puuduvad esial­gu
teated, kuid ta jõuab kindlasti
sinna, olles tõlgitud.inglise keelde
ja leidnud avaldamise eriajalehes.
Toome alljärgnevalt selle kok^
kuvõtlikult kõikides olulistes
punktides.
Meie/allakirjutanud,
kõrgema tasu, mida oi^ võimalik j j-g^vusest poliitilised vangid,-keda
rakendada oma. asIMikk, elu hü-.^jnnj peetakse Nõuk. -kontsent-,
vanguks,:;ori palju 'veetlevamaid;ratsioonilaagris nr. 36, olles hästi
teadlikud meie rahvaste saatu-verdatud
k a Aasia ja Aafrika rah- poolt orjastatud rahvaid nende
vaid. ;.'
• Erilise tänutundega, märgime
ära vabade maade kasvavat toe­tust
rahvastele, kes on langenud
N. Liidu kplonialismi ja Hnperia-liami
ohvriks..
Meie tervitame maailma rahvas­te
järjest suurenevat poolehoidu
võitluses ähvardava N. Liidu he-geonooniä
vastu maailmas.
Kiimnepäevase protestiperioodi
ajast määrasime 23. juünl nõud­miste
päevaks. Meie nõuame, et
meid vüdaiks tagasi meie; omale
maaie, kust oleme küüditatud ko­lonisaatorite
poolt meile võõraile
maale, haJba kliimasse, tuhandeid
kilomeetreid eemal kodudest.
Meie vangistusajaSe järgnevalt
ootavad meid veel suuremad
kaugused ja veel halvem kliima
saadetuna asumisele Siberisse.
Koos meie nõudmistega saatmi­seks
meie kodumaadesse —- Ar­meeniasse,
Ukrainasse" ja Eestis­se
tunnistavad kümne päeva de­monstratsioonist
osavõtjad en-
Ids^Saksainaa on seni olnud N .
Liidu punase impeeriumi üks
markantsemaid tugisambaid ning
Ida-Berliin oma autodest pulbit»
sevate tänavatega ning rahvast
tulvU re^öranidega on ohiud vaa­tamata
Berliini häbimüürile
üheks kommunistliku paradiis!
uhkemiiii ehitud vaateaknaks.
Kuid seSe naeratava maski taga
e! ole olukord kaugeltki nühii!-
gav nagu võiks arvata xüng I s ^
sakslasele omane põhjalikkus ja
süsteemiMndluš ei. suuda kõrval­dada
neid väärnähteid, m i s para­tamatult
kaasuvad kommunistli­ku
süsteemiga. Kbrralagedus,
distsipliinipuudus ning logelemi­se
ja nünnalaskmise mentaliteet,
mis on valitsenud juba aastaküm­neid
N , Liidus ning on termiidina
õõnestanud nõukogude majandus­elu,
on kandunud juba ka Ida-
SaksiunaaSe ning selle tagajärjed
hakkavad kõikjal tunda andma.
Mõned tööstuste juhid kurdar
vad juba päris avalikult läänerii- • iseloomujooni.
