1977-01-20-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 5
Saatekulu
• -0
30
35
15
15
46
35
35
35
35
15
15
40
25
25
IS
40
25
29
20
25
40
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
30
^
40
40
40
40
35
irdis.tatud Põhjapoolt.
,
i-ahel saatis'Yene
lerre vähemalt viis
Kuulus ümber
=ja admiral Lütke
^It nsljai korral pi-edasi
purjetada,
olid viljatud tor-mere
tõttu. Hooltest
ebaõnnestusid
kaks ettevõtlik-bülem
Klakow ja
Ijvjlski kaupmees
^va-a: 1832, kindla
ra mere saladuste
p, leitnant Krotowi
cungima läbi Mat-
[.'jõitrna siis Obi ja
^'sse. Laev jäi aga
lievadest eraldumist
txs.
p t , mis pidi sõit-b
l j a läänerannikut
jaluse korral ümber
h, ei jõudnud nii
Tdus õnnelikult suu-phväde
laadungiga
tagasi.
'kas pidi tungima
^va ja siis purjeta-mööda
üles. Kui
p kohaselt väinani
kinni nagu alati.
Itas laev uuesti väi-
|a, kuid tormine ilm
rusid ta üleolevalt
suvi hakkas lõppe-
Ihustused polnud täilt
erve, otsustas kap-
Jlarä väravasse tal-ia,
et järgmisi
ajal väina läbista-
(Jäjgneb)
Nr. S VABA EESTLANE 20. jaanuaril 1^"^^ - Thursday. January 20, 1977 EA. 7
SEB
mmm\<mmm
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NpTAR
Room 1912, Royai Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Oüt. (Bay & King) M5K IKT
Telefon; 8694771
•244undi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FM.LIS
• Se
• PARK :
Advokaadid-aotarid
365 Bay S t , Süite 401. E M . 34451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
i M i . SOOSAAR,
Churtered Accoimtanft
725 Don Mills Rd. Saite 402
Don Mills, Ontario
483-6308. 4294944
Ontario Üliispanl^adb Liidu ajakiri
. „Ontario , Credit Union
NSWS'* on avaldanud artikleid
eestlasist ja nende algatusist,
mis alati on olnud tunnustavad
ja hindavad. 1
Aprilli., mai numbris on pikem
artikkel .,Eesti. kodu — Estonian
Home — co-operative housing^
for senior citizens". Kabelehekül-jelises
kirjutises vaadeldakse kogu
projekti, mille kõrval avaldatakse
ka ehituse üldkavand. Selles
on kirjeldatud projekti arengulugu
ja A. Ekbaumi pingutusi
ühistegelaste Lüdu kaudu majandusliku
aluste kindlustamisel.
Viimane asutus nõustus rõõmuga;
„Eesti Kodu" projekti abistama!
kui ekkäijat tulevikus teistele j
samasuguste!^ kooperatiivseile j
ehitustele. Sellejuures avaldatakse
iiksikasjalik kavandamine ja
korteritehinnad.
Ehitusele nurgakivi paneiku
sündmuse kirjeldamisel nimetatakse
E A K juhatuse esimeest A.
Sepat, laekur H. Urmi, ja sekretäri
R. Künnapuud, T . E . ühispanga
juhatuslükmeid A. Ekbaumi,
J . Künnapuud, V. Ernesaksa
ja insener-nõuandjat L. Maimetsa.
Sel sündmusel ühistegevuse
Liidu esindaja J. Caskenette rõ-hutäs
korterimaja ehitamise tähtsust
ja T. E.* Ühispanga olulist
osa selles.
Suvenumbris on pikem mäles-tuskirjutus
„Artur Ekbäiun, Estonian
CU Founder DIes at 73",
Selles on antud biograafilisi andmeid
ja tema osa T. E. ühispanga
asutamisel, Märgitalcse, et ta on
sündinud põllumehe pojana, kes
on õppinud põllumajandust Eestis,
Berliinis j a Zürichis niiig täitis
tähtsaid kohti iseseisvas Eestis.
