Vaba eestlane , June 23, 1983

              Lk. € VABA EESTLASTE neljapäeval, 23. juyjiil 1983 - TMirsday, June ^23, 1983 Nr. 47
Veel mitmed aastad peale I maailmasõda oli vöriq>aU Austraalias
ipeaaegB Seda mängiti ainirit^Y^^
siooiudes ja baltlaste yõistkoraiadvõid^ Koid austraallased õppi­nd
spprdiraliyaiui kiirelsti ja peatselt iUelmmne
lõikkonna hulgast haMkas midekäid mängijaid leiduma suuremal
Ja baltlaste võistkonnad en suutnud neu^ie vastu enam võistelda.
Et püsida võistlusvõimelisena,
hakkas Adelaide Eesti Seltsi Spor­diring
liikmeks võtma teistest rah-yustest,
peamiselt austraallasstest
mängühuvilisi. ,^Spordiring Esto­nia"
endise kluulsuse tõttu ühines
nendega Õige mitmeid austraallas-test
talente |a „Estonia" oli võime­line
edukalt jätkama võistlemist
austraalia klubidega, hoides nõnda
oma eestlastest \ mängijaid pidevalt
vormis jä kõrgel tasemel. Mõnel
Mstal d i «Estonial" kuni kaheksa
sega- meeskonda ja naiskonda
võistlemas. Kuna kohalikus eest­laste
häälekandjas ilmus vöi$tlus-teateid
ainult Eesti- ja Balti Män­gude
puhul, kus võistlesid ..puh­tad"
võistkonnad, siis oli kõik se:e
väljaspool Adeläide't eestlaste ava­likkusele
teadmata: .
15. mail k.a. toimus Sydneys
„Australian National Volleyball
Eeague" võistkistel seerias mäng
Adelaide ..Spordiring Estonia", ja
eelmise aasta meistri, Sydney
..Fbrt Street" mee^pndade vahel,
miile viimased võistsid 3:1, kohati
üle ..noatera" settidega: 15:12,
9:15, 15:4 ja 15:14.
..Estoma", yõistlushüiiddks oli
„ESn" ja üks hoor eesti tütar­laps
ergutas korduvalt Adelaide
mängijaid hüüdega „Gome on
EŠTI", kuid on küsitav, kui mit­med
27-st pealtvaatajast eestlasest
did teadlikud, f
eüitkoosseisus man-ainult
kolm eestlast: Hillar
Mamiiko (kapten), Tuul
ja Andres;Lomp.^:
Isegi ühe suurema Sydney eesti or­ganisatsiooni
esimees tunnistas, et
ta oli arvanud, et kõik ,3stonia"
mängijad did eestlased. Väga hal­va
akustika tõttu d i mjee^ondade
tutvustamise ajal võimatu nime­dest
aru saada. v
Adelaidest on võrsunud nii tmt-meid
eestlastest häid mängijaid, et
klubidevahelistel ja osariikide va-helistel
võistlustel, ihti endised
„adelaidelastest" eest]
vad eestlaste vastu. N i t ^M
Raoul Tuul, suuremate kogemuste
(Mnandamisdks ja oma mängija
karjääri : huvides
• 1980 ja 81 .aastal -Sydneys „Fort
Street" meeskonnas ja abistas Syd­ney
Fort Street High (kooli) võrk­pallurite
treeningutel. Austraalia
„superstar" Tony (Tõnis) Naar
alustas oma karjääri ,,Estonia"
mängijana, siirdus siis Melbourne
>SISU treeneriks, -kiist Adelaide
,,Northern Aurora" ta vist 1981.
a. alul „tagasi ostis"i Endine ..Es­tonia"
treener Juhan Olesk on
Lõuna-Austraalia osariigi esindus­naiskonna
treener jä see naiskond
on selle aja jooksul enam kui
kümme korda järgemööda tuhiud
Ausitraälia meistriks. Endine es-toonlasest
,,superstar" Doüg Vain-saar
mängib praegu Austraalia
pealinnas „Canberra" i koosseisus.
