1983-06-23-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, June 23,1983 Nr. 47 Paljisd eestlased—• majaomanikisd, e! tea et teen igasuguseid roiud-ja puuoedu knmtide ümber, 1 , RISTMÄGI, td. 759-6424 • .(if Nr. 47 Äidinud 1925 Pärnumaai surnud juunis 1983 Kodu-Eestis õde AINO ai õdeSYLVIA HAUAKi¥iD Eesti ettevõte 2044 Yönge St Toromto, (bävisville & Eglintoni yahel) Tel 4874147^^ V 16. juunil avati Edwardš Books and Art äris, 358 Queen St. West Yvonne Vpri must-valgete fotode • näitus. Näitusel on välja pandud paarkünunend must-valget fotot peafeja all ,,T6ronto portfoolio". Näitus jääb avatuks 11. juulini. Karayanipidulstiise Tallinna paviljonis on olnud elav tegevns ja osavõtt Igal õhtul on esitatud kaks osa Elmar Maripuu näidendi ^Esivanemate hääled", mis oma täies ulatuses haarab kogu soome- Vümas^ kahe aasta jooksul on "g"' se^ega ka eesti rahva arenguloo ürgajast tänaseni. Yvonne Vääri fotod olnud mitmeil _ ^ rahvusvahelistel fotonäitustel; ^^15^^^ soome-ugrilašte i i ^ Esimene osa — Shamaan" — takt eesti talurahvaga. Katariina se-Öotamaitlidt lahkunud meie armast omii iurhud 4. juunil 1983 Tallinnas iIELMISÄRG MALLE KALM õunaga praegu Sydneys, Austraalias ja To- g^g^^^^^ ^ j^^j ^^^^^ lööklaused vendlu- _ kios. Helsmgis )a Perutas, Itaa- ^ Shamanism on säilinud sest jne. teda ei sega. Kui aga puh-^ lias^on ta voitimdauhmdii^^^^^^^ hõimude hulgas Siberis. Näi- keb Prantsuse revolutsioon, satub g ^-J^a omaparaylt^ ^^^^^ f^ö- ^^nd kujm shamaan lä- terve keisririik koos Eestiga tume- 1 sid on^ ^ d a t u d ^aas^ar^^ da eesrüde taha. Koomikat kont- ,,Best ofThotography 1982 , ku^^ rohkem toitu paluma, võitleb vas- rastiks talurahva raskele olukor-na ,,Bntish Annual ot Photogra- tas-shamaaniga ja lõpuks tuleb ta- raie pakutakse Katariina õuekond-phy' on vahnud Ä ta fotodest g^gi^ ^^^^ laste viperustega, oma 1984. aastaraa^atu^^^ naneb hilisemale eestlaste loodusu- Kõhnas osa — Lauliku surm — TORONTO EESTI SEraMlENDÄ ^.^ ^^^^^^^^^ sule Mites ja metsades. Tagasi tui- on dramatiseering Lydia Koidula PÄEVA ÄBVENTKOGIJDUS shamaani vastu tekkinud elust. Olukorda on lihtsustatud, kahtlused ja ta hukatakse ning te- aga esineh Jannsen ja Perno Pos-ma asemele tuleb uus shamaan. timees, Jannseni ja Jakobsoni tü- Näidend on aeglane, kuid suure lid, Mahtra sõdal föimene laulupi-dramaatilise pingega. du ja Koidula saatus, mis on dra- Teine osa — Katkuaastad ^ maatilisuse suhtes üle tehtud. Kuid 804 Bröadview Avenue' (allmaaraudteejaama vastas Eesti Maja poole). Abi jutlustaja telefon 626-3417. Toronto portfooliost".. eisti Maja ja Ees^^ .2. Ja 9. juulil laagrikoosoleku tõttu Oshawas jäävad Jumalateenistused Torontos ära. Eestlaste poolt ®distatudjä traditsiooniliseks 115. aasta teenmud Me tot sama perekonna 'poolt väljakujunenud traditsiooni^ Mpderniseeritud avarad ruumid, Äsddaselt pa^kmli«8^uu^^ ^^^^^^ ^ viib ajastusse pärast PõhjasõSa. alati on näha eesti rahvusluse är- Maikuul peeti Londoni Eesti Katariina Suurt näidatakse kui ab- kamist ja veendumust, et oleme Maja peakoosolek. 