1983-06-23-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. € VABA EESTLASTE neljapäeval, 23. juyjiil 1983 - TMirsday, June ^23, 1983 Nr. 47 Veel mitmed aastad peale I maailmasõda oli vöriq>aU Austraalias ipeaaegB Seda mängiti ainirit^Y^^ siooiudes ja baltlaste yõistkoraiadvõid^ Koid austraallased õppind spprdiraliyaiui kiirelsti ja peatselt iUelmmne lõikkonna hulgast haMkas midekäid mängijaid leiduma suuremal Ja baltlaste võistkonnad en suutnud neu^ie vastu enam võistelda. Et püsida võistlusvõimelisena, hakkas Adelaide Eesti Seltsi Spordiring liikmeks võtma teistest rah-yustest, peamiselt austraallasstest mängühuvilisi. ,^Spordiring Estonia" endise kluulsuse tõttu ühines nendega Õige mitmeid austraallas-test talente |a „Estonia" oli võimeline edukalt jätkama võistlemist austraalia klubidega, hoides nõnda oma eestlastest \ mängijaid pidevalt vormis jä kõrgel tasemel. Mõnel Mstal d i «Estonial" kuni kaheksa sega- meeskonda ja naiskonda võistlemas. Kuna kohalikus eestlaste häälekandjas ilmus vöi$tlus-teateid ainult Eesti- ja Balti Mängude puhul, kus võistlesid ..puhtad" võistkonnad, siis oli kõik se:e väljaspool Adeläide't eestlaste avalikkusele teadmata: . 15. mail k.a. toimus Sydneys „Australian National Volleyball Eeague" võistkistel seerias mäng Adelaide ..Spordiring Estonia", ja eelmise aasta meistri, Sydney ..Fbrt Street" mee^pndade vahel, miile viimased võistsid 3:1, kohati üle ..noatera" settidega: 15:12, 9:15, 15:4 ja 15:14. ..Estoma", yõistlushüiiddks oli „ESn" ja üks hoor eesti tütarlaps ergutas korduvalt Adelaide mängijaid hüüdega „Gome on EŠTI", kuid on küsitav, kui mitmed 27-st pealtvaatajast eestlasest did teadlikud, f eüitkoosseisus man-ainult kolm eestlast: Hillar Mamiiko (kapten), Tuul ja Andres;Lomp.^: Isegi ühe suurema Sydney eesti organisatsiooni esimees tunnistas, et ta oli arvanud, et kõik ,3stonia" mängijad did eestlased. Väga halva akustika tõttu d i mjee^ondade tutvustamise ajal võimatu nimedest aru saada. v Adelaidest on võrsunud nii tmt-meid eestlastest häid mängijaid, et klubidevahelistel ja osariikide va-helistel võistlustel, ihti endised „adelaidelastest" eest] vad eestlaste vastu. N i t ^M Raoul Tuul, suuremate kogemuste (Mnandamisdks ja oma mängija karjääri : huvides • 1980 ja 81 .aastal -Sydneys „Fort Street" meeskonnas ja abistas Sydney Fort Street High (kooli) võrkpallurite treeningutel. Austraalia „superstar" Tony (Tõnis) Naar alustas oma karjääri ,,Estonia" mängijana, siirdus siis Melbourne >SISU treeneriks, -kiist Adelaide ,,Northern Aurora" ta vist 1981. a. alul „tagasi ostis"i Endine ..Estonia" treener Juhan Olesk on Lõuna-Austraalia osariigi esindusnaiskonna treener jä see naiskond on selle aja jooksul enam kui kümme korda järgemööda tuhiud Ausitraälia meistriks. Endine es-toonlasest ,,superstar" Doüg Vain-saar mängib praegu Austraalia pealinnas „Canberra" i koosseisus. „Estonia" kaotas k.a. „Canberta-le" 1:3 Cahberras niängides, kuid austraalia väljenduse kohaselt ,,keeras laua ümber" Adelaides mängideis ja võitis omakorda 3:1. 