Vaba eestlane , July 28, 1983

              • I • I
endise
L. RAUN perekonmagsi
V. RAUN perekonnaga
H. RAUN-RANNISTE jperelsöimagsi
E. RAUN abikaasaga
HUGÖXAlTOal
Avaldame kaastunnet Mallele ja tema perekonnale Ssa
jä
MIIN A ja RUDOLF
mälestalb leinsis
K A U U JÕGI perekbmagsi
I head tuttavat
Kamiaegseft sõpra
Sinas
H. KRUUK abikaasaga
R. SAARLAID abikaašaggi
O. LEPIE abikaasaga
SYLVIA ja TEET KOPPEL
I
1
I
ALMATWISS
• • SiAIME MtlRK^-'--^
• \ - M A I O A SPERBER.•: '
VÖluntowiiis, USA-s, stiri 21.
märtsil Emilie Reinsalu, sündinud
21. mail 1918 Valgas.
USA-s suri 25. märtsil õie Möl­der,
neiuna Anto, sündinud 10. juu­nil
1919,
Minneapolises, USA-s, SUJPI/^I.
märtsil Herta Jaskä, sündinlid 1.
oktoobril 1889 Kuussaares.
Stokholmis suri 6. aprillil Ado
Villmann^ sündinud 7. aprillil 1929
.Elvas/.: y > •.
USÄ-s s u r i ^ ^ / a p r i l l i l Heino
Saarlaid, sündinud 5. augustil 1926.
Inglismaal suri 6. mail Loviše
Tatter, sündinud 29. aprillil 1895
Emmastes.
JngUsinäal suri 6. märtsil Usi Pe­ter
Põder, sündinud 24. jaanuaril
^946; -
Inglismaal, suri 3. mail August
Rannu, sündinud 14, aprillil 1904.
Bradfordis, Inglismaal, suri 25.
aprillil Efrosiina Luts, neiuna Vaik­saar,
sündinud 20. jaanuaril 1925
Eestis.
HAUAKIVID
Eesti ettevõte
YONGE MEMORLiLS LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
Ont. M4S 1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel)
TeL 487-2147
Arnilii op}k surnud
Geoloog Armin Õpik suri Can-berras,
Austraalias 84-aastasena.
Sel puhul avaldas ta kolleeg J.H.
Shergold hinnangu õpiku isikust ja
tööst, mille toome alljärgnevalt
tõlkes:
„Dr. Armin Aleksander Õpik oli "
intellektuaahie hiiglane. Rah­vusvaheliselt
i tunnustatud geoloogi
elukutse kõrval ta oli ka poeet,"
lingvist, filoloog, filosoof, kaugema
mineviku-maailma uurija, maleta­ja,
meremees ja südamlik isa. Ta
oli õpetliane kelle inteUektuaalseist
võimetest tuntakse kibedat ^puu­dust
peale tema surma 15. jaanua­ril
1983. ä. Ta oli üks vähestest
dzhentleman-loodusteadlastest selle
sõna traditsioonilises tähenduses:
mitteametlik, lahke, loov, peene­tundelise
huumorimeelega jutleja,
viljakas kirjutaja ja ideede allikas
kuni oma elu lõpuni.
Doktor Õpik, või lihtsalt Õpik,
nägu ta tahtis, et teda kutsutakse,
sündis 1898. aastal Eestis, Kundas
Virumaal. Ta lõi omale kaks kar­jääri
maateaduses (Tartus ja
Austraalias), mõlemad uuendusli­kud
ja viljakad. A.A. õpik oli lähe­dalt
seotud Tartu Ülikooliga, kus
ta saavutas magistrikraadi minera­loogias
(1926), loodusteaduse dok­tori
(1928) ja eradotsendi asendi
(1929). Ta määrati geoloogia ja pa­leontoloogia
professoriks ja Geo­loogia
Muuseumi ja Instituudi di­rektoriks
1930. a., millistel positsi­oonidel
ta oli kuni 1944. aastani.
Ajavahemik 1925—1944 möödus tal
intensiivses uurimistöös, mil ta
avaldas 75 teaduslikku tööd peaae­gu
kõigilt eesti geoloogia ja paleon­toloogia
aladelt. Nende hulgas olid
mitmed ulatuslikud monograafiad,
mis on kujunenud standard refe-rentsraamatuiks,
eriti paleontoloo­gia
üliõpilastele üle maailma.
Dr. õpik lahkus Eestist 1944. a.,
oli mõnda aega Saksamaal, õpeta­des
Pinnebergi õppekeskuses (Bal­ti
Ülikool, tõlkija) Hamburgi lähe­dal
ja töötades S. von Bubnoffiga
Euroopa piirkondliku geoloogia ko­gumiku
kallal.
Maikuus 1948, tema 50. eluaastal,
algas õpiku teine karjäär, kui ta
jõudis Austraaliasse ja ühines
(Austraalia) Mineraal-varude Bü­rooga
(BMR), mis asius siis Mel-bourneMŽ.