1944. ä. põgenes Rootsi ja
sealt 1949. a. Kanadasse, (kus ta
1953. a. oli eesti ühispanga organiseerijaks.
Märgitakse, et ta on
kirjutanud mitmeid raamatuid
majanduse ja iihistegevuse alal
ning ohiud lektorilcs ühistegelikel
suvekursusil Wisconsini ülikoo- j
lis. Lisatakse, et ta surma puhul'
saatis kaastundeavalduse ka K a nada
peaminister P. Trudeau.
Möödunud hEissügisel täitus
20. aastat sellest, kui väike grupp
Toronto Eesti Meeskoori liikmeskonnast
kogunes Paul Juttuse
keldrikorrale. Paul Juttus, Jüri
Ramjalg, Veiko Nõlvak, Rud.
Viinamäe ja Eduard Taimre olid
esimesteks, kes oma entusiasmiga
toitsid ellu 'kutsuda puhkpillide;
ansamblit. Meeskoori ridades
oli teisigi laulumehi, kes kodumaal
olid tegelenud pillimeestena.
Suuremast orkestrist ei juletud
veel unistadagi.
Pille piuretsetl pruugltutena,
osa neist vanakraamikauplus-test,
mis tosmus suurelt osalt
Eduard Taimre isikliku tasku
najal.; ;
Esimene väljaastumine toimus
New Yorgis 1957. a. toimunud
Meeslaulupäeva peoõhtul, kuš
ll-ližkmeline ansambel mängis
vanu tuntud tantsulugusid ja menu
oh suur.
I Põhja-Ameerika Eesti Päevadel
1957. a, kevadel mängis sama
pillikoor palvuse koraale E. Päevade
avamisel Vana-Andrese kirikus.
Tol ajal oli pillimee^ste juhiks
Aug. Kiilaspea. Naljatoonis
nimetati seda koosseisu mõnikord
nimetusega: „Salla valla
priitahtlike pritsimeeste puhkpil-lide
orkestriks".
Sellega lõpeb ka orkestri asutamise
periood.
1957. a. sügisel kutsutakse orkestrijuhiks
kodumaal ja paguluses
mängijana ja koorijuhina
tpotsenud Uiio Kook, millega algab
orkestri elus uus ajajärk.
Meeskoori lauljatest koosneva
koosseisuga liitub arvukalt pillimehi.
Osa neist kõrgema ettevalmistusega
mitmetel instrumentidel.
See avab orkestri tegevu-selis
uued võimalused ja ülesanded.
1958. a. algul on orkester ju^
ba 30-liikmeline.
Siit peale läheb areng kiirelt.
Samal aastal on esimesed esinemised
T. E. Seltsi ja T. E . Segakoori
pidudel, suvepäevadel. Sügisel
esimene rahvakontsert koos
T. E. Meeskooriga.
Siit peale mitmed ralivärohked
kontserdid koos meeskooriga jal
ka segakooriga. Edasi Vab. aastapäevade
aktused, kirlklilmd. esine-mised,
Iseseisvad kontserdid, suvepäevad
ja lõpuks eestlaste
suurüritused: — Eesti Päevad ja
laulupeod. Kõik need üritused on
viinud orkestri ka kaugemale
väljaspoole Torontot: New Yorki,
Lakewoodi, Clevelandi, Chicagos^
se, Buffaiosse, Hamiltoni, Sud-burysse,
Montreali, Seedriorgu,
Kiviojale j. t. kohtadesse.
Rahvuslike suurürituste üJiead-orkestrlte
tüumilm on moodustanud
aastate vältel „Estonia"
; Orkester,
millise nime all orkester on töötanud
alates 1961. aastast, mil
j Kreem, T. Sepp, V. Nõlvak trom-
I boonidel ja M. Ots j a A. Kuusk
! tuubadel,
j orkestri kontsertidel on laulu-
! solistidena esinenud E. Veslri-
• mets, E..Pohlak, E. Luksep,'A.
Tera, L. Sülats," Igor Lupkin,'E.
