1985-10-01-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tata
TOETAGI POLIITVANGE
¥cib@ Eestl€is@ t^lifrysel m nmimdi
Eesti vsistopsziiuliikiimise b-mmlkadl
üksil&õlte hind
Mart Nilduse ja Jüri KtBke mälestBsteos
.,J[Ä8 kes ei alistunud**
VABA EESTLANE teisipäeval, i . olctoobrü 1^8^ — Tuesday, October 1, 1985
Cindy Õunpuu kanada
rahvusv5istk®iina
liikmeks
Nr. 73
>Wuse ja Jüri K^^
34 marid poognas, poogna hind
Miyrt Nüduse^ Enn tsrto, La^e
Madissonij Hei^ Ahoneni Ar?o P€^
vabastainisenõudegäppstkaaidid saatmise^
Ea^SV äsehaldtirile Karl Vainole Taliiönasse
NSVL ülenri^
Tasotatelll [eMda $0.iS^O
OQ. ,,gES?l VABApUSRiSTI
1^5 Vabftdu^ti Vendade^^
Smtres fc^aadisi eeskujidikus trtUuteSuiikas, nSgwaš fc^ifs^
m lelifil^; Bestt Väb^ ods&Malktu^!^
trUkis. Teos sisaldab elulo(Kf koe» j^tid^^
louigelastešt Ja ^tikutest, kes loid ideddsva Eesti VsbarÜg^
8£U!iutii#Iismai8te ajalooliste ^^^^ kes rahftuv^diell-
^ kaasa aitasid Eesti iseseisTuseteostomteele. TebftlAn
Eestis öai_
Välls-E§s«
VABA EESntlJ^
OTTAWA — The Canadian
Amateur Swimming Associates nimetas
nende ujujate nimed,' kes
on kvalifitseeritud saama Sport
Canadalt finantsilist toetust. 35
mees- ja 32 naisujujat on arvestatud
nende hulka, kes on maailma
50 parihiia hulgas.
I&nada r ž ^ lahkusid
möödunud aastal 18, loobudes
yõistlusujuniisest. Nende asemele
astusid 11 rahvusliku noorte
võistkonna liiget ja 25 arenevat
ujujat, kelle standard on tõusnud
naööduiiud aastal.
1985/86 hooaeg annab aeile
palju võimalusi minna vastu 1988.
a. oliimpiamängudele Soulis. Ka
on ees mitmeid teisi rahvusvahelisi
võistlusi, mis annavad kogemusi
suurvõisteele ettevalmistamisele,
nagu'firitiMaaihnžu-iigiM^
gud ja maaihnavõistlused Madrii-
- d i s . : / . i l - ; ;
Kanada rahvusvõistkonda op valitud
teiste parimate hulgas Cindy
õunpuu, kes asus hiljuti õppima
Florida ülikooli põhjusel, et seal
on häid treeninguvõimälusi.
Laupäeval, 24. augustil kogunesid
Eesti Jahtkhibi Kanadas liikmed
ja külalised Gollingv^bodi sadamasse,
et osa võtta traditsioonilisest
suvisest kokkutulekust: Vaatamata
vihmasele ilmale sõitsid
lõunapäikü välja purjejahid, kus
kapteniteks olid Hugo Tammik,
Northern 29 „Riff Iir\ Peter Kriisa,
Northern 29 „Kajak^' ja Kalju
Pullerits, CS30 „Alona II". Heas
purjetuules tõusis kiirus üle 7 sõlme.
^, ,Kaj ak" tÕmbaš isegi üles
sini-must-valge lisäpurje. Sel päeval
domineerisid Gebrgian Bays Eesti
neem'ede kaunisse suvilasse, kus
ootas purjetajaid ees soe saun, mis
oli tõesti väga ettenägelik külalis-laske
perere hva poolt. Peale sauna
koguneti nrugavasse peahoonesse,
kuhu oli saabunud rohkesti purje-asi
ja nende sõpru ja nauditi
Peale mõnetunnilist purjetamist
jõuti tagasi sadamasse, kus tehti
paadis ,,kapteni lunch" ja mõnedki
tervitasid „Kapten Morganiga", mis
oli vahepeal klaasis lahjenenud
vihmast ja Geprgian Bäy pritsivast
karastavast veest.