1982. a. pea- surdseimat^^^v ei lase rahvas nagu kõik teised Lõpuks Peale'seda jäUe^^^^^^h^^^ ennast segada oma talurahva hä- näeme 100. juubelilaulupidu 1969 hommikused koosolekud alates 16. pärandusena saadud sumniad. Suu- dadest. Sellesse on võetud tõsielust Tallinna, kus keegi ei lahku, rah-rematekskulupostideks olid paran- pimeda Reinuti lugu, ^^^^^^ laulma Mu isamaa dustööd, linna- ja veemaksud ning Stock ajas oma mõisast ära, kes on minu arm", mis lämmatatakse kindlustused. 1983. a. eelarve oli ehitas metsa omale kodu, aga jäi- sotsialistliku muusikaga. Kuid lõ-koostatud tasakaalus 13.170 Ingli- legi võttis parun temalt lapsed,;puks tuleb Koidula süütama kuuse naelale, millest 5500 naela oU karja ja muud. Stock laseb naist nalt oma rahvale, ettenähtud hoone parandustöödeks, pdksta oma laste ees ja soovitab Neljas osa —Huligaa^^^^ esmajoones uue katuse dutami-lastd maha jätta igasugutie kom mõte selgub alles näidendi viima- Soovime kõigile head puhkust! Sütt(inf kalmistuj iOSÄil-MORRIS^O 467' Sliea-boiKme St, Toronto, Ont. M4X lES TeleloB 924-1408 8^ Ametivanuse tõttu väljalangenud . . . T ^ u-1 X juhatusliikmed J. Eistrat ja A. Lembra ja XReigo valiti tagasi.^ Uue liilonena valiti juhatusse 0. Riisani. Peakoosolekule järgnenud Eesti Majandusklubi ses stseenis.! Juttu on praeguse Tartu ülikooli rektori ütelusest, et N. Liidu siiurün vaenlane Eestis on eesti noorus: huligaanid. Näidend kirjeldab eesti noorte tege-il. liB:wiii 362DanMb Toronto, M4K1M FIOWERS & GIFTS VOl 1502 ¥äršked ja esmaMassIlised lilled igaks sündmusekso IKwstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahatööi; 1 puunikerdused, k^aamika. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt Virginia kuulutuspunkti kalmistu- SSf^jS^ Eelmisel aastal korraldas Eesti vust välismaal ja Eestis; SaaJne duse õpetaja mag T Nõmmik or- jühatuskoosolekul jaotati ametid, Majandusklubi Kanadas südasuvise naerda iseendid, ametiühinguid, ganistiks oli Ed Weiin ' esimeheks H. Posti, abiesimeheks kuuvalguse meresõidu Ontario jär- ameerika ajalehti, Nixonit ja Kis-õpetaja meenutas vabas Eestis ^- ^^^^ juhatusliikmeiks S. yele, mis erakordselt suurt tähele- singeri, aga tutvume ka BATUN'i korraldatud kalmistupühasid Jaani- P ^ ^ ' : L- L^bra, A. Lembra, panu leicüs ja müle järel jooviti ja Sknas Kudirkaga. Lõpuks sõi- Meval mis oBd väga rahvaroWd^^^^ ^ Ojasoo, O. Rusaru ja A. Sepp; selle sündmuse kordamist. Tänavu^ mivad Hitler ja Stalin sõpruslepin- Lõpupalves õpetaja ei umistanud sekretäriks jäi edasi T. Reigo. ne sõit teostub 14^ juulü „Siidasuvi- gu, Hitler annab Eesti, Läti, Lee-kamiatavat kodumaad ja t r rah-^^^^^ , .. ^ _ v, . ^ \. se^unset Cruise^ mme' aU koos du ja Soome lipud Stalinile, kes vast palvetades kõikide ee-t üks-^^^^^^^^ Eesti õhtusöögi, muusika ja tantsuga, omakorda annab Hitlerile Poola kõik