„Estonia" kaotas k.a. „Canberta-le"
1:3 Cahberras niängides, kuid
austraalia väljenduse kohaselt
,,keeras laua ümber" Adelaides
mängideis ja võitis omakorda 3:1.
1982. ai septembris Peruus toi­munud
naiste yõilcpalli maailma­meistrivõistlustel
12-ndale kohale
tuhud Austraalia naiskonda kuu­lusid
käks,,Estonia" mängijat:
lenny McWateis ja Ingrid
Randva, kes teadaolevatel and-
• metel, on j9 • • ainukene eestlan-
\Ma,^ maailma võrkpalli
(BsivÕistlustešt Osa võtnud*v: ;
Kuigi J. McWatersi nimi esmes
1980. a. ühe eestikeelse ajalehe
sõnumi aukirjana on ta NSW
Voll. Association andmetel siiski
„puhastverd" Shoti-Iiri päritoluga
austraallanna, kelle ailikkel oli tõl-
2^16/ Argen­tiinas
toimunud meeste võrkpäUi
maailmameistrivõistlustest osa võt­nud
Austraalia esindusmeeskonda
kuulusid l«>hn,,%>rduing Esto­nia"
mängijat: Andres Lomp,
Raöül Tuul ja Hiiar Ranniko.
Seega di 1982. a:. võrkpalli
maaihnameistrivõistlustel Austraa­lia
esindüsvõistkondades kokku ne^
li eestlast ja kõik Adelaide ,,Spör-diring
Estonia" ridadest;
On kurioosumiks, et Sydney
eesti võrkpalluritest, kes 1957. a.
esimestel «mitteametlikel" New
South Walesi osariigi meistrivõist>-
iustd „ESTONIANS'' nimeäil tur
ISAKS SOODSATELE HINDADELi
AASTATE PROVINTSIMAKSU
; Põikread: 1. Apelsini: liik, 7;
Mehenimi, 9. Mõnus koht suvel
aias, 10. itaalia rahaühik, 11. Ni­na
•— saksa keeles, 12. Võõrapärane
mehenimi, 13. Alustama, 15. Loo­made
elamu, 16. Ilusate asjade
lid lätlaste „Daugava" ja „Slavia"
järgi kohnandale köhale, on osarii­gi
ja Austraalia võricpalli ajaloos
oma nime jäädvustanud ainult Ju-ho
Looveer,"kes on mänginud osa­riigi
esindusmeeskonnas. Olles
praegu Australian Volleyball le-ferees'
Commission sekretär ja
laekur ühes isikus, kuulub Juho
Looveer Australian Volleyball Fc-deratiori
juhatusse ja võttis 1979.
a. osa Jakartas toimunud rahvtis-vaheliste
võrkpallikohtunike kur­sustest.
tootja, 19. Soome president 1925
—1931, 21. Naisenimi, 23. Tõi-vik,
24. Nimekas helilooja okup.
Eestis, 27. Aastaaeg, 28. Vedeliku-riõu,
30. Rattäsjõi^a, 31. Lühend
ajalehekuulutuses, 32. Ühe Euroo­pa
rahva liikmed.
- FüstreaS;; 1. Minul, 2. Kooselu
vorm, 3. Tartu nimi ühes võõrkee­les,
4. Matkad, 5. Naisenimi, 6.
Eesti ooperilauljatar, 7. Parem, 8.
tJliÕpilase «isikutunnistus", 13.
Läti kirjanik, 14. Kajakas — ing­lise
keeles, 17. Hästilõhnav lill, 18.