õhtupoolikul koguneti Roo-inaitsvat
õhtusööki.
Sõna võttis komador Heiti Roman,
kes tciatas, et rändkarikas on
otsustatud sel aastal anda Heino
Kasakule, kes ühes abikaasaga
sõitsid 36-; alase pur j epaadigä Torontost
Baiiamasse ja tagasi. Loovinud
tuhandeid miile, elatiud läbi
sellega kaasaskäivaid üllatusi ja et-tenägemätü|
id viperusi. Rändkarikas
pärineb Roman'i perekonnast,
kus karika võitis Heiti isa 1936. a.
Soome Nyienska Jahtklubi 75. a..
juubeli-võidusõitudel. Teatud aastatel
antakse karikas Eesti Jahtklubi
admiraliteedi poolt purjespordi. silmapaistva
saavutuse puhul.
Järgmiseks valiti Cöllingwoodi
rajooni komadoriks kapt. Hugo
Tammik ja Toronto Rajooni komadoriks
Ene-Liis Martens. Esimest
korda klubi ajaloos, on naissoost
komador. Ene-Liis koos abikaasa
Ilmariga on saavutanud mitmeid
esikohti purjeyõistlustel nende
C & C 35 „Pagan" purjejahiga.
Laekuriks valiti Gunnar Lomp.
Tänati endist juhatust, kes OB
hoolega püüdnyd koos hoida klubi
purjespordi huvilisi.
Otsustati rohkem jäädvustada
Eesti Jahtklubi tegevust admiraliteedi
arhüvi asutamisega, mille -organiseerijaks
valiti Volli Gustav-son.
Sõna võttis jahtklubi liige August
Vällik, kes avaldas tänu klubi
nimel pererahvale Hugo & Aino
Rooneem'ile, kes lahkelt on vastu
võtnud klüti liikmeid ja külalisi!
Klubil on kavatsus talvehooajal
kokku tulla, pakkuda informatsiooni
ja tutvustada huvitavaid lä-bieiamusi.
V.Go
MmestQsä ®
— postiteel $4.75
Brüsselis peetud kergejõustikuvõistlustel
hüppas ameeriklane
Carl Lewis kaugust 8.62 ja jooksis
100 m ajaga 10j25; kaugushüpe
on tänavune parim tulemus
maäihnas. Teiseks jäi ameeriklane
Larry Myricks 8.44 ja ka kõhnas
oli ameeriklane Mike Gonley 8.24.
Kolmikhüppes oli esimene ameeriklane
WMe Banks 17.58^ teine
ameeriklane Mike Conley 17*1 L
Odaviskes olid kaks, esimest ameeriklased
Doncan Atwood 87.14 Ja
ibmP^tranoff 85.68. Kõhnas oli
islandlane Einar Vilhjahnsson
85.60-ga. 3000 m jooksis marokolane
Said Aouita tänavuse parima
tulemuse 7.32,94, teine läänesakslane
Thomas Wessinghage 7i42,61.
Naistest jooksis Mary Decke^
Slaney 1500 m tänavuse parima tu^
lemuse 3.57,24, teine rumeenlanna
MaricicäPuica 3.57,73, kolmas
mgiane ZdaBudd 3.59,96. Äöik
kohn jooksid Los Ahgelese olümpiamängudel.
Bulgaarlanna Stefka
Kostadinova hüppas kõrgust 2.04.
lAAF nõukogu vaatas läbi USA
endiste kergejõustiklaste, praeguste
profijalgpallurite maaihnarekör-dimehe
Renaldo Nehemiahi ja Wil-liarn
Golti avaldused neile ama- Mk, Vaido Rooneem, Heiti Roman
töörkergejõustiklase staatuse taastamiseks.
Mõlemad said eitava vas-
HiUIIiUiSiiBIHKflUUIIWH
ÄÜ.
Põhja- ja Lõuna-Karjalas 350.000
ümberasujaid .............. 190.000
Muid karjalasi 30.000
Nõukogude Liidus:
Karjalas .........
