Vaba eestlane , June 23, 1983

              Ifmub 2 kof do fiädofos
fefsipcievdrf jõ nefjopäevol
DBODDiiBDDoaaaaiiBDiiDDaaaisoaDODaDaBBaQaDaDiinDanaoDBaaaitaD
^Ifii Rf vcrnod
PIIMAPANG
a
D
0
a
•
D
0
D
0
a
n
m
B
0
o
c
n
D
0
D
D •
a
n
0
D
Q
Foto: Vaba Eestlane
ESTO-84 Informatsioo asiM
majutamise ja registreerimise vor­mide
kohta on paaril juhul olnud
kurtmist, et see on keeruline. Oleks
väga kahju, kui iikski osavõtta soo­vija
selid ,,keenikuse" pärast suur-pidustustest
ära jääk5, seepärast
lubatagu veel üks selgitus.
Esiteks, majutUsvõimaluste kir­jeldus
(EST0-$4 teated) on mõnele
ehk lüga pikk, agä me tahtsime
anda küllaldast informatsiooni ole­masolevaist
võimalustest, et iga-
, üks saaks onia valiku teha. Tei- Kogu talve om N o Ä m Secomdaiy Schoorisgnipp eesti uaisi vaümistanHd eesti iralivaiõivaid Endla Komi
seks, küsimusleht on pikk^^— aga .
mitte sugugi keeruline. See on pikk v : •'•:[.
sellepärast, et peoliste huvisid ^
saaks kergemini rahudada kui Te Pf ©f, TSuil
kord Torontosse jõuate. Münimum-informatsioon
on ainult iga toasoli-ja
nimi ja aadress ja Ij^ste puhul
„L" täht ja vanus. „ B " osas tuleb
mäMahMelli nimi või n u i^
ja soovitud voodite arv, või mõni Hiljuti toimus Tartu College*is Metsaülikooli loenguõhtu, kus prof. Tõnu Parming pidas ettekande
teine moodus (üliõpüaselamu,kor- ^Vabariigi tekkeloo ümberhimiangu^ minevikust, tahumiši tulevikust". Umbež 60 inimest olid
ter,eräkodu) ning saabumise ja kuulama tulnud väg^
lahkumise ajad. Rahakaart $100 liskõnelejat tutvustava sõnavõtuga Mü juhatap KäbiLoMs.
(Kanada) on iga toa kohta vajalik
juurde panna. Muidugi võib Kana­da
panga isüdüdnitshekki kasuta
b a pulmakingituste Mgas Üsna varsti aga said selle Jä-piimäpange
ei olnud, siis läksi- Iile ka pesukarud ja skunksid.
me varsti pärast pulmi seda öösiti käisid nad allikal, kisku-riistapuud
poest ostma. sid piimapangelt kaane pealt,
Poesell ladus neid letile mitut võõrustasid end võõra varaga ja
sorti ja ise ta selgitas: „See ülejäägi kallasid lihtsalt vette,
emaileeritud on ju küll ilus, aga Sai siis pangekaas kinni seotud
võtta ei maksa! Pisike prouake küll nööriga, mis aga kerge vae-siin
kui elavhõbe, kopsab püma- vaga läbi näriti, traadist tehtud
toomisel pangega vastu trepinur- kinnitaja siiski andis loomakes-ka
või väravaposti, ongi emaili- tele nõnda palju tegemist, et pü-tükk
väljas ja pang rikutud, aga mapang küünejälgedest üsna
see alumiiniumist —• sellega ei kirjuks muutus ja igatpidi löpi- |
saa midagi j u h t u d a . . . I l s e k s löödi.
Nii me siis võtsime selle hõ- Varsti selle järele saime meie
bedakarva paksust alumiiniu- nõnda rikkaks, et ostsime linna-mist,
kuigi see oli kallim, aga kodusse uue külmutuskapi ja va-pidas
vastu kärsitule noorikule, na tõime m^ale. Allikavees
rutule ja jooksule ja teenis hoidmist enam vaja ei -olnud,
meid juba kodumaal õige hästi. Pümapang aga teenis meid
Oli selline pikk, torumoodi, kae- Maakodus aastaid ja aastaid
last veidi kitsam ja hästi sisse- naabertalust piimatoomisel eda-vajutata^
a kaanega. Piimapan- st.
ge kaubamärk oli sissegraveeri- Nüüd, just mõned päevad ta-tud
kolmnurk, mill6 sees nimi gasi, juhtus kohutav lugu. Pii-
„HõbeIäige", alL oli firmatun- mapang oli äkitselt ja iseendast
nusmärkTAV ja kõrval suuruse- lekkima hakanud, ühe suurema
mõõt 3 liitrit. mõlgi kohale oli tekkinud kaks
Minu lapsepõlvekodus nimeta- nõelasilma suurust auku. Talu-ti
sellist nõu piimamannerguks, mehe juurest tulles nirises pil­aga
pang või ämber sobivad ka, ma autosse ja külmutuskapis
sama asi ikkagi.