Sidesõna, 20. Väljapanekute kogu,
21. Tiirgi pealinn, 22. Mitte pal­ju,
25. Kahjulik närija, 26. Kuur,
küün, 29. Lühend arsti
RISTSÕNA NE,114S^
XÄHENDUS; .
liiagamisf oa-š eiutoamööblide
lambid jm.
iiletekid ja tekkide katteid
: esmasp., teisip., neljap., reedel 9—9, koimap., laup. 9—5
Astuge sisse ja yaodake ringid
:ä Melbourne E. U. y,Kodu"
liringi võrkpallurid on «Mel­bourne
Estoniad' nime all mõne
aj a teadmata eduga osa võtnud ko­halike
klubide vahelistest võistlus­test,
kuid on 1979/^aä. peale
hääbunud „selt^kondliku kkib|^
tasemele. Nende paremad mäi^r
jad mängivad nüüd kohalikesilu-bides.
„Magaziniš" on kord neist
vilksatanud J . Aunsaarenim^
Sydneys on aga jalgu alla võt­mas
kergejõustiku klubi, kes on
austraallaste hulgast üles otsinud
juba 14 iioort sportlast ja kes on
Little Athletics „Sydney Top
Twelvi^e" kõrval omandamas juba
„Estonian Top Twelwe" kuulsust.
Ge. S.
, 10. Salu, 11. Lear, 12. Uba,
13. Põnev, 16. Las^ 17. Atia, 18.
Ader, 19. Ami, 20. Indus, 22.
Eda, 25. La, 26. Osa, 27. Utt, 28.
Jl, 29. Tak, 31. Udora, 33. Epp,
34. Daam 35. Nora, 36. Ala, 37.
Ajend, 40. Ine, 42. Runam,
Etem, 44. Ese, 45. Mame,
Iks.
47540M
J500 Waadbliie Ave«„ (Vzmm põhjapool steeM)
KURI
:s 1. Isu, 2. Vabamaad-lus,
3. Alati, 5. õõõ, 6. Tee, 7.
Relee, 8. Kaardipanek, 9. Prs, 13.
Paisuma^ 14. Nad, 15. Vastand,
19. Alt, 21. Nad, 22. Uur, 24
Alp, 30. Kaame, 32. Ole, 33. Eri­ti,
36. Are, 38. Jaa, 39. Nen, 41.
Ems.
iiQiiniiinieM
m
m
0)
ai
io
m
• a
o.
a
• a
a
a .
a
a
a
00
w
to
u
a
a
a
tB
a
. a •
a
; 01
OD
CD
:UB, VÄGA KENTSAKAD,
JÄ TÄNINI VEEL ü m m i UT
;M2iakeelde tõlgitod ja jiieie.
mõnes tükis ümber solgitiid
a:
a
B
a
b
b
B-D
O-D
D
D
D
0
D
D.
D
, D
D
B
ID
D
H
D
n
D
D
D
D
. D
U
n
peeti, misnimelist kiiduväärt haka­tust
alpusele pidi tehtama, siis
kuuldi mõnesugust nõu; ja kui
suurema hulga meeled said ühen­datud,
kinnitati sedamaid seadu­seks:
et nÜJÜd oli nÕuks võetud ja
välja arvatud teist valitsust, käiku
ja edu edaspidi ette võtta jä talita­da,
saagu õnnehkuks hakatuseks
kogukonna kulul üks uus nõukoda
üles ehitatud, mis nende alpust
jõuaks ülal kanda,
Kilplased teadsid küll väga häs­ti,
et see nõupidamise otsus veel
mitte kõige tähtsamat alpuse mär­ki
ei näita, aga nad arvasid tarkli-kult,
et alpust .ühekorraga hunni-kukaupa
ei tohi turule viia, vaid
aegamööda ja tülsk-tükilt. Ehk ar­vasid
mehed ka, nagu üks vana
laulik ütieb:
Vaat, kui ähib, puhib mägi,
Lapse-vaev teeb palgel higi:
Mäest vist sünnib mägi kiire?