lus nad puhkavad Kuna 14 ^^'^ peakoosolekuga peeti ka Ees- Kogunemme on kell 6.30 York tä- lipu, kokkulepet kinnitatakse tan-juunil toimus kommuniste ^ ^ ^ i t t i Klubi korraline peakoosolek, nava lõpus Toronto sadama nn. goga. Siis tuleb Sõda. Lõpp on tä-korraldatudeeki rahva brutaäkie Esimees andis ülevaate ^^^^^M^^ küüditamme, süs elunustariud õpe- «^is^^^^^^^^ keU 7.00 m|GK)torjahil p r ( H ^ ^ Näidendi lõpuosa oma emotsio-taja ka nende eest palvetamast. klubi tuhid did madalamad ^^^^k^ laeval tmmus naalsusega on mõjuiiud nii, et rah. Jumalateenistuse lõpul g^ovis eehnisd aastal. T ^ ^ ka moodmmd aastane smt Kuna sellele austust avaldamid Õpetaja kõigüe kosutavat suve. peamised sissetulekud baarist, maji- osavõtjate arv on piiratud 80-le, j ^ ^ i tõusmisega. 4812 YONGE STREEf WILLOWDALE eumäsinast ja saali üürist. Kulude siis on juhatusele väga oluline e pa,,of ^ c ^ « , ^ o * « ;vu* * u v ^ poolel olid linna^ ja veemaksud registreerimine, mis puhul kohad ^ ^ " ^ ^ f ._.:r . n o ' . ^ . ^ : ^ * ^ . . ^ ^ ^ ! , ^ ^ vA^^r. lusi tehnilises osas, valgustuses ja muus, hakkas näidendi. lavastus üha viimistletumalt arenema ning äratas oma laiahaardelisusega, ajaloolistele fragmentidele baseeruvate piltidega üldist ^huvi. Võibolla eesti noored said üldpildi oma juurtest ja kuulsid selle kaudu oma esivanemate h ^ l i . Järgmise jumalateenistuse aega paluti jälgida eesti ajalehtedes. ^ . , .^«^ • ^ 1 x. Samuti tehti teatavaks et Veidu^ koos kütte ja valgustusega. 1982. registreeritakse saabumise jarje-püha. ja jaaniõhtu koošvübiminea.an^^^ toimub abielupaar Rein^ ja Selma Hse naelaga, 1983. a. eelarve oh _ —_ Hõbeda tahis,kuhukwk on teretul- tehtud 540We^^^^I^ naelale, nud. V Väliniistel valiti uueks esimehefe Suttoni^ kalmistu 'asub .idapool J. '^^f^^^' Stokholmi eestl kooIl alevit Black Riveri kaldal. SseOR tushikmeiksLSniith^^ üinbritsetud lehtpuumetsaga mil- H. Fosti ja R. Tislen ^ Stokholmi Eesti Algkooli lõpeta-le hulgas arvukalt valgekoorelisi _^ , 1 JL sid tänavu 16 noort: Nina Kallas, kaski, kalmistule on maetud 5-6 Marsn LutSIS Kristi Jamoul, Kadri Mikiver, An-eestlast.^ > : ^ äfolieeilältyS " ^ ^ ^ Ar^ V ' - ^ '' Enne kalmistult lahkumist mit- ' ela Hochberg, Leda Ah, Fehcia Mo-med käisid omaste, tuttavate' j^^^ Manitski, Martin Hurt, . . , , . sõprade kalmudel palvetamas ja ateljees "lomius juuni teisel poolel AlexanderKowarik, Thomas Vabi, 3^ soovitatakse, et kandideen-liUl asetamas. afotipPTinHuR npalkirlaera ..Akva- PatrickDaun. .Taari Virma. Johsin- aegsasti registreenKsid. Karavani elu jätkub. Neljapäeval on õhtul Mr. Tallinna valimi-ateljeenäitus pealkirjaga „Akva- Patrick Daun, Jaan Vu:ma, Johan- I. ^gl rell-maastikke''. nes Jõgi ja Jorma Jamoul; Väiks( REMOI majade ddcter, pcatö] (phmbing), Helistage—J. miiiiigiiiii Eesti Sihtkapj Annetused, testar ja mälestusfondid] vabad. Suunake noortele ja teistele sioonil Eesti Sihtkapij kaudu tulumaksi saamiseks. — Bröadview Ave. M4K illi Sl Matti Riivall heliplaat i i i '.