Sise-Venemaal
Mujal
590.000 ;a
81.700
56.300
30.000
Hannes O/q
HAJUTATUD
KALEVALA RAHVAS
hpm&kmd karjalaste
' prdsSja aastail
Kokku 168.000
Rootsis 30.000
USA's, Kanadas,
Austraalias 4.000
Viimases osas on Lieksa ja kaskede
linn Nurmes, Ida-Kar jala ma-janduspiirkonna
keskus, kuna põh-jäsuunas
on veel Kuhmo ja Talvesõja
kangelaspiirkond Suomüssal-mi.
Kogu sel pikal asustuste runo-ja
piiriäärsel teel on karjalaste organisatsioonide
poolt korraldatud
arvukalt turismiobjekte hotellide,
reisikodude, retkemajade ja telgi-tuskohtadega,
kuna kavas on palju
rahvuskultuuri tutvustavaid üritusi.
See on päris-Karjala, mis uue piiri
tõmbamisega säilitas oma iseseisva
olemuse, kus asub kokku 350.000
Eesti Jalitklubi Kanadas purjesportlasi Colliagwoodi sadamas 24. augustil. Pildil vasa-kult:
Ilmar Martens, Peeter Kriisa, Inger Martens, Tavo Rooneem, kapten Hugo Tarn-
Gunnar Lomp, August Vällik, Aino Pullerits,
Evi Kilu, Volli Gustävson, Kalju Pullerits. Pildilt puudub pildistaja Ene-Liis MartensT
a - Foto: Ene-Liis Martens
tJldse kokku 792.000 karjalast.
Soomele. Kuid Soome pohitiline ja
sõjaline juhtkond ei olnud veel
võimelin i selgesti aimamagi, kui
radikaalselt Soorile koht Saksa kaa-
Sašõdijana lähemate kuude jooksul
pidi muutuma. Sellele osutab Sihvo
menjuaarides leiduv väljendus,
et ta oli teinud ettepaneku Karjala
evakueerimiseks 1944. a. kevadel
š.o. juba enne suurrünnakut.
Kuid kindral Aksel Airo oli siiski
tõrjU] md need ettepanekud, kuna
elanikkonna evakueerimisest
rääkimine põhjustanuks rindeüksu-sis
paanikat. Nii olid sõja järel kodudesse
Loovutatud alade elanikkond
peaaegu i00%-liselt siurdus Lõunasoome.
Karjalastel on siiski veel
eriti tugev identsus, mis näib säi=
iivat mullistusist hoolimata. Karjalased
peavad aus oma traditsioone
Ja säüitavad neid, aga loovad sa^-
maaegselt uut kultuuri vana põhjale.
Nü Soomes km kä N to
Karjalas töötavate karjalasist
kunstnike arv on karjalaste arvu=
ga võrreldes tähelepandavalt suur.
: Il maailmasõja :;poolt.: põhjusta-.
tud muudatuste järel asub karjalasi
peamiselt kohnel suuremal
alal. Soomes on karjalasi Põhja^
ja Lõuna-Karjalas nmg Lõuna-Soo-mes,
kuhu asusid venelasUe loovutatud
piirkondade karjalased, kes
siirdusid sõja lõpul Soome. N . Liidus
Nõukogude Karjalas ja sise-
Venemaal, rohkem Kalininis Moskva
lahedal.
laste arv on praegu
aasta arvud) jär^nine:
m
„Runo ja Raja tieks" nimetavad
brjalased Soomele jäänud Lõuna-ja
Põhja-Karjala suuremaid ke.-iku-si,
mis ahelana algavad Soome lahe
ääres asetsevast Vironlabtist,
läheb edasi Lappeenranta, mis on
saanud piiriäärsete karjalaste suuremaks
keskuseks. Sealsesse muuseumi
vahnistatakse praegu ja osalt
on juba varem valmis, vallutamis-aegse
Viiburi linna makett kõigi
hoonete ja tänavatega nagu päris-linn
oli, et kar j alased oleksid teadlikud,
mis neü oh ja millisena see
võeti. :
Järgneb Lmatra, Rautjärvi, Pa-rikkala.