' Mägi Hõi lapseks— väikse
Laulu laineid, jutu tiivad
Tulevpõlve radadellje,
Seda tarka praegu-kuuldud nõu­annet
hakkasid plplased Ühesjcops
kõrgema virkusega ija tõsidusega
sügavanialt järele motiema j a sel-lepärast
tõusis mõndagi küsimist ja
vastamist. Et see talituse-asi väga
suur ja raske näis ja kõige kogu­konna
edaspidine õnn ja kasu seal
küljes seisis, sellepärast ei tohitud
siin mitte äkilist ülekaela nõu ette
võtta. Äga pärast sedaj kui oli lei­tud,
et nõust neile midagi kahju­likku
ei võinud tulla, olid nad ühe­meelsel
arvamisel seaduseks tunnis­tanud
ja pifeeriga kinnitanud, üle-valarvatud
nõu igas tükis ja tüki­keses
tegudega tõeks teha. —
Sellega lahkus täna kogukond
ühest ära, kui ta enne seda oli läbi
rääkinud, kuidas igamees kodus
oma mõtteid selle peale ette val­mistaks,
mis alpuse kombed kõige
esiteks tuleks ette ?otta,
; • '• K:Uües; peatükk.
Kuldas kilplased nõu
üht uut nõukoda iiles eMtada ja
mis sealmures
Kui teišef^^ jälle kogukond
kokku kutsuti -ja selle .pärast nou
Nõnda võiks ka nende kõrge
tarkus, mida' suuremaks ta lapse-vaevas
ennast näitasy seda hõlpsa­malt
pisukese alpuse-hiirekese õn­nelikult
ilmale tuua. —
Kui kõik läbi räägitud ja joo­nele
seatud oli, mis ühele nii suu­rele
asjale tarvis läks, siis leiti, et
hQone ehitamise hakatusele enam
midagi suüreniat ei puudunud kui
üks osav vilepuhuja või viiulhnän-gija,
kes oma armsa iauhi ja män­gu
häälega puid ja kive sinna mee­litaks,
et need ise ilma käte abita
sinna tuleksid ja end üksteise pea­le
korralikult hunnikusse laoksid
jiäguiioone ehitamise komme tar­vitab.
Nõnda räägitakse vanapõlve
" * les ühest mängumehest, kes,
kui ta kandlekeeli oli kõlksutanud,,
oma kena laulu ja mänguga mitte
üksnes linnud ja metšelajad, vaid
puud, metsad ja kõrged mäed kui
kutsikad oma kannul oli pannud
jooksma; jah, isegi suuremaid jõ­gesid
oli ta mäng nõnda liiguta­nud,
et need voolamise kiiru unus­tanud
ja teda kuulama jäänud,
sest et tema laul neid nii oli rõõ­mustanud
ja karastanud. Sarnaseid
imetaolisi asju loeme ühest teisest
vanast laulikist, Araphion nimi,
kes oma kena kandlehelinaga seda
imet oli teinud, et kõik kivid ja
kaljurahnud tenia järele jooksid,
siis korralikult üksteise peale hun­nikusse
astusid ja sedaviisi rõngas-müüri
Thebae linna ümber Böotia-maal
olid temud. Jah, ka meie maa
ennemuistses jutumälestuses leiame
ühe laulu-targa, Vanemuine nimi,
keda tänapäevaste „Vanemuise"
lauljatega Jaama uulitsas mitte ei
tohita -vahetada, kes siiasaadik
muud ei ole liigutanud kui — sü-dmddy
kmm ennemuistue laulik
linnud, metselajad, kalad, tuuleõhü
ja veelained c«na laulu kuulama
sündis, ehk tal küll seda rammu ei
olnud puid, kive ja mägesid tantsi­ma
panna. Üht räägitud meeste
sarnast viiuli- või kandlemängijat
soovisid kilplased endale nõukoja
ehitamise abiks, lasksid sellepärast
igas kohas oma soovimist kuuluta­da,
ja katsusid vaheajal ise oma
mängu ja laulu ramniUj aga ei lei­tud
seda paraku mitte suurema
võimuga olevat kui meiepäevastel
laulumeestel, ; kes iseäranis meie
paigas väga kõhetud näikse; Mõ­ned
puhuvad küll lauldes ennast
jiingetäis kui konn, kes härja suu­ruseks
tahtis saada, mi et lugu väl­ja
näeb, otsekui tahaks rriägi teise
ilmale tuua, aga nende
lapsuke saab siiski naeruväärt pi­suke
— r hiu-epoeg! — Kus kõik
nokalised ja sulelised laulule kipu­vad,
seal unustatakse enamasti^ et
kaarna „kroonks, kroonks!" veel
ööbiku laul ei ole! Et kilplaste
laulikutel selle poolest sugugi pare­mat
lugu ei ohiud, pidid nemad
viimaks hädapärast ise käed töö
külge panema, kui mõteldud asjast
tõesti uus nõukoda pidi tõusma.