1982. ai septembris Peruus toimunud naiste yõilcpalli maailmameistrivõistlustel 12-ndale kohale tuhud Austraalia naiskonda kuulusid käks,,Estonia" mängijat: lenny McWateis ja Ingrid Randva, kes teadaolevatel and- • metel, on j9 • • ainukene eestlan- \Ma,^ maailma võrkpalli (BsivÕistlustešt Osa võtnud*v: ; Kuigi J. McWatersi nimi esmes 1980. a. ühe eestikeelse ajalehe sõnumi aukirjana on ta NSW Voll. Association andmetel siiski „puhastverd" Shoti-Iiri päritoluga austraallanna, kelle ailikkel oli tõl- 2^16/ Argentiinas toimunud meeste võrkpäUi maailmameistrivõistlustest osa võtnud Austraalia esindusmeeskonda kuulusid l«>hn,,%>rduing Estonia" mängijat: Andres Lomp, Raöül Tuul ja Hiiar Ranniko. Seega di 1982. a:. võrkpalli maaihnameistrivõistlustel Austraalia esindüsvõistkondades kokku ne^ li eestlast ja kõik Adelaide ,,Spör-diring Estonia" ridadest; On kurioosumiks, et Sydney eesti võrkpalluritest, kes 1957. a. esimestel «mitteametlikel" New South Walesi osariigi meistrivõist>- iustd „ESTONIANS'' nimeäil tur ISAKS SOODSATELE HINDADELi AASTATE PROVINTSIMAKSU ; Põikread: 1. Apelsini: liik, 7; Mehenimi, 9. Mõnus koht suvel aias, 10. itaalia rahaühik, 11. Nina •— saksa keeles, 12. Võõrapärane mehenimi, 13. Alustama, 15. Loomade elamu, 16. Ilusate asjade lid lätlaste „Daugava" ja „Slavia" järgi kohnandale köhale, on osariigi ja Austraalia võricpalli ajaloos oma nime jäädvustanud ainult Ju-ho Looveer,"kes on mänginud osariigi esindusmeeskonnas. Olles praegu Australian Volleyball le-ferees' Commission sekretär ja laekur ühes isikus, kuulub Juho Looveer Australian Volleyball Fc-deratiori juhatusse ja võttis 1979. a. osa Jakartas toimunud rahvtis-vaheliste võrkpallikohtunike kursustest. tootja, 19. Soome president 1925 —1931, 21. Naisenimi, 23. Tõi-vik, 24. Nimekas helilooja okup. Eestis, 27. Aastaaeg, 28. Vedeliku-riõu, 30. Rattäsjõi^a, 31. Lühend ajalehekuulutuses, 32. Ühe Euroopa rahva liikmed. - FüstreaS;; 1. Minul, 2. Kooselu vorm, 3. Tartu nimi ühes võõrkeeles, 4. Matkad, 5. Naisenimi, 6. Eesti ooperilauljatar, 7. Parem, 8. tJliÕpilase «isikutunnistus", 13. Läti kirjanik, 14. Kajakas — inglise keeles, 17. Hästilõhnav lill, 18. Sidesõna, 20. Väljapanekute kogu, 21. Tiirgi pealinn, 22. Mitte palju, 25. Kahjulik närija, 26. Kuur, küün, 29. Lühend arsti RISTSÕNA NE,114S^ XÄHENDUS; . liiagamisf oa-š eiutoamööblide lambid jm. iiletekid ja tekkide katteid : esmasp., teisip., neljap., reedel 9—9, koimap., laup. 9—5 Astuge sisse ja yaodake ringid :ä Melbourne E. U. y,Kodu" liringi võrkpallurid on «Melbourne Estoniad' nime all mõne aj a teadmata eduga osa võtnud kohalike klubide vahelistest võistlustest, kuid on 1979/^aä. peale hääbunud „selt^kondliku kkib|^ tasemele. Nende paremad mäi^r jad mängivad nüüd kohalikesilu-bides. „Magaziniš" on kord neist vilksatanud J . Aunsaarenim^ Sydneys on aga jalgu alla võtmas kergejõustiku klubi, kes on austraallaste hulgast üles otsinud juba 14 iioort sportlast ja kes on Little Athletics „Sydney Top Twelvi^e" kõrval omandamas juba „Estonian Top Twelwe" kuulsust. Ge. S. , 10. Salu, 11. Lear, 12. Uba, 13. Põnev, 16. Las^ 17. Atia, 18. Ader, 19. Ami, 20. Indus, 22. Eda, 25. La, 26. Osa, 27. Utt, 28. Jl, 29. Tak, 31. Udora, 33. Epp, 34. Daam 35. Nora, 36. Ala, 37. Ajend, 40. Ine, 42. Runam, Etem, 44. Ese, 45. Mame, Iks. 47540M J500 Waadbliie Ave«„ (Vzmm põhjapool steeM) KURI :s 1. Isu, 2. Vabamaad-lus, 3. Alati, 5. õõõ, 6. Tee, 7. Relee, 8. Kaardipanek, 9. Prs, 13. Paisuma^ 14. Nad, 15. Vastand, 19. Alt, 21. Nad, 22. Uur, 24 Alp, 30. Kaame, 32. Ole, 33. Eriti, 36. Are, 38. Jaa, 39. Nen, 41. Ems. iiQiiniiinieM m m 0) ai io m • a o. a • a a a . a a a 00 w to u a a a tB a . a • a ; 01 OD CD :UB, VÄGA KENTSAKAD, JÄ TÄNINI VEEL ü m m i UT ;M2iakeelde tõlgitod ja jiieie. mõnes tükis ümber solgitiid