Libe, T. Norheim, helivelled j . t.
Orkestri repertuaar on Ssaara-nucl
eesti muusika kõrval rohkesti
rahvusvahelist — barokist
dixielandinS, mõnedki men-dest
kõvad pähkHd kõigile män-
-Vm KOOK
orkester iseseisva organisatsioonina
eraldus T. E. Meeskoori hõlma
alt. Algpäevadel . orkestrile
antud majandusliku abi eest olgu
siinjuures tänatud iauluvendade
juhatused ja pere. Orikestri igapäevaseid
muresid korraldab 5-
llikmellne juhatus, mille esimeheks
oli 18 pikka aastat Eduard
Taimre, kes. vaüiti ka orkestri esimeseks
teeneliseks liikmeks: Majanduslikku
toetust on saadud ka
Lauljate Liidult, Wintario'ilt ja
_ Võitlejate ühingult.; Oriiestri
'poolt sissemängitud heliplaat on
leidnud elavat ostjaskonda.
Nende majanduslike tingimuste
tõttu on orkester olnud võimeline
uuendama kõik instrumendid,
mis on tponilcvaliteedile
tulnud suureks kasuks.
Juba 1959. a. toimunud rahvakontserdi
puiiul kirjutab „Vaba
Eestlane" tunnustavalt, nimetades
orkestrit teiste samalaadiliste
rahvuslilckude Organisatsioonide
ko:rval üheks meie kultuuriliseks
kandetalaks.
Orkestri koosseisust on. aastate
jooksul läbi käinud ligi sadakond
peamiselt noori mängijaid, kes on
bhiud ajutiselt orkestri koosseisus,
hiljem peamiselt õpingute
jätkamisel aga pidanud eemale
jääma. Orkestri koosseisus on
olnud ka rida mängijaid, kes on
esinenud solistodeha mitmetel
üritustel. E. Saak, H. Luhse, A.
Altosaar, V. Gustavson ja E. M i l -
ler iklarnefctidel, A. Sepp ja T. K u -
parinen komettidd, P. Liima, T.
Suured ühisesinemised koos Toronto
ja teiste laulukooridega on
' olnud elamusrikkad j a tiivusta-'
Ivad, mille tõttu Torontos on kujunenud
tugev muusikaline jõud,
kus orkestril on olnud täita tõ-husosa.
I Terve muusikalise osa etteval-
' mistus noodipaberll ja juhipuldil
on toimunud Uno Kooki sule ja
: taktikepi all, kellel, käesoleval
aastal saabub 20. aastane tegeviis-aeg
orkestrijuhina;
Toronto E. Maja orkestrikapis
on sadu orkestriseadeid orkestri-juhilit.
Peale nende on orkestrijuhi
sulest ette kantud rida
marsse peamiselt eesti sõdurivii-sidest:
Isade maa, Kungla marss,
Mürtsub trumm j . t. Viimasena
uus marss ,3sto '76", milline
Bait^mores sai vaimustava tim-nustuse
kuulajailt,
. Peale ninietatute mitöneid lühipalu
.ja suuremana 4-osaJine süit
„Muinasmaa", mille üksikuid osi
^ on ette kantud Austraalia ring-
^häälinguš ja USA's Floridas toimunud
rahvaste kontsertidel.
Meeldejäävaks õn 196'?. a.
Expol Montrealis eestlaste kokkutulek,
kus Isorraldajate keelust
hoolamata orkester alustas
Eesti hümni, mida kohalviibivad
vene saatkonna esindajad
püsti seistes hämmastunult pidid
kaasa elama.
Samuti seisab meeles 1969. a.
Torontos 100 aasta juubelilaulu-päeva
lõpulaul: „Veel kaitse kange
Kalev...", mis U. K o o k i taktikepi
all ühendkooride ja orkestrisse
ette kantuna' vallandas
ovatsiooni ja laulu kordamise.