•.vi;.'; bi5 ^ » »1 Lääneranniku E San Franciscos ün ti Riivaldi vaimuli lauludest „Jõulud'', reo) üks külg on e liskeelne. Kuulates tamisel olevast lausa üllatav. Ma naämiUne, häälema les mõned aastad heliplaadü koos 0 kest, vanemate. As valdjga. Vahepeal järjeküidlalt täiend õppides mitmete googide juures ja üritustel Los Angel neranniku Eesti P| Seatües Washingto esmeb selle kuti lõ eos vaimulikul ja serdil, samuti sõdu „Jõulud" helipla küljel esitatakse väljal", „Heliseg „t)ks roosike on 1 tulge, oh lapsed „Hulkuri jõululaul ver. Eestikeelne salt „PühaöÖga" liskeelsel poolel ,,0 Little Town of came upon , a Mii „Do you hear wh „What Chüd is this Helilinti kuulatesi hele head tehnilist „Jõulud" produtse go jnr., kes sellel aastaid ja ohiud ameerika laulugru Heliplaadi esikülg na talvist maastikl jundanud kunstnik pus. Heliplaadi väljaa Whitney Studios, nias ja helilindista ding Studios. Uus müügile Lääneränii del San Francisco Riivald & Associ 1743, Chrestline, C Aleksis Ranil Euroopas Luuletaja ja kund sis Rannit on olnu| paigust Euroopas. Ateena tllikooli Poi te Instituudis nõukj üle. Selle järel võt seal 1949. aastal sm luuletaja Vjatshesld peetud rahvusvahel| sist. Rannit pidas du kunstniku Ciurli<] üle. Viimane oli F tes mõjutajaks G. kogu „Tuulemaa" oU Rannit ühe filoj esimees.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 23, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-06-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830623 |
Description
Title | 1983-06-23-04 |
OCR text | , June 23,1983 Nr. 47 Paljisd eestlased—• majaomanikisd, e! tea et teen igasuguseid roiud-ja puuoedu knmtide ümber, 1 , RISTMÄGI, td. 759-6424 • .(if Nr. 47 Äidinud 1925 Pärnumaai surnud juunis 1983 Kodu-Eestis õde AINO ai õdeSYLVIA HAUAKi¥iD Eesti ettevõte 2044 Yönge St Toromto, (bävisville & Eglintoni yahel) Tel 4874147^^ V 16. juunil avati Edwardš Books and Art äris, 358 Queen St. West Yvonne Vpri must-valgete fotode • näitus. Näitusel on välja pandud paarkünunend must-valget fotot peafeja all ,,T6ronto portfoolio". Näitus jääb avatuks 11. juulini. Karayanipidulstiise Tallinna paviljonis on olnud elav tegevns ja osavõtt Igal õhtul on esitatud kaks osa Elmar Maripuu näidendi ^Esivanemate hääled", mis oma täies ulatuses haarab kogu soome- Vümas^ kahe aasta jooksul on "g"' se^ega ka eesti rahva arenguloo ürgajast tänaseni. Yvonne Vääri fotod olnud mitmeil _ ^ rahvusvahelistel fotonäitustel; ^^15^^^ soome-ugrilašte i i ^ Esimene osa — Shamaan" — takt eesti talurahvaga. Katariina se-Öotamaitlidt lahkunud meie armast omii iurhud 4. juunil 1983 Tallinnas iIELMISÄRG MALLE KALM õunaga praegu Sydneys, Austraalias ja To- g^g^^^^^ ^ j^^j ^^^^^ lööklaused vendlu- _ kios. Helsmgis )a Perutas, Itaa- ^ Shamanism on säilinud sest jne. teda ei sega. Kui aga puh-^ lias^on ta voitimdauhmdii^^^^^^^ hõimude hulgas Siberis. Näi- keb Prantsuse