a: a B a b b B-D O-D D D D 0 D D. D , D D B ID D H D n D D D D . D U n peeti, misnimelist kiiduväärt hakatust alpusele pidi tehtama, siis kuuldi mõnesugust nõu; ja kui suurema hulga meeled said ühendatud, kinnitati sedamaid seaduseks: et nÜJÜd oli nÕuks võetud ja välja arvatud teist valitsust, käiku ja edu edaspidi ette võtta jä talitada, saagu õnnehkuks hakatuseks kogukonna kulul üks uus nõukoda üles ehitatud, mis nende alpust jõuaks ülal kanda, Kilplased teadsid küll väga hästi, et see nõupidamise otsus veel mitte kõige tähtsamat alpuse märki ei näita, aga nad arvasid tarkli-kult, et alpust .ühekorraga hunni-kukaupa ei tohi turule viia, vaid aegamööda ja tülsk-tükilt. Ehk arvasid mehed ka, nagu üks vana laulik ütieb: Vaat, kui ähib, puhib mägi, Lapse-vaev teeb palgel higi: Mäest vist sünnib mägi kiire? ' Mägi Hõi lapseks— väikse Laulu laineid, jutu tiivad Tulevpõlve radadellje, Seda tarka praegu-kuuldud nõuannet hakkasid plplased Ühesjcops kõrgema virkusega ija tõsidusega sügavanialt järele motiema j a sel-lepärast tõusis mõndagi küsimist ja vastamist. Et see talituse-asi väga suur ja raske näis ja kõige kogukonna edaspidine õnn ja kasu seal küljes seisis, sellepärast ei tohitud siin mitte äkilist ülekaela nõu ette võtta. Äga pärast sedaj kui oli leitud, et nõust neile midagi kahjulikku ei võinud tulla, olid nad ühemeelsel arvamisel seaduseks tunnistanud ja pifeeriga kinnitanud, üle-valarvatud nõu igas tükis ja tükikeses tegudega tõeks teha. — Sellega lahkus täna kogukond ühest ära, kui ta enne seda oli läbi rääkinud, kuidas igamees kodus oma mõtteid selle peale ette valmistaks, mis alpuse kombed kõige esiteks tuleks ette ?otta, ; • '• K:Uües; peatükk. Kuldas kilplased nõu üht uut nõukoda iiles eMtada ja mis sealmures Kui teišef^^ jälle kogukond kokku kutsuti -ja selle .pärast nou Nõnda võiks ka nende kõrge tarkus, mida' suuremaks ta lapse-vaevas ennast näitasy seda hõlpsamalt pisukese alpuse-hiirekese õnnelikult ilmale tuua. — Kui kõik läbi räägitud ja joonele seatud oli, mis ühele nii suurele asjale tarvis läks, siis leiti, et hQone ehitamise hakatusele enam midagi suüreniat ei puudunud kui üks osav vilepuhuja või viiulhnän-gija, kes oma armsa iauhi ja mängu häälega puid ja kive sinna meelitaks, et need ise ilma käte abita sinna tuleksid ja end üksteise peale korralikult hunnikusse laoksid jiäguiioone ehitamise komme tarvitab. Nõnda räägitakse vanapõlve " * les ühest mängumehest, kes, kui ta kandlekeeli oli kõlksutanud,, oma kena laulu ja mänguga mitte üksnes linnud ja metšelajad, vaid puud, metsad ja kõrged mäed kui kutsikad oma kannul oli pannud jooksma; jah, isegi suuremaid jõgesid oli ta mäng nõnda liigutanud, et need voolamise kiiru unustanud ja teda kuulama jäänud, sest et tema laul neid nii oli rõõmustanud ja karastanud. Sarnaseid imetaolisi asju loeme ühest teisest vanast laulikist, Araphion nimi, kes oma kena kandlehelinaga seda imet oli teinud, et kõik kivid ja kaljurahnud tenia järele jooksid, siis korralikult üksteise peale hunnikusse astusid ja sedaviisi rõngas-müüri Thebae linna ümber Böotia-maal olid temud. Jah, ka meie maa ennemuistses jutumälestuses leiame ühe laulu-targa, Vanemuine nimi, keda tänapäevaste „Vanemuise" lauljatega Jaama uulitsas mitte ei tohita -vahetada, kes siiasaadik muud ei ole liigutanud kui — sü-dmddy kmm ennemuistue laulik linnud, metselajad, kalad, tuuleõhü ja veelained c«na laulu kuulama