Saari, Kesälahti, Kitee,
Tohmajärvi, Väftsilä, Tuupovaara,
llomantsi. Viimane on saanud Kalevala
kihelkoima nimetuse. See
Soome idapoolseim kihelkond on
ehtne Karjala. Looduse kaunisust
kroonib saja saarega Koitere järv
-^Karjala pärl, kuid seal on karjalaste
ajalugu muuseumis ja elavana
kandlemängu saatel mitmesu-tahvapärandlikus
tegevuses.
Karjala rahvas koges mõne aastase
vaheajaga kahekordset kodude
loovutamise valu. Samal, ajal
kui Karjala ülesehitamine oli hoogu
pääsenud 1942. aasta kevadel
alustati sõjaväevahtsuse ringkondades
ettevalmistustega juba kätte-saadiid
alade uuesti evakueerimise
plaani. Nende plaanide koostajail
ei olnud siiski veel mingit pilti sõja
lõpptulemusist. Nende plaanide
tegijate töö oli sõjalise juhtkonna
normaalne evakueerhniseplaan.
Elanikkonna evakueerimisplaanid
valmisid aeglaselt. Sel põhjusel
Päämaj a õhujõudude ülem kindral
Aarne Sihvo käskis 1943. aasta sügisel
plaanid valmis teha aasta lõpuks.
Siis oli tagasivallutatud Karjala
saatus Soome osas juba ohustatud
maailmapoliitilise arenguga
arvestades.
Vajadus kasutuselevõtukõlblike
kavade koostamiseks kasvas eriti
1944. aasta kevadel, mil sõda oli
kaldunud Saksa kaotuseks ja N.
Liit oli avaldanud rahutingimused
tagasi asunud karjalased
tegelikuit soome sõjalise ja poliitilise
olukorra vangid, kes pidid
ootama tegelike sõjasündmuste algust..
Selle kõrval võiks siiski peh-mendussks
öelda, et Soome vajas
;Karjala põldude lõikust oma rahva
"toitmiseks, milleks rakendati veel
1944. aasta suvel rinde tagalaüksu-
Si. -
1944. aasta kevadel sai Karjala
slõjaline valitsus valmis viid plaani
niiöeldud VKT — positsioonist
lõunapoolse Kaunase ja Suojärve
ning Salmi kihelkondade evakueerimiseks.
Läänepoolseis piirkondades
alati plaanide koostamisega alles
siis, kui rindeolukorras tekkis
põhjalik muutus (juunis 1944).
N. LMvi poolt alustatud suur-rünnai
Karjala Kannasel lõikas
läbi k )ik yaremtehtud evakueeri-miskavad,
sest neis oli arvestatud
tegevusega võrdlemisi rahuliku
evakueerimise juhul. Selleks ei olnud
1944. aasta juunikuus võimalusi,
Vaid elanikud pidid jätma
oma kodud peagu otsekohe. Talvesõja
kogemuste alusel koostatud
plaanidest oh siiski nii palju kasu,
et need piirkonnad olid teada, kuhu
evakueeritavaid suunatakse ehkki
alguses oli olukord kaootiline.
Peamine nõrkus kavades oli, et
need põhinesid peagu kõik ametivõimude
poolt organiseeritud raudtee
ja autovedudele. Hea pildi suunitluste
sisust annab olukord, et
Kannase piirielanikkonna evakueerimiseks
peeti vajalikuks üTe 4500
raudteevagunit, et piirkonna
11.000 inimest karjadega ja kergema
varandusega oleks suudetud
ära viia. N. Liidu suurrünnaku
tõttu tekkinud liikluskaoses polnud
saada ei raudteevaguneid ega autosid.
Nii jäi Kannase elanikkonna
evakueerimine Viiburi liinile lahkujate
eneste liiklusvahendite kasutamise
hooleks või maanteedele
asuti hobuse või jalaküüdiga.
Elanikkonna evakueerimine
Kannaselt sujus siiski olusid arvestades
hästi, kuigi see toimus võidu
läände taanduva rindej oonega.
Enim probleeme tekkis Viiburi
ümbruskonnas, sest venelaste õhu-pommitamised
olid katkestanud
raudteeühendused kriitilisil evaku-eenmi
Selle kõrval olid evakueeritavate
majanduslikud kahjud tunduvalt
suuremad Kannase osas, kuna väiksele
hobuvankrile ei saanud suuremaid
asju mahutada. Karja evakueerimist
kuni kaugele Poh j ärimaale
kergendas suvine aastaaeg.. Inime-
•Sed võisid ööbida osalt väljas ja
karja sai sööta maanteede ääres.