PÕgenemisteekonraale kaasa
sattus see piimapang sel teel, et
ema keetis meile teemoonaks
tilkus see riiuleile kapi põhjas.
Mis on kätki, tuleb parandada,
(Sksole! '
„Alnmünium ei anna tmntada
' Prof; T. Parming alustas Eesti i
Vabariigi mõiste selgitamisega, mil .
dä,krväiismärp^äadelS ^ l
kude tshekMde kasseerimme ajab vastupami- ^
hikumise eesmärki. j
Teadlane väitis, ötl91T.ä.šiiM^
musi on harva käsitletud. Ka H . |
Liidus on see vaeslapse osaline, ku- |
na seal alustatakse nõukogudie riigi |
vaatlemist oktoobrirevolutsiooniga.
arvepidamise keieruliseks; seepä­rast
välismaalt tuleb $100 saata
panga või posti rahakaardiga.
Muu osa registreerimislehel on,
kuigi hüvitav täita, siiski vaba­tahtlik.
Kas toto) soovitada, et Teie
loeksite ESTO Teateid, plüats käes,
et alla kriipsutada või ring ümber
iteha tähtpäevadele ja teistele ot­sustamist
nõudvatele kohtadele?
Registreerimislehe lisaeksempla-ire
saadame heameelega, kuid prak-tüiselt
on Teil kürem ja odavam
kohapeal Xerox (või taolme) koo
N. Lüdu tõlgenduse kohaselt SÜM°
dis Eesti suurriikide interventsi­ooni
tõttu. Eesti iseseisVuslased
alustavad arvestamisega Vaba-
• ' air-
Kõigis on omajagu õigust, arvesta-
Eestlastel oli sel ajal juba side­meid
läänemaailmaga, kuid enam­lased
nägid vaid klassivahesid ja
, rahva sotsiaalseid vastuolusid.
I Asutava Kogu valimistel oli eri­nevuseks
sotsialistide ja kommu­nistide
kõrval tööerakond, kes oli
sulaks Tõnissoni rahvaerakonna
juurde. Maanõukogu oli juba 1917.
a. end kõrgemaks võimuks tunnis-tanud
ja hakanud taotlema välisrii-legaalselt
vastutav orpnisat^ misel said vasak^õlsed72% hääl- ^ n ^ ^ o g ^ o M ^^Ll!^"^^!?!:,.^
pia teha. ühendriikides valmib Tea- <^es sotsiaalset momenti ja poüiti-detest
eriväljaanne ja on praegu ^ist reaalsust,
välja saadetud. Rootsis on lubadusi Sel ajal oli domineerivaks polü-ajalehtede
kaasabil©. tiliseks vooluks vasakpoolsus. Re-vohitsiooniaastail
oU sotsialism po-
PEAKOOSOLEE pulaarne, kuid seda ei saa samas-
' 1 tada bolshevismigä, vaid see koos-:
osa langenud. Kuid bolshevism ei
ohiud süski ei eesti ega läti värk.
OÜ küllalt eestlasi, kes toetasid
kommunistlikku parteid. Neile oli
aga rahvusküsimus raskeks prob­leemiks,
nad nägid Eesti tulevikku
seotud Venemaaga.
Kommunistlik partei rõhutas oma
ideoloogiat ühiskonnas, mis oli ena­muselt
agraarne.
Teised parteid rõhutasid sotsiaal­se
õigluse printsiipe, nagu oli ju­ba
1905. Sü. iralautiiste puhul teh-kaasa
pangetäie klimbisuppi, ja kui annakski, ütle, kes siin
teate, sellme kanapuljongi sees maal sellist tööd teeks?" oli esi-ja
võiklimpidega, mis keele ot­semaid
alla võib viia. Hea me­resõidul
omal süüa ja lastelegi
leent suhu nõristada.
mene mure, mille lahenduseks
leidsime kohe vastuse: <
„Taleb uus piimapang osta!"