Sama toimus aasta hiljem Kesk-
Lääne laulupaeval Chicagos, kus
kuulajad püsti seistes ootasid sa-ma
laulu kordamist V
„Estonia" orkestri juht on olnud
suurürituste üheks üldjuhiks
nii orkestritele kui k a laulukooridele
Jä on olnud oi^kestri kõrval
3 viimast aastat k a Toronto Eesti
Segakoori juhiks.
Orkester tähistab oma 20. aastast
juubelit 22. jaan. kontsert-peoga
Eesti Majas U. K o o k i ja
abijuht P. Liima juhatusel, kuna
külalissolistina esineb oi>ereti-
1 viisidega sopran • Valve Tali Ha-
•miltonist.
• DRAPERIISID VALMISTÄTAICSE KA TELLIMISE PEALE r
162 OAKDALE RD. DOWNSVIEW, ONT. -TELEFON 745-0507
••••• ^ I V -
Tunnistaja, vanema melie,
Iraulamine
wle-
Tunnista,ja teatab, et Juske-vitsh
ja Mätik palusid teda sõita
nendega koos, et ta näitailcs, loihu
ta sõja ajal peitis vintpüs.si. 30
padruniga.- Nad sõitsid külasse,
lugeda? Kas väljendas mitt^ra-hulolu.
parteijulitide tegevusega?
Vot L. Brezhnevit nimetas Ljon-kaks?
(Sumin saalis). Kas ei rääkinud
Juskevitsh, et on vaja võidelda
nõukogude võimuga?
Tunnistaja: Ma ütlesin talle, et,
see on absurd.
Lisab, et leidis enne 1974. a. oktoobripühi
oma postlcastist nõUr
STOKHOLM (EPL) — Esmaspäeval, 27. dets. estnes StoMiol^
mis televisioonis Käbi Laretei tunniajalises programmis: ,,Kän-ner
du Kabi Laretei?" Programmis intervjueeriti klaverikunst-nikku
Hans Hederbergi poolt. Käbi Laretei rääkis oma noorusest
ja sellest, kuidas temast sai köntsertpianist. Esitati televisi-oonikatkeid
Käb! Laretei esinemisest Falljenbergis ja tema poolt
esitatud Schumani klaverilvontserdist. Programm puudutas seoses
pianisti elukäiguga ka Eesti saatust.
; Chicago Art Institute .lõpetas
m agis trikraadiga kujutava kunsti
alal Jaak Jürisson. Ta lõpetas varem
-Wisconsiiii ülikooli BS kraadiga
arhitektuuri alal ja BA kraadiga
kujutavas kunstis.
Hele Kristin Leesment (korporatsioon
India) lõpetas ülikooli
magistrikraadiga haridusteaduse
alal. Ta töötab New Yorgis Com-cel
for Childrens Television'is haridusalase
nõuandjana ja researeh
assöciate''Ea.
Käbi Laretei rääkis oma Eestis
veedetud noorusest ja neist
alatasa paratamatult toimuvatest
kolimistest, mis tuli diplomaadist
isa elukutse tõttu sooritada. Kabi
koos oma õe Maimuga elasid tihti
ilma vanemateta,' oUes vanavanemate
hoole all, hiljem k^ suhteliselt
iseseisvad ja võibolla pisut
„metsikud".
^ ' • • • ' -. ' •
Käb! harjutas klaverimängu,
kuid oli sattunud pidevalt väga
igavate õpetajate laiusi, kes ei
inspireerinud mängima.
Lahkumine Eestist j a nooruse
sõpradest ning paikadest tekitas
shoki. Rootsis oli (Käbi: Laretei ]
käinud varemgi •— aga on iseasi,:
külastada teatud maad või seal j
paratamatuse tõttu elada.
Kõige huvitavamaiks kujimesid
filimilõiked pianisti harjutustest!
ja cliskussiooii'st oma klaveriõpe-'
taja Marialiüsa Strub-Morescoga;
Sttittgartis. i
See näitas, kuivõrd oluline on
tõelisele kunstnikule oma
kunsti tehnika tundmine selle
viimaste finessideni.