Inimohvrite arv esimestel kriitilistel
evakueerimise päevadel jäi
siiski üsna väikseks. Osalt selletõttu,
et evakueerimine toimus hajutatult
piki Kannase maanteid.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 1, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851001 |
Description
| Title | 1985-10-01-06 |
| OCR text | tata TOETAGI POLIITVANGE ¥cib@ Eestl€is@ t^lifrysel m nmimdi Eesti vsistopsziiuliikiimise b-mmlkadl üksil&õlte hind Mart Nilduse ja Jüri KtBke mälestBsteos .,J[Ä8 kes ei alistunud** VABA EESTLANE teisipäeval, i . olctoobrü 1^8^ — Tuesday, October 1, 1985 Cindy Õunpuu kanada rahvusv5istk®iina liikmeks Nr. 73 >Wuse ja Jüri K^^ 34 marid poognas, poogna hind Miyrt Nüduse^ Enn tsrto, La^e Madissonij Hei^ Ahoneni Ar?o P€^ vabastainisenõudegäppstkaaidid saatmise^ Ea^SV äsehaldtirile Karl Vainole Taliiönasse NSVL ülenri^ Tasotatelll [eMda $0.iS^O OQ. ,,gES?l VABApUSRiSTI 1^5 Vabftdu^ti Vendade^^ Smtres fc^aadisi eeskujidikus trtUuteSuiikas, nSgwaš fc^ifs^ m lelifil^; Bestt Väb^ ods&Malktu^!^ trUkis. Teos sisaldab elulo(Kf koe» j^tid^^ louigelastešt Ja ^tikutest, kes loid ideddsva Eesti VsbarÜg^ 8£U!iutii#Iismai8te ajalooliste ^^^^ kes rahftuv^diell- ^ kaasa aitasid Eesti iseseisTuseteostomteele. TebftlAn Eestis öai_ Välls-E§s« VABA EESntlJ^ OTTAWA — The Canadian Amateur Swimming Associates nimetas nende ujujate nimed,' kes on kvalifitseeritud saama Sport Canadalt finantsilist toetust. 35 mees- ja 32 naisujujat on arvestatud nende hulka, kes on maailma 50 parihiia hulgas. I&nada r ž ^ lahkusid möödunud aastal 18, loobudes yõistlusujuniisest. Nende asemele astusid 11 rahvusliku noorte võistkonna liiget ja 25 arenevat ujujat, kelle standard on tõusnud naööduiiud aastal. 1985/86 hooaeg annab aeile palju võimalusi minna vastu 1988. a. oliimpiamängudele Soulis. Ka on ees mitmeid teisi rahvusvahelisi võistlusi, mis annavad kogemusi suurvõisteele ettevalmistamisele, nagu'firitiMaaihnžu-iigiM^ gud ja maaihnavõistlused Madrii- - d i s . : / . i l - ; ; Kanada rahvusvõistkonda op valitud teiste parimate hulgas Cindy õunpuu, kes asus hiljuti õppima Florida ülikooli põhjusel, et seal on häid treeninguvõimälusi. Laupäeval, 24. augustil kogunesid Eesti Jahtkhibi Kanadas liikmed ja külalised Gollingv^bodi sadamasse, et osa võtta traditsioonilisest suvisest kokkutulekust: Vaatamata vihmasele ilmale sõitsid lõunapäikü välja purjejahid, kus kapteniteks olid Hugo Tammik, Northern 29 „Riff Iir\ Peter Kriisa, Northern 29 „Kajak^' ja Kalju Pullerits, CS30 „Alona II". Heas purjetuules tõusis kiirus üle 7 sõlme. ^, ,Kaj ak" tÕmbaš isegi üles sini-must-valge lisäpurje. Sel päeval domineerisid Gebrgian Bays Eesti neem'ede kaunisse suvilasse, kus ootas purjetajaid ees soe saun, mis oli tõesti väga ettenägelik külalis-laske perere hva poolt. Peale sauna koguneti nrugavasse peahoonesse, kuhu oli saabunud rohkesti purje-asi ja nende sõpru ja nauditi Peale mõnetunnilist purjetamist jõuti tagasi sadamasse, kus tehti paadis ,,kapteni lunch" ja mõnedki tervitasid „Kapten Morganiga", mis oli vahepeal klaasis lahjenenud vihmast ja Geprgian