Vähestel Austraalia or­ganisatsioonidel
on olnud õnne saa­da
oma teenistusesse niisuguseid
Göteborgis suri laupäeval, 9. juu- šilinapaistvaid ja kogenenud geo-li
hommikul ülempreester Nikolai looge. BMR% meenutatakse dr.
Valgas suri 3. maü Juhan Mäelo, Raag, Eesti Ap.-õigeusu Kiriku si- õpikut tema kauaaegse töö pärast
sündinud 23. augustil 1891 Sangas- nodi auesimees ja endme esi- Kesk- ja Põhja-Austräalia geoloo-
. mees. Kodumaal oli ta Petserimaa gia kaardistamisel. Selles töös tal
Räfsnäsis, Rootsis, suri 4." mail praost ja Obinitsa koguduse hinge- oli võimalus koguda ulatuslik and-
Häapsalus suri 5, aprillil Earl Roosa Rammus, sündinud 7. aprillil karjane. Iseseisvuse alguses on ta mestik peamiselt paleontoloogilist
Plaks, sündinud 1; mail 189STar-^^Ä ohiud ka PetserimaavaUtSuse esi- informatsiooni senim geoloog
tus. Thirimeres, AustraaBas, suri 22. niees. t a oleks detsembrikuus saa- vähetuntud „outback" piirkonnast
Tartus suri 18. aprillil Osvald mail Augusta Matilda Jürgens, Ä 95-aastaseks.
Härm, sündinud 1. äprMl 1910 VÕ- neiuna Anelin, sündinud .21.
rus. 1888 Sellis.
mäl©§toii> vaikses leimMf
VAIKEPURGA
Emaste pooU eelistatud ja traditsiooniliseks
Matusem^ja OÜ üle 115. aasta teenmud Metropolitan Toroa-tot
sj^ma perekonna poolt väljiakujunenud traditaiponidega.
Mbderniseerittid avarad ruumid, kvalifitseeritud persemai ja
tolUlMds^clt parkimiscruumi.
Väärikas teenimine
U N E R A L H O M E S LT
St., Toroiito, Ont. M4X
Telefon 924-1408
Elizabeth läks
maksma iile miljoiii
Roofsi krooni
Inglise kuninganna Elizabethi,
tema abikaasa Philipi ja kogu nen­de
saatjaskonna ametlik külastus
läks rootsi maksumaksjatele maks­ma
12380ÖÖ krooni (ca $600.000).
Kõige kallimad olid politseivalve
ületunnid, nimelt kokku 570000
jä alustada selle informatsiooni
teadusmaailmale avaldamise ras­ket
tööd. Sellest kogust ilmus um­bes
45 teaduslikku tööd, nende seas
12põhjalikku (definitive) monograa­fiat,
mis lõid kindla aluse Austraa­lia
geoloogiale ja paleontoloogiale.
Tema panus geoloogiMeaduses
oh dr. õpikule toonud mitmeid tun­nustavaid
austusaviildusi. Nende
hulgas Paletonological Soeiety of
America välismaiseks korrespon­dentliikmeks
määramine (1928);
\rr,^^i ,r.-T ' ' 4. ' • • Geologlcal Soeiety of London valis-
S ? ° ? ! l . y ' ^ ™ ' l ~ F''''^ maiseks liikmeks valimine (1938);
Australian Academy of Sciences
Avaldame
Valvele neMe
SllTMa
MENA;™^ .
iperekönd PAAEA.
perekond KAW^
perekond NIITSOO
: perekond HANNUS
362 Danforth Ave.
Toronto,
teenindus maksis 200000 krooni,
kusjuures tehti välja tasuta reis
viiele inglise ajakirjanikule.
Kuid see oli üsna mahavisatud
raha, sest parajasti oli Inglismaal
käimas valimiskampaania, mistõt­tu
5 ^ kirjutist Rootsi kohta jäid
täiesti varjule. Neist kõige suure-,
mat tähelepanu äratanud artikkel
oli peale selle Rootsi suhtes täiesti
negatüvne. See ilmus Londoni le-hes
Observer.
Muude väljaminekute osas võib
nimetada lossis antud pidulikku
lõunasööki 160 külaUsele, mille ar­ve
oli 100000 kr. Õoperikülastus
maksis 4()000 kr., välišmmisteeriu-
(Fellow) (1962); Geological Soeie­ty
of Austi-alia auliige (1965). Ta
oli Royal Soeiety of NSW„Clarke
Memorial Lectiirer" (1965); ja tal­le
annetati Charles Doolittie Wal-cott
medal ühendriikide Smithso-nitan
Institution'i poolt 1962. a. Ta
oli International Union of Geolo­gical
Sciences Gambria Stratigraa­fia
alamkomisjjoni liige ja Com-monwealth
Territories Division of
the Geological Soeiety of Austra­lian
esimeheks kahe perioodi väl­tel.