Mõte oH lihtne, ent läbivUmi-
Palju muud vajalikku jäi koju ne osutus keeruliseks. Otsisime
maha, mitmed kaasavõetud hä- linnapoodidest ja ma isegi joo-dalisedki
asjad tõsteti ruumi- nistasin paberile, milline see asi
puudusel laevast välja ja jäid olema peab, mida saada tahan,
Tallmna sadamakaile ootama, aga müüjad vangutasid pead ja
piimapang aga sõitis kaasa ja pidasid ostjat vist koguni veidi
on olnud asja eest tänaseni.
Maakodus eriti, sest mille muu­ga
me talumehe käest piima too­nud
oleksime, kui just pudeli ja
kohtlaseks. Edasi vaatasime
maapoodidest, kooperatiividest
ja talurahvapoodjdest — ei ole
me seda senini siiski kuskilt
Frof. TÕNU PARMING
Süitasutüs ÜlemaaEmsed Eesti nes * mitmest erigrupeeringust.
•Päevad Kanadas, l^ii ESTO-Si eest ^gi^ Ve^^^^^ mänginud ved mingit osa. Töö
pidas om Mida lähemale cMoobrile, manifesti^Tmjakuuhi^ tea
saaruandest selgus, et sisse^
a
0
a
a
a
K^mfr^m^^ ••niüiš- seda tugeyamaks^muutus
nesid iseseisvuse ideega. Maanõu­kuks.
Saksa okupatsioonil oli mitu
kogu kuulutas end kõrgeimaks või-
Tõnissoniie oli täiesti selge, et
di 1982^ a. liikm^^ said sotsialisthkud parteid
hoiuste protsentidest kokku $2247 ja gg^^
väljammel^uid EST0.84 ettevalmis-^^^^ ^^^^^^
tamisega $4726. Eelarves pn p^^^ ^ ^
mete müügist Ipodetav sissetulek ^^^^ p^j^r sotsialistid ^^^^^^ Saksa okupatsioon teeb
' $561.111 dollarit pluss mälestusese- g^j^gpj^j j^^^^^ j^^jj^j^^^/ Eesti küsimuse rahvusvaheliseks,
mete müügist $64.400. Kulusid on ^jg^^ suutaud W a võimu kon- ^^^^ ^^"^"^"^^ suutnud ette
1447,364 otsöse produktsiooni alal golideerida ja tahet maksma pan-
Ja $155.310 peatoimkonna eelarves- -
se kandmiseks, jättes mejää Eesti pomtiüsed erakonnad sünr
servi $22.837. disid revolutsiooniaastal^ peale ka-tähendust
See jättis kommunistidele ainsaks
võimaluseks 1918. a. sügisel rel­vade
ab|I taotleda Eest! taasval-lutamist,
näha. Kommunistid ei sümpatisee- Kuid sus puudus kommunistidel tu-rimid
Venemaa tiikddamisele. See gev.selj
oU Saksa okupatsioon, mis t^gi meeleohid olid nende vasüi.
trehtriga tülikat mängimist ei leidnud. Siis õpetasid me oma
taha. \ lapsed:
. Juba kodumaal sõjapäevil, kui „Igat asja ja auku saab kinni
normiaegadel talust käisime pii- panna hullu-liimiga (crazy
ma nurumas, sai piimapangele glue), see võib isegi su suu
mitmed mõlgid siia ja sinna kül- eluks ajaks kinni liimida..."
ge kopsatud nagu poesell elav- Sai sedagi proovitud, aitas vä-hõbedasele
noorikule ennustanud heks ajaks. Selle aja peale oli
oli. Rootsis elasime alguses ka pereisa Aadam sest piimäpange
talumehe majas ja sedasama asjandusest nõnda tüdinenud, et
pange sai mitte üksi piima too- ta lõpuks ütles: '
miseks, vaid ka metsas marjul- „Ei aita, tuleb meil seda pii-käikudeks
kasutatud ja löppilöÖ- mapange siis Euroopast tooma
misisiiasinna tekkis ikka ja ai- minna!"