Mde ajakirjanikele, et neil pn suur Seoses selle ideoloogilise ummi. g^st, jääme ustävaiks vabaduse
ri raskusi plaani täitmisega ning j k u tekkimisega on Ida-Saksamaa ide^ele ja väljendame käesoleva-kvaliteetkaupade
produtseerimise- kommunistlik partei ja Valitsusjga oma rahvaste taotlusi kooskõ-ga,
kuna t ö ö l i s i puuduvad sage- hakanud ka senisest põhjaliku- las UN-i põhikirjaga ja rahvusva-
11 töölt ning on oma tööülesanne- mait valvama oma majanduselu heliselt tunnustatud rahvaste ene-te
täitmisd laisad ja hoolimatud, j saladusi j a neid raskusi milledega gemääramise põhimõte^ ning
Paljud tööliste tÖömormid on-parteil tuleb võidelda. N i i raken- '^^jje rahvastele kuuluva õigusega
kindlaksmääratud vanadel igane- j dätakse alates 1. augustist seadu- iseseisvusele. Kooskõlas Euroopa
nud alusta ning tööstuste mqder-j sed, niiUede^^^^ ja koostöö konverentsi
mseerimise tulemusena peaks da kõigi rezhiimi ja kömmunistli- lõppaktiga nõuame, et meie aval-produktsiooh
iga töölise kohta lm süsteemi kritiseerijate vastu dus registreeritaks UN-is ametli-olema
tunduvalt suurem kiii see ning karistatakse isegi kuni 12 ^ dokiimendtna ja et sellele juhi-on
praegu määritletud: Sageli on aastase vangistusega neid isikuid, ' ^ ^ g uN-i liikmesriikide tähele-raiÖne
tööprotsessi jaoks ette näh- • kes julgevad yälismaalast:ele rää- panu, eriii Madriidi konverentsist
tud paarkümmend töölistj millise. kida i Ida-Saksamaa majandusli- osavõtvate riikide tähelepanu ja
töö kerge vaevaga sooritaksid j kest I j a poliitilistest probleemi-• et sellele juhitakse ka kogu maa- did solidaarseks vaba emigreeru-võitluses
vabaduse ja iseseisvuse
eest. •;
Meie palume UN-i kõige lähe­mas
tulevikus arutusele võtta
järgmised iüsiniu&Bd:
; 1.; Tunnustada nende maade
ikestatust, missugustest koosneb
N. Liit, liigedes nende staatuse
kolooniaks ja maa sõltuvaks ter­ritooriumiks.
See- on kooskõlas
UN-i põhikirja art: 73, X I ja X I I
paar töölist. Tööstuste juhtidel on dest ja raskustest, ühtlasi piira- i i ^ a tähelepanu,
käed seotud, kuna töölise vallan- takse ka ida-säkslaste seniseid
dämisel tuleb talle leida uus sama' kontakte läänemaailmaga jä reise
palgaga töökoht' ning selliseid j Lääne-Säksamaale, mis olid seni i
kohti ei ole kerge leida.
fganenud töönomiide suuren­damine
on partei juhtkonnas ju­ba
pikema aja jooksul päevakor­ras
'Olnud, kuld partel peasekre-
Ida-Saksamaa elanikele suureks _
kergenduseks nende raskes olu- j
korras. • ;. .
Olukorrast Ida-Saksamaal võib
teha järeldusi, et kommunistlik
Valitseva tugeva terrori õhk-konna
ja järjest suureneva
ve tõttu võib meie rahvastes
kergesti tekkida meeleheide,
mise võimalusi nõudjatega, eriti
juutidele, õiguse andmisega emi­greerumiseks
nende : kodumaale,
Iisraeli. ^ - -
26. juuni, mis on demonstratsi­ooni
päev rahvaste diskrimineeri-kuid
.nende vaim jääb mnrdu- onmeil vaikimisepäe-matüks.
Dissidentsus suureneb ja võitlus
võimumees Erich Hoecker ei
julge seda kiisimust üles tõsta,
kuna see Võiks tekitada suuri töö-
Mste raliutusiy müledel võiksid
oHa väga ebasoovitavad tägajär-tär
ning Ida-Saksamaa suuilm juhtkond on sattunud oma riigi- j^^onialismi saagiahnuse maskee-
^"^'^ - - - - - - ^ - laevaga mudas^ ja pdimderan^^
nale, kust raske on pääseda kõr- valitsuse vastu nn. liiduvabariiki-gemale
ja ioüvemale maale. N i ^
olukord võib muutuda veelgi ta- j^gsy^b
Kuid tööstuste
marksistlikel majandusmeestel
tuleb tegeleda veelgi sügavama
baramaks kui energiakriis ja In­flatsioon
hakkavad senisest äge­damalt
oma teravaid hambaid^
New Yorgis toimimud Kirikute
Maailmaliidu koosolekust võttis
osa ika N. Vene ap. õigeusu kiriku
esindaja, 'kellena oli saadetud
USArSse peapiiskop. Peterini. Mis­suguse
vaknuliküga oli tegesmist,
selgus TV^s temale esitatud küsi-inuste^-
vastustest. ;
Peapüsikopilt ipäiitl kas N . Ve­nes
maitesab usuvabadus, miilele
ta andis vastuse, et N. Ven«8s on
usuvabadus.