revolutsioon, satub g ^-J^a omaparaylt^ ^^^^^ f^ö- ^^nd kujm shamaan lä- terve keisririik koos Eestiga tume- 1 sid on^ ^ d a t u d ^aas^ar^^ da eesrüde taha. Koomikat kont- ,,Best ofThotography 1982 , ku^^ rohkem toitu paluma, võitleb vas- rastiks talurahva raskele olukor-na ,,Bntish Annual ot Photogra- tas-shamaaniga ja lõpuks tuleb ta- raie pakutakse Katariina õuekond-phy' on vahnud Ä ta fotodest g^gi^ ^^^^ laste viperustega, oma 1984. aastaraa^atu^^^ naneb hilisemale eestlaste loodusu- Kõhnas osa — Lauliku surm — TORONTO EESTI SEraMlENDÄ ^.^ ^^^^^^^^^ sule Mites ja metsades. Tagasi tui- on dramatiseering Lydia Koidula PÄEVA ÄBVENTKOGIJDUS shamaani vastu tekkinud elust. Olukorda on lihtsustatud, kahtlused ja ta hukatakse ning te- aga esineh Jannsen ja Perno Pos-ma asemele tuleb uus shamaan. timees, Jannseni ja Jakobsoni tü- Näidend on aeglane, kuid suure lid, Mahtra sõdal föimene laulupi-dramaatilise pingega. du ja Koidula saatus, mis on dra- Teine osa — Katkuaastad ^ maatilisuse suhtes üle tehtud. Kuid 804 Bröadview Avenue' (allmaaraudteejaama vastas Eesti Maja poole). Abi jutlustaja telefon 626-3417. Toronto portfooliost".. eisti Maja ja Ees^^ .2. Ja 9. juulil laagrikoosoleku tõttu Oshawas jäävad Jumalateenistused Torontos ära. Eestlaste poolt ®distatudjä traditsiooniliseks 115. aasta teenmud Me tot sama perekonna 'poolt väljakujunenud traditsiooni^ Mpderniseeritud avarad ruumid, Äsddaselt pa^kmli«8^uu^^ ^^^^^^ ^ viib ajastusse pärast PõhjasõSa. alati on näha eesti rahvusluse är- Maikuul peeti Londoni Eesti Katariina Suurt näidatakse kui ab- kamist ja veendumust, et oleme Maja peakoosolek. 1982. a. pea- surdseimat^^^v ei lase rahvas nagu kõik teised Lõpuks Peale'seda jäUe^^^^^^h^^^ ennast segada oma talurahva hä- näeme 100. juubelilaulupidu 1969 hommikused koosolekud alates 16. pärandusena saadud sumniad. Suu- dadest. Sellesse on võetud tõsielust Tallinna, kus keegi ei lahku, rah-rematekskulupostideks olid paran- pimeda Reinuti lugu, ^^^^^^ laulma Mu isamaa dustööd, linna- ja veemaksud ning Stock ajas oma mõisast ära, kes on minu arm", mis lämmatatakse kindlustused. 1983. a. eelarve oli ehitas metsa omale kodu, aga jäi- sotsialistliku muusikaga. Kuid lõ-koostatud tasakaalus 13.170 Ingli- legi võttis parun temalt lapsed,;puks tuleb Koidula süütama kuuse naelale, millest 5500 naela oU karja ja muud. Stock laseb naist nalt oma rahvale, ettenähtud hoone parandustöödeks, pdksta oma laste ees ja soovitab Neljas osa —Huligaa^^^^ esmajoones uue katuse dutami-lastd maha jätta igasugutie kom mõte selgub alles näidendi viima- Soovime kõigile head puhkust! Sütt(inf kalmistuj iOSÄil-MORRIS^O 467' Sliea-boiKme St, Toronto, Ont. M4X lES TeleloB 924-1408 8^ Ametivanuse tõttu väljalangenud . . . T ^ u-1 X juhatusliikmed J. Eistrat ja A. Lembra ja XReigo valiti tagasi.