sündis, ehk tal küll seda rammu ei olnud puid, kive ja mägesid tantsima panna. Üht räägitud meeste sarnast viiuli- või kandlemängijat soovisid kilplased endale nõukoja ehitamise abiks, lasksid sellepärast igas kohas oma soovimist kuulutada, ja katsusid vaheajal ise oma mängu ja laulu ramniUj aga ei leitud seda paraku mitte suurema võimuga olevat kui meiepäevastel laulumeestel, ; kes iseäranis meie paigas väga kõhetud näikse; Mõned puhuvad küll lauldes ennast jiingetäis kui konn, kes härja suuruseks tahtis saada, mi et lugu välja näeb, otsekui tahaks rriägi teise ilmale tuua, aga nende lapsuke saab siiski naeruväärt pisuke — r hiu-epoeg! — Kus kõik nokalised ja sulelised laulule kipuvad, seal unustatakse enamasti^ et kaarna „kroonks, kroonks!" veel ööbiku laul ei ole! Et kilplaste laulikutel selle poolest sugugi paremat lugu ei ohiud, pidid nemad viimaks hädapärast ise käed töö külge panema, kui mõteldud asjast tõesti uus nõukoda pidi tõusma. WILLOW FARM NURSERY 48 maantee ääres Baldwin, Ont. asuvas puukoolist 28 miili Metro piirist. Teleffom puukoolis 1 (416) 722-, Toronto teL 444-5173 IHHHIiWa Oleks-meü ja Tahaks-ma, Niisamuti l^ui Saaksin-ma Onkohn kõik kehvad vennaksed — Ei saa neist iial abiteed. Kätt ise, sõber, liiguta: Siis kosud soovi-kiiguta, Et soovimised midagi ei aidanud, pidid kilplased viimaks tööle minema ja palkide vedu omal käel toimetama. Kibeda vaevaga olid nad esiteks palgid kõik ükshaaval mööda mäge üles, siis jälle teisele poole mäest alla kandnud, nõnda et^ praegu viimane palk neü käsil oh. Ka selle viimase palgi olid nad venitades ja vinnates õnnelikult mäele saanud ja oUd parajalt tööl köite ja kangide abil palki teiselt poolt mäge alla lastes. Keset mäe. küüru põrkas palk nende käest libisema, nii et nad teda pikemalt ei jõudnud kinni pidada, hakkas iseenesest veeretades alla jooksma, seda kiiremini, mida enam ta allapoole jõudis, ega jäänud enne puh-kamaf kuni ta teiste palkide hunniku serva sai. Seal seisis ta ühekorraga paigal kui nott. Kilplased imestasi^ väga, seesu-, gust tarkust ühest puunotist nähes. — Üks hüüdis: „Eks me olnud suured albid, nii palju vaeva nähes ja tööd tehes, enne kui palgid mäest alla saime; ei ükski meist olnud nii kaval, kes seda oleks võinud ette mõtelda, et palgid ise paremini mäest alla oleks läinud. Meie, albidj peame siin iseeneste kahju läbi targemaks saama,"— S e i tsm ea p.eatü.kk.: kilplased uue nõukoja ehitamise tarvis palke raiuvad, neid kibeda vaev^a üle mäe kodu poole veavad ja siis mäele jäM© Hagasi Et kilplaste endine tarkus pikkamisi otsegu lambitaht õU lõpetusel pidi kustuma, sellepärast j äi neile veel niipalju mõistust seda teada, et enne kui nad hoone ehitamist alustasid, neü palke, kive ja muid asju tarvis läheb. Päris alplased oleksid puieta, kivita, lubjata ja liivata hoone ehitamist sedamaid alustanud. Ei mitte nõnda kilplaste targad, vaid nemad läksid kõik üheskoos ja ühel meelel metsa, mis mõned vaod maad mäe taga orus kasvas, seal hakkasid nad puid maha raiuma, okstest siledaks laastama, koorhna, tahuma ja igapidi palkideks valmistama, nõnda kui meister käskinud ja õpetanud. Kui aegamööda palgid valmis olid, soovisid kilplased endale ühe mõnusa ambu, miska palke kui nooli oleks Võinud koju vibutada, sest seeläbi poleks neü pikemat veda- , mise vaeva (Järgneb)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 23, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-06-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830623 |