Geoloogia kõrval olid luuletused
4h FLOWERS JL Oim
Värsked ja ^ m a ^ liUed igaks smdmosekSö
e eest!, iäti Ja inglise keelt
4812 YONGE STREET mmm
ONTARIO
mi toiduarve sama palju ja trans- dr. õpiku elu peamiseks huvialaks.
pordid,118000 kr. Lisanduvad liik- Tema esimesed luuletiised ilmusid
lustakistused Stokholmis, hilmemi- a. 1919 ja veel hiljuti avaldas Ka­sed
tööle jne. Kuid rojalistidele oli nada ajakiri „Mana" valiku tema
külastus kahtlemata silmarõõ- luulest eesti keeles. N^nde luuletus-muks,
nii nendele, kes jälgisid pi- te ainestik oli võetud Austraalia
dulikkust pealinnas kui ka nende- pärismaalaste mütoloogiast.
le, kes nägid seda teleriekraanidel. „ , , ..
Nagu eeltoodust näeme j a ka
Eesti Biograafilise Leksikoni Täien­dusköide
(1940) kinnitab, saavutas
Armin õpik juba iseseisvuse ajal
Tari;us kõrge rahvusvahelise tea­dusliku
tunnustuse. Peale tema siir­dumist
kaugele Austraaliasse, oli
temast siinpool vähe kuulda. Tema
noorem vend, astronoom Ernst
õpik, jätkab oma tunnustatud tea­duslikku
tööd vaheldumisi Põhja-liris
ja Ühendriikides.
210;000 km^
hukkusid
tuleõnnetusel
ACME — Umbes 210.000 kana
hukkusid ühes kanafarmis tuleõn­netusel;
kahju arvatakse olevat
kuni koini miljonit dollarit. Ka
mõned tuletõrjujad said vähemaid
vigastusi
Nr. 56
031
>J1
BenitaVonii
Sa sündisid Beni
Juulil 1908. ä. R
sid Rakvere Lin
siumi 1926. Tund
tamise,vastu ja oi
kunstnik" kogu ko
sama aasta sügisel
se". „Pallases" läk
si, valides Ado
Asusid varakult e
' ma ja lõpetasid
tamišõpetajana 19
tehes „Pallase" aja
kolme aastaga poi
õpeta]aeksameid s
Kooli ajal tutvi
ateljee õpilase Aug j
1929.\ a. septeml
1931. a. August l(
Samal aastal süm
Erik. Te kolisite
väikese beebiga oi
mate juures. Samj
joonistami^õpetaja
Zeeh Tütarlaste
riaasiumi; abikaasal
seltskonnategelasi
kondi modeileerimd
1936. a. asusite
jaametist vaba, hai
peamiselt portref
1938. a. sündis
Lapsi /kasvatades
raldades ei jätmu
1942, 1943 ja 194^
tavkunsti Sihtkai
näitusel, saades hej
kat sõja ajal „Rc|
kriitik Carl Brinki
Sõjaohu lähened|
tega Saksamaale,
Augsburgi lähedal]
kust siirdusid Jeni
masse eestlaste kosi
te sõja lõpuni. Eda|
Augsburg, kuhu
Balti rahvuse laag|
lid, eestlastel algkj
sium, kuhu Sind j(
õpetajaks paluti.
Laagriajal vilj(
kunsti. Peale Au|
kohalike näituste
nis, mitmel kunsitii
genis, Münchenis
Belgias. Töötasid I
kõrval „sketch-artj
laste juures.
Asudes Venets
tanud Sa oma ku
kunstnikuna ja va
del maalisid pe
õlis ja pastellis,
de Bellas Artes"
gul ainukese ecj
koos pojaga.
. Kanadasse asudej
alal edasi. 1954.
na-Andrese kirikus
Seltsi I Kujutavkui
lest Sa maalidegj
skulptuuridega osa
1955. a. oli veell
poolt korraldatud
kig kunstnikel mc
satsiooni asutada]
Eesti Kunstiklubi'
gisel toimus esim|
Esimene esimees
Paari aasta pärast
jäid Sa esimehe
jätkus. Vahepeal
nimi oleks Eesti
dis Torontos, EK
aastaks tuli Eric
siis valiti Sind ta^
mased kuusteist
truult ja 4indlamej
tavkunsti viljelemij
nud olles 1972.
Eesti Päevade ki
korraldaja. Selle
kindlasti kolleegi(
helepanu ja siiran
pidiseks Su eluraja]
Peale kunsti oi(
vanaemana tegevi
Mai Järve lastega,]
gist. tublid eesti nc
Akadeemiliselt
Amicitiasse.
Vanameistrite ikl
nult ei taha Sa o|
vanduda, vaid tl
vastu minnes onii
tavkunsti jaoks ho|
Jätkugu Sul jõi
Art
Otsime
LAPSEHC
2-a. tütarlapsele
Kingston Rd. ja|
A—5. päeva nädj
tembrist. Helist]
Raud.
Eniel Äruja