Mittevenelaste venestamise po-lütika
ja süstemaatüine mittevene
rahvaste etniliste juurte õõnesta-
K.A. mine, kaasa arvatud ^ka vene rah­vas
ise, võetakse- vastu suurima,
vastupanuga; kremili
Küsimusele, kuidas Nõuk. Ve- i „uue ajaloolise nõuk. inimese ja
nes vaadatakse paavstile Poola ^lihi5konna,N. Liidu ühiskonna"
külaskäigu puhul avaldatud suu-, loomine lükataikse _ kindlalt taga-rele
poolehoiule, vastas peapüs-' s l ;
kopf, et üllatatud ei oldud. Pooda
on katoliku maa. Kuid nü suurt
menu süski ei teatud oodata,
nõustus vaimulik. :
'Küsimusele, kumbi N. Venemaal
on tähtsam, kas sirp ja vasar või
vaks vanglates. •
Mittevenelasist poliitvangidel,
keda peetaks kinni voõiral niaal,-
on keelatud kõneleda .nende ema­keeles,
on keelatid
traditsioonide pidamine, keelatud
usupühade tähistamine, mis kõik
on teatavasti rahva eluline osa.
29. juuni on polütiliste vangide
solidaarsuspäev. Sellel päeval
meie astusime välja tagakiusatud
poliitvangide kaitseks. Esitasime;
I võimudele sellel päeva j>rotesti-polütikä
kirjad ebaõige käitumise pärast
meie sõpradest vangidega.
Meie, vangid, jätkame oma võit­lust,
jagades täielikult neid idee­sid,
võtame osa solidaarsuse küm­nepäevasest
demonstratsioonist
koos kõikide rahvastega, kes' on
rist, vastas peäpüsk(^ variseerli- ^ ^' ^ Wonialismi ja imperiar
kult käte kokikupanemisega, mü-legä
ta tahtis ütelda, et nende ka­he
vahel valiteeb kqostöcj, tööta-,
taü^e käsikäes. ' '
Päräš( peapiiskoppi Misitleti
Kuikörgemaät vaimulikult küsi- f^J.^
ti, kuidas on N.^^^^V lood f ^ J ^ i ^ e esindajat. See vas-orjala^
gritega Siberis j a mujal, ^'Ž^^J^^V^'^^^
siis: ta vastas, et ta ei tea ndst ^ W
mitte midagi. Sellele väitele mt- ^^TO^k^^jmid teise^
tas 1^ lisama, et eks igal rügilble ^ baptistid, nelipühilased
õigus enda kaitsta Jm s i s e m i s t e ' ^ ^ ^ ^ ^ olukorras.
vaenlaste vastu. ..• (VES)
iismi vastu.
Taoline demonstratsioon on es­makordne
H. Liidus.
Rahvaste enesemMramise
päeval, mida meie tähistame
traditsioonUiselt 1. augustil,
päeval, mil Helsingis aHa kirju­tati
lõppaktile, juhtishne meie
sellele tähelepanu ja nõudsime
' lõppakti punkt 7 täitmist.
Kümnepäevane pfotestide-mönstratsioon
viidi läbi alalise
surve j a hirmsa psühholoogilise
repressiooni all. Lisame kirjale
ka selle kohta dokumente. (Neid
s N ^ kümne päeva jooksul.
meie> p o l ü t i l ^ vangid, väljenda- j .Avaldame tõsist laotust kõikide
me oma solidaarsust ja toetust raiiviaste ühistundele võitluseiks
v õ i t l ^ e ininiõigü^ ja rahvaste | K. Verie kolonialismi j a imperia-vabäduse
saavutamiseks: Meieilismi vas^ vaba
Nende territooriumid tuleks
asetada rahvusvahelise kontrolli
alla sellekoliaste normide ja
rahvusvaheliste seaduste koha-
•': 2. Toetudes UN-i põhikirja ptk.