Description
Title | 1983-06-23-06 |
OCR text | Lk. € VABA EESTLASTE neljapäeval, 23. juyjiil 1983 - TMirsday, June ^23, 1983 Nr. 47 Veel mitmed aastad peale I maailmasõda oli vöriq>aU Austraalias ipeaaegB Seda mängiti ainirit^Y^^ siooiudes ja baltlaste yõistkoraiadvõid^ Koid austraallased õppind spprdiraliyaiui kiirelsti ja peatselt iUelmmne lõikkonna hulgast haMkas midekäid mängijaid leiduma suuremal Ja baltlaste võistkonnad en suutnud neu^ie vastu enam võistelda. Et püsida võistlusvõimelisena, hakkas Adelaide Eesti Seltsi Spordiring liikmeks võtma teistest rah-yustest, peamiselt austraallasstest mängühuvilisi. ,^Spordiring Estonia" endise kluulsuse tõttu ühines nendega Õige mitmeid austraallas-test talente |a „Estonia" oli võimeline edukalt jätkama võistlemist austraalia klubidega, hoides nõnda oma eestlastest \ mängijaid pidevalt vormis jä kõrgel tasemel. Mõnel Mstal d i «Estonial" kuni kaheksa sega- meeskonda ja naiskonda võistlemas. Kuna kohalikus eestlaste häälekandjas ilmus vöi$tlus-teateid ainult Eesti- ja Balti Mängude puhul, kus võistlesid ..puhtad" võistkonnad, siis oli kõik se:e väljaspool Adeläide't eestlaste avalikkusele teadmata: . 15. mail k.a. toimus Sydneys „Australian National Volleyball Eeague" võistkistel seerias mäng Adelaide ..Spordiring Estonia", ja eelmise aasta meistri, Sydney ..Fbrt Street" mee^pndade vahel, miile viimased võistsid 3:1, kohati üle ..noatera" settidega: 15:12, 9:15, 15:4 ja 15:14. ..Estoma", yõistlushüiiddks oli „ESn" ja üks hoor eesti tütarlaps ergutas korduvalt Adelaide mängijaid hüüdega „Gome on EŠTI", kuid on küsitav, kui mitmed 27-st pealtvaatajast eestlasest did teadlikud, f eüitkoosseisus man-ainult kolm eestlast: Hillar Mamiiko (kapten), Tuul ja Andres;Lomp.^: Isegi ühe suurema Sydney eesti organisatsiooni esimees tunnistas, et ta oli arvanud, et kõik ,3stonia" mängijad did eestlased. Väga halva akustika tõttu d i mjee^ondade tutvustamise ajal võimatu nimedest aru saada. v Adelaidest on võrsunud nii tmt-meid eestlastest häid mängijaid, et klubidevahelistel ja osariikide va-helistel võistlustel, ihti endised „adelaidelastest" eest] vad eestlaste vastu. N i t ^M Raoul Tuul, suuremate kogemuste (Mnandamisdks ja oma mängija karjääri : huvides • 1980 ja 81 .aastal -Sydneys „Fort Street" meeskonnas ja abistas Sydney Fort Street High (kooli) võrkpallurite treeningutel. Austraalia „superstar" Tony (Tõnis) Naar alustas oma karjääri ,,Estonia" mängijana, siirdus siis Melbourne >SISU treeneriks, -kiist Adelaide ,,Northern Aurora" ta vist 1981. a. alul „tagasi ostis"i Endine ..Estonia" treener Juhan Olesk on Lõuna-Austraalia osariigi esindusnaiskonna treener jä see naiskond on selle aja jooksul enam kui kümme korda järgemööda tuhiud Ausitraälia meistriks. Endine es-toonlasest ,,superstar" Doüg Vain-saar mängib praegu Austraalia pealinnas „Canberra" i koosseisus. „Estonia" kaotas k.a. „Canberta-le" 1:3 Cahberras niängides, kuid austraalia väljenduse kohaselt ,,keeras laua ümber" Adelaides mängideis ja võitis omakorda 3:1. 