Käbi Laretei ise tunnistas avameelselt/
et ta olevat kümme esimest
aastat klaverlkunstnikima
„bluffinud", kuna t a ei vallanud
küHaldasel määral tehnikat. Tele-visioonivaatajad
elasid kaäsä väikeste
detailide viilimisele kunstniku
ja tema õpetaja poolt. Silmapaistev
on, et maailmakuulsusega
kunstnik tunneb vajadust,
saada aegajalt „õp0tust" muusi-kapedagoogilt.
-,
ööl vastu 23. detsembrit toimus
Stokholmis sissemurd Eesti Majja
Eesti Kultuuri Koondise ruumidesse.
Sissemurdja oli lahti kanguta-nud
Kultuuri koondise trepikotta
viiva ukse hoolimata nn. polltseilu-kust.
Ruumides olid lahti murtud
kirjutuslaua laekad. Saagiks j sai
varas või vargad kaks rahal^ässat
metallrahadega koldcu umbes 100
rootsi krooni väärtuses (ca
® Senini Bell Telephone Laboratories
New Jerseys töötanud dr.
Enn Tammaru, (kes on elektroo-n'liste
,^olid ostate" ühendussüs-teemide
spetsialistiks, on siirdunud
uuele töökohale sama kom-panü
kecunisse Ghicagos. Tema
erialasse kuulub k a kompuutcrite
diagnoos. Ta pärineb Baltimorest.
LONDON — Inglismaal ilmuv,
ajakiri „British Medical Journal"
avaldas uusi andmeid Inglismaa
arstidest, kes olles teadliJmd ka-hekjmhe
aastase uurimise tulemustest,
et pool 'kuni kolmandik
sigarettide suitsotajaist surevad
suitsetamise tõttu, on nüüd paljud
lõpetanud suitsetamise. Uurimuses
vaadeldi 34.440 ^ arsti
I suitsetamise harjumust 1951. aas-
'tast 3ami 1971. aastani, millisel
perioodil vaadeldavaist arstidest
surid 10.072. Suremise suhe ©lu-
! aegsete suitsetajate ja niifctesuit-i.
setäjate vahel oli kaks ühe vas-
' tu. Selle 20 aasta jooksul, mil
, neid uurimuste tulemusi on aval-f
datud, on sigarettide suitsetajate
: arv arstide hulgas vähenenud
' d^/cM 3,6-le. Suitsetamise . seos
kopJiuvahiga, on selle uurimise
• põhja täiesti kindel. :
vitshi naaber ja vübis aeg
tema juures. Ta tunnistab, et
Juskevitsh pakkus talle, lugeda
mingeid dokumente, kuid 'ta ei
võtnud, öeldes, et vastupanust ei
tule nag-unii midagi välja.
Juskevitsh: Kas te vahel kaine
ka-ofete?- y
Võite vastamata k a jätta. (Tunnistaja
jätabki). :
Tunnistaja Kesseli, end. Tallinna
Pedagoogilise Instituudi operaatori
(vallandati seoses käesoleva
kohtuasjaga), ülekuulamine.
Tunnistaja tõendab, et ta on
teinud Kiirendile 2 mikrofilmi,
nende sisuga ei tutvunud, edasisest
abistamisest keeldus.
NELJAS PÄEV' (24. okt. lO.OO-
19.30 vaheaegadega)
Tunnistajate ülekuulamine
Arst
kiis ta sõja ajal elas, ja tõid vintpüssi
kaasa. Tunnistaja on Juske- kogudevastass dokumendi, mille
' psale plüii viis miilitsasse. V
Juskevitsh:. Millises seiskcor-ras
oli postpakk? Kas Te viibisite
18. nov. 1974 minu maja läheduses?
; Tunnistaja: E i .
Juskevitsh: K a Te teatd et sel
päeval tungiti mulle kallale? Peale
dokumentide jõudmist ÜRO-sse
oli vajalik provokatsioon.
Af.: See on Teie oma järeddus.
Juskevits: See on valeitunnista^ ,
ja, provokaator. Paikld ei leitud
postkastist, vaid anti talle katte,
et luua .põhjust läbiotsmiiseks.