^ Uue liilonena valiti juhatusse 0. Riisani. Peakoosolekule järgnenud Eesti Majandusklubi ses stseenis.! Juttu on praeguse Tartu ülikooli rektori ütelusest, et N. Liidu siiurün vaenlane Eestis on eesti noorus: huligaanid. Näidend kirjeldab eesti noorte tege-il. liB:wiii 362DanMb Toronto, M4K1M FIOWERS & GIFTS VOl 1502 ¥äršked ja esmaMassIlised lilled igaks sündmusekso IKwstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahatööi; 1 puunikerdused, k^aamika. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt Virginia kuulutuspunkti kalmistu- SSf^jS^ Eelmisel aastal korraldas Eesti vust välismaal ja Eestis; SaaJne duse õpetaja mag T Nõmmik or- jühatuskoosolekul jaotati ametid, Majandusklubi Kanadas südasuvise naerda iseendid, ametiühinguid, ganistiks oli Ed Weiin ' esimeheks H. Posti, abiesimeheks kuuvalguse meresõidu Ontario jär- ameerika ajalehti, Nixonit ja Kis-õpetaja meenutas vabas Eestis ^- ^^^^ juhatusliikmeiks S. yele, mis erakordselt suurt tähele- singeri, aga tutvume ka BATUN'i korraldatud kalmistupühasid Jaani- P ^ ^ ' : L- L^bra, A. Lembra, panu leicüs ja müle järel jooviti ja Sknas Kudirkaga. Lõpuks sõi- Meval mis oBd väga rahvaroWd^^^^ ^ Ojasoo, O. Rusaru ja A. Sepp; selle sündmuse kordamist. Tänavu^ mivad Hitler ja Stalin sõpruslepin- Lõpupalves õpetaja ei umistanud sekretäriks jäi edasi T. Reigo. ne sõit teostub 14^ juulü „Siidasuvi- gu, Hitler annab Eesti, Läti, Lee-kamiatavat kodumaad ja t r rah-^^^^^ , .. ^ _ v, . ^ \. se^unset Cruise^ mme' aU koos du ja Soome lipud Stalinile, kes vast palvetades kõikide ee-t üks-^^^^^^^^ Eesti õhtusöögi, muusika ja tantsuga, omakorda annab Hitlerile Poola kõik lus nad puhkavad Kuna 14 ^^'^ peakoosolekuga peeti ka Ees- Kogunemme on kell 6.30 York tä- lipu, kokkulepet kinnitatakse tan-juunil toimus kommuniste ^ ^ ^ i t t i Klubi korraline peakoosolek, nava lõpus Toronto sadama nn. goga. Siis tuleb Sõda. Lõpp on tä-korraldatudeeki rahva brutaäkie Esimees andis ülevaate ^^^^^M^^ küüditamme, süs elunustariud õpe- «^is^^^^^^^^ keU 7.00 m|GK)torjahil p r ( H ^ ^ Näidendi lõpuosa oma emotsio-taja ka nende eest palvetamast. klubi tuhid did madalamad ^^^^k^ laeval tmmus naalsusega on mõjuiiud nii, et rah. Jumalateenistuse lõpul g^ovis eehnisd aastal. T ^ ^ ka moodmmd aastane smt Kuna sellele austust avaldamid Õpetaja kõigüe kosutavat suve. peamised sissetulekud baarist, maji- osavõtjate arv on piiratud 80-le, j ^ ^ i tõusmisega. 4812 YONGE STREEf WILLOWDALE eumäsinast ja saali üürist. Kulude siis on juhatusele väga oluline e pa,,of ^ c ^ « , ^ o * « ;vu* * u v ^ poolel olid linna^ ja veemaksud registreerimine, mis puhul kohad ^ ^ " ^ ^ f ._.:r . n o ' . ^ . ^ : ^ * ^ . . ^ ^ ^ ! , ^ ^ vA^^r. lusi tehnilises osas, valgustuses ja muus, hakkas näidendi. lavastus üha viimistletumalt arenema ning äratas oma laiahaardelisusega, ajaloolistele fragmentidele baseeruvate piltidega üldist ^huvi. Võibolla eesti noored said üldpildi oma juurtest ja kuulsid selle kaudu oma esivanemate h ^ l i . Järgmise jumalateenistuse aega paluti jälgida eesti ajalehtedes. ^ . , .