WILLOW FARM NURSERY
48 maantee ääres Baldwin, Ont. asuvas puukoolist
28 miili Metro piirist.
Teleffom puukoolis 1 (416) 722-,
Toronto teL 444-5173
IHHHIiWa
Oleks-meü ja Tahaks-ma,
Niisamuti l^ui Saaksin-ma
Onkohn kõik kehvad
vennaksed —
Ei saa neist iial abiteed.
Kätt ise, sõber, liiguta:
Siis kosud soovi-kiiguta,
Et soovimised midagi ei aida­nud,
pidid kilplased viimaks tööle
minema ja palkide vedu omal käel
toimetama. Kibeda vaevaga olid
nad esiteks palgid kõik ükshaaval
mööda mäge üles, siis jälle teisele
poole mäest alla kandnud, nõnda
et^ praegu viimane palk neü käsil
oh. Ka selle viimase palgi olid nad
venitades ja vinnates õnnelikult
mäele saanud ja oUd parajalt tööl
köite ja kangide abil palki teiselt
poolt mäge alla lastes. Keset mäe.
küüru põrkas palk nende käest li­bisema,
nii et nad teda pikemalt ei
jõudnud kinni pidada, hakkas ise­enesest
veeretades alla jooksma,
seda kiiremini, mida enam ta alla­poole
jõudis, ega jäänud enne puh-kamaf
kuni ta teiste palkide hun­niku
serva sai. Seal seisis ta ühe­korraga
paigal kui nott.
Kilplased imestasi^ väga, seesu-,
gust tarkust ühest puunotist nähes.
— Üks hüüdis:
„Eks me olnud suured albid, nii
palju vaeva nähes ja tööd tehes,
enne kui palgid mäest alla saime;
ei ükski meist olnud nii kaval, kes
seda oleks võinud ette mõtelda, et
palgid ise paremini mäest alla
oleks läinud. Meie, albidj peame
siin iseeneste kahju läbi targemaks
saama,"—
S e i tsm ea p.eatü.kk.:
kilplased uue nõukoja ehi­tamise
tarvis palke raiuvad, neid
kibeda vaev^a üle mäe kodu poo­le
veavad ja siis mäele jäM© Hagasi
Et kilplaste endine tarkus pikka­misi
otsegu lambitaht õU lõpetusel
pidi kustuma, sellepärast j äi neile
veel niipalju mõistust seda teada,
et enne kui nad hoone ehitamist
alustasid, neü palke, kive ja muid
asju tarvis läheb. Päris alplased
oleksid puieta, kivita, lubjata ja
liivata hoone ehitamist sedamaid
alustanud. Ei mitte nõnda kilplaste
targad, vaid nemad läksid kõik
üheskoos ja ühel meelel metsa,
mis mõned vaod maad mäe taga
orus kasvas, seal hakkasid nad
puid maha raiuma, okstest siledaks
laastama, koorhna, tahuma ja iga­pidi
palkideks valmistama, nõnda
kui meister käskinud ja õpetanud.
Kui aegamööda palgid valmis olid,
soovisid kilplased endale ühe mõ­nusa
ambu, miska palke kui nooli
oleks Võinud koju vibutada, sest
seeläbi poleks neü pikemat veda-
, mise vaeva (Järgneb)