VI ja VII,, pöördume meie UN-i
lükmesrahvaste poole ja jätkame
N.- Liidult nõudmist, et ta täidaks
14. dets. 1966. a. deklara,t^ioohi
iseseisvuse 'andmiseks tema poolt
koloniseeritud rahvastele ja maa-
•dele.
Tekkinud ohtu; ei saa kõrvalda­da
üma rahvusliku iseseisvuse
andmiseta 50 miljonüe ukrainla­sele,
8 miljonüe valgevenelasele,
6 miljonüe eestlasele, lätlasle ja
leedulasele, 15 miljonile käukaa-siä
rahvastele, 6 miljonüe tatar­lasele
ja-paljudele vähematele
rahvusgmppidele Volga pürkon-nasv;
Kesk-Aasias, PÕhja-Uuralis
ja Siberis,' ^ •,
Tänapäeva N. Vene impeeri-mn
viib pimesi maaUma vastu
I I I maailmasõja kuristikule.
Koos teiega meie ei või seda luba­da
sündida. Meie tahame kaitsta
rahu ja alal hoida tsivüisatsiooni.
Sellepärast on meie pühaks kohu­seks
teid hoiatad^: ;
Mis meie talume täna, võib teie­ga
juhtuda homme. Meie vabasta­mine
garanteerib teüe vabaduse,
kindlustunde ja maa pea,! rahu.
Allkirjas seisab pealkirjana:
Nõukogude kontsentratsioonüaa-ger
nr. 36 vangidv
Uikrainlased: Y u Dzyuba, I. K a -
linets, M. Mrynovich, Ye. Pro-hyuk,
I. Popadycjhenko, H. Pryk-hodko,
A. Sheryenkõ, M. Slobo-dyan.,
Armeenlased: N. Hryhoryan., E .
Sarkesyan. Venelane: V. Balakha-nov.
Juudid: S.^^^G^ Zal-manh.
Eestlane: K. Mättik (Myat-tyk)
ja tatarlane: K. Ismakhilöv.
Aadress: Uchr, VS-389/36 pos.
Kuchyno, Ohusovsky Raion,
Permskaja Obi., Russian RPSR.
oleme SDlidaarsed Bulgaaria, Un­gari;
Ida-Saikšav Poola, j a T W ^ -
hoslovakkiaga, kes on ka langie-nud
N. Vene imperiailismi ohv­riks,
kdledele lisaks on nüüd oh-iftaa-
ilma valitsuste, kõikide maa?-
de j a rahvaste poole, igale poole,
kellele on kallis õigus, vabadus ja
rahu maailmas, 'kasutage kõiki
et toetada N. Lüdu
Aidake kaasa
.VABA EiŠTLASE"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säUitamisele!
Toronto ajaleht „Globe and xMail
saatis oma korrespondendi Ge|Off-rey
Stevensi Lõuna-Aafrikasse,| ef
tutVimeda sealse olukorraga ning
saada otsest informatsiooni selle
rezhiimi esindajatelt, keda lääne-riUddes
nii ägedalt ja põhjalikult
vihatakse.
Nüüd saadab Geoffrey Stevens
Johannesburgist oma lehele väga
huvitava läkituse. Ta on räaküiud
mitnie Lõuna-Aafrika valitsuse
liikmega iiing nende üksmeelne
arvamine on: läänemaaUm on nii­võrd
pimestatud inimõiguste ja
rasside võrdsuse polütika jälgimi­sest,
et ta ei ole võimeline näge­ma
Lõuna-Aafrika üksikvõitleja
võitlust iiha pealetungiva kommu­nismi
vastu.