na enam. Mida sellele vastkta? Ja kes
Siin, iilemere-maal, aga aita- olen mina, et oma süüta lapse-sid
seda piimäpange välimust meelega oma abikaasa asjalikü-narrida
veel mitmed metsloo- le ja väärt ettepanekule vastu
mad. Nimelt ei ohiudmeü Maa- rääkida tohiksm! Ei iial! Või
kodus alguses külmutuskappi, ehk ainult siis, kui nüiid vahe-maja
ligidal aga keerutas alli- peal mõnelt healt lugejalt mül­kas
maasügavusest välja jää- gi teade peaks tulema, et kust
külma vett ja seal me siis hoid- süt mahajäänud Ameerika-sime
pange Sees oma piimataga- maaltki sellist piimäpange, man-vara.
nergut ehk ämbrit osta saaks.
a
a •
0
a
a
a
m
(D
ID
n
m
•m
CD
D
' •
D
D
D
D
.D.
a
a
n
D
O
D -
D
o
D
D
B
0
D
m •
•
: a
B
•
o
o
a
O
•
' n
a
a
a
a
a
a
a
a
0
. m
a
n
a
a
D
a
a •
a
a m
D
0
m
o
m
0
01
0
01
l a a B a B a B D D n a i D B B a a a a B O O D a E S i s n n o n a a a a i i B B n a a B a a D B a o a a D D D a a a a i i a a a i i o a a a a a B B B B B aD
, ^ _ Eesti iseseisvuse võimalikuks. Eesti oli andnud tsaariarmeele : • . • : : ••. " • ... • ' ' - ' . • \
he erafc(Mma, sotsiaäldemökrÄtide^^^^^^^
Tallmnas ja Tõnissoni rahvaera-?^^^^^^^^^^ ÜliÕl^itaste päriad Tyqlase Setts SoomeS
konnaTai^s. : .«*^C. 5 C . M , C . I . — ' ' " — - ^ ^ ^ '
Tsaarivõimu SagHnemisel omista­sid
mitu rühma autonoomiast jä
piiratud omavalitsuse õigusest.
Oluline oli Tõnissoni rahvaera­kond,
kes oli Maapäeva jõMud©
iseseisvusele. 1919^ a. kevadeks oli mobiliseeritud
Kõmmunistiik partei p t o ^
rantne teiste i eriti ^isee^i^*®100.000 lähedale; pu- «IMPT
panist oktoobrirevohitsm^^^^ kevadel-2909Ž noort. ÜUÕpüaseksä- Seltsi pidusaaUsP
nad ei sallinud emam teisi partei- oadussoja aiui ei saaüuü mem . ^.^ ,^ ^ . i „ . : , „ . / . _ . « x . . -: ^1 ^
oma
Mtatuse valimisele asumisel ot­sustati
liikmete arvu tõsta ühe
liikme võrra. Abiesimees Enn Kii­laspea
soovis peakomitee juhatu­sest
ajapuudusel lahkuda; talle
avaldati koosoleku poolt tänu. Vas-taskandidaate
esitamata valiti esi­meheks
tagasi Toomas Metsala Ja
juhatusliikmeteks endised Endel
Aruja, Feliks Koop, Nikolai Valge,
Herbert Kasenurm, Hämald Toom-salu,
Laas Leivat jä August Jurs,
ning uutelUikmetena Kaius Mei- _ ^^^^ ^^^^ ^
poom jäl^dia Akvald, S i ^ aluse Eesti iseseisvusele ja^iolu-^^m^
Ii juhatus on ühttasi ka ESTO pea- sihtidega jä realistiiku eelarvega, lineW^^ sotsiaaldemokraatliku maareformi
komitee juhatuseks. Sania koossds süs võetakse see ESTO : ' /
jääb endiste iiiesannete juurde, kusr ja ürituse he^
juures Kaius Meipoom asub valis- datakse igati kaasa. Kui on mitu miste vastu, kuna lootsid et seal I^ahvas et sidunud iseseisvuse te- Revolutsiooniaastal ja praegu on
suhete korraldamisele ja Lydia organisatsiooni kes võiksid -sama võimu oma kätte saavad. • nüpalp rahvusega kui sotsi- palju sarnasusi, ühiskond kodu-
Aruväld jätkab sekretärina; keUena kavatsusega välja tulla, siis oleks I Asutavas kogus olid kõmmu- aalse õiguse eest seismisega. maal käärib.