1982. ai septembris Peruus toimunud naiste yõilcpalli maailmameistrivõistlustel 12-ndale kohale tuhud Austraalia naiskonda kuulusid käks,,Estonia" mängijat: lenny McWateis ja Ingrid Randva, kes teadaolevatel and- • metel, on j9 • • ainukene eestlan- \Ma,^ maailma võrkpalli (BsivÕistlustešt Osa võtnud*v: ; Kuigi J. McWatersi nimi esmes 1980. a. ühe eestikeelse ajalehe sõnumi aukirjana on ta NSW Voll. Association andmetel siiski „puhastverd" Shoti-Iiri päritoluga austraallanna, kelle ailikkel oli tõl- 2^16/ Argentiinas toimunud meeste võrkpäUi maailmameistrivõistlustest osa võtnud Austraalia esindusmeeskonda kuulusid l«>hn,,%>rduing Estonia" mängijat: Andres Lomp, Raöül Tuul ja Hiiar Ranniko. Seega di 1982. a:. võrkpalli maaihnameistrivõistlustel Austraalia esindüsvõistkondades kokku ne^ li eestlast ja kõik Adelaide ,,Spör-diring Estonia" ridadest; On kurioosumiks, et Sydney eesti võrkpalluritest, kes 1957. a. esimestel «mitteametlikel" New South Walesi osariigi meistrivõist>- iustd „ESTONIANS'' nimeäil tur ISAKS SOODSATELE HINDADELi AASTATE PROVINTSIMAKSU ; Põikread: 1. Apelsini: liik, 7; Mehenimi, 9. Mõnus koht suvel aias, 10. itaalia rahaühik, 11. Nina •— saksa keeles, 12. Võõrapärane mehenimi, 13. Alustama, 15. Loomade elamu, 16. Ilusate asjade lid lätlaste „Daugava" ja „Slavia" järgi kohnandale köhale, on osariigi ja Austraalia võricpalli ajaloos oma nime jäädvustanud ainult Ju-ho Looveer,"kes on mänginud osariigi esindusmeeskonnas. Olles praegu Australian Volleyball le-ferees' Commission sekretär ja laekur ühes isikus, kuulub Juho Looveer Australian Volleyball Fc-deratiori juhatusse ja võttis 1979. a. osa Jakartas toimunud rahvtis-vaheliste võrkpallikohtunike kursustest. tootja, 19. Soome president 1925 —1931, 21. Naisenimi, 23. Tõi-vik, 24. Nimekas helilooja okup. Eestis, 27. Aastaaeg, 28. Vedeliku-riõu, 30. Rattäsjõi^a, 31. Lühend ajalehekuulutuses, 32. Ühe Euroopa rahva liikmed. - FüstreaS;; 1. Minul, 2. Kooselu vorm, 3. Tartu nimi ühes võõrkeeles, 4. Matkad, 5. Naisenimi, 6. Eesti ooperilauljatar, 7. Parem, 8. tJliÕpilase «isikutunnistus", 13. Läti kirjanik, 14. Kajakas — inglise keeles, 17. Hästilõhnav lill, 18. Sidesõna, 20. Väljapanekute kogu, 21. Tiirgi pealinn, 22. Mitte palju, 25. Kahjulik närija, 26. Kuur, küün, 29. Lühend arsti RISTSÕNA NE,114S^ XÄHENDUS; . liiagamisf oa-š eiutoamööblide lambid jm. iiletekid ja tekkide katteid : esmasp., teisip., neljap., reedel 9—9, koimap., laup. 9—5 Astuge sisse ja yaodake ringid :ä Melbourne E. U. y,Kodu" liringi võrkpallurid on «Melbourne Estoniad' nime all mõne aj a teadmata eduga osa võtnud kohalike klubide vahelistest võistlustest, kuid on 1979/^aä. peale hääbunud „selt^kondliku kkib|^ tasemele. Nende paremad mäi^r jad mängivad nüüd kohalikesilu-bides. „Magaziniš" on kord neist vilksatanud J . Aunsaarenim^ Sydneys on aga jalgu alla võtmas kergejõustiku klubi, kes on austraallaste hulgast üles otsinud juba 14 iioort sportlast ja kes on Little Athletics „Sydney Top Twelvi^e" kõrval omandamas juba „Estonian Top Twelwe" kuulsust. Ge. S. , 10. Salu, 11. Lear, 12. Uba, 13. Põnev, 16. Las^ 17. Atia, 18. Ader, 19. Ami, 20. Indus, 22. Eda, 25. La, 26. Osa, 27. Utt, 28. Jl, 29. Tak, 31. Udora, 33. Epp, 34. Daam 35. Nora, 36. Ala, 37. Ajend, 40. Ine, 42. Runam, Etem, 44. Ese, 45. Mame, Iks. 47540M J500 Waadbliie Ave«„ (Vzmm põhjapool steeM) KURI :s 1. Isu, 2. Vabamaad-lus, 3. Alati, 5. õõõ, 6. Tee, 7. Relee, 8. Kaardipanek, 9. Prs, 13. Paisuma^ 14. Nad, 15. Vastand, 19. Alt, 21. Nad, 22. Uur, 24 Alp, 30. Kaame, 32. Ole, 33. Eriti, 36. Are, 38. Jaa, 39. Nen, 41. Ems. iiQiiniiinieM m m 0) ai io m • a o. a • a a a . a a a 00 w to u a a a tB a . a • a ; 01 OD CD :UB, VÄGA KENTSAKAD, JÄ TÄNINI VEEL ü m m i UT ;M2iakeelde tõlgitod ja jiieie. mõnes tükis ümber solgitiid a: a B a b b B-D O-D D D D 0 D D. D , D D B ID D H D n D D D D . D U n peeti, misnimelist kiiduväärt hakatust alpusele pidi tehtama, siis kuuldi mõnesugust nõu; ja kui suurema hulga meeled said ühendatud, kinnitati sedamaid seaduseks: et nÜJÜd oli nÕuks võetud ja välja arvatud teist valitsust, käiku ja edu edaspidi ette võtta jä talitada, saagu õnnehkuks hakatuseks kogukonna kulul üks uus nõukoda üles ehitatud, mis nende alpust jõuaks ülal kanda, Kilplased teadsid küll väga hästi, et see nõupidamise otsus veel mitte kõige tähtsamat alpuse märki ei näita, aga nad arvasid tarkli-kult, et alpust .ühekorraga hunni-kukaupa ei tohi turule viia, vaid aegamööda ja tülsk-tükilt. Ehk arvasid mehed ka, nagu üks vana laulik ütieb: Vaat, kui ähib, puhib mägi, Lapse-vaev teeb palgel higi: Mäest vist sünnib mägi kiire? ' Mägi Hõi lapseks— väikse Laulu laineid, jutu tiivad Tulevpõlve radadellje, Seda tarka praegu-kuuldud nõuannet hakkasid plplased Ühesjcops kõrgema virkusega ija tõsidusega sügavanialt järele motiema j a sel-lepärast tõusis mõndagi küsimist ja vastamist. Et see talituse-asi väga suur ja raske näis ja kõige kogukonna edaspidine õnn ja kasu seal küljes seisis, sellepärast ei tohitud siin mitte äkilist ülekaela nõu ette võtta. Äga pärast sedaj kui oli leitud, et nõust neile midagi kahjulikku ei võinud tulla, olid nad ühemeelsel arvamisel seaduseks tunnistanud ja pifeeriga kinnitanud, üle-valarvatud nõu igas tükis ja tükikeses tegudega tõeks teha. — Sellega lahkus täna kogukond ühest ära, kui ta enne seda oli läbi rääkinud, kuidas igamees kodus oma mõtteid selle peale ette valmistaks, mis alpuse kombed kõige esiteks tuleks ette ?otta, ; • '• K:Uües; peatükk. Kuldas kilplased nõu üht uut nõukoda iiles eMtada ja mis sealmures Kui teišef^^ jälle kogukond kokku kutsuti -ja selle .pärast nou Nõnda võiks ka nende kõrge tarkus, mida' suuremaks ta lapse-vaevas ennast näitasy seda hõlpsamalt pisukese alpuse-hiirekese õnnelikult ilmale tuua. — Kui kõik läbi räägitud ja joonele seatud oli, mis ühele nii suurele asjale tarvis läks, siis leiti, et hQone ehitamise hakatusele enam midagi suüreniat ei puudunud kui üks osav vilepuhuja või viiulhnän-gija, kes oma armsa iauhi ja mängu häälega puid ja kive sinna meelitaks, et need ise ilma käte abita sinna tuleksid ja end üksteise peale korralikult hunnikusse laoksid jiäguiioone ehitamise komme tarvitab. Nõnda räägitakse vanapõlve " * les ühest mängumehest, kes, kui ta kandlekeeli oli kõlksutanud,, oma kena laulu ja mänguga mitte üksnes linnud ja metšelajad, vaid puud, metsad ja kõrged mäed kui kutsikad oma kannul oli pannud jooksma; jah, isegi suuremaid jõgesid oli ta mäng nõnda liigutanud, et need voolamise kiiru unustanud ja teda kuulama jäänud, sest et tema laul neid nii oli rõõmustanud ja karastanud. Sarnaseid imetaolisi asju loeme ühest teisest vanast laulikist, Araphion nimi, kes oma kena kandlehelinaga seda imet oli teinud, et kõik kivid ja kaljurahnud tenia järele jooksid, siis korralikult üksteise peale hunnikusse astusid ja sedaviisi rõngas-müüri Thebae linna ümber Böotia-maal olid temud. Jah, ka meie maa ennemuistses jutumälestuses leiame ühe laulu-targa, Vanemuine nimi, keda tänapäevaste „Vanemuise" lauljatega Jaama uulitsas mitte ei tohita -vahetada, kes siiasaadik muud ei ole liigutanud kui — sü-dmddy kmm ennemuistue laulik