^«^ • ^ 1 x. Samuti tehti teatavaks et Veidu^ koos kütte ja valgustusega. 1982. registreeritakse saabumise jarje-püha. ja jaaniõhtu koošvübiminea.an^^^ toimub abielupaar Rein^ ja Selma Hse naelaga, 1983. a. eelarve oh _ —_ Hõbeda tahis,kuhukwk on teretul- tehtud 540We^^^^I^ naelale, nud. V Väliniistel valiti uueks esimehefe Suttoni^ kalmistu 'asub .idapool J. '^^f^^^' Stokholmi eestl kooIl alevit Black Riveri kaldal. SseOR tushikmeiksLSniith^^ üinbritsetud lehtpuumetsaga mil- H. Fosti ja R. Tislen ^ Stokholmi Eesti Algkooli lõpeta-le hulgas arvukalt valgekoorelisi _^ , 1 JL sid tänavu 16 noort: Nina Kallas, kaski, kalmistule on maetud 5-6 Marsn LutSIS Kristi Jamoul, Kadri Mikiver, An-eestlast.^ > : ^ äfolieeilältyS " ^ ^ ^ Ar^ V ' - ^ '' Enne kalmistult lahkumist mit- ' ela Hochberg, Leda Ah, Fehcia Mo-med käisid omaste, tuttavate' j^^^ Manitski, Martin Hurt, . . , , . sõprade kalmudel palvetamas ja ateljees "lomius juuni teisel poolel AlexanderKowarik, Thomas Vabi, 3^ soovitatakse, et kandideen-liUl asetamas. afotipPTinHuR npalkirlaera ..Akva- PatrickDaun. .Taari Virma. Johsin- aegsasti registreenKsid. Karavani elu jätkub. Neljapäeval on õhtul Mr. Tallinna valimi-ateljeenäitus pealkirjaga „Akva- Patrick Daun, Jaan Vu:ma, Johan- I. ^gl rell-maastikke''. nes Jõgi ja Jorma Jamoul; Väiks( REMOI majade ddcter, pcatö] (phmbing), Helistage—J. miiiiigiiiii Eesti Sihtkapj Annetused, testar ja mälestusfondid] vabad. Suunake noortele ja teistele sioonil Eesti Sihtkapij kaudu tulumaksi saamiseks. — Bröadview Ave. M4K illi Sl Matti Riivall heliplaat i i i '.•.vi;.'; bi5 ^ » »1 Lääneranniku E San Franciscos ün ti Riivaldi vaimuli lauludest „Jõulud'', reo) üks külg on e liskeelne. Kuulates tamisel olevast lausa üllatav. Ma naämiUne, häälema les mõned aastad heliplaadü koos 0 kest, vanemate. As valdjga. Vahepeal järjeküidlalt täiend õppides mitmete googide juures ja üritustel Los Angel neranniku Eesti P| Seatües Washingto esmeb selle kuti lõ eos vaimulikul ja serdil, samuti sõdu „Jõulud" helipla küljel esitatakse väljal", „Heliseg „t)ks roosike on 1 tulge, oh lapsed „Hulkuri jõululaul ver. Eestikeelne salt „PühaöÖga" liskeelsel poolel ,,0 Little Town of came upon , a Mii „Do you hear wh „What Chüd is this Helilinti kuulatesi hele head tehnilist „Jõulud" produtse go jnr., kes sellel aastaid ja ohiud ameerika laulugru Heliplaadi esikülg na talvist maastikl jundanud kunstnik pus. Heliplaadi väljaa Whitney Studios, nias ja helilindista ding Studios. Uus müügile Lääneränii del San Francisco Riivald & Associ 1743, Chrestline, C Aleksis Ranil Euroopas Luuletaja ja kund sis Rannit on olnu| paigust Euroopas. Ateena tllikooli Poi te Instituudis nõukj üle. Selle järel võt seal 1949. aastal sm luuletaja Vjatshesld peetud rahvusvahel| sist. Rannit pidas du kunstniku Ciurli<] üle. Viimane oli F tes mõjutajaks G. kogu „Tuulemaa" oU Rannit ühe filoj esimees. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-23-04