Kallis ^
Tunnistab, et timneb-Väratot
ja Soldatovit. Viiniasegä, tutvus
Oleviste kirikus.
Af.: Söldatavi eesnimi?
Tunnistaja: Aleksander. .
Af,: Kas Soldatov rääkis, et us-.
ku võib' ^asutada^ näiteks demokratiseerimiseks?
Kas ta rääkis,
et oleks vaja (ihendada usklikud
ja demokraadki?
,»Tunnistaja: Ma pidasin Soldatovit
kord hullumeelseks, kord
juutide agendiks, kord lääne luurete
agendiks, kord: KGB agenr
diks. (Sumin saalis). Seletab, et
tema arvates. Varato; j a Soldatov
ei usaldanud üksteist, teietasid
üksteist, ikasutasid teda vastastikuseks
läbikompamiseks.
Af:: Kas Soldatov; andis lugeda
„Taktikalisi ahiseid"? '
Soldatov: Kas need materjalid,
mis Te saite minu käest, o l id po-lütilised
või juriidilised?
Tuimistaja: Jurüclilised/
Ädv. Kon: Teil o n keskharidus,
aga töötate katMmtjana.' Milles
Tunnistaja teatab, et tema
juurde sõitsid Varato, Juskevitsh
ja Mätik eesmärgiga uurida meeleolusid
lätlaste hulgas. Kõik
olid purjus. Juskevitsh andis talle
EDL Prograsnmi, kuid ta
keeldus vastu võtmast.
. Mätik: Kas ka mina olin purjus?
(Selgitab, et t a purjus polnud,
kuna juhtis autot jä on üldse
karsklane).
Kõrts • . , ;
Tunnistaja seletab, et Varato
andis taHe lugeda ,,Eesti Vabadussõda
1918-:1920" I j a I I osa.
Prokurör: Kas Varato andis
Teile lugeda nõukogudevastaseid
materjale? EDL Programmi?
Tunnistaja: E i . •
Varato vabsndab tunnistaja
ees tekitatud ebameeldivuste pä-l on asi? Te ütlesite, et olete usk-rast.
,. •
Joost
Prokurör (eesti keeles)^ Millist
kirjandust Juskevitsh soovitas'
lik, tahendab, enam ei ole?
Tunnistaja: Jah, lahutuse tõttu
ning uue abielu tõttu. :
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 20, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770120 |
Description
| Title | 1977-01-20-07 |
| OCR text |
Nr. 5
Saatekulu
• -0
30
35
15
15
46
35
35
35
35
15
15
40
25
25
IS
40
25
29
20
25
40
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
30
^
40
40
40
40
35
irdis.tatud Põhjapoolt.
,
i-ahel saatis'Yene
lerre vähemalt viis
Kuulus ümber
=ja admiral Lütke
^It nsljai korral pi-edasi
purjetada,
olid viljatud tor-mere
tõttu. Hooltest
ebaõnnestusid
kaks ettevõtlik-bülem
Klakow ja
Ijvjlski kaupmees
^va-a: 1832, kindla
ra mere saladuste
p, leitnant Krotowi
cungima läbi Mat-
[.'jõitrna siis Obi ja
^'sse. Laev jäi aga
lievadest eraldumist
txs.
p t , mis pidi sõit-b
l j a läänerannikut
jaluse korral ümber
h, ei jõudnud nii
Tdus õnnelikult suu-phväde
laadungiga
tagasi.
'kas pidi tungima
^va ja siis purjeta-mööda
üles. Kui
p kohaselt väinani
kinni nagu alati.
Itas laev uuesti väi-
|a, kuid tormine ilm
rusid ta üleolevalt
suvi hakkas lõppe-
Ihustused polnud täilt
erve, otsustas kap-
Jlarä väravasse tal-ia,
et järgmisi
ajal väina läbista-
(Jäjgneb)
Nr. S VABA EESTLANE 20. jaanuaril 1^"^^ - Thursday. January 20, 1977 EA. 7
SEB
mmm\ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-20-07