linnud, metselajad, kalad, tuuleõhü ja veelained c«na laulu kuulama sündis, ehk tal küll seda rammu ei olnud puid, kive ja mägesid tantsima panna. Üht räägitud meeste sarnast viiuli- või kandlemängijat soovisid kilplased endale nõukoja ehitamise abiks, lasksid sellepärast igas kohas oma soovimist kuulutada, ja katsusid vaheajal ise oma mängu ja laulu ramniUj aga ei leitud seda paraku mitte suurema võimuga olevat kui meiepäevastel laulumeestel, ; kes iseäranis meie paigas väga kõhetud näikse; Mõned puhuvad küll lauldes ennast jiingetäis kui konn, kes härja suuruseks tahtis saada, mi et lugu välja näeb, otsekui tahaks rriägi teise ilmale tuua, aga nende lapsuke saab siiski naeruväärt pisuke — r hiu-epoeg! — Kus kõik nokalised ja sulelised laulule kipuvad, seal unustatakse enamasti^ et kaarna „kroonks, kroonks!" veel ööbiku laul ei ole! Et kilplaste laulikutel selle poolest sugugi paremat lugu ei ohiud, pidid nemad viimaks hädapärast ise käed töö külge panema, kui mõteldud asjast tõesti uus nõukoda pidi tõusma. WILLOW FARM NURSERY 48 maantee ääres Baldwin, Ont. asuvas puukoolist 28 miili Metro piirist. Teleffom puukoolis 1 (416) 722-, Toronto teL 444-5173 IHHHIiWa Oleks-meü ja Tahaks-ma, Niisamuti l^ui Saaksin-ma Onkohn kõik kehvad vennaksed — Ei saa neist iial abiteed. Kätt ise, sõber, liiguta: Siis kosud soovi-kiiguta, Et soovimised midagi ei aidanud, pidid kilplased viimaks tööle minema ja palkide vedu omal käel toimetama. Kibeda vaevaga olid nad esiteks palgid kõik ükshaaval mööda mäge üles, siis jälle teisele poole mäest alla kandnud, nõnda et^ praegu viimane palk neü käsil oh. Ka selle viimase palgi olid nad venitades ja vinnates õnnelikult mäele saanud ja oUd parajalt tööl köite ja kangide abil palki teiselt poolt mäge alla lastes. Keset mäe. küüru põrkas palk nende käest libisema, nii et nad teda pikemalt ei jõudnud kinni pidada, hakkas iseenesest veeretades alla jooksma, seda kiiremini, mida enam ta allapoole jõudis, ega jäänud enne puh-kamaf kuni ta teiste palkide hunniku serva sai. Seal seisis ta ühekorraga paigal kui nott. Kilplased imestasi^ väga, seesu-, gust tarkust ühest puunotist nähes. — Üks hüüdis: „Eks me olnud suured albid, nii palju vaeva nähes ja tööd tehes, enne kui palgid mäest alla saime; ei ükski meist olnud nii kaval, kes seda oleks võinud ette mõtelda, et palgid ise paremini mäest alla oleks läinud. Meie, albidj peame siin iseeneste kahju läbi targemaks saama,"— S e i tsm ea p.eatü.kk.: kilplased uue nõukoja ehitamise tarvis palke raiuvad, neid kibeda vaev^a üle mäe kodu poole veavad ja siis mäele jäM© Hagasi Et kilplaste endine tarkus pikkamisi otsegu lambitaht õU lõpetusel pidi kustuma, sellepärast j äi neile veel niipalju mõistust seda teada, et enne kui nad hoone ehitamist alustasid, neü palke, kive ja muid asju tarvis läheb. Päris alplased oleksid puieta, kivita, lubjata ja liivata hoone ehitamist sedamaid alustanud. Ei mitte nõnda kilplaste targad, vaid nemad läksid kõik üheskoos ja ühel meelel metsa, mis mõned vaod maad mäe taga orus kasvas, seal hakkasid nad puid maha raiuma, okstest siledaks laastama, koorhna, tahuma ja igapidi palkideks valmistama, nõnda kui meister käskinud ja õpetanud. Kui aegamööda palgid valmis olid, soovisid kilplased endale ühe mõnusa ambu, miska palke kui nooli oleks Võinud koju vibutada, sest seeläbi poleks neü pikemat veda- , mise vaeva (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-23-06