Möödunud kevadel asutati Soo­mes
eri kultuurialade tuntud esin-
Sodmes tegid dajäte algatusel Soome Kirjanduse
mimdrisse isegi mitte väevõimuga
(mida ka Eesti ajaloo autorid on
eitasid rahvusküsimusi,, ka kom- arvestanud), öeldes et see oli maa-munistide
maareform oli. rajatud reform, mis võitis Eestile iseseis-järelemõtlematuile
aluseile. \Tise.
mi, kuigi neile tulevikus on töö- se nimeline selts,
kohti ettehäha 12000. Umbes 800 Seltsi ülesadeks on tihendada
neist läksid pärast eksamite soori- soome-eesti kultuuri ühistööd ja
tärnist pärgadega Hietaniemen eriti eesti I^ltuuri tundmist Soo-kangelaskalmistule,
avaldamaks mes. Seltsi eriliseks püüdluseks on
tamisel, kus 1917. a. kommunistid Poliitinneü Mi teostati Eesti iseseisvus de- tänu Poorne vabaduse eest võifle- veel muu hulgas edendada eesti
Eesti iseseisvuse idee muutus po­pulaarseks
ja on sellisena seal
püsmud, taotletakse samasuguse­na!
Eesti Vabariigi taastamist.
ta koopteerituna toimis juba eel­misel
aastal.
Läbirääkimiste ajal küsitleti mõr
ningate programmi lünkade küsi­must.
Vastuses ^ rõhutati, et pro­grammi
esitamiseks ei tule mitte de koordineerija teatas ,et pro-oodata
juhatuse kutset või määra- grammide :algatamise vü aeg
mist. Juhatuse ülesanne ori koordi- on käes, sest koosviibimise ruumide
neerida ja kaasa aidata eri soovide varumist nõuavad hotellid tervelt
Ja eri ürituste heale kordaminelm-^^^^ -^v. v.xx.ct r ü ü ­le.
Igaüks võili ürituse toimkonda Y6rk'il õigus vabu ruume teistele asetuse töölistele ja eelisülid"^^^^^^^ ^^^^ eestlaste sõdi- Pärast E. Saluranna üht vastu
moodustada (kas vwühe^^^ ternatsionaalšust. Töölisklass tä- miseta poleks seda välisabi antud, väidet lõpetas Käbi Lokk väga si­ne),
kirja panna mida kavatsetakse ESTO-84, 958 B hendas Tallinna ja Narvat Jfuid Iseseisvus saavutati välisabi toe- sutihedä loengu, mille üle arutle-teha
ja koostada ürituse eelarve. Toronto, Ont. M4K 2E6. suur osa neist olid mitte-eestlased. tusel, koid eesti meeste võitluse lä- n^ine toimus veel pärast koosole-kirjanduse
soomendamist ja toeta­da
Mtuurisuhete, eesti keele ja
kirjanduse uurimist.
Seltsi eriliseks eesmärgiks aga
ön äratada huvi kirjanik Friedebert
Tuglase elutöö ja toodangu vastu,
silmas pidades tema 100. sürinipäe-va
lähenemist (2.. märtsil 1986).
Seltsi asutajate huika kuulusid
muu hulgas: Väino Kaukonen, Eüa
Kivikaho, Matti Kuusi, Kai Läti-nen,
Eva Lille, Eeva. Niinivaara,
moodus-koigevotstarbeko^^
omava- m^tid ]aamid 33%-ga vähemusse, parempoolsel maaHidul oli sel ajal
hei koostöö hiua ja mitfe oodata, et ülejäänud pooldasid iseseisvat Ees- ^aid sümboolne tähtsus erakondade
teine pool peaks esimese sammu tit. Antud ohikor^^ otsustasid kom- i^^igas saades valimistel 6%.
astuma. ' ^niunistid välimised lõpetada ja va-^^^^^^ ^^^^^'^
Tõnu Orav, ESTO ürituste ruumi-^ litav rahvaesindus ei tulnud kunagi Eesti iseseisvuse tekkimisel ar-kokku.
^^^^ • V
Nende valimistega olid kolm šot- ventsiooniga; välismaine abi oli sarnasusi. Eesti on praegu maaü- Aimno Turunen ja Urpo Vento.
sialistlikku . parteid lä^^ väed võitieid mas tuntum kui kimagi enne. Või- . . , • •' '
keskerakonnale. kommumstidega. Ilma saksa oku- maiused iseseisvun
Kommunistid asetasid oma rõhu^^^ M Ä LJ M
- Millest võib teada, et linnale
on langetatud neutronipomm?
- Kui näete äris riiulid liha täis
Ja kedagi ei ole sabas seismas.