Bäy pritsivast karastavast veest. õhtupoolikul koguneti Roo-inaitsvat õhtusööki. Sõna võttis komador Heiti Roman, kes tciatas, et rändkarikas on otsustatud sel aastal anda Heino Kasakule, kes ühes abikaasaga sõitsid 36-; alase pur j epaadigä Torontost Baiiamasse ja tagasi. Loovinud tuhandeid miile, elatiud läbi sellega kaasaskäivaid üllatusi ja et-tenägemätü| id viperusi. Rändkarikas pärineb Roman'i perekonnast, kus karika võitis Heiti isa 1936. a. Soome Nyienska Jahtklubi 75. a.. juubeli-võidusõitudel. Teatud aastatel antakse karikas Eesti Jahtklubi admiraliteedi poolt purjespordi. silmapaistva saavutuse puhul. Järgmiseks valiti Cöllingwoodi rajooni komadoriks kapt. Hugo Tammik ja Toronto Rajooni komadoriks Ene-Liis Martens. Esimest korda klubi ajaloos, on naissoost komador. Ene-Liis koos abikaasa Ilmariga on saavutanud mitmeid esikohti purjeyõistlustel nende C & C 35 „Pagan" purjejahiga. Laekuriks valiti Gunnar Lomp. Tänati endist juhatust, kes OB hoolega püüdnyd koos hoida klubi purjespordi huvilisi. Otsustati rohkem jäädvustada Eesti Jahtklubi tegevust admiraliteedi arhüvi asutamisega, mille -organiseerijaks valiti Volli Gustav-son. Sõna võttis jahtklubi liige August Vällik, kes avaldas tänu klubi nimel pererahvale Hugo & Aino Rooneem'ile, kes lahkelt on vastu võtnud klüti liikmeid ja külalisi! Klubil on kavatsus talvehooajal kokku tulla, pakkuda informatsiooni ja tutvustada huvitavaid lä-bieiamusi. V.Go MmestQsä ® — postiteel $4.75 Brüsselis peetud kergejõustikuvõistlustel hüppas ameeriklane Carl Lewis kaugust 8.62 ja jooksis 100 m ajaga 10j25; kaugushüpe on tänavune parim tulemus maäihnas. Teiseks jäi ameeriklane Larry Myricks 8.44 ja ka kõhnas oli ameeriklane Mike Gonley 8.24. Kolmikhüppes oli esimene ameeriklane WMe Banks 17.58^ teine ameeriklane Mike Conley 17*1 L Odaviskes olid kaks, esimest ameeriklased Doncan Atwood 87.14 Ja ibmP^tranoff 85.68. Kõhnas oli islandlane Einar Vilhjahnsson 85.60-ga. 3000 m jooksis marokolane Said Aouita tänavuse parima tulemuse 7.32,94, teine läänesakslane Thomas Wessinghage 7i42,61. Naistest jooksis Mary Decke^ Slaney 1500 m tänavuse parima tu^ lemuse 3.57,24, teine rumeenlanna MaricicäPuica 3.57,73, kolmas mgiane ZdaBudd 3.59,96. Äöik kohn jooksid Los Ahgelese olümpiamängudel. Bulgaarlanna Stefka Kostadinova hüppas kõrgust 2.04. lAAF nõukogu vaatas läbi USA endiste kergejõustiklaste, praeguste profijalgpallurite maaihnarekör-dimehe Renaldo Nehemiahi ja Wil-liarn Golti avaldused neile ama- Mk, Vaido Rooneem, Heiti Roman töörkergejõustiklase staatuse taastamiseks. Mõlemad said eitava vas- HiUIIiUiSiiBIHKflUUIIWH ÄÜ. Põhja- ja Lõuna-Karjalas 350.000 ümberasujaid .............. 