Lõuna-Aafrika sõjaliste jõudude
strateegUiste plaanide- peadirek­tor
kindral R. D; Ralston andis
Pretorias riigikaitse peakorteris
Kanada ajakirjanikule üksikasja­lise
ülevaate N. Lüdu pealetimgi-plaanidest
ning kõigest sellest, mis
Aafrikas lähemas tulevikus võib
juhtuda. Kmdral kinnitas, et N. '
L i i t hakkab tundma juba 1985. aas­tal
maapõuevarade nappust. Maa­põuevarad
on Lõuna-Aafrika suu­reks
rikkuseks. Öma yallutusplaa-nide,
teostamiseks on venelased te­kitanud
kõigis Aafrika lõunaosa
piü-koiidades (välja arvatud Lõu-na-
Äafrika vabariigis) kaose ning
need. riigid on avanud uksed kom­munistidele
jä marksistidele. Kui
ameeriklased ja inglased ei lõpeta
oma majanduslikke sanktsioone
i Rodeesia vastu, süs haaravad seal
; võimu Patriootilise Rmde all ope-leeriVad
kommunistid-terroristid.
kes l^ujundavad ifodeesiAst mark­sistliku
riigi. Majandusüke raskus­te
all kannatav Zaire võib peat-j
selt järgneda Rödeesiale ning sa-i
muti tõmbub punane ring kooma­le
Sämbiaiimber.
Namübias toetavad lääneriigid
marksistlikku SWAPO lükumist.
K u i Namübia satub marksistide
kontrolli alla, sus järgnevad talle
ka Botswana ja Mala\%1 ning kom-munistlUie
rükide ahelikulatub At­landi
ookeanist kuni India ookeani­ni.
Selle suure operatstooni teosta­miseks
on venelased rakendanud
suurel arvuFkuuba ja ida-saksi
sõdureid ja eksperte. Angoolas on
25.000, Mosambiigis 1350 ja Etioo­pias
14.000 kuuba sõdurit. Neile
täipnduseks on Angoolas 2400. Mo-sainbügis
700 ja Etioopias 690 ida-saksa
relvakandjat.
Kas rääneriigid on tmustanud, et .
80 protsenti Lääne-Euroopa õlist
saabub iimber Healootuse m aa-hina?
N. Ludul on 14 sõjalaeva Pu­nases
i^eres ja 12 sõjalaeva Aaf.
rika läänerannikul, kuid Lõuna-
Aafrika ei suuda neid kontrollida,
kuna tal ei ole suurt sõjalaevastik­ku
ja ta ei saa läänerükideU abi.
Selle informatsiooni põhjal võib
oletada, et lääneriigid tammuvad
praegu maailmas ringi kinniseotud
silmadega/ja lüitšalt ei oska vaa­data,
mis kõikjal sünnib. Nad on
(Järg lk. 3)
s
Nr. 58
4., 5j
tel. 921
11. jj
493.7231
elan
STOl
gude
tud v(
Balti
huvita]
1970-]
!t 1.461
kasvai
000-le]
< 3.128.1
Saji
Eestis I
tähenc
rialis
kui m
Smii
Tall
OOO,
Leedul
K O I
lakcrc
kamm j
juures,
kompi
ajamist
nase äj
sioonidi
niaai
Kani
ge rca^
olevat
Ä , M
illusio*
vaid 01
kinni
rait jj
ma jant
halb ni
hemas
aedadel
iia toll
Omal
tades
selcü
konsei
peamu
duši ji
mo m|
niiseksl
satelo'
viimise
oma k^
käib.
lasti
mini?;tc
vas mi
häälte
mustat
toetust
seoses I
bie
oleksi(
majan^
seda ei
giXroj
vidiist
limisc
hakat!
Crosi
ajal
selt
Clark. I
delišec
edasi
ta võil
kordac
tavastl
salemi
geltkii
limiski
süs v]
rikl
tohutul
basid
kaubaj
mis m
tele
relda(
- g i nül
paist
pidada
c t „ e i