190.000 Muid karjalasi 30.000 Nõukogude Liidus: Karjalas ......... Sise-Venemaal Mujal 590.000 ;a 81.700 56.300 30.000 Hannes O/q HAJUTATUD KALEVALA RAHVAS hpm&kmd karjalaste ' prdsSja aastail Kokku 168.000 Rootsis 30.000 USA's, Kanadas, Austraalias 4.000 Viimases osas on Lieksa ja kaskede linn Nurmes, Ida-Kar jala ma-janduspiirkonna keskus, kuna põh-jäsuunas on veel Kuhmo ja Talvesõja kangelaspiirkond Suomüssal-mi. Kogu sel pikal asustuste runo-ja piiriäärsel teel on karjalaste organisatsioonide poolt korraldatud arvukalt turismiobjekte hotellide, reisikodude, retkemajade ja telgi-tuskohtadega, kuna kavas on palju rahvuskultuuri tutvustavaid üritusi. See on päris-Karjala, mis uue piiri tõmbamisega säilitas oma iseseisva olemuse, kus asub kokku 350.000 Eesti Jalitklubi Kanadas purjesportlasi Colliagwoodi sadamas 24. augustil. Pildil vasa-kult: Ilmar Martens, Peeter Kriisa, Inger Martens, Tavo Rooneem, kapten Hugo Tarn- Gunnar Lomp, August Vällik, Aino Pullerits, Evi Kilu, Volli Gustävson, Kalju Pullerits. Pildilt puudub pildistaja Ene-Liis MartensT a - Foto: Ene-Liis Martens tJldse kokku 792.000 karjalast. Soomele. Kuid Soome pohitiline ja sõjaline juhtkond ei olnud veel võimelin i selgesti aimamagi, kui radikaalselt Soorile koht Saksa kaa- Sašõdijana lähemate kuude jooksul pidi muutuma. Sellele osutab Sihvo menjuaarides leiduv väljendus, et ta oli teinud ettepaneku Karjala evakueerimiseks 1944. a. kevadel š.o. juba enne suurrünnakut. Kuid kindral Aksel Airo oli siiski tõrjU] md need ettepanekud, kuna elanikkonna evakueerimisest rääkimine põhjustanuks rindeüksu-sis paanikat. Nii olid sõja järel kodudesse Loovutatud alade elanikkond peaaegu i00%-liselt siurdus Lõunasoome. Karjalastel on siiski veel eriti tugev identsus, mis näib säi= iivat mullistusist hoolimata. Karjalased peavad aus oma traditsioone Ja säüitavad neid, aga loovad sa^- maaegselt uut kultuuri vana põhjale. Nü Soomes km kä N to Karjalas töötavate karjalasist kunstnike arv on karjalaste arvu= ga võrreldes tähelepandavalt suur. : Il maailmasõja :;poolt.: põhjusta-. tud muudatuste järel asub karjalasi peamiselt kohnel suuremal alal. Soomes on karjalasi Põhja^ ja Lõuna-Karjalas nmg Lõuna-Soo-mes, kuhu asusid venelasUe loovutatud piirkondade karjalased, kes siirdusid sõja lõpul Soome. N . Liidus Nõukogude Karjalas ja sise- Venemaal, rohkem Kalininis Moskva lahedal. laste arv on praegu aasta arvud) jär^nine: m „Runo ja Raja tieks" nimetavad brjalased Soomele jäänud Lõuna-ja Põhja-Karjala suuremaid ke.-iku-si, mis ahelana algavad Soome lahe ääres asetsevast Vironlabtist, läheb edasi Lappeenranta, mis on saanud piiriäärsete karjalaste suuremaks keskuseks. Sealsesse muuseumi vahnistatakse praegu ja osalt on juba varem valmis, vallutamis-aegse Viiburi linna makett kõigi hoonete ja tänavatega nagu päris-linn oli, et kar j alased oleksid teadlikud, mis neü oh ja millisena see võeti. : Järgneb Lmatra, Rautjärvi, Pa-rikkala. Saari, Kesälahti, Kitee, Tohmajärvi, Väftsilä, Tuupovaara, llomantsi. Viimane on saanud Kalevala kihelkoima nimetuse. See Soome idapoolseim kihelkond on ehtne Karjala. Looduse kaunisust kroonib saja saarega Koitere järv -^Karjala pärl, kuid seal on karjalaste ajalugu muuseumis ja elavana kandlemängu saatel mitmesu-tahvapärandlikus tegevuses. Karjala rahvas koges mõne aastase vaheajaga kahekordset kodude loovutamise valu. Samal, ajal kui Karjala ülesehitamine oli hoogu pääsenud 1942. aasta kevadel alustati sõjaväevahtsuse ringkondades ettevalmistustega juba kätte-saadiid alade uuesti evakueerimise plaani. Nende plaanide koostajail ei olnud siiski veel mingit pilti sõja lõpptulemusist. Nende plaanide tegijate töö oli sõjalise juhtkonna normaalne evakueerhniseplaan. Elanikkonna evakueerimisplaanid valmisid aeglaselt. Sel põhjusel Päämaj a õhujõudude ülem kindral Aarne Sihvo käskis 1943. aasta sügisel plaanid valmis teha aasta lõpuks. Siis oli tagasivallutatud Karjala saatus Soome osas juba ohustatud maailmapoliitilise arenguga arvestades. Vajadus kasutuselevõtukõlblike kavade koostamiseks kasvas eriti 1944. aasta kevadel, mil sõda oli kaldunud Saksa kaotuseks ja N. Liit oli avaldanud rahutingimused tagasi asunud karjalased tegelikuit soome sõjalise ja poliitilise olukorra vangid, kes pidid ootama tegelike sõjasündmuste algust.. Selle kõrval võiks siiski peh-mendussks öelda, et Soome vajas ;Karjala põldude lõikust oma rahva "toitmiseks, milleks rakendati veel 1944. aasta suvel rinde tagalaüksu- Si. - 1944. aasta kevadel sai Karjala slõjaline valitsus valmis viid plaani niiöeldud VKT — positsioonist lõunapoolse Kaunase ja Suojärve ning Salmi kihelkondade evakueerimiseks. Läänepoolseis piirkondades alati plaanide koostamisega alles siis, kui rindeolukorras tekkis põhjalik muutus (juunis 1944). N. LMvi poolt alustatud suur-rünnai Karjala Kannasel lõikas läbi k )ik yaremtehtud evakueeri-miskavad, sest neis oli arvestatud tegevusega võrdlemisi rahuliku evakueerimise juhul. Selleks ei olnud 1944. aasta juunikuus võimalusi, Vaid elanikud pidid jätma oma kodud peagu otsekohe. Talvesõja kogemuste alusel koostatud plaanidest oh siiski nii palju kasu, et need piirkonnad olid teada, kuhu evakueeritavaid suunatakse ehkki alguses oli olukord kaootiline. Peamine nõrkus kavades oli, et need põhinesid peagu kõik ametivõimude poolt organiseeritud raudtee ja autovedudele. Hea pildi suunitluste sisust annab olukord, et Kannase piirielanikkonna evakueerimiseks peeti vajalikuks üTe 4500 raudteevagunit, et piirkonna 11.000 inimest karjadega ja kergema varandusega oleks suudetud ära viia. N. Liidu suurrünnaku tõttu tekkinud liikluskaoses polnud saada ei raudteevaguneid ega autosid. Nii jäi Kannase elanikkonna evakueerimine Viiburi liinile lahkujate eneste liiklusvahendite kasutamise hooleks või maanteedele asuti hobuse või jalaküüdiga. Elanikkonna evakueerimine Kannaselt sujus siiski olusid arvestades hästi, kuigi see toimus võidu läände taanduva rindej oonega. Enim probleeme tekkis Viiburi ümbruskonnas, sest venelaste õhu-pommitamised olid katkestanud raudteeühendused kriitilisil evaku-eenmi Selle kõrval olid evakueeritavate majanduslikud kahjud tunduvalt suuremad Kannase osas, kuna väiksele hobuvankrile ei saanud suuremaid asju mahutada. Karja evakueerimist kuni kaugele Poh j ärimaale kergendas suvine aastaaeg.. Inime- •Sed võisid ööbida osalt väljas ja karja sai sööta maanteede ääres. Inimohvrite arv esimestel kriitilistel evakueerimise päevadel jäi siiski üsna väikseks. Osalt selletõttu, et evakueerimine toimus hajutatult